Vabariigi Valitsus — Lennuvälja lähiümbruse määratlemise ja kasutamise kord

jõustunud 15. 04. 2000 Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 389 ( RT I 2002, 105, 622) 1. 01.2003 Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387) § 35 lõike 7 alusel. [RT I 2002, 105, 622 – jõust. 1. 01. 2003] 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Lennuvälja lähiümbruse moodustab lennuvälja ümber asuv maa-ala, mille määratleb üldpiirangupinna välispiiri projektsioon maapinnale. §2. Iga lennuvälja käitaja määrab kindlaks lennuvälja lähiümbruse piirkonna vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumentide 9137 ja 9184 nõuetele ning lennuväljal toimuva ja perspektiivse lennuliikluse iseloomule. Selle piirkonna mõõtmete nõuetele vastavust kontrollib Lennuamet, kes need ka heaks kiidab. 2. peatükk LÄHIÜMBRUSE MÄÄRATLEMINE §3. Lennuvälja lähiümbruse moodustab maa-ala lennuraja(radade) lävedest 4 km raadiusega kujundatud poolringide (kaarte) ja neid ühendavate puutujatega määratletud, 45 m kõrgusel lennuvälja kontrollpunktist (üldjuhul lennuraja või radade keskpunkt) asetsev tasapind koos selle välisservalt kaldega 1:20 kuni 145 m kõrguseni lennuvälja kontrollpunktist tõusva koonilise pinna välispiiri projektsiooniga maapinnale, millest ulatuvad välja lennuradade lävedest teatud nurga all tõusvad ja laienevad sektorikujulised pinnad, mille väliskontuuri projektsioonid maapinnale moodustavad samuti lähiümbruse maa-ala. §4. Paragrahvis 3 nimetatud sektorikujuliste pindade mõõtmed sõltuvad lennuvälja klassist, selle varustatusest navigatsiooniseadmetega ja lendude liigist. §5. Paragrahvis 3 nimetatud maa-alad koos stardi- ja maandumissektorite pindade ja üleminekupindadega tasa- ja kaldpindadele moodustavad lennuvälja takistuste üldpiirangupinna (piirangupindade kogumi). 3. peatükk LENNUVÄLJA LÄHIÜMBRUSE KASUTAMISE KORD §6. Lennutakistuseks tunnistamine hõlmab lennuvälja takistuste üldpiirangutest kõrgemale ulatuvate hoonete ja rajatiste määramist ohutu lennuliikluse tagamiseks ning nende üle arvestuse pidamist ja püstitatavate objektide projekteerimistingimuste ning ehitusprojektide kooskõlastamist Lennuametiga. §7. Lennuametiga kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse poolt väljaantud projekteerimistingimused ja ehitusprojekt. Lennuametile esitatavas kooskõlastustaotluses tuuakse ära järgmised andmed lennutakistuste kohta: 1) objekti nimi ja iseloomustus; 2) tellija, projekteerija, ehitaja ning omaniku või valdaja kontaktandmed; 3) markeerimine (värvimine, ohutuled): tulede paigutus, tüüp ja võimsus ning nende sisse- ja väljalülitamise viis ning selgelt nähtav viide omanikule; 4) asukoht: aadress (linn, tänav, maakond, vald, küla) ning litsentsitud ettevõtte poolt määratud asukoha absoluutne kõrgus ja koordinaadid (kraadid, minutid, sekundid) WGS-84 koordinaatide süsteemis; 5) kõrgus mere- ja maapinnast; 6) võimaliku lennutakistuse vahetu ümbruskonna kirjeldus (lage ala, mets, ehitised ja nende umbkaudne kõrgus); 7) märge objekti asukoha kohta Eesti baaskaardi 1:50 000 (või suurema mõõtkavaga kaardi) vastaval lehel, kuhu peab olema märgitud selle koostaja, väljaandja, väljaandmise aasta ja kaardi lehe number. §8. Lennuamet kontrollib taotluses esitatud objekti mõõtmeid konkreetse lennuvälja piirangupindade suhtes ja otsustab, kas objekti loetakse lennutakistuseks või mitte. §9. Lennuametiga tuleb kooskõlastada ka selliste objektide projekteerimine ja ehitamine, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses. Samuti kooskõlastatakse lennuvälja lähiümbruse alal kavandatavad lõhkamistööd ning prügimägede, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete rajamine, mis võib põhjustada lennuliiklusele ohtlikku lindude kogunemist. §10. Ehitamisel oleva objekti korral annab selle valdaja Lennuametile eelteate objekti valmimise aja kohta kolm kuud enne lõpliku kõrguse saavutamist. §11. Lennuamet vaatab paragrahvides 7 ja 9 nimetatud taotlused läbi ühe kuu jooksul pärast dokumentide saamist ning teatab taotlejale tulemustest kirjalikult. §12. Kui Lennuamet paragrahvides 7 ja 9 nimetatud taotlust ei kooskõlasta, teatab ta taotlejale kirjalikult põhjused paragrahvis 11 nimetatud tähtaja jooksul. §13. Kooskõlastus kehtib kaks aastat. §14. Lennutakistuseks tunnistatud käikuantud objekti omanik või valdaja tagab edaspidi lennuohutusnõuete täitmise. §15. Lennutakistuse omanik või valdaja märgistab objekti sildiga, kus on omaniku nimi, aadress ja telefoninumber, ning võimaldab vaba juurdepääsu lennutakistusele selle inspekteerimiseks. §16. Kui projekteeritavad objektid satuvad õhusõidukite raadionavigatsiooniseadmete töösektoritesse, kontrollib Lennuamet objektide võimalikku mõju navigatsiooniseadmete tööle ning informeerib sellest vastavat lennuliiklusteenistust ning arvestab kooskõlastuse väljastamisel. §17. Lennuamet tagab lennuväljade lähiümbruse alade skeemide üleandmise kohalikele omavalitsustele ja maakondadele alade kandmiseks maakonna, valla ja linna üld- või detailplaneeringule. §18. Kohalik omavalitsus või maavalitsus arvestab ehituslubade väljaandmisel paragrahvidest 6, 9 ja 15 tulenevaid nõudeid. §19. Lennuamet kannab kõikide lennuväljade lähiümbruses olevate lennutakistuste andmed Eesti lennuliikluse geodeetiliste andmete kataloogi. §20. Käesoleva määruse rakendamise tehnilistes küsimustes annab selgitusi Lennuamet.