Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Laevaõnnetuste liigitamise, juurdlemise ja arvelevõtmise kord — RTL, 2003, 4, 42

Määrus kehtestatakse « Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 75 alusel ja võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 27. novembri 1997. a resolutsiooni A.849(20) «Mereõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse koodeksi» koos 25. novembri 1999. a muudatustega (resolutsioon A.884(21)) ning 14. detsembri 2000. a ringkirja nr MSC/Circ. 953 ja MEPC/Circ.372 «Mereõnnetuste ja ohtlike juhtumite ettekanded» nõudeid. I peatükk ÜLDSÄTTED JA KASUTATUD MÕISTED § 1. Määruse eesmärk Laevaõnnetuste liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra eesmärgiks on laevaõnnetuse juurdluse korraldamise protseduurireeglite sätestamine. § 2. Kasutatud mõisted Käesolevas määruses on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) «laeva meresõiduomadused» on laeva ujuvus, püstuvus, uppumatus, käikuvus ja juhitavus; 2) «laevahukk» on laevaõnnetus, mille tagajärjel laev uppus või hävis ja pääste- või taastamistöödest on loobutud; 3) «ulatuslik reostus» on käesoleva korra tähenduses nafta, naftasaaduste, D- või C-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 50 tonni või enam; B-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam; A-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam (keskkonnaohtlike kemikaalide kategooriad on toodud vastavalt rahvusvahelisele eeskirjale ohtlike kemikaalide mahtlastina vedavate laevade konstruktsiooni ja seadmete kohta – IBC CODE); 4) «laevaõnnetust juurdlev riik» on riik, kes üksi või kooskõlastatult teiste asjasthuvitatud riikidega viib läbi laevaõnnetuse juurdlust; 5) «asjasthuvitatud riik» on riik, mille laev on laevaõnnetuse juurdluse objektiks või mille sise- või territoriaalmeres leidis aset juurdluse objektiks olev laevaõnnetus või mille jurisdiktsiooni alla kuuluva merekeskkonnale põhjustati seoses laevaõnnetusega kahju või neid alasid ähvardab reostusoht või mille kodanikud said laevaõnnetuse tagajärjel surma või raskeid tervisekahjustusi või riik, mille kasutuses on informatsiooni, mida saab laevaõnnetuse juurdlusel kasutada. II peatükk LAEVAÕNNETUSTE LIIGID § 3. Laevaõnnetuste liigitamine raskusastme järgi (1) Väga raskeks laevaõnnetuseks loetakse: 1) õnnetust, kui sellega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik reostus; 2) laeva kogupikkusega 24 m ja enam hukku. (2) Raskeks laevaõnnetuseks loetakse: 1) laeva kogupikkusega 24 m ja enam laevaõnnetust: kokkupõrge, tulekahju, plahvatus, madalikule sõit, tormi- või jääkahjustus, kere veealuse osa vigastus, mille tagajärjel täitus mereveega üks või enam sektsioone; jõuseadme ja muude seadmete rikked, mille tõttu laev kaotas käikuvuse ja/või juhitavuse ning osutus vajalikuks avariipukseerimine või abi kaldalt või leidis aset ulatuslik reostus; 2) laeva kogupikkusega alla 24 m hukku, kui sellega ei kaasnenud inimohvreid või ulatuslikku reostust; 3) mehitamata pukseeritava laeva kogupikkusega üle 24 m hukku. (3) Kergeks laevaõnnetuseks loetakse: 1) laevaõnnetust: kokkupõrget, tulekahju, plahvatust, madalikule sõitu, kaasnevat mitteulatuslikku reostust, tormi- või jääkahjustust, jõuseadme ja muude seadmete rikkeid, kui laevaõnnetuse tagajärgede kõrvaldamisega tuli laevapere toime kiiresti ja iseseisvalt või minimaalse abiga kaldalt; 2) mehitamata pukseeritava laeva (objekti) kogupikkusega alla 24 m hukku; 3) vigastuse tekitamist laeva poolt kaldaehitusele, meremärgile, veealusele kaablile või torujuhtmele, mille tõttu need olid töökorrast ära kauem kui üks ööpäev. (4) Ohtlikuks juhtumiks loetakse: 1) vigastuse tekitamist teisele laevale, kui sellega ei kaasnenud meresõiduomaduste kaotust; 2) vigastuse tekitamist laeva poolt kaldaehitusele, meremärgile, veealusele kaablile või torujuhtmele, mille tõttu need olid töökorrast ära vähem kui üks ööpäev; 3) mehitamata pukseeritava laeva (objekti) vigastust; 4) laeva madalikule sõitu, kui laev sai madalikult lahti iseseisvalt ja ilma vigastusteta. (5) Väikelaevadega toimunud õnnetusi ei liigitata. (6) Laevaõnnetuseks ei loeta: 1) laeva või selle seadmete vigastust või riket, mis põhjustas laeva lühiajalise meresõiduomaduste kaotust, kuid mis ei kutsunud laeval esile kaasnevaid vigastusi ega inimeste vigastusi või surma; 2) madalikule sõitu laevatatavatel siseveekogudel, kui laev sai madalikult lahti omal jõul ja vigastusteta ning see ei takistanud laevaliiklust. III peatükk LAEVAÕNNETUSE JUURDLUS JA JUURDLUSKOKKUVÕTE § 4. Kapteni kohustused (1) Laevaõnnetuse esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes teatab sellest reederile vastavalt käesoleva määruse lisas 1 toodud loetelule ja teeb järgmised toimingud: 1) koostab vabas vormis tehniliste vigastuste akti; 2) võtab asjaosalistelt seletused; 3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajadusel teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaõnnetuse asjaolud; 4) koostab ettekande laevaõnnetuse kohta, milles kirjeldab laevaõnnetuse ja päästetööde asjaolusid ning avaldab oma esialgse arvamuse laevaõnnetuse põhjustest. (2) Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten ühe tööpäeva jooksul Veeteede Ametile käesoleva määruse §-s 4 loetletud dokumendid. Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud dokumendid esitatakse koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Juurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata posti, faksi või e-postiga. § 5. Reederi kohustused (1) Reeder on kohustatud laevaõnnetusest viivitamatult teatama Veeteede Ametile kooskõlas «Meresõiduohutuse seaduse» § 72 lõikega 1. (2) Reeder kohustub tagama käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamise Veeteede Ametile ning §-s 7 nimetatud dokumentide esitamise juurdlejale või juurdluskomisjonile. § 6. Laevaõnnetuse registreerimine ja juurdleja või juurdluskomisjoni määramine (1) Veeteede Amet registreerib kapteni ettekande ja tehniliste vigastuste akti alusel laevaõnnetuse. Laevaõnnetuse juurdlus algab laevaõnnetuse registreerimisest. (2) Pärast laevaõnnetusega seotud dokumentide läbivaatamist määrab Veeteede Amet laevaõnnetuse liigi. Väga raske laevaõnnetuse puhul, millega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik reostus, teeb Veeteede Amet ettekande majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettenähtud korras juurdluskomisjoni moodustamiseks. (3) Veeteede Amet teeb majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku juurdluskomisjoni moodustamiseks ja juurdluse korraldamiseks võimalike huvide konflikti korral raske laevaõnnetuse puhul, kui: 1) laevaõnnetuses osales Veeteede Ameti laev; 2) laevaõnnetuses osales klassifitseerimata laev ja laevaõnnetus oli seotud laeva