Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi vahelise kokkuleppe kinnitamise kohta

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 6. 08. 1992 nr 231 (RT 1992, 38, 502) 6. 08. 1992 Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi vahelise kokkuleppe kinnitamiseks ja selle rakendamiseks Eesti Vabariigi Valitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada 5. juulil 1990.a. sõlmitud Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi valitsuste vaheline kokkulepe (juurde lisatud). 2. Lähtudes Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi poliitilises koostöös põhimõttest, mille kohaselt Balti küsimuse rahumeelne lahendamine ning selle võtmine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise päevakorda on garantiiks Balti riikide iseseisvuse taastamisele, Eesti Vabariigi Välisministeeriumil leppida kokku vastava informatsiooni vahetamises ja konsultatsioonide korraldamises. 3. Eesti Vabariigi Välisministeeriumil: 1) korraldada Eesti ettevõtete abistamine lepingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi valitsuste vahelise kokkuleppe artiklis 4 nimetatud koostöösuundades ning kanda hiljemalt 15. novembriks 1990.a. Eesti Vabariigi Valitsusele ette Eesti-Sloveenia majanduskoostöö alaste dokumendiprojektide ettevalmistamise seisust; 2) korraldada Sloveenia Vabariigi poolega kokkuleppe sõlmimine Sloveenia firmade huvisid esindava vahendaja kohta, kelle kaudu laekuksid täiendavad koostööettepanekud; 3) täpsustada hiljemalt 15. oktoobriks 1990.a. Eesti huvisuunad ja vajalikud kontaktid seoses Alpi-Aadria regionaalse turuga ja asuda Sloveenia Vabariigi osapoole abiga looma vastavaid kontakte; 4) korraldada pidev uue informatsiooni saatmine Sloveenia Vabariigi osapoolele Eesti Vabariigi välismajandustegevuse ja Eesti ettevõtete välismajanduslike huvide ja võimaluste kohta. [RT 1992, 38, 502 - jõust. 6. 08. 1992] 4. Eesti Vabariigi Riiklikul Turismiametil korraldada 2 kuu jooksul koos Sloveenia Vabariigi osapoolega Eesti ja Sloveenia turismivahetuse suundade ja põhimõtete täpsustamine. 5. Soovitada Eesti Teaduste Akadeemia Presiidiumil koostada ja saata kahe nädala jooksul Sloveenia Vabariigi osapoolele Eesti põhiliste teadusliku uurimise suundade loetelu, täpsustades 15. septembriks 1990.a. Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi vahelise teadusliku ja teaduslik-tehnilise koostöö huvisuunad ja abistada teaduskollektiive vastavate kontaktide sõlmimisel. 6. Eesti Vabariigi Välisministeeriumil korraldada koostöös Eesti Ajakirjanike Liidu, Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Eesti Teaduste Akadeemiaga Sloveenia Vabariiki, Eesti ja Sloveenia arenguparalleele ja koostööd tutvustavate materjalide ettevalmistamine avaldamiseks massikommunikatsioonivahendites. 7. Moodustada käesoleva määruse punktis 1 nimetatud Eesti Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi valitsuste vahelise kokkuleppe koostöösuundade elluviimiseks Eesti Vabariigi Valitsuse komisjon ja kinnitada selle koosseis (juurde lisatud). Teha nimetatud komisjonile ülesandeks korraldada Sloveenia Vabariigi osapoolega vastavad regulaarsed kontaktid ja kanda hiljemalt 15. novembriks 1990.a. Eesti Vabariigi Valitsusele ette koostööprogrammide seisust. K I N N I T A T U D Eesti Vabariigi Valitsuse 27. juuli 1990.a. määrusega nr. 158 Eesti-Sloveenia koostöösuundade elluviimiseks moodustatud Eesti Vabariigi Valitsuse komisjoni koosseis Komisjoni esimees M. Pilv - Eesti Välismajandusameti peadirektor Liikmed: T. Kuldsepp - Eesti Vabariigi välisministri asetäitja E. Terk - Eesti Vabariigi majandusministri asetäitja M. Rosentau - Eesti Vabariigi Välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär M. Järv - Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi osakonnajuhataja V. Promet - Eesti Turismiameti peadirektor I. Moss - Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi osakonnajuhataja ------ Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 27. juuli 1990. a. määrusega nr. 158 Eesti Vabariigi ja Sloveeni Vabariigi valitsuste vaheline kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsus ja Sloveeni Vabariigi Täidesaatev Veetshe, moodustatud demokraatlikult valitud parlamentide poolt, lähtudes mõlema rahva kindlast ja vääramatust tahtest leida oma koht võrdõigusliku liikmena Euroopa rahvaste peres, soovides aktiivselt osaleda kaasaegsetes Euroopa arenguprotsessides, soovides arendada sõbraliku koostöö otsesidemeid Eesti Vabariigi ja Sloveeni Vabariigi kodanike huvides poliitika, majanduse, kultuuri ja muudes valdkondades leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel I. Koostöö alused Omavahelistes suhetes ja koostöös lähtuvad pooled eeskätt Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembri 1989. a. otsusest "Ajaloolisõiguslikust hinnangust Eestis 1940. a. toimunud sündmustele" ja 30. märtsi 1990. a. otsusest "Eesti riikliku staatuse kohta", Eesti Vabariigi seadusest "Eesti Vabariigi ajutise valitsemise korrast üleminekuperioodil"; Sloveeni Vabariigi Konstitutsiooni 27. septembri 1989. a. parandustest, Sloveeni Vabariigi Skuptshina 2. juuli 1990. a. deklaratsioonist "Sloveeni Vabariigi suveräänsusest", samuti teistest mõlema poole riikliku staatust käsitlevatest dokumentidest. Artikkel II. Koostöö vormid Pooltevaheline koostöö toimub järgmistes vormides: valitsustevaheline regulaarne informatsioonivahetus ja konsultatsioonid; koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides; pooltevahelised lepped. Artikkel III. Poliitilise koostöö prioriteedid Mõlemad pooled peavad väga tähtsaks, et Balti küsimus, mis tekkis 1940. a. Balti riikide annekteerimise tagajärel, leiaks rahumeelse lahenduse Nõukogude Liidu ning Eesti, Leedu ja Läti vahel vastastikku võrdsetel alustel peetavate läbirääkimiste kaudu, kusjuures nende läbirääkimiste tulemusena taastataks de facto Baltimaade iseseisvus. Pooled väljendavad lootust, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine avaldab mõju tänapäeva Euroopa poliitiliste sõlmküsimuste positiivsele lahendamisele, s.h. Balti riikide iseseisvuse taastamisele. Euroopa Teist Julgeoleku- ja Koostöönõupidamist ette valmistava sammuna peetakse tähtsaks Balti ja Kesk-Euroopa riikide demokraatlike liikumiste ning neid esindavate parlamendifraktsioonide ja valitsusesinduste pidevalt konsultatiivnõupidamist, mis järgmisel korral koguneb 1990. a. Bratislavas ja kus osalevad mõlemad pooled. Artikkel IV. Majandusliku koostöö prioriteedid Pooled loevad põhilisteks kaubandusliku koostöö vormideks Eesti Vabariigi ja Sloveeni Vabariigi vahel lähiperioodil barter- ja kompensatsioonitehinguid. Eesti Vabariigi ja Sloveeni Vabariigi valitsused tagavad vajaduse korral nimetatud tehingute raames väljaveetavatele kaupadele väljaveolitsentsid ning võtavad muid meetmeid loomaks soodsaid tingimusi firmade, ettevõtete ja teiste majandussubjektide tasandil toimuvale majanduskoostööle. Eelläbirääkimiste tulemustele toetudes jõudsid pooled ühisele kavatsusele jätkata koostööd sellistes perspektiivsetes suundades nagu metsa ümbertöötluse seadmete tarnimine Eestile; koostöö mööblitööstuses; koopereerumine õhu- ja gaasipuhastusseadmete valmistamisel; koostöö koolide, hotellide ja haiglate sisustamisel; koopereerumine sanitaar-tehnilise armatuuri valmistamisel; toiduainetetööstuse tootmisliinide tarnimine Eestile; turismigruppide vahetamine. Eelnimetatud valdkondades kavandatavad projektid töötatakse läbi huvitatud majandussubjektide poolt 1990. a. jooksul, informeerides mõlema maa valitsusi võimaliku kaasabi vajadusest. Eesti pool aitab kaasa Sloveenia jõudmisele Balti ja Skandinaavia turgudele ning suhetesse vastavate regionaalsete majandusliku ja teaduslik-tehnilise koostöö organisatsioonidega. Sloveenia pool aitