Vabariigi Valitsus — Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta

RIIGI VARA KASUTADA ANDMISE KORRA JA TINGIMUSTE KOHTAVastu võetud Vabariigi Valitsuse 19. 10. 1992. a määrusega nr. 301 (RT 1992, 44, 567), jõustunud 19. 10. 1992.Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):21. 05. 1993 nr 155 (RT I 1993, 27, 467) 21. 05. 199328. 05. 1996 nr 146 (RT I 1996, 41, 798) 13. 06. 1996 Vabariigi Valitsus peab esmatähtsaks viia lühikese ajajooksul läbi riigi vara erastamine. Sellest lähtuvalt VabariigiValitsus määrab: 1. Käesoleva määruse vastuvõtmise päevast rakendada riigivara rendileandmist ainult avaliku enampakkumise korras tähtajagakuni üheks aastaks või tähtaega määramata, kui: 1) vara on kehtestatud korras otsustatud jätta riigi omandusse; 2) vara on kinnitatud erastamisnimekirja, kuid vara erastamise tähtaega on ostjate puudumise tõttu pikendatud; 3) majanduslikel kaalutlustel on otstarbekas anda teisteleisikutele ajutiseks kasutamiseks ruume riigi omanduses olevateshoonetes või üksikut põhi- ja käibevara koosseisu kuuluvat varaasja tähenduses. Muudel juhtudel rakendatakse riigi vara kasutada andmist(sealhulgas rendile andmist) ainult selle ministeeriumi võiriikliku ameti loal, kelle haldusalas on kasutada antav vara(välja arvatud käesoleva määruse punkti 6 osas). Käesolevas määruses kehtestatud riigivara rendileandmisekorras võib Vabariigi Valitsus teha rendileandja taotluselerandeid. 2. Riigi vara antakse kasutada enampakkumisel rendilepinguvõi vara tasuta kasutamise kirjaliku lepingu alusel ja tingimusel, et lepingu lõppemisel või lõpetamisel on vara kasutaja kohustatud tagastama riigi vara loomulikku kulumist arvestades samas seisukorras, milles ta selle sai. Juhul kui vara anti kasutada funktsioneeriva (töötava) tervikvarana,tuleb vara ka tagastada funktsioneeriva tervikvarana(ettevõttena, filiaalina jne.). Kui kirjalikus rendilepingus või vara tasuta kasutamiselepingus oli vara kasutajale ette nähtud õigus teha varale juurdeehitusi (hooned, rajatised) või parendada vara vastavaltRendiseaduse paragrahvi 11 lõikele 3 ja paragrahvi 12 lõikele 1(Riigi Teataja 1990, nr. 12, art. 126), kompenseerib rendilepingulõpetamisel või lõppemisel rentniku poolt tehtud kulutusedrendileandja. 3. Käesolevas määruses käsitatakse tervikvarana asjadekogumit, millest mingi osa eraldamise korral muutub ülejäänud osasihipärane kasutamine tehnoloogiliselt võimatuks. Nii näiteksantakse: 1) tervikvarana rendile tehnoloogilist tervikut moodustavseadmete kogum; 2) riigi omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide bilansis olevad hooned; 3) samuti mitteeluruumid, kui nad moodustavad neis ruumidesasuva rendileantava varaga tehnoloogilise terviku. 4. Rendileandmiseks soetatud riigivara võib rendile andailma enampakkumiseta kuni üheks aastaks või tähtaega määramata,kui rendileandmine on ühtlasi rendileandja põhikirjaline tegevus.Käesolevas punktis märgitud vara rendilepinguga ei kaasneerastamisel eelistuste või soodustuste rakendamist. 5. Riigi vara võib anda tasuta kasutamiseks: 1) teistele riigivalitsemisorganitele; 2) eelarvelistele asutustele, ettevõtetele või organisatsioonidele; 3) heategevusasutustele või -ühingutele heategevuse otstarbeks; 4) kohaliku omavalitsuse organitele - üldotstarbeks; 5) põllumajandussaadusi tootvatele ühistutele - põllumajandussaadusi töötlevate ettevõtete või nende struktuuriüksuste varasid. Otsused riigi vara tasuta kasutada andmise kohta tehaksevastavalt käesoleva määruse punktidele 6, 7, 8, 10 ja 11. Otsus avalikustatakse enne lepingu sõlmimist vastavaltkäesoleva määruse punkti 13 alapunktide 2 ja 3 nõuetele (väljaarvatud enampakkumisega seonduv). Kui lepingu sõlmimiseksavaldavad soovi mitu isikut, sõlmitakse leping isikuga, kes tagabriigi vara säilimise ja tagastamise vastavalt käesoleva määruse punkti 2 tingimustele ja kasutada antud vara efektiivsema kasutamise Eesti Vabariigi huvides. Vara tasuta kasutamise lepingu tingimuste kehtestamine, lepingute sõlmimine jaregistreerimine toimub vastavalt kehtivatele seadustele jakäesoleva määruse punktidele 12, 17 (välja arvatud alapunkt 4)ja 34. 6. Vastavalt käesoleva määruse punktile 1 otsustab riiklikuettevõtte, riigiettevõtte, riikliku aktsiaseltsi või muu riigiomanduses oleva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni (edaspidi- riigi omanduses olev ettevõte, asutus või organisatsioon) varatervikuna rendileandmise vajaduse Vabariigi Valitsus rendileandja(Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määruse nr. 17 "Rendisuhete kohta" punkti 3 alapunkt 1) ettepaneku alusel. 7. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni üksiku struktuuri- ja (või) allüksuse varatervikuna rendileandmise vajaduse otsustab rendileandja(Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määruse nr. 17"Rendisuhete kohta" punkti 3 alapunkt 2) kooskõlastatultministeeriumiga, kelle haldusalas ta asub, või ministriga, kellevalitsemisalas ta asub. 8. Keelatud on riigi vara rentimine, kui selle tagajärjelvõib muutuda võimatuks riigi omanduses oleva ettevõtte, asutusevõi organisatsiooni või tema struktuuri- või allüksuse muu varatehnoloogiline ja sihipärane kasutamine. Käesolevas punktiskeelatud tegevust tuleb käsitleda mõlema poole tahtlusena jariigi huvide vastaselt sooritatud tehinguna (tehingu tagajärjedvastavalt käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvile52). 