ebarahuldava tehnilise seisukorraga või puudustega laeva kohustusliku varustuse osas. (4) Veeteede Ameti peadirektor võib kerge laevaõnnetuse korral reederi taotlusel volitada juurdluse korraldamise reederile. (5) Taotlust ei rahuldata, kui: 1) reederi teenistuses ei ole vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialiste; 2) seda ei võimalda laevaõnnetuse asjaolud; 3) reeder ei ole rakendanud ettepanekuid, mis on esitatud varem asetleidnud laevaõnnetuse juurdluskokkuvõttes. (6) Laevaõnnetuse juurdluse läbiviija peab olema sõltumatu. (7) Laevaõnnetuse juurdluskomisjoni võib kaasata spetsialiste ja asjatundjaid ning taotleda laboratoorseid ja muid uuringuid. (8) Laevaõnnetuse juurdluse korraldaja tagab vahendid juurdluskomisjoni tööks ja juurdluskomisjoni teenindamise. (9) Juurdluskomisjoni töökorralduse määrab komisjoni esimees. § 7. Juurdlusdokumentide esitamine Laevaõnnetuses osalenud laeva kapten peab kolme tööpäeva jooksul arvates vastavast nõudmisest esitama Veeteede Ametile või majandus- ja kommunikatsiooniministri või Vabariigi Valitsuse nimetatud juurdluskomisjonile laevaõnnetuse juurdluseks asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud loetelule. Esitatavate dokumentide vajaduse otsustab juurdleja või juurdluskomisjon. § 8. Koostöö välisriikidega (1) Veeteede Amet või majandus- ja kommunikatsiooniministri või Vabariigi Valitsuse nimetatud juurdluskomisjon teeb laevaõnnetuse juurdlusel koostööd asjasthuvitatud riikide mereadministratsiooniga või muu laevaõnnetuse juurdlust teostava ametkonnaga. (2) Kui laevaõnnetus välisriigi lippu kandva laevaga leidis aset Eesti sise- või territoriaalmeres, teostatakse laevaõnnetuse juurdlust käesoleva korra kohaselt, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse või majandus- ja kommunikatsiooniministri nimetatud komisjon või Veeteede Amet ei ole laeva lipuriigi mereadministratsiooniga leppinud teisiti kokku. (3) Kui Eesti riigilippu kandva laevaga leidis aset laevaõnnetus välisriigi territoriaalvetes, lepib Veeteede Amet selle riigi mereadministratsiooniga kokku, milline on laevaõnnetuse juurdlust juhtiv riik. (4) Kui Eesti riigilippu kandev laev põrkas avamerel kokku välisriigi lippu kandva laevaga, lepib Veeteede Amet selle riigi mereadministratsiooniga kokku, milline on laevaõnnetuse juurdlust juhtiv riik. (5) Laevaõnnetuse juurdlemisel võib Veeteede Amet kutsuda teiste asjasthuvitatud riikide mereadministratsiooni esindajad osa võtma laevaõnnetuse juurdlusest. § 9. Laevaõnnetuse inimteguri osa juurdlemine Laevaõnnetuse inimteguri osa juurdlemisel juhindutakse «Mereõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse koodeksi» lisas 2 esitatud soovitustest (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 25. novembri 1999. a resolutsioon A.884(21) «Laevaõnnetuse inimteguri osa juurdlemise juhend»). IV peatükk JUURDLUSKOKKUVÕTE § 10. Juurdluskokkuvõtte koostamine ja kooskõlastamine (1) Iga laevaõnnetuse kohta koostatakse juurdluskokkuvõte. Juurdluskokkuvõtte allkirjastab laevaõnnetuse juurdleja. Kui laevaõnnetuse juurdlemiseks on moodustatud komisjon, siis allkirjastavad juurdluskokkuvõtte kõik juurdluskomisjoni liikmed. (2) Kui laevaõnnetuse juurdlust teostatakse laevaõnnetust juurdleva riigina, tuleb juurdluskokkuvõtte projekt saata kooskõlastamiseks kõikidele asjasthuvitatud riikide mereadministratsioonidele. (3) Kui 30 päeva või eelnevalt kokkulepitud perioodi jooksul on asjasthuvitatud riikidelt saabunud ettepanekud juurdluskokkuvõtte projekti kohta, võetakse need juurdluskokkuvõtte ettevalmistamisel arvesse või lisatakse saabunud ettepanekud juurdluskokkuvõttele. (4) Pärast juurdluse lõpetamist esitab Veeteede Amet laevaõnnetuse esialgse juurdluskokkuvõte reederile tutvumiseks ja märkuste esitamiseks. (5) Kui reeder ei nõustu juurdleja või juurdluskomisjoni väidetega laevaõnnetuse juurdluse kokkuvõttes, on neil õigus kümne päeva jooksul pärast juurdluskokkuvõtte saamist esitada oma vastuväited. Juurdleja või juurdluskomisjoni esimees teeb oma otsuse teatavaks kümne päeva jooksul pärast vastuväite saamist. (6) 30 päeva jooksul pärast juurdluskokkuvõtte saamist peab reeder teatama Veeteede Ametile juurdluskokkuvõttes loetletud ettepanekute juurutamiseks rakendatud meetmetest. (7) Juurdluskokkuvõte on avalik. Laevaõnnetuses osalejate ja tunnistajate isikuandmed, nende seletuskirjad, ettekanded ning küsitluse protokollid on konfidentsiaalsed. (8) Veeteede Ametil on õigus reederi poolt koostatud laevaõnnetuse juurdluskokkuvõte kümne päeva jooksul pärast selle saamist vaidlustada, kui juurdlus ei ole korraldatud objektiivselt ning nõuda asja läbivaatust või ise läbi viia uus laevaõnnetuse juurdlus. V peatükk LAEVAÕNNETUSTE ARVESTUS § 11. Laevaõnnetuste registreerimine Veeteede Amet registreerib: 1) kõik Eesti riigilippu kandvate laevadega aset leidnud laevaõnnetused ja ohtlikud juhtumid; 2) kõik välisriikide laevadega Eesti sise- ja territoriaalmeres aset leidnud laevaõnnetused ja ohtlikud juhtumid; 3) väikelaevadega toimunud õnnetused, mida juurdles Veeteede Amet väikelaeva omaniku taotlusel kooskõlas «Meresõiduohutuse seaduse» § 71 lõikega 5. § 12. Laevaõnnetuste arvestus ja info edastamine (1) Veeteede Amet võtab arvele kõik Eesti riigilippu kandvate laevadega aset leidnud laevaõnnetused ja ohtlikud juhtumid, välja arvatud «Meresõiduohutuse seaduse» § 69 lõikes 2 sätestatud erandid. (2) Väga raske ja raske laevaõnnetuse kohta esitab Veeteede Amet Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile nende vormikohase ettekande, millele väga raske laevaõnnetuse korral lisatakse tõlge juurdluskokkuvõttest. § 13. Teede- ja sideministri määruse kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 17. märtsi 1998. a määrus nr 13 (RTL 1998, 108/109, 443) «Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestamine» tunnistatakse kehtetuks. Minister Liina TÕNISSON Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 77 lisa 1 ANDMETE LOETELU, MILLEST TEATATAKSE LAEVAÕNNETUSE PUHUL 1. Laevaõnnetuse aeg (UTC) ja koht, laeva lähte- ja sihtsadam. 2. Andmed lasti kohta; reisilaeval reisijate arv. 3. Meteoroloogilised tingimused laevaõnnetuse ajal. 4. Vigastuste suurus, andmed kannatanute kohta, reostuse olemasolu ja selle ulatus. 5. Laevade kokkupõrke puhul andmed teiste, kokkupõrkes osalenud laevade kohta. 6. Vajadus abi järele. 7. Andmed, mis võimaldavad laevaõnnetuse tagajärgi hinnata ja muu informatsioon, mida kapten peab vajalikuks lisada. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määruse nr 77 lisa 2 LAEVAÕNNETUSTE JUURDLEMISEKS VAJALIKE ANDMETE JA DOKUMENTIDE LOETELU (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitused) 1. Andmed kõikide laevaõnnetuste korral 1.1. Laeva andmed: laeva nimi, IMO number, lipuriik, kodusadam, kutsung; omaniku ja/või reederi ning välisriigi laeva puhul samuti agendi nimi ja aadress; laeva tüüp; prahtija nimi ja aadress, prahtimise tingimused; kogu- ja puhasmahutavus, dedveit ja teised tähtsamad laeva mõõdud; jõuajamid, peamasina(te) andmed; millal, kus ja kelle poolt ehitatud; ehituslikud iseärasused; kütuse hulk pardal, küttetankide asukoht ja maht; raadiojaam (tüüp, valmistaja); vurrkompass (valmistaja, mudel); automaatrool (valmistaja, mudel); elektroonilised kohamääramise seadmed (valmistaja, mudel); päästevahendid (ülevaatuse kuupäev/ aegunud). 1.2. Esitatavad dokumendid: laeva liputunnistus; ettenähtud kehtivad tunnistused; ISM koodeksiga ettenähtud dokumendid; klassiühingu või ülevaatust teostanud ametkonna tunnistused; (ametlik) logiraamat; munsterroll; laevapere liikmete meresõidudiplomid ja -kutsetunnistused; vahiraamat (logiraamatu mustand); ettekanded reederile ja lastiraamat; peamasina manöövrite raamat; masinapäevaraamat; loginäitude väljatrükk; kursogramm; kajaloe diagramm; naftaraamat; pilsi ja tankide mõõteraamat; öisele vahile antud korralduste raamat; kapteni/vanemmehaaniku pidevalt kehtivad korraldused; reederi pidevalt kehtivad korraldused; reederi poolt koostatud ohutuseeskirjad; kompassi paranduste raamat või tabel; radari kasutamise raamat; planeeritud hooldustööde kavad; vajalike remonditööde nimekiri; väljavõtted töölepingust; baari aruanne (ööpäevased ostud, kogu reisi ostud); uimastite ja alkoholi testi tulemused; reisijate nimekiri; raadiopäevaraamat; laeva ettekannete üleskirjutused; merereisi kavand kaardil; navigatsioonikaardid ja kaartide korrektuuri registreerimine; masinate ja seadmete valmistajate ekspluatatsiooni ning hoolduseeskirjad; nõudmisel muu vajalik dokumentatsioon. 1.3. Reisi üksikasjad sadam, kust alustati reisi, ja sadam, kus reis pidi lõppema ja vastavad kuupäevad; andmed lasti kohta; lähtesadam ja väljumise kuupäev; süvised (vööris, ahtris, miidelil) ja kalle; sihtsadam; juhtumid reisi ajal, millel on seos laevaõnnetusega või tavatud juhtumid, millel on või ei ole seost laevaõnnetusega; laeva üldplaan (IOPP tunnistuse diagramm), kus on ära toodud lastiruumid, jääk-, kütte- ja õlitankid; andmed lasti, ballasti, kütuse ja joogivee kohta ning nende kulu. 1.4. Laevaõnnetusega seotud isikute andmed ees- ja perekonnanimi; vanus; andmed vigastuse kohta; juhtumi kirjeldus; esmaabi ja muud rakendatud meetmed laeval; ametikoht laevas; meresõidudiplom või kutsetunnistus: väljaandmise kuupäev; väljaandja riik/ametkond; muud tunnistused; sellel laeval veedetud aeg; töö samatüübilistel laevadel; töö teisetüübilistel laevadel; töö käesoleval ametikohal; töö teistel ametikohtadel; ametikohustuste täitmisel veedetud tundide arv laevaõnnetuse päeval ja sellele eelnevatel päevadel; puhketundide arv viimase 96 tunni jooksul enne juhtumit; isiklikud või põhjused laeval, mis segasid magamist; kas suitsetab, kui jah, siis sigarettide ligikaudne kogus päevas; tavaline alkoholi tarbimine; tarvitatud alkoholi kogus vahetult enne juhtumit / eelneva 24 tunni jooksul; määratud ravi; mittemääratud narkootilisi aineid sisaldavate ravimite või uimastite kasutamine; uimasti ja alkoholi testi tulemused. 1.5. Andmed ilma, mere seisukorra ja loodete kohta tuule suund ja tugevus; mere seisukord, lainetuse suund, ummiklaine; atmosfääri seisukord ja nähtavus; loodete staadium ja vee kõrgus; loodetest tingitud hoovuse suund ja kiirus ning teised kohalikud tingimused. 1.6. Andmed laevaõnnetuse kohta laevaõnnetuse liik (punktide 2.1–2.5 järgi); sündmuse toimumise kuupäev, kellaaeg ja koht; sündmuse üksikasjad, sündmusele eelnenud ja järgnenud juhtumid; andmed seadmete suutlikkuse kohta, millistel täheldati rikkeid; isikud navigatsioonisillal; isikud masinaruumis; kapteni ja vanemmehaaniku asukoht; roolimine (automaatne või käsitsi); väljavõtted kõikidest vastavatest laeva ja võimalusel kalda dokumentidest, sealhulgas logiraamatust, masinapäevaraamatust, laeva vigastuste registreerimise raamatust, kursi ja kiiruse üleskirjutajalt jne; andmed side kohta laeva ja raadiojaama, merevalvekeskuse ja teiste vahel ning võimaluse korral lindid jäädvustatud jutuga; üksikasjad inimeste vigastuse/huku kohta; informatsioon laeva reisinfo salvestist (VDR) (kui laev on sellega varustatud). 1.7. Abi pärast laevaõnnetust kui on osutatud abi, siis millises vormis see aset leidis ja mis otstarbel; kelle poolt ja missugust abi pakuti või anti ning kas abi oli tõhus ja asjatundlik; kui abi pakuti ja sellest keelduti, siis keeldumise põhjus. 1.8. Dokumentide autentsuse tõendamine Kapten peab tõendama kõikide dokumentide autentsust. Kõik esitatud dokumentide koopiad tuleb allkirjastada nende õigsuse tõendamiseks ning lisada tõendamise kuupäev ja kellaaeg. 1.9. Andmed manöövrite kohta Kokkupõrke või madalikule sõidu korral ja kui on aset leidnud peamasina manöövrid, tuleb küsitleda kaptenit, vahitüürimeest ja teisi isikud, kellel on mingisuguseid andmeid korralduste kohta manöövrite alustamiseks enne ja pärast laevaõnnetust. Kui seoses küsitlusega tekivad mingisugused kahtlused, tuleb nendele osutada oma ettekandes. 1.10. Informatsiooniallikad Laevaõnnetuse juurdleja või juurdluskomisjon peab kasutama sõltumatut informatsiooni laevaliikluse juhtimise keskuselt, radari- ja raadiojälgimisteenistustelt, merepäästekeskustelt, surmajuhtumite uurijatelt ja arsti aruandest. 2. Täiendav informatsioon laevaõnnetuse korral 2.1. Kahjutuli/plahvatus Tuleb lähtuda IMO kahjutule aruande vormist (MSC/Circ. 953 ja MEPC/Circ. 372) ja järgmistest asjaoludest: kuidas laeval anti tuletõrje häire; kuidas inimesed said teada kahjutulest; kust sai tuli alguse; kuidas süttimine toimus (kui saadi teada); missugused koheseid meetmeid rakendati; tuletõrjevahendite seisukord, kaasa arvatud viimase ülevaatuse/kontrolli kuupäev; olemasolevad tulekustutid: läheduses asuvate tüüp; laeval asuvate tüüp; kasutatud tulekustutite tüüp; voolikud: kasutada olevad / kasutatud; pumbad: kasutada olevad / kasutatud; kas vett anti kohe? kas sektsiooni ventilatsioonitorud suleti; missuguste omadustega on süttinud materjal ja tule läheduses asunud materjalid; kahjutule läheduses asuvate põikivaheseinte tuletõkke klass; suitsust, vingust ja kuumusest põhjustatud takistused tule kustutamise käigus; ligipääs kustutuspiirkonda; ligipääs tuletõrjevahenditele; laevapere ettevalmistus – tuletõrjehäirete ja õppuste läbiviimise sagedus, kestus, maht ja asukoht; kalda tuletõrje tegevus tulekustutusel. 2.2. Kokkupõrge Tuleb lähtuda IMO laevavigastuste kaardi vormist, püstuvuse kaotuse aruande vormist ja järgmistest asjaoludest: Üldinformatsioon kohalikud või teised spetsiaalsed laevasõidueeskirjad; takistused manööverdamisel, sealhulgas teiste laevade lähedus, madal või kitsas veeala, poi, tooder jne; asjaolud, mis segasid nähtavust ja kuuldavust (päikesepaiste, kaldatuled, tugev tuul, laeva enda müra või segasid vaatlust ja/või kuuldavust muud asjaolud); kaarditöö; laevade vastastikune mõju; teise laevaõnnetuses osalenud laeva nimi, IMO number, lipuriik ja muud andmed. Informatsioon laevade kohta teise laeva olemasolu teadasaamise kellaaeg, asukoht ja kiirus (millisel meetodil kindlaks määratud); andmed oma laeva kursi ja kiiruse muutmise kohta enne kokkupõrget; teise laeva peiling, kaugus ja kurss momendil, kui see ilmus nähtavale visuaalselt, nähtavale ilmumise kellaaeg, järgnevad muutused; radariga mõõdetud teise laeva peiling ja kaugus, peilingu muutused ning vaatluste aeg; millist meetodit kasutati teise laeva liikumise elementide kindlaks tegemisel (ARPA radarplanšett, manööverplanšett jne). Võimaluse korral planšeti koopia; kontrollida navigatsioonivahendite vastavust nõuetele; kursogramm; tuled ja päevamärgid, mida kandis laev ja mis oli nähtav teisel laeval; laeva poolt antud helisignaalid, kaasa arvatud udusignaalid, nende andmise aeg ja milliseid signaale kuuldi teiselt laevalt ja millal; kas raadiovahti peeti ULL16 kanalil või mõnel teisel sagedusel ja kas mõni teade anti edasi, võeti vastu või kuulati pealt; laeval olevate radarite arv, laevaõnnetuse ajal sisselülitatud radarite arv ja kasutatud kaugusskaala igal radaril; kas kasutati käsi- või automaatroolimist; vaatluse üksikasjad; mõlema laeva kere osad, mis puutusid kokkupõrkel kõige enne kokku ja laevadevaheline nurk sel momendil; kas pärast kokkupõrget teatati teisele laevale oma laeva nimi, lipuriik ja laeva seisukord. 2.3. Madalikule sõit merereisi kavand kaardil või tõendusmaterjal merereisi kavandi kaardil kohta; viimane täpne asukoht ja selle määramise viis; võimalus asukoha või positsioonijoonte määramiseks satelliitide või maapealsete märkide järgi, GPS-i (satelliit kohamääramise süsteemi) järgi, raadiopeilingaatori, radari abil või muul viisil või sügavuste järgi ning kui kohamääramist ei ole teostatud, siis mis põhjusel; navigatsioonikaardi vastavus WGS 84 ellipsoidisüsteemile; ilmastikutingimused ja hoovuste mõju pärast madalikule sõitu; lasti, elektrihäirete või kohalike asjaolude mõju magnet- ja vurrkompassi näitudele; radari(te) kasutamine, kasutatud kaugusskaala ja vastavad sissekanded logiraamatusse; navigatsioonikaartide, meresõidu teatmike ja «Teadaanded meremeestele» olemasolu, kas korrektuur on õigeaegselt tehtud ja kas navigatsioonihoiatused on üles märgitud; andmed sügavuse mõõtmise kohta; andmed tankide mõõtmise kohta; laeva süvis enne madalikule sõitu ja selle määramise viis; laeva asukoht madalikul ja selle määramise viis; jõuajami või rooliseadme rikke põhjus enne madalikule sõitu; valmisolek ankrute kasutamiseks, ankrute kasutamine ja selle tõhusus; vigastuste iseloom ja ulatus; rakendatud meetmed ja laeva manöövrid pärast madalikule sõitu. (Märkus: tuleb anda täiendav teave, kui leidis aset laevaruumide täitumine veega.) 2.4. Uputus Tuleb lähtuda IMO laevavigastuste kaardi vormist, püstuvuse kaotuse aruande vormist ja järgmistest asjaoludest: süvis ja vabaparras viimasest sadamast lahkumisel ja muudatused seoses varude ja kütuse tarbimisega; vabaparda vastavus sõidutsoonile ja aastaajale; lastimine, kere pikikoormus; muudatused laeva kere konstruktsioonis ja varustuse koosseisus pärast viimasest ülevaatusest ning kelle heakskiidul need on tehtud; laeva seisukord, võimalikud mõjud merekõlblikkusele; andmed laeva püstuvuse kohta; püstuvusele mõjuvad asjaolud, nt konstruktsioonilised muudatused, lastimine ja ballastimine, vabapind tankides jne; laevaruumide eraldatus veekindlate vaheseintega; trümmiluukide, tekiluukide, illuminaatorite ja teiste avade veekindlus; kuivenduspumpade arv ja tootlikkus ning nende efektiivsus; kuivendussüsteemi imemiskohtade paiknevus; vee sissetuleku põhjus; muud asjaolud, mis viisid uppumiseni; uppumise vältimiseks rakendatud meetmed; uppumise toimumise koordinaadid ja kuidas need määrati; ettenähtud ja kasutatud päästevahendid ning nende kasutamisega seotud asjaolud. 2.5. Laevaõnnetusega kaasnenud reostus Tuleb lähtuda IMO vedelike avariiheidete koguses 50 tonni või enam ja ohtlike ainete või pakitud reostavate ainete heidete juurdluse aruandest ning järgmistest asjaoludest: reostusaine liik; reostusaine ÜRO number / IMO ohtlikkuse klass; pakendi liik (kui on); kogus pardal; õnnetuse ajal kaotatud kogus; lasti paigutus ja kinnituse meetod; paigutuse koht ja kogus igas ruumis/konteineris; konstruktsioonivigastused tankides/laevaruumides; tankid/laevaruumid, kust on võimalus reostuse laienemiseks; rakendatud meetmed edaspidise väljavoolu vältimiseks; rakendarud meetmed reostuse kahjuliku mõju vähendamiseks; kasutatud dispergent/neutralisaator; tõkkepoomide kasutamine. 3. Asitõendite kogumine ja säilitamine 3.1. Juurdluse käigus võib koguda asitõendeid laboratoorseks uurimiseks, nt naftasaadused, värv või muu kattekiht, jõu- ja teiste seadmete detailid, laeva konstruktsioonide detailid. 3.2. Enne asitõendite kaasavõtmist tuleb neid kohapeal pildistada. Järgnevalt pakitakse asitõendid vastavasse puhtasse kasti, klaaspurki, plastikaatkotti, tinakonteinerisse jne. paigutamist pildistada heledal foonil. Pakend pitseeritakse ja märgistatakse, pakendile kantakse: pakendi sisu, laeva nimi, asitõendite võtmise koht, kuupäev ja juurdleja nimi. Kui asitõenditeks on masinavärgi ja seadmete osad, tuleb võtta vastavate seadmete tunnistuste koopiad. 3.3. Kui kokkupõrke juurdlusega seoses on vajadus teise kokkupõrkes osalenu kindlaks tegemiseks võtta värviproove, tuleb need võtta mõlemalt kokkupõrkes osalenud laevalt. 3.4. Asitõendite ja proovide säilitamiseks on vajalik kasutada korralikke pakendeid. Plastikaatkotti võib kasutada värviproovide võtmisel. Kahjutule juurdlemisel, kui asitõendeid on vaja testida aktseleratsiooni seisukohalt, kasutatakse tihedalt suletavaid tinatatud karpe. 4. Reisiinfo salvesti Kui on vajalik saada informatsiooni reisiinfo salvestist (voyage data recorder (VDR)) ja juhul, kui laevaõnnetust juurdleval riigil puuduvad vajalikud seadmed VDR-il salvestatu dešifreerimiseks, tuleb pöörduda mõne teise riigi poole nende seadmete kasutamiseks, arvestades seejuures järgmisi asjaolusid: 1) dešifreerimisseadme võimalustest; 2) seadme õigeaegse kasutamise võimalust; 3) seadme asukohta. 5. Muud informatsiooniallikad Tuleb arvestada, et teistel riiklikel struktuuridel võib olla kasulikku informatsiooni munsterrolli, varude nimekirjade (kaasa arvatud alkoholi kogus laeval), laeva tunnistuste ja üldise seisukorra kohta laeval. Sadamakaptenil ja sõltumatutel ülevaatajatel võib olla samuti kasulikku informatsiooni, mida saab kasutada juurdluse läbiviimisel.