Vabariigi Valitsus — Börsinduse arendamise esmaste abinõude kohta Põllumajandussaaduste oksjoni ajutine põhimäärus

BÖRSINDUSE ARENDAMISE ESMASTE ABINÕUDE KOHTA Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 9. 01. 1992 nr 6 ( RT 1992, 2, 30) 9. 01. 1992 14. 04. 1993 nr 107 ( RT I 1993, 18, 322) 14. 04. 1993 6. 04. 1994 nr 126 ( RT I 1994, 29, 435) 20. 04. 1994 Eesti kaubaturu tasakaalustamiseks turumajandusele üleminekul ning börsikaubanduse arendamiseks, seda eriti põllumajandussaaduste turul, Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1.-2. [Kehtetud - RT I 1994, 29, 435 - jõust. 20. 04. 1994] 3. Võtta teadmiseks, et Eesti Börsiühingu algatusel asutati 1991.a. juunis põllumajandusliku suunitlusega hulgikaubanduskeskus - Tallinna Kaubabörs. Eesti Vabariigi ministeeriumidel ja riiklikel ametitel osutada Tallinna Kaubabörsile abi tema tegevuse korraldamisel. 4. Linna- ja maakonnavalitsustel vaadata läbi hulgikaubandusettevõtete osalemine Tallinna Kaubabörsi töös ja luua võimalused analoogiliste hulgikaubandus-keskuste avamiseks vabariigi teistes linnades ja maakondades. 5. Kinnitada põllumajandussaaduste oksjoni ajutine põhimäärus (juurde lisatud). 6. Eesti Vabariigi Riiklikul Hinnaametil kehtestada 1.augustiks 1991.a. nende kaupade loetelu, mida võib oksjonitel ja börsidel müüa turukonjunktuurist lähtuvate hindadega, arvestades asjaolu, et nende kaupade edasimüümisel ei rakendata mingeid hinnapiiranguid. 7. Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomiteel kavandada 1. septembriks 1991.a. koos börsinõukoguga koolitusprogramm börsinduse arengu tagamiseks. 8. Eesti Vabariigi Materiaalsete Ressursside Ministeeriumil töötada koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumiga 1. augustiks 1991.a. välja ettevõtete, sealhulgas turustus- ja varustusettevõtete põllumajandussaaduste kaubabörsi tegevuses osalemise kord. 9. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil töötada 1. oktoobriks 1991.a. välja börsi tegevuse litsentsimise ja selle ala töötajate atesteerimise kord. 10. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil: 1) esitada 15. augustiks 1991.a. Eesti Vabariigi Valitsusele kaubabörsside ja oksjonite tegevuse reguleerimise ajutine juhend; 2) esitada 1. oktoobriks 1991.a. Eesti Vabariigi Valitsusele kaubabörsside ja oksjonite tegevust reguleerivate normatiivaktide projektid. 11. Võtta teadmiseks, et Eesti Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse Fondi algatusel on asutatud Eesti kommertskeskusi Ida ja Lääne äripartneritega ühendav Tallinna Rahvusvaheline Äriinformatsiooni Börs ning soovitada Eesti Vabariigi kauba- ja kapitalituru arendamisega tegelevatel ministeeriumidel, riiklikel ametitel ja majandusorganisatsioonidel osaleda selle töös. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1991. a. määrusega nr.141 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OKSJONI AJUTINE P Õ H I M Ä Ä R U S Üldpõhimõtted 1. Põllumajandussaaduste oksjoneid (edaspidi - oksjon) korraldatakse turusuhete arendamiseks, nõudmise ja pakkumise tasakaalustamiseks kaubaturul ning Eesti Vabariigi finants- ja majandusolukorra tervendamiseks. 2. Kaubapakkujatena võivad oksjonil esineda need kaubatootjad, hulgikaubandusbaasid, kaubandusliku vahenduse ja muud kommertsorganisatsioonid, kauplused, eraettevõtjad ja üksikisikud, kes on sõlminud selleks oksjonikorraldajaga vastava kokkuleppe (lepingu). Potentsiaalsed kauba ostjad peavad oksjonist osavõtuks esitama vastavasisulise avalduse ja garantiikirja. 3. Oksjon algab pakutava kauba alghinna teatamisega oksjonipidaja poolt. Järgneb enampakkumine. Müüdava kauba omandab see ostja, kes pakub kõige kõrgema hinna. Vähenõutava kauba müümiseks võidakse korraldada hinnaalandusoksjoneid. Hinnaalandusoksjon algab samuti kauba alghinna teatamisega. Seejärel (kui alghinnaga ostjat ei leidu) pakub oksjonipidaja välja uue, madalama hinna, jätkates hinna alandamist kuni ostuni või kauba omanikuga varem kooskõlastatud hinna alampiirini. Kauba omaniku volitusel võib oksjonihinna alampiiri määrata ka oksjonikorraldaja. 4. Põllumajandussaaduste oksjoneid võivad korraldada Eesti Vabariigi organisatsioonid, kes on eelnevalt kooskõlastanud oksjonireglemendi börsinõukogu poolt volitatud organisatsioonidega. Kuni börsinõukogu töölerakendamiseni kooskõlastatakse reglement Eesti Börsiühinguga. 5. Arveldamine oksjonil sooritatud ostu-müügitehingute eest toimub Eesti Vabariigis üldkehtivas rahas või välisvaluutas (sularahas või pangaülekandega). Oksjoni korraldus 6. Oksjonikorraldaja: organiseerib kõik oksjoni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks vajalikud tööd; tagab kõigi oksjonil sooritatud kaubandustehingute nõuetekohase vormistamise ja arvestuse; valib välja ning hindab oksjonile lubatava kauba ja sõlmib selle pakkujatega asjakohase lepingu; tagab oksjonile võetud kauba- ja tootenäidiste puutumatuse; tutvustab potentsiaalsetele ostjatele näidiseid, dokumentatsiooni, oksjoni läbiviimise korda ja ise- ärasusi ning kauba pakkujatele ja ostjatele osutatavate teenuste maksumust (teenustasu); koostab oksjonikauba nimekirja, kus iseloomustatakse pakutavat kaupa (esitatakse informatsiooni kauba tootja, valmistamise aja, kvaliteedi, koguse ning alghinna kohta); korraldab oksjonikauba nimekirjade levitamist; kehtestab oksjoni läbiviimise korra ja teeb selle õigeaegselt teatavaks kauba pakkujatele ning potentsiaalsetele ostjatele; kooskõlastab ja määrab kaubapakkujaga sõlmitud lepingus kindlaks kauba alghinna ning ostjate võimalused pakutava kaubaga tutvumiseks, samuti muud oksjonitingimused; määrab pakutava kauba kaubandusliku seisukorra ning selle vastavuse kaubapakkuja osavõtuavalduses deklareeritud andmetele; korraldab massikommunikatsioonivahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) kaudu oksjonil pakutavate kaupade reklaamimist, samuti informatsiooni levitamist oksjoni toimumise aja ja koha kohta ning annab huvitatud kaubapakkujate ja kauba ostjate taotlusel ka muud lisateavet; organiseerib oksjoni tegeliku läbiviimise; tagastab oksjonil müümata jäänud kauba selle omanikule; lahendab oksjoni ajal kauba pakkujate ja ostjate vahel tekkinud vaidlused ning lahkarvamused. 7. Oksjonil osalemiseks kaubapakkuja: esitab oksjonikorraldajale osavõtutaotluse, kuhu märgitakse müügiks pakutava kauba nimetus, selle iseloomustus ja kaubandusliku seisukorra hinnang; esitab pakutava kauba näidised (kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, võib piirduda ka pakutavat kaupa iseloomustavate tehniliste dokumentide esitamisega) ning teatab kauba alghinna; esitab pakutava kauba kvaliteedigarantii. 