Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28. 10. 1991 nr 214 ( RT 1991, 37, 466) 1. 01. 1992 28. 04. 1992 nr. 133 ( RT 1992, 18, 266) 28. 04. 1992 6.07. 1992 nr. 198 (RT 1992, 33, 436) 06. 07. 1992 16.11. 1993 nr. 354 ( RT I 1993, 74, 1057) 01. 12.1993 11.10. 1994 nr. 367 ( RT I 1994, 69, 1200) 16. 12. 1994 Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b: 1. Pidada vajalikuks viia Eesti Vabariigile kuuluvad riiklikud ettevõtted 1.maiks 1991.a. üle uutele organisatsioonilistele vormidele. Kehtestada, et kuni nimetatud riiklike ettevõtete üleviimiseni Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud ettevõtlusvormidele juhinduvad nad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja oma põhikirjadest niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega. 2. Kehtestada, et riigiettevõtete asutamine Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil toimub vabariigi ettevõtteseaduses ja Eesti Vabariigi Valitsuse 5.juuli 1990.a. määruses nr.140 ""Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse" kinnitamise kohta" ettenähtud korras, arvestades käesoleva määrusega kehtestatavaid erisusi. Riigiettevõtete nimekirja ja nende haldusnõukogude isikkoosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus ja need avaldatakse Riigi Teatajas. 3. Riigiettevõte asutatakse Eesti Vabariigi ministeeriumi, kelle haldusalas ettevõte asub, või riigivara valdusorganisatsiooni poolt (peale selle asutamist Eesti Vabariigi Valitsuse poolt) kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riigivaraametiga. Nende ettevõtete, kes ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusse, asutajaks on Eesti Vabariigi Majandusministeerium. 4. Kehtestada, et riigiettevõtete, riiklike aktsiaseltside ja riiklikul omandil põhinevate osaühingute haldusnõukogude ja juhatuste liikmete töötamise aluseks haldusnõukogudes ja juhatustes on nendega asutaja poolt sõlmitav leping, mis sõlmitakse Eesti Vabariigi Tööministeeriumi, Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud tüüpvormi kohaselt. 5. Eesti Vabariigi ministeeriumidel, kelle halduses olevate ettevõtete baasil asutatakse kooskõlas käesoleva määruse punkti 11 alapunktiga 1 riigiettevõtted, esitada koos Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga Eesti Vabariigi Valitsusele 7.jaanuariks 1991.a. ettepanekud nende riigiettevõtete haldusnõukogude isikkoosseisu kohta. 6. Eesti Vabariigi ministeeriumidel ja riiklikel ametitel esitada täiendavad ettepanekud riigiettevõtete asutamiseks Eesti Vabariigi Valitsusele 10.jaanuariks 1991.a. 7. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil esitada koos vastavate Eesti Vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametitega Eesti Vabariigi Valitsusele 1.veebruariks 1991.a. ettepanekud riiklike ettevõtete kohta, mille baasil asutatakse riiklikud aktsiaseltsid või Eesti Vabariigi omandil põhinevad majandusühingud. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil kehtestada koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga 1.veebruariks 1991.a. riiklike aktsiaseltside juhatuste liikmete töötasustamise kord. 8. Eesti Vabariigi ministeeriumidel ja riiklikel ametitel esitada Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile 1.veebruariks 1991.a. ettepanekud nende halduses olevate riiklike ettevõtete kohta, mille vara on otstarbekas anda tervikvarana või nende struktuuriüksuste tervikvarana rendile või mille baasil on otstarbekas asutada rahvaettevõte. Riiklike ettevõtete vara tervikvarana või nende struktuuriüksuste tervikvarana rendile andmine toimub Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega kehtestatud korras. 9. Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete vara üleandmiseks munitsipaalomandiks: 1) Eesti Vabariigi ministeeriumidel ja riiklikel ametitel täpsustada 15.jaanuariks 1991.a. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile esitatud ettepanekud ettevõtete või nende struktuuriüksuste vara munitsipaalomandusse üleandmise kohta; 2) maakonna- ja linnavalitsustel täpsustada oma taotlused riigile kuuluvate ettevõtete või nende struktuuriüksuste vara munitsipaalomandusse üleandmise kohta ning esitada need kooskõlastatult Eesti Vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametitega, kelle halduses on nimetatud ettevõtted, Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile 15.jaanuariks 1991.a. Juhtida kohaliku omavalitsuse täitevorganite tähelepanu riiklike ettevõtete vara munitsipaalomandusse võtmise lubamatusele enne Eesti Vabariigi vastava seadusega riigi vara kohalikele omavalitsustele üleandmise korra kehtestamist. 10. Eesti Vabariigi Majandusministeeriumil esitada käesoleva määruse punktides 8 ja 9 nimetatud ettevõtete loetelud Eesti Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks 15.veebruariks 1991.a. 11. Kinnitada juurdelisatud: 1) riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil 15.jaanuarist 1991.a. asutatakse riigiettevõtted; 2) "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärus"; 3) "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend"; 4) esimest ja teist tüüpi aktsiaseltsi juhatuse ajutised põhimäärused. 12. Eesti Vabariigi Riigivaraametil esitada Eesti Vabariigi Valitsusele 15.jaanuariks 1991.a. kinnitamiseks objektide nimekiri, mis kooskõlas Eesti Vabariigi 13.detsembri 1990.a. seadusega "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kuuluvad erastamisele esmajärjekorras. Kiita heaks ettevõtete nimekiri (juurde lisatud), mis esitatakse erastamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13.detsembri 1990.a. otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 2 alusel ning esitada see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile. 13. Panna käesoleva määruse täitmise kontroll Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile. ------ K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 Riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil 15.jaanuarist 1991.a. asutatakse riigiettevõtted "Eesti Kütus" Tootmiskoondis "Liviko" Tubakavabrik "Leek" Tootmiskoondis "Juveel" "Eesti Geoloogia" "Eesti Tsement" Järvakandi Tehased Tallinna Külmhoone nr.1 Tartu Külmhoone Eesti Raudteekond ------ K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 Riigiettevõtte haldusnõukogu p õ h i m ä ä r u s I. Üldsätted 1. Riigiettevõtte kõrgeimaks organiks on tema asutaja, kes teostab haldusnõukogu kaudu riigi majanduspoliitikat. 2. Haldusnõukogu, selle moodustamise kord, õigused, kohustused, arvkoosseis ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riigiettevõtte põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse kuni viieks aastaks. 3. Pooled haldusnõukogu liikmetest nimetatakse selle Eesti Vabariigi ministeeriumi või riikliku ameti ettepanekul, kelle halduses on riigiettevõte, pooled aga Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ettepanekul (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumide ja riiklike ametitega) teadlaste, majandus-, rahandus- ja ühiskonnategelaste hulgast. Nii riigiettevõtte asutaja kui ka Eesti Vabariigi Majandusministeerium võivad pöörduda Eesti Vabariigi Valitsuse poole motiveeritud taotlusega enda poolt esitatud haldusnõukogu liikme asendamiseks teisega. 4. Haldusnõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, käesolevast põhimäärusest ja riigiettevõtte põhikirjast. 5. Haldusnõukogu liikmed saavad töö eest haldusnõukogus tasu vastavalt nendega sõlmitud lepingule. Haldusnõukogu liikmetele makstav tasu määratakse asutaja poolt ja arvatakse ettevõtte halduskulude hulka. Haldusnõukogu liikmete arvu (kuni 7 liiget) määrab asutaja. 6. Haldusnõukogu tehnilise teenindamise tagab riigiettevõtte administratsioon ja sellega seotud kulud arvatakse riigiettevõtte üldkulude hulka. Tehnilise teenindamise kulude suurust ja otstarbekust kontrollitakse kehtestatud korras. II. Õigused ja kohustused 7. Haldusnõukogu: 1) nimetab ametisse direktori, sõlmib temaga töölepingu lähtudes asutaja poolt ettenähtud ametipalgast, premeerimise ja lisatasude määramise alustest. Ettenähtud juhtudel vabastab direktori enne tähtaega; 2) korraldab ettevõtte revisjonialast tööd, valib revidendi või revisjonikomisjoni ning määrab erakorralise revideerimise läbiviimise; 3) kinnitab ettevõtte aastaaruande, bilansi ja kasumi jaotuse (sealhulgas ettevõtte käsutusse jäävast kasumist fondidesse tehtavad eraldised); 4) kinnitab aastaeelarve; 5) määrab ettevõtte varade ja vahenditega sooritatavad tehingud (tervik- ja kinnisvarade, ruumide, seadmete ja transpordivahendite müük, rentimine, mahakandmise lubamine, ühisettevõtetesse paigutamine, investeeringud teistesse ettevõtetesse, rahaliste vahenditega sooritatavate tehingute suurus, millised kuuluvad