9. Kui kõik riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni põhitegevuse või selle teenindamisega tegelevadstruktuuri- ja (või) allüksused on otsustatud anda rendile,likvideeritakse ettevõte, asutus või organisatsioon enne viimaserendilepingu sõlmimist. Likvideerimise otsustab ja korraldab ministeerium või riiklik amet, kelle haldusalas asub vastav ettevõte, asutus või organisatsioon. Likvideeritud ettevõtte, asutuse või organisatsiooni varakuulub üleandmisele ministeeriumi või riikliku ameti bilanssi,kelle halduses vastav ettevõte, asutus või organisatsioon oli. Ministeeriumid ja riiklikud ametid on kohustatud kuue kuujooksul, arvates käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevast, läbiviima nende riigi omanduses olevate ettevõtete, asutuste võiorganisatsioonide likvideerimise, kelle vara on käesoleva määrusejõustumise ajaks põhitegevuse või selle teenindamisega tegelevatestruktuuri- ja (või) allüksuste kaupa rendile antud. 10. Käesoleva määruse punktides 6 ja 7 käsitletud otsused onriigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni võitema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana)rendile andmise aluseks. 11. Riigi vara, mida on võimalik anda kasutada väljaspoolkäesoleva määruse punktides 6 ja 7 sätestatud tervikvara mõistet,kasutada andmise vajaduse otsustavad ühiselt Vabariigi Valitsuse21. jaanuari 1991.a. määruses nr. 17 "Rendisuhete kohta"ettenähtud rendileandja ja ettevõte, asutus või organisatsioon, kelle bilansis riigi vara on. Selliste varade rendile (kasutada) andjaks on ettevõte, asutus või organisatsioon, kelle bilansis vara on. 12. Rendileandja on kohustatud pidama tema poolt rendileantud vara kohta lepinguregistrit ja rendileantud vara bilansilist arvestust ning säilitama vara rendileandmisega seotud dokumentatsiooni. Kontrolli arvestuse ja registri üle teostab Majandusministeerium.[RT I 1996, 41, 798 - jõust. 13. 06. 1996] 13. Riigi vara rendileandmine toimub järgmiselt: 1) enampakkumise alusel. Enampakkumise tingimused ja korra,samuti rendilepingu tingimused töötab välja ja avalikustab rendileandja; 2) rendileandja on kohustatud kuulutama enampakkumisestvähemalt ühes ülevabariigilise levikuga ajalehes ning ühesobjekti asukoha järgsel territooriumil ilmuvas ajalehes, andeskõigile soovijatele vähemalt 14-päevase tähtaja tingimustegatutvumiseks; 3) kuulutus peab sisaldama rendileandja nime, vara nimetuseja selle iseloomustamiseks vajalikud andmed, aja ning koha,millal ja kus võib vara näha ja tutvuda enampakkumise ja lepingutingimustega, enampakkumise toimumise aja ja koha ning osavõtumaksu ja esmase sissemakse (edaspidi - avanss) suuruse; 4) osavõtumaksu ja avansi suuruse määrabRahandusministeerium; 5) kuulutuse avaldamisest alates võimaldab rendileandjakõigile huvitatud isikutele näha vara ja tutvuda enampakkumisening rendilepingu tingimustega; 6) renditasu algsuuruse määrab kindlaks rendileandjavastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1991.a. korralduselenr. 128-k. Renditasu määramise aluseks on lisaks kehtestatulevara senisest kasutamisest saadud tulu, viimasel ajal muusamasuguse vara eest saadud rendi suurus ning renditasu võimalik kujunemine tulevikus (renditud vara kasutamisest saadav võimalik tulu); 7) renditasu algsuurus määratakse täpse arvulise suurusena,mida enne enampakkumist ei avalikustata. Vastav dokument pannakseümbrikku ja pitseeritakse. Ümbrik avatakse ja sisu tehakse enampakkumisel osalejatele teatavaks pärast pakkumiste lõppu; 8) enampakkumist korraldab rendileandja; 9) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tervikvaranarendile andmisel on ettevõtte töötajate kollektiivil või nendepoolt moodustatud juriidilisel isikul (ilma kolmandate isikuteosaluseta) rendilepingu sõlmimise eesõigus juhul, kui ta ontäitnud käesoleva määruse punktis 14 sätestatud tingimused,nõustub rendilepingu tingimustega ja teeb enampakkumisel vähemaltrenditasu algsuurusega võrdse pakkumise; 10) rendileandja on kohustatud tutvustama ja selgitamaenampakkumises osalejatele enne enampakkumise läbiviimist käesolevast määrusest ja muudest normatiivaktidest tulenevaidriigi vara rentimise tingimusi, samuti lepingu tingimusi, sealhulgas rendileantava vara koosseisu, ning võtma neilt sellekohta allkirja enampakkumise protokolli; 11) enampakkumise võitjale, kes on andnud tutvumise kohtaallkirja, hiljem aga vaidlustab vara rendileandmise tingimusedvõi keeldub nendel tingimustel lepingut sõlmimast või ei olevõimeline rendileantavat vara kindlustama (käesoleva määrusepunkt 14), rendileandja avanssi ei tagasta ja temaga rendilepingut ei sõlmi. Sel juhul saab lepingu sõlmimise õiguse osavõtja, kelle poolt pakutud rent on järgmisena suurem renditasu algväärtusest; 12) avanssi ei tagastata ka isikule, kes keeldub tutvumise(käesoleva punkti alapunkt 10) kohta allkirja andmast; 13) teistele osavõtjatele tagastatakse avanss kohe pärastenampakkumist; 14) osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata; 15) enampakkumise tulemusi kontrollib ja kinnitab 5 päevajooksul pärast enampakkumist rendileandja. Kui rendileandja oliühtlasi ka enampakkumise läbiviija, siis teostab kontrolliministeeriumi või ministri poolt, kelle haldus- või valitsemisalas rendileandja asub, määratud ametiisik; 16) enampakkumise tulemust ei kinnitata, kui: - selle korraldamisel rikuti enampakkumise läbiviimisetingimusi; - tingimused olid vastuolus kehtivate seaduste või teistenormatiivaktidega; - kinnitamise päevaks peab Vabariigi Valitsus otstarbekaksjätta vara riigi valdusse ja kasutusse; - enampakkumisel osales ainult üks pakkuja (välja arvatudkäesoleva punkti 13 alapunkti 9 osas); - renditasu algväärtuse suurus on inflatsiooni tõttu tunduvalt suurenenud. Sel juhul tagastatakse osavõtjatele osavõtumaks ja avanss 5päeva jooksul pärast tulemuste kinnitamata jätmist; 17) rendileping sõlmitakse isikuga, kes on nõustunud rendilepingu tingimustega ja pakub enampakkumisel renditasualgväärtusest suurema või vähemalt sellega kattuva renditasu (välja arvatud käesoleva punkti alapunkti 11 osas). 14. Riigi vara rendileandmisel on nõutav, et rentnik kindlustaks rendilepingu täitmise ja temale kasutada antudriigivara nõuetekohase säilimise ja tagastamise vähemalt 20-protsendilise tagatisega rendileantava vara bilansilisestmaksumusest. Rentniku tagatiste olemasolu ja renditava riigivara kindlustatust tagatistega kontrollib rendileandja enne rendilepingu sõlmimist. Kui rentniku tagatised ei kindlusta riigivara säilimist ja tagastamist, rakendatakse tema suhteskäesoleva määruse punkti 13 alapunkti 11 sätteid. Tagatisena arvestatakse rentnikule omandiõiguse aluselkuuluva vara vallasvara- ja kinnisvarapante või usaldusväärsetekrediidiasutuste käenduslepinguid. Tagatist ei nõuta, kui rentnikuks on riiklik asutus, ettevõte või organisatsioon või kohaliku omavalitsuse organ. 15. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni vara tervikuna rentimisel EestiMajandusministeeriumil kooskõlastatult Rahandusministeeriumigamäärata rendileandja motiveeritud taotluse alusel igalüksikjuhul kindlaks konkreetse tagatise suurus.[RT I 1996, 41, 798 - jõust. 13. 06. 1996] 16. Ei ole lubatud vähendada tagatist, kui töökollektiivibaasil asutatud eraaktsiaselts või mõni muu majandusühing, kessoovib riigi vara rendile võtta, ei ole välja kuulutanud avalikkuaktsiate märkimist Eesti Vabariigis. 17. Riigivara rendilepingusse tuleb märkida: 1) rentniku ja rendileandja nimi, asukoht ja aadress; 2) lepingu sõlmimise aeg ja koht, lepingu tähtaeg; 3) rendileantava vara väärtus, suurus (arv, mõõtmed), koosseis ja piirid; 4) renditasu suurus, maksmise kord ja tähtajad, samutirenditasu korrigeerimine, arvestades inflatsiooni; 5) vara üleandmise aeg ning kord, samuti selle tagasiandmisekord lepingu lõppemisel või lõpetamisel; 6) rendileantava vara, sealhulgas hoonete, ehitiste võiruumide remontimise ja korrashoidmise kord ja tähtajad; 7) vara kindlustamise kord; 8) põhjused, mis lubavad pooltel lepingu lõpetada ennetähtaega. Ennetähtaegse lõpetamise üheks põhjuseks tuleb rendilepingus kindlasti fikseerida vara erastamise otsustamine vastavalt kehtivatele seadustele (s.o. vara kinnitamineerastamisnimekirja); 9) rendileantud vara uuendamise kohustused ja tingimused,arvestades vara võimalikku kulumist; 10) muud tingimused, mida rendileandja või Eesti Riigivaraamet peab vajalikuks teatud tööde tegemiseks või tellimuste täitmiseks, või mis on kehtestatud seaduste või muude normatiivaktidega või mis on vajalikud käesoleva määruse punktis2 kehtestatud tingimuse täitmiseks. 18. Riigi vara allrentimine võib toimuda üksneskooskõlastatult rendileandjaga ning käesoleva määrusegakehtestatud tingimustel ja korras. Kui rendileandja viivitabpõhjendamatult kooskõlastuse andmisega üle ühe kalendrikuu,vastava taotluse saamisest arvates, annab rentnik varaallrendile. 19. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimise korral kuuluvad riigi varale tehtud parendused või renditud maa-aladele ehitatudhooned ja rajatised rendileandjale. Rendileandja loal tehtudparendused või ehitatud hooned või rajatised hüvitab rendileandjarentnikule. 20. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel käibevahendeid tervikvarakoosseisu ei arvata, välja arvatud tööriistad, rakised ja muu selline vara, mis on põhivahenditega tehnoloogiliselt seotud jakuulub seetõttu tervikvara (käesoleva määruse punkt 3) koosseisu. Materialiseeritud käibevahendid (välja arvatud käesolevamääruse punktis 29 nimetatud) võib anda rentniku omandusse laenulepingu alusel, mis sõlmitakse samaaegselt rendilepinguga. Selliste laenulepingute sõlmimisel tuleb arvestada rendilepingu tähtaega. Ei ole lubatud sõlmida laenulepingut pikema tähtajaga, kui seda on rendileping. Lepingusse tuleb märkida laenaja konkreetsed kohustused tagastatavate käibevahendite koguse, kvaliteedi ja tagastamise tähtaja kohta,samuti trahvid ja viivised mitteõigeaegse, kohustustele mittevastavas koguses või kvaliteedis tagastamise korral.Laenulepingusse tuleb märkida ka laenaja kohustus tagastada laenkohe, kui rendileping lõpetatakse ennetähtaegselt või onsõlmitud tähtaega määramata ja leping lõpetatakse. 21. Rendileantava ettevõtte, asutuse või organisatsioonirahalised käibevahendid kannab rendileandja riigieelarvesse.Rentniku taotlusel ja Rahandusministeeriumi loal võibrendileandja anda rahalised käibevahendid rentniku omandusse kirjaliku laenulepingu alusel, arvestades inflatsiooni jamäärates tagastamise kohustuse ja tingimused. Sellisteslaenulepingutes kasutatava laenu protsendi kehtestabRahandusministeerium. Pärast laenu tagastamist kannab rendileandja rahalised käibevahendid kohe riigieelarvesse. 22. Laenulepingu tingimused kehtestab rendileandja vastavaltkehtivatele seadustele ja muudele normatiivaktidele ning needtehakse teatavaks ja neid tutvustatakse koos rendilepingu tingimuste avalikustamisega ja enampakkumise käigus (käesolevamääruse punkti 13 alapunktid 2, 3 ja 10). 23. Riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni või tema struktuuri- ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimisel võib anda rentnikuvastutavale hoiule madala likviidsusastmega käibevahendeid jamuud vara, mida rentnik ei vaja oma igapäevases majandustegevuses. Hoiuleandmine fikseeritakse eraldi kirjalikus lepingus, lähtudes käesoleval ajal kehtivaTsiviilkoodeksi paragrahvidest 420-431. Hoiulepingu tingimused kehtestab rendileandja. Hoiulepingutähtaja määramisel arvestatakse käesoleva määruse punkti 20nõudeid. 24. Käesolevas määruses käsitletud laenu- ja hoiulepingudtuleb kooskõlastada vastavalt käesoleva määruse punktile 34 jaregistreerida kehtestatud korras koos rendilepinguga. 25. Rendileandjal on õigus müüa rentniku poolt tagastatudkäibevahendeid või käibevahendeid, mida rentnik ega rendileandjaei vaja käesoleva määruse punktis 2 kehtestatud tingimuste täitmiseks. Selliseid käibevahendeid müüakse avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tingimused, korra ja müüdava vara alghinnamäärab rendileandja, kes ka avalikustab ja viib läbi enampakkumise vastavalt käesoleva määruse punktile 13. Käibevahendite alghinna määramise aluseks on "Rendil olevariigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste" lisa 3 "Käibevahendite ümberarvestus ja fikseerimine riigi omandina". Laekunud summadest, millest on maha arvatud enampakkumisekorraldamisega seotud kulud, kannab rendileandja 75 protsentiriigieelarvesse. 26. Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991.a.otsuse ""Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta" punkti11 alapunktile 1 on lubatud sätestada rendilepingutesse tingimusirendileantud üksikute tervikvara mõistega mitteseotud riigipõhivarade väljaostmiseks rentniku poolt. Nimetatud tehingu hinnakehtestab rendileandja vahetult enne ostu-müügitehingu sooritamist. 27. Keelatud on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni1991.a. otsuse ""Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta"punkti 11 alapunkti 1 rakendamine, samuti käesoleva määrusepunktide 25 ja 26 rakendamine, kui selle tagajärjel muutubvõimatuks riigi omanduses oleva ettevõtte, asutuse võiorganisatsiooni või tema struktuuri- või (ja) allüksuse muu vara tehnoloogiline ja sihipärane kasutamine, samuti käesolevamäärusega kehtestatud riigivara tagastamistingimuse täitmine. Sellised tehingud on kehtetud ja nende suhtes kohaldataksekäesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvi 52 sätteidvastavalt käesoleva määruse punktile 8. 28. Rendilepingus fikseeritud tingimustel ja korras laekunudsummadest või muudest Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni1991.a. otsuse ""Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta"punkti 11 alapunkti 1 alusel riigi varaga teostatud tehingutestlaekunud summadest, millest on maha arvatud müügikulud, peabmüüja kandma: 1) 25 protsenti rendileandja arvele; 2) 75 protsenti riigieelarvesse. 29. Lõpetamata ehitiste või rajatiste osas, mis antakserendile, tuleb rendilepingus fikseerida poolte konkreetsedkohustused tööde jätkamise osas ehitustel või rajatistel või nende konserveerimise suhtes. Tööde jätkamise korral rentniku vahenditega kuulubpooleliolev ehitis või rajatis kohustuslikule hindamisele Eesti Riigivaraameti poolt kehtestatud metoodiliste aluste kohaselt.Hindamisakt lisatakse rendilepingule. 30. Riigile kuuluvate hoonete, nendes asuvate mitteeluruumide, samuti riigivalitsemisorganite ning nende pooltmoodustatud või nende halduses olevate riiklike ettevõtete, asutuste või organisatsioonide kasutuses olevate üksikute mitteeluruumide (olenemata sellest, kelle bilansis need on) rendileandmine (üürimine) võib toimuda üksnes avalikulenampakkumisel. Enampakkumise aja, koha ja tingimused, samuti rendilepingutingimused avalikustab rendileandja (vara bilansijärgne valdaja)teabevahendites vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Renditasu algsuuruse määrab rendileandja vastavaltVabariigi Valitsuse 19. juuni 1992.a. määrusele nr. 189 "Hindade reguleerimise korra kohta" ja see tehakse teatavaks koos enampakkumise avalikustamisega. Leping sõlmitakse isikuga, kes pakub enampakkumisel kõigekõrgema renditasu ja nõustub teiste lepingutingimustega. Juhul kui enampakkumisest võtab osa üksnes üks taotleja,kuulutatakse enampakkumine nurjunuks, muudetakse rendilepingutingimusi, sealhulgas renditasu algsuurust, ja avalikustatakseteabevahendites enampakkumine uuesti. Juhul kui käesolevas punktis nimetatud ruumid moodustavadtervikvara, toimub ruumide ja vara rendileandmine vastavaltkäesoleva määruse punktidele 6 või 7 ja 13. 31.--32. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 33. Käesoleva määruse punkti 30 ei kohaldata seaduse "Riiklike ja munitsipaalettevõtete erastamise kohta" paragrahvi 4 alusel sõlmitavate lepingute suhtes. 34. Kõik käesolevas määruses käsitletud riigi omandusesoleva ettevõtte, asutuse või organisatsiooni või tema struktuuri-ja (või) allüksuse vara tervikuna (tervikvarana) rentimise võikasutada andmise lepingute, samuti nendega seonduvate laenu-,hoiu- ja muude selliste lepingute projektid ning muudatuste või täienduste tegemine tervikvarade kohta sõlmitud lepingutessetuleb kooskõlastada Eesti Riigivaraametiga. Riigivaraametil on õigus mitte kooskõlastada lepinguteprojekte või muudatuste või täienduste tegemist, kui: 1) projektid või muudatused või täiendused on vastuolusvabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega; 2) leping ei taga riigi vara efektiivset kasutamist võiriigi vara tagastamist; 3) rendileandmine on vastuolus riigi ettevõtluse detsentraliseerimise poliitikaga; 4) ei ole järgitud käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi; 5) rentnikuks pretendeerib ettevõtte või selle struktuuriüksuse töökollektiivist koosnev eraaktsiaselts võimõni muu juriidiline isik, kelle asutamislepingu või põhikirja järgi ei ole antud kõigile aktsionäridele (osanikele) võrdseidõigusi eri liiki aktsiate (osatähtede) märkimiseks(omandamiseks). 35. Käesoleva määruse punkti 34 rakendamisest tulenevadvaidlused lahendab Vabariigi Valitsus. 36. Lepingud, mis ei vasta käesoleva määruse punktile 34 jaVabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määruse nr. 17"Rendisuhete kohta" punktidele 4 ja 10 on kehtetud ja nendesuhtes kohaldatakse käesoleval ajal kehtiva Tsiviilkoodeksi paragrahvi 51 sätteid. 37. Rendileantud vara seisundi, samuti rentniku omandi fikseerib rendileandja poolt moodustatud ekspertgrupp. 38. Käesoleva määruse punktis 37 nimetatud ekspertgrupi liikmete töötasustamine toimub rendileandjale laekunud renditasust pärast vastava ekspertiisiakti kinnitamist käesoleva määruse punktis 41 ettenähtud komisjoni poolt. 39. Renditud riigivara seisundi ja rahalise väärtuse, samutirentniku omandi suuruse fikseerimine tuleb läbi viia: 1) igal aastal koos aastabilansi koostamisega; 2) rendilepingu lõppemise või lõpetamise korral; 3) rentniku kui juriidilise isiku reorganiseerimise korral; 4) rendileandja muutumisel. 40. Endise NSV Liidu seaduste järgi rendikollektiivilerenditud Eesti Vabariigi omandiks tunnistatud .vara koosseisuja rahalise väärtuse, samuti rendikollektiivi töö tulemusenatekkinud rentniku omandi suuruse fikseerimine toimub käesolevamääruse kohaselt ja enne rendilepingute uuendamist, kooskõlastamist ja registreerimist. Nimetatud lepingud tuleb uuendada, kooskõlastada ja registreerida hiljemalt 1. jaanuariks1993.a. 41. Riigi vara rentimisel koordineerib rentniku omandifikseerimist Eesti Riigivaraameti poolt rentniku omandifikseerimiseks moodustatav ametkondadevaheline komisjon. Rahandusministeeriumil koostöös Riigivaraametiga lahendadanimetatud komisjoni liikmete töötasustamise küsimused. 42. Eesti Riigivaraametil töötada välja ja kinnitada nimetatud komisjoni põhimäärus 1. novembriks 1992.a. 43. Tunnistada käesoleva määruse jõustumisest arvateskehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määruse nr. 17 "Rendisuhete kohta" punktid 4, 5, 7, 8, 9 ja 11. 44. Rentniku poolt renditud varade väljaostmise kordkehtestatakse pärast vastavate õigusaktide vastuvõtmist. 45. Kinnitada "Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahaliseväärtuse täpsustamise metoodilised juhised" (juurde lisatud). K I N N I T A T U D Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992.a. määrusega nr. 301 Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamisemetoodilised juhised I. Üldosa 1. Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalist väärtust (edaspidi - riigi omand) kontrollitakse ja määratakse kindlaks üks kord aastas koos aastabilansi koostamisega, samuti muudel Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 1992.a. määruses nr. 301 "Riigi vara kasutada andmise korra ja tingimuste kohta"nimetatud juhtudel. Koos sellega fikseeritakse ka rentniku omand,kui seda nõuavad rendilepingu tingimused või seda soovib rentnik. 2. Riigi ja rentniku omandi perioodilise fikseerimise vajadus tuleneb rendileantud põhivahendite koosseisu muutumisest nende amortiseerumisest põhjustatud osalise väljavahetamise, rentniku poolt väljaostmise või vara erastamise tõttu, samuti vara ümberhindlusest tingitud hinnamuutusest, materialiseeritud käibevahendite ühikuhinna muutumisest tuleneva, rentnikule rendilepinguga üleantud või laenatudkäibevahendite summa kiirest muutumisest ning rahalisikäibevahendeid mõjutavast inflatsioonist. 3. Riigi ja rentniku omandi kindlaksmääramine ja fikseerimine toimub, lähtudes Rendiseadusest ja teistest riigi vara kasutamist reguleerivatest seadustest ja muudest normatiivaktidest, sõlmitud rendilepingust ning teistestrendileandja ja rentniku vahel sõlmitud lepingutest. 4. Riigi ja rentniku omandit kontrollib ja fikseeribrendileandja poolt moodustatud ekspertgrupp kooskõlas käesolevate metoodiliste juhistega. Ekspertgrupi otsuse riigi ja rentniku omandi maksumuse jakoosseisu kohta kinnitab Eesti Riigivaraameti poolt rentnikuomandi fikseerimiseks moodustatav ametkondadevaheline komisjon(edaspidi - ametkondadevaheline komisjon), kes kontrollib kasõlmitud lepingute seaduslikkust. II. Rendisuhete seaduslikkus 5. Rendisuhete seaduslikkus määratakse kindlaks, kontrollides rendilepingu vastavust Eesti Vabariigi territooriumil kehtivatele ja lepingu sõlmimisel kehtinudseadustele ja muudele normatiivaktidele, milleks on: - kehtivas Tsiviilkoodeksis vara üürimist reguleerivadpeatükid ning Eesti NSV ja NSV Liidu rendisuhteid reguleerinudnormatiivaktid, kui rendileping on sõlmitud enne 16. novembrit1988.a.; - kehtivas Tsiviilkoodeksis vara üürimist reguleerivadpeatükid, kui rendileping on sõlmitud ajavahemikus 16. novembrist1988.a. kuni 1. oktoobrini 1990.a.; - Rendiseadus, kui rendileping on sõlmitud pärast 1. oktoobrit1990.a.; - Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. septembri 1989.a. määrusnr. 302 "Vara rendile andmise ja majandusorganisatsioonideassotsiatsioonide, liitude ja muude majandusühenduste loomise kohta väljaspool vabariiki asuvate ettevõtete ja organisatsioonidega", kui rendile on antud NSV Liiduministeeriumide halduses olnud, Eesti Vabariigi territooriumilasuvate ettevõtete vara ajavahemikul 6. septembrist 1989.a. kuni1. jaanuarini 1991.a.; - Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määrus nr. 17"Rendisuhete kohta", kui rendileping on sõlmitud pärast 21.jaanuari 1991.a., enne seda sõlmitud rendilepingud aga nimetatudmääruse punktist 2 tulenevalt; - Vabariigi Valitsuse 6. mai 1991.a. määrus nr. 86 "EestiVabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1991.a. määruse nr. 17 täiendamise kohta", kui leping on sõlmitud pärast 6. maid1991.a.; - Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990.a. määrus nr. 264"Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohtauutele organisatsioonilistele vormidele" - riigiettevõtete võiriiklike aktsiaseltside struktuuri- või allüksuste tervikvararentimisel; - Vabariigi Valitsuse 19. juuni 1992.a. määrus nr. 189"Hindade reguleerimise korra kohta" riigi omanduses olevateruumide rentimisel renditasu määramise osas, kui leping onsõlmitud pärast 1. juulit 1992.a.; - Vabariigi Valitsuse 6. juuli 1992.a. määrus nr. 198"Eesti Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990.a. määruse nr. 164osalise muutmise kohta" ning Majandusministeeriumi ja EestiRiigivaraameti poolt nimetatud määruse täitmiseks väljaantudnormatiivaktid - riigiettevõtte, riikliku aktsiaseltsi või riiklikul omandil põhinevate osaühingute vara rentimisel, kui leping on sõlmitud pärast nende määruste jõustumist; - Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1992.a. määrus nr. 203""Vara erastamise ja välismaalastele rentimise korra" kinnitamisekohta" - vara rentimisel välismaalastele või välisosanikegajuriidilistele isikutele, kui leping on sõlmitud pärast sellemääruse jõustumist; - Ettevõtteseadus (17. novembrist 1989.a.) - ettevõtteregistreerimise kohustuse osas. 6. Riigi vara rentimise kohta sõlmitud lepinguid tühistabkohus, arbitraaž või vahekohus, kusjuures hagejaks on ministeerium, kelle halduses on renditud riigivara. Hagejaksvõivad olla ka teised isikud vastavalt Eesti Vabariigiskehtivale seadusandlusele. Tehingu kehtetuks tunnistamisealused ja tagajärjed on ette nähtud kehtiva TsiviilkoodeksiIII peatükis. III. Riigi ja rentniku omandi fikseerimise alused 7. Rentnik on kohustatud pidama raamatupidamises eraldiarvestust renditud vara ja rentniku omandusse kuuluva vara kohta.Sellise arvestuse puudumisel tuleb see sisse seada hiljemaltpärast riigi ja rentniku omandi esmakordset kontrollimist jafikseerimist. 8. Riigi ja rentniku omandi fikseerimine toimub põhivahendite ja käibevahendite osas eraldi. Esmalt fikseeritakse riigile kuuluva vara seisund, koosseis ja rahaline väärtus,seejärel aga rentniku omand. 9. Riigile kuuluvate põhivahendite koosseisu ja rahaliseväärtuse fikseerimise täpseim viis on põhivahendite koosseisuvõrdlemine käesolevate metoodiliste juhiste lisas 1 toodud vormikohaselt. Vormi kasutamine eeldab, et riigi vara rendileandmiselon rendilepingu lisas või vara üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritud vara täpne koosseis. 10. Lisa 1 veerus 8 märgitakse nende põhivahendite nimetus,mis on soetatud pärast rendilepingu sõlmimist (rentniku omandieelmist fikseerimist) amortiseerunud (või võõrandatud)põhivahendite asemele, samuti täiendavalt soetatud põhivahendid, mis moodustavad rendilevõetudtootmis(teenindus-)liiniga ühtse tehnoloogilise terviku.Ülejäänud põhivahendite osas tehakse märge - "sama". 11. Lisa 1 veerus 12 märgitakse summa, mis veerus 11 toodudsoetamismaksumuste vahest kuulub rendileandja poolt kompenseerimisele. Summa arvutatakse välja, lähtudes rendilepingutingimustest, poolte vahel sõlmitud teistest laenu-, hoiu- või muudest sellistest lepingutest ja kokkulepetest või pooltevahelisel kokkuleppel omandi fikseerimisel. Kui pooled lepivad kokku vaid üldsumma suhtes, siis parandusi konkreetse põhivahendi osas eraldi ei fikseerita, vaid sellega korrigeeritakse veeru 10 summat. 12. Lisa 1 veerus 13 fikseeritakse põhivahendi soetamismaksumus, millega see loetakse riigi omandusse kuuluvaks.Põhivahendite osas, mille koosseisus ei ole tehtud muudatusi, kantakse sinna nende maksumus veerus 5 toodud summas. 13. Lisa 1 veerus 14 on vajalik tingimata ära näidata nendepõhivahendite jääkväärtuse koefitsient 100 - kulum %-des ( ----------------------), 100 mis on soetatud pärast rendilepingu sõlmimist. Ülejäänud põhivahendite bilansiline maksumus fikseeritakse veerus 15, lähtudes nende täiendavast normikohasest amortiseerumisest vaadeldava perioodi vältel. 14. Kui veerus 1 märgitud põhivahenditest osa puudub (veerus8 puudub märge "sama" või asenduseks soetatud põhivahendi nimetus), tehakse lisa 1 veerus 16 märge põhjuste kohta (viidepoolte täiendavale kokkuleppele, rendilepingu punktile jne.). Vastava märke puudumisel on rentnik kohustatud esitama ekspertgrupile vastavasisulise kirjaliku seletuse. 15. Kui lisa 1 veeru 15 summa on väiksem veeru 6 summast jasee ei ole kooskõlas rendilepingu tingimustega (näiteks on põhivahendite summa vähenemine suurem rendileandjale rendiga vaadeldaval perioodil tasutud põhivahenditeamortisatsioonisummast, mis tuli tasuda renditud põhivahendite kulumise katteks), tuleb omandi fikseerimise aktile lisadapooltevaheline täiendav kokkulepe riigi vara puudujäägikompenseerimiseks rentniku poolt või ekspertgrupi vastavasisuline ettepanek, mille kinnitab ametkondadevaheline komisjon. 16. Kui rendileping ja riigi vara rentnikele üleandmise-vastuvõtmise akt ei võimalda riigi omandusse kuuluva vara fikseerimist lisas 1 toodud vormi kohaselt, tehakse sedakäesolevate metoodiliste juhiste lisa 2 kohaselt. 17. Lisa 2 järgi fikseeritakse riigile kuuluvate põhivahendite arvestuslik maksumus (tabeli positsioon 12), põhivahendite bilansiline maksumus (positsioon 6), mis neil oliomandi fikseerimise tähtajaks, ja rendileandja poolt rentnikulekompenseeritavate parenduste ja seadmete hinna kasvu (positsioon10) vahe. Positsioonis 10 märgitud parenduste ja uute seadmete hinnasumma tuleb kompenseerida summas, mis on kooskõlas rendilepingutingimuste või muude kokkulepetega või omandi fikseerimiselsõlmitud poolte kokkuleppega. 18. Riigile kuuluvate põhivahendite maksumus (positsioon 14)fikseeritakse nende arvestusliku maksumuse (positsioon 12) jarendilepingu algusest (omandi eelmisest fikseerimisest) kuniomandi fikseerimiseni rentniku poolt kooskõlas rendilepingutingimustega rendileandjale tasutud amortisatsioonivahenditesuuruse (positsioon 13) vahena. Positsioonis 13 märgitud amortisatsioonivahendite hulkaarvatakse vaid see summa, mille rentnik on kooskõlas lepingugatasunud põhivahendite kulumise katteks. Muudel juhtudel, kuiamortisatsiooninorm on vaid renditasu arvestamise metoodiliseksaluseks, seda riigi omandist maha ei arvata. 19. Lepinguga rentnikule üleantud nende käibevahenditemaksumus, mis riigi ja rentniku omandi fikseerimise päevalkuuluvad riigile, fikseeritakse lepinguga ettenähtud korra kohaselt. Juhul kui leping ei kehtesta korda, kuidas arvestadarenditud (laenatud) käibevahenditele mõjuvat inflatsiooni, võiseda ei ole arvestatud ametliku inflatsioonikoefitsiendi mittemääramise tõttu, arvestatakse käibevahendid ümber kooskõlas käesolevate metoodiliste juhiste lisaga 3. 20. Kasumi saamise seisukohalt on lisas 3 toodud arvestusemetoodika järgi käibevahendid võrdsustatud põhivahenditega,arvestades nende käibekiirust. Kasumitootlikkuse arvestamisel(koefitsient "n") võetakse aluseks kõik vaadeldaval ajavahemikul rentniku kasutuses olnud põhi- ja käibevahendid ning eeldatakse,et käibevahendite kasutamise rentaablus on võrdne ettevõttekeskmise rentaablusega. 21. Käibevahendite summat vähendatakse rentniku poolt tehtudmuude kulutuste võrra, mida peab lepingu tingimuste järgi kompenseerima rendileandja ja mida ei ole eelnevalt arvestatudpõhi- ja käibevahendite maksumuse fikseerimisel. Kompenseerimise kokkulepe lisatakse omandi fikseerimiseaktile poolte kokkuleppena või ekspertgrupi ettepanekuna (kinnitatakse ametkondadevahelise komisjoni poolt). 22. Riigi vara rendileandmisel või ettevõtte või temastruktuuri- või allüksuse vara rendileandmisel, millega kaasnesrentniku õigusjärglus selle vara baasil tegutsenud ettevõttesuhtes, arvestatakse riigile kuuluva vara fikseerimisel bilansikulukirjetes neid muudatusi, mida ei ole eelnevalt arvestatudriigile kuuluvate põhi- ja käibevahendite fikseerimisel. Vastavalt kulukirjetes toimunud muutustele riigi omandina fikseeritud rendilolevate vahendite summat kas suurendatakse või vähendatakse. Seejuures lisatakse omandi fikseerimise aktile poolte kokkulepe tasaarvelduste tegemiseks võirendilepingu tingimuste muutmiseks või täiendamiseks. Kokkuleppemittesaavutamise korral aga ekspertkomisjoni otsus, mille kinnitab ametkondadevaheline komisjon. 23. Rentniku omandusse kuuluvate ja tema vastutusel renditud (laenatud) vahendite summa ja koosseis leitakse, kui kõigistrentniku kasutuses olevatest vahenditest arvatakse maha riigilekuuluvad vahendid. Nende esemeline ja naturaalühikuline, samutirahaline koosseis fikseeritakse eraldi aktis, mille kooskõlastab ekspertgrupp, et vältida võimalikke arusaamatusi riigi jarentniku omandi fikseerimisel järgmisel perioodil. 24. Muudatused riigi omandina fikseeritud rendiloleva varakoosseisus, võrreldes vastava vara rendileandmise päevaga, onrendi suuruse kohustusliku muutmise aluseks niivõrd, kuivõrd seetuleneb Eesti Vabariigi seadustest ja muudest normatiivaktidestning rendilepingu tingimustest. Lisa 1 "Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtusetäpsustamise metoodiliste juhiste" juurde RIIGILE KUULUVATE PÕHIVAHENDITE VÕRDLEMISE TABEL ============================================================== 1 Põhivahendi nimetus 2 Põhivahendi kood 3 Soetamismaksumus Rendi- =================== lepingu 4 Bilansiline (jääk-) Lepingu sõl- sõlmimisel maksumus mimisel kehti- (eelmisel nud hindades omandi =================== fikseeri- 5 Soetamiskasum Ümber arvesta- misel) tud omandi fik- 6 Bilansiline maksumus seerimisel kehti- nud hindadesse =================== =========== 7 Vara jääkväärtuskoefitsient (100 - kulum protsentides) (4) : (3) 100 8 Põhivahendi nimetus omandi fikseerimisel 9 Põhivahendi kood omandi fikseerimisel 10 Põhivahendi soetamismaksumus 11 Põhivahendi soetamismaksumuste vahe (10) - (5) (tinglik parendus) 12 Tingliku parenduse osa, mille maksumuse kompenseerib rendileandja 13 Põhivahendi soetamismaksumus, millega see fikseeritakse riigi omandina (10) - (12) 14 Vara jääkväärtuskoefitsient (100 - kulum protsentides) (Vt. juhiste punkt 13) 100 15 Riigi omandusse kuuluva põhivahendi bilansiline maksumus (13) * (14) 16 Märkused ============================================================= Märkus: Kui on tegemist sama põhivahendiga, siis nimetustuuesti ei märgita. Kui koodi ei ole muudetud, siis seda uuestiei märgita. LISA 2"Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste" juurde PÕHIVAHENDITELE TEHTUD PARENDUSTE VÕI KULUMISE MÄÄRATLEMINE --------------------------------------------------------------Posit- Arvestuslikud näitajad Mõõt- Näitaja Märkusedsiooni ja arvestusvalemid ühik suurus nr.( )-------------------------------------------------------------- 1 2 3 4 5-------------------------------------------------------------- 1. Rendilevõetud põhivahendite soetamismaksumus rendilepin- gu sõlmimise ajal kehtinud hindades kroonides 2. Positsioonis (1) nimetatud põhivahendite soetamismak- sumus, arvestades vahepeal- seid ümberhindlusi (omandi fikseerimise päeval kehti- vates või nendega võrrelda- vates hindades) kroonides 3. Rendilevõetud põhivahendite bilansiline (jääk-) maksumus rendilepingu sõlmimise päeval kehtinud hindades kroonides 4. Põhivahendite jääkväärtuskoe- fitsient (100 - kulum %-des) 100 nende rendile võtmisel suht- (3):(1) arv 5. Põhivahendite soetamismaksu- mus omandi fikseerimise kuu- päeva seisuga kroonides 6. Põhivahendite jääkmaksumus omandi fikseerimise kuupäeva seisuga kroonides 7. Põhivahendite jääkväärtuskoe- fitsient (100 - kulum %-des) 100 omandi fikseerimise päeval suht- (6):(5) arv 8. Põhivahendite tinglik kalli- nemine rendiperioodil (5) x (4) - (2) x (4) kroonides 9. Põhivahendite kallinemise suht- koefitsient (8) : ((2) x (4)) arv 10. Põhivahendite parendamine (+) või kulumine (-) (6) : (1+ (9)) - (2) x (4) kroonides 11. Põhivahendite maksumuse kasv, mis on tingitud nende uuen- damisel paigaldatud uute va- hendite kõrgemast hinnast (6) - (2) x (4) - (10) kroonides 12. Rendileandjale kuuluvate põ- hivahendite arvestuslik mak- sumus (6) - (10) kroonides 13. Vaadeldaval perioodil rendi- leandjale põhivahendite ku- lumise katteks rendina maks- tud amortisatsioonivahendid kroonides 14. Riigi omandina fikseeritav põhivahendite maksumus (12) - (13) kroonides LISA 3"Rendil oleva riigivara koosseisu ja rahalise väärtuse täpsustamise metoodiliste juhiste" juurde KÄIBEVAHENDITE ÜMBERARVESTUS JA FIKSEERIMINE RIIGI OMANDINA Riigile kuuluvate, rentnikule rendilepinguga üleantud(laenatud) käibevahendite maksumus fikseeritakse järgmiselt: Vf = Vr (1 + n) - Rv > Vr , kus Vr on - rendilepinguga rentnikule üleantud (laenatud)käibevahendite esialgne maksumus, millest on maha arvatudkäibevahendid, mis lepingu järgi ei kuulu tagastamisele, jaeelnevalt rentniku poolt lepingu tingimustel ja lepingusettenähtud korras ostetud käibevahendite maksumus; Rv - rendilepingu algusest kuni omandi fikseerimisepäevani vaadeldavate käibevahendite eest tasutud rendisumma; n - ettevõtte vahendite kasutamise efektiivsustiseloomustav koefitsient, mille väärtus arvestatakse: K n = ------------, kus V x Hr + P --- T K on - rentnikuks oleva ettevõtte brutokasum, mis onsaadud rentniku kasutuses olevate kõigi varade kasutamisestrendilepingu sõlmimisest kuni omandi fikseerimiseni(käibevahendite väljaostmiseni); V - rentniku kasutuses olnud käibevahendite (nii oma,renditud kui ka laenatud) keskmine maksumus vaadeldavalajavahemikul: Hr - vaadeldava rendiperioodi kestus päevades; T - keskmine käibevälde päevades vaadeldavalrendiperioodil; P - rentniku poolt vaadeldaval ajavahemikul kasutatudpõhivahendite (nii oma kui renditud) keskmine maksumusümberarvestatuna omandi fikseerimisel kehtivatesse või nendegavõrreldavatesse hindadesse).