8. Oksjonil osalemine on nii kauba pakkujatele kui ostjatele tasuline. Ostja tasub oksjonikorraldaja poolt kehtestatud osavõtumaksu ettemaksuna kas pangaülekandega või sularahas. Kaubapakkuja osavõtumaksu suurus määratakse kindlaks tema ning oksjonikorraldaja vahel enne oksjoni algust sõlmitud lepingus. 9. Oksjonilt ostetud kaupa, mis vastab esitatud kaubanäidistele ja karakteristikutele ning millega ostja eelnevalt tutvus, ei saa tagastada. Selle maksumus tuleb ostjal tasuda hiljemalt viie päeva jooksul (oksjonipäevast arvates). 10. Kauba ostja korvab oksjonikorraldajale ostu vormistamata ja tasumata jätmisega tekitatud kahju. Kauba hind ja oksjonil kauba müügist saadud tulu jaotus 11. Oksjonil müüdava kauba alghind kehtestatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale hinnakorraldusele. Kui kehtiv hinnakorraldus ei näe ette kauba hinna riiklikku kehtestamist või selle kooskõlastamist riiklike organitega, määratakse sellise kauba alghind oksjonikorraldaja ja kaubapakkuja vahelisel kokkuleppel. 12. Konkreetse kauba kõrgendatud nõudlust arvestades võib oksjonipidaja kehtestada niisugusele kaubale kõrgema alghinna. Seejuures tuleb oksjonil sooritatud kaubandustehingutest laekunud tulu arvestamisel lähtuda käesoleva ajutise põhimääruse punktis 11 ettenähtud korras kehtestatud alghinnast. 13. Oksjonil kauba müügist saadud tulu (kasum) - käesoleva põhimääruse punktis 11 ettenähtud korra järgi kehtestatud alghinna ja tegeliku oksjonihinna vahe, millest on maha arvatud kõik oksjoni korraldamisega seotud kulud - jaotatakse järgmiselt: 15 protsenti kannab oksjonikorraldaja börsinõukogu arvele börsitegevuse arendamiseks ja börsialaseks koolituseks. Kuni börsinõukogu arve avamiseni kantakse raha Eesti Börsiühingu arvele. Laekunud raha kasutamise määrab börsinõukogu; 60 protsenti jaotatakse poolte omavahelisel kokkuleppel kauba müüja ning oksjonikorraldaja vahel. Kui kaup müüakse oksjonil alghinnaga või sellest madalama hinnaga, toimub kauba pakkuja ja oksjonikorraldaja vaheline arveldus nendevahelises kokkuleppes varem kooskõlastatud tasumäära alusel; 25 protsenti kannab oksjonikorraldaja Eesti Vabariigi riigieelarvesse. 14. Juhul, kui kaup suunatakse oksjonile Eesti Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud organi eriotsusel, kannab oksjonikorraldaja 90 protsenti saadud sissetulekust Eesti Vabariigi riigieelarvesse. 10 protsenti jääb oksjonikorraldaja käsutusse, millest 30 protsenti kantakse börsinõukogu arvele. Kuni börsinõukogu arve avamiseni kantakse raha Eesti Börsiühingu arvele. Laekunud raha kasutamise määrab börsinõukogu. 15. Oksjonikorraldaja kannab oksjonist laekunud summad Eesti Vabariigi riigieelarvesse ja Eesti börsinõukogu arvele 10 päeva jooksul pärast seda, kui ostja on need tasunud. Oksjoni osapoolte vastutus 16. Juhul, kui oksjonil ei sõlmitud müügitehingut selle tõttu, et kaubapakkuja poolt pakutud kauba kohta esitatud informatsioon ei vastanud kauba tegelikule seisukorrale, samuti teistel kaubapakkuja tegevusest või tegevusetusest johtuvatel põhjustel, korvab kauba- pakkuja oksjonikorraldajale oksjoni ettevalmistamise ja korraldamise kulud ning talle tekitatud kahju. 17. Oksjonil müüdud kauba veo ja mahalaadimise kulude tasumine toimub poolte kokkuleppel. 18. Kui kauba ostja, kes pakkus kauba lõpliku ostuhinna, ei ilmunud ettenähtud ajaks ostu vormistama, korvab ta oksjoni korraldajale seeläbi tekitatud kahju.