kinnitamisele haldusnõukogu poolt) Eesti Vabariigi Riigivaraameti poolt kindlaksmääratud ulatuses ja korras; 6) viib ellu riiklikku majanduspoliitikat lähtudes vastava ministeeriumi poolt väljatöötatud majandusharu arenguprogrammist, korraldab ja tagab ettevõtte arendusprogrammide väljatöötamise; 7) otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja filiaalide asutamise ning nende tervikvara müümise, samuti investeeringute teistesse ettevõtetesse paigutamise küsimused; 8) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid ettevõtte kahjumi katmiseks riigi poolt, kui see ei ole tekkinud ettevõtte ebaefektiivse tegevuse tõttu; 9) töötab välja ja esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid põhikirja muutmise, ettevõtte reorganiseerimise või tema tegevuse lõpetamise kohta; 10) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid riigiettevõtte vara erastamise kohta. III. Juhtimine 8. Haldusnõukogu tööd juhib haldusnõukogu esimees, tema äraolekul aga haldusnõukogu esimehe asetäitja. Haldusnõukogu esimehe ja tema asetäitja valivad enda hulgast haldusnõukogu liikmed. 9. Haldusnõukogu koosolekud kutsutakse kokku esimehe või tema asetäitja poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Haldusnõukogu esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma haldusnõukogu erakorralise koosoleku kui seda nõuab revident või revisjonikomisjon või vähemalt ¼ haldusnõukogu liikmetest. 10. Haldusnõukogu koosoleku toimumisest ja päevakorrast tuleb kirjalikult teatada kõigile haldusnõukogu liikmetele vähemalt 15 päeva enne koosoleku läbiviimist. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 haldusnõukogu liikmete nõusolek. 11. Haldusnõukogu on pädev otsuseid vastu võtma kui koosolekul osalevad vähemalt pooled haldusnõukogu liikmed, välja arvatud nõukogu esimehe ja tema asetäitja valimine, milleks on vajalik vähemalt 3/4 haldusnõukogu liikmete osavõtt. Otsused võetakse haldusnõukogus vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 7 alapunktis 9 nimetatud küsimustes, milleks on vajalik vähemalt 3/4 häältest. Igal haldusnõukogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav haldusnõukogu esimehe hääl. IV. Vastutus 12. Haldusnõukogu esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad oma kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadustega ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras ja vastavalt nendega sõlmitud lepingule. Haldusnõukogu liige vabaneb vastutusest vaid siis, kui ta temaga lepingu sõlminud juriidilisele isikule kirjalikult teatab väära otsuse vastuvõtmisest või õige otsuse mittevastuvõtmisest". IV. Tegevuse lõpetamine 13. Haldusnõukogu tegevus lõpetatakse riigiettevõtte likvideerimise komisjoni moodustamise momendist. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 [RT I 1994, 69, 1200 - jõust. 16. 12. 1994] Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine j u h e n d 1. Käesolev juhend määrab kindlaks Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil riiklike aktsiaseltside asutamise korra. 2. Riiklike aktsiaseltside asutamine ja tegevus toimub kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23.novembri 1989.a. määrusega nr.385 kinnitatud "Aktsiaseltsi põhimäärusega", arvestades erisusi, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 "Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele". 3. Kuni aktsiate müügi alguseni on riiklikeks aktsiaseltsideks kõik aktsiaseltsid, mis on asutatud Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete vara baasil ja mille aktsiatest kuulub asutamise momendil riigile 100 protsenti. 4. Riiklikke aktsiaseltse on kahte tüüpi: 1) esimest tüüpi aktsiaseltsid, mille puhul, lähtudes nende majanduslikust tähtsusest, Eesti Vabariigi Valitsus peab otstarbekaks pikema aja jooksul säilitada riigile kuuluvate aktsiate osakaal üle 50 protsendi; 2) teist tüüpi aktsiaseltsid, mille riigi omanduses olevad aktsiad kuuluvad müümisele pärast riigivara erastamise korra kehtestamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt. 5. Riiklik aktsiaselts asutatakse Eesti Vabariigi ministeeriumi, kelle haldusalas ettevõte asub, või riigivara valdusorganisatsiooni poolt (peale selle asutamist Eesti Vabariigi Valitsuse poolt) kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riigivaraametiga. Nende ettevõtete, kes ei kuulu ühegi ministeeriumi haldusalasse, asutajaks on Eesti Vabariigi Majandusministeerium. 6. Asutatava riikliku aktsiaseltsi põhikirja kinnitab Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet, kelle halduses on vastav ettevõte, kooskõlastades selle eelnevalt Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga. Juhul, kui vastav Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium ei saavuta kokkulepet, otsustab küsimuse Eesti Vabariigi Valitsus. 7. Riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitaliks on tema asutamise hetkel talle üleantav riikliku ettevõtte põhikapital (põhikirjafond) riikliku aktsiaseltsi ühe aktsia nominaalväärtuse täiskordses summas. Kui riikliku ettevõtte põhikapitali (põhikirjafondi) summa ei moodusta tema baasil asutatava riikliku aktsiaseltsi ühe aktsia nominaalväärtuse täiskordset, tuleb ühe aktsia nominaalväärtusest väiksem jääksumma viia põhikapitalist üle omakapitali reservfondi. Enne aktsiate eraomandisse müügi alustamist on nõutav riikliku aktsiaseltsi kõigi varade ümberhindamine aktsiakapitali täpsustamiseks. Vara ümberhindamine toimub kas vara hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Vara ümberhindamise viisi määrab riikliku aktsiaseltsi asutaja. Juhul kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt ei ole määratud teisiti, otsustab riikliku aktsiaseltsi poolt dividendide maksmise Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi majandusarengu kava ja riigieelarve koostamisel ning selle vormistab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi Riigivaraametiga. 8. Riiklik aktsiaselts registreeritakse Eesti Vabariigi seadustega ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras asutaja taotluse alusel. 9. Eesti Vabariigile kuuluva riikliku ettevõtte baasil asutatav riiklik aktsiaselts on tema õigusjärglane. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 Esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine p õ h i m ä ä r u s I. Üldsätted 1. Riikliku aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks on tema asutaja, kes teostab riiklikku majanduspoliitikat juhatuse kaudu. 2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine, aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi reorganiseerimine ja likvideerimine, mis otsustatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. 3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete arvu (kuni 7 liiget) määrab asutaja. 4. Asutaja kinnitab juhatusse ettevõtet haldava ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt nimetatavad esindajad ning ühe esindaja ettevõtte kollektiivi poolt. 5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi üldkoosolek vastava ministeeriumiga kooskõlastatult ühe oma esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, esitab üldkoosolek ministri motiveeritud taotluse alusel uue kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus on lõplik. 6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu liikmeid. 7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras. 8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses tasu vastavalt nendega sõlmitud lepingule. Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse ettevõtte halduskulude hulka. II. Juhatuse õigused ja kohustused 9. Juhatus: 1) viib ellu riiklikku majanduspoliitikat, lähtudes ettevõtet haldava ministeeriumi poolt väljatöötatud majandusharu arenguprogrammist; 2) korraldab ja tagab ettevõtte arendusprogrammide väljatöötamise; 3) korraldab ja tagab ettevõtte privatiseerimisprogrammide väljatöötamise ja viib neid ellu talle määratud pädevuses; 4) jälgib ja kontrollib kuni privatiseerimisprotsessi käivitumiseni riigi vara efektiivset kasutamist ettevõttes, korraldab sellealast tegevust; 5) määrab ettevõtte varadega sooritatavad tehingud (tervik- ja kinnisvarade, ruumide, hoonete, rajatiste, transpordivahendite ja seadmete müük, rentimine, mahakandmise lubamine, ühisettevõtetesse paigutamine, investeeringud teistesse ettevõtetesse) Eesti Vabariigi Riigivaraameti poolt kindlaksmääratud ulatuses ja korras; 6) nimetab ametisse ettevõtte tegevdirektori ja vabastab tegevdirektori; sõlmib temaga töölepingu; 7) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd (kaasa arvatud erakorralised revisjonid); valib audiitori; 8) kinnitab ettevõtte aastaaruande ja -bilansi; kinnitab aastaeelarve selle elementide lõikes; 9) otsustab pikaajaliste laenude võtmise. III. Juhtimine 10. Juhatuse tööd juhib juhatuse esimees, tema äraolekul aga esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast. 3- liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees. Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega. 11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku kui seda nõuavad revident või revisjonikomisjon või vähemalt 1/4 juhatuse liikmetest. IV. Vastutus 12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadustega ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras ja vastavalt nendega sõlmitud lepingule." 13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 Teist tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine p õ h i m ä ä r u s I. Üldsätted 1. Riikliku aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks on tema asutaja, kes teostab riiklikku majanduspoliitikat juhatuse kaudu. 2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine, aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi reorganiseerimine ja likvideerimine, mis otsustatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt. 3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikmete arvu (kuni 7 liiget) määrab asutaja. 4. Asutaja kinnitab juhatusse ettevõtet haldava ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt nimetatavad esindajad ning ühe esindaja ettevõtte kollektiivi poolt. 5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi üldkoosolek kooskõlastatult vastava ministeeriumiga ühe oma esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, siis ministri motiveeritud taotluse alusel esitab kollektiivi üldkoosolek uue kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus on lõplik. 6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu liikmeid. 7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras. 8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses tasu vastavalt nendega sõlmitud lepingule. Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse ettevõtte halduskulude hulka. II. Juhatuse õigused ja kohustused 9. Juhatus: 1) viib ellu riiklikku majanduspoliitikat, lähtudes ettevõtet haldava ministeeriumi poolt väljatöötatud majandusharu arenguprogrammist; 2) korraldab ja tagab ettevõtte arendusprogrammide väljatöötamise; 3) korraldab ja tagab ettevõtte privatiseerimisprogrammide väljatöötamise ja viib neid ellu talle määratud pädevuses; 4) jälgib ja kontrollib kuni privatiseerimisprotsessi käivitumiseni riigi vara efektiivset kasutamist ettevõttes, korraldab sellealast tegevust; 5) määrab ettevõtte varadega sooritatavad tehingud (tervik- ja kinnisvarade, ruumide, hoonete, rajatiste, transpordivahendite ja seadmete müük, rentimine, mahakandmise lubamine, ühisettevõtetesse paigutamine, investeeringud teistesse ettevõtetesse) Eesti Vabariigi Riigivaraameti poolt kindlaksmääratud ulatuses ja korras; 6) nimetab ametisse ettevõtte tegevdirektori ja vabastab tegevdirektori; sõlmib temaga töölepingu; 7) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd (kaasa arvatud erakorralised revisjonid); valib audiitori; 8) kinnitab ettevõtte aastaaruande ja -bilansi; kinnitab aastaeelarve selle elementide lõikes; 9) otsustab pikaajaliste laenude võtmise. III. Juhtimine 10. Juhatuse tööd juhib esimees, tema äraolekul aga esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast. 3-liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees. Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega. 11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord poolaastas. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku, kui seda nõuavad vähemalt 1/4 juhatuse liikmetest või audiitor. IV. Vastutus 12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadustega ja muude normatiivaktidega ettenähtud korras ja vastavalt nendega sõlmitud lepingule. 13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse poolt väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes. H E A K S K I I D E T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 29.detsembri 1990.a. määrusega nr. 264 Ettevõtete nimekiri, mis esitatakse erastamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13.detsembri 1990.a. otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 2 alusel Õmblustootmiskoondis "Baltika" Õmblusvabrik "Võit" Tallinna Taksopark Valga Autobaas Ettevõte "Mareta" Väikeettevõte "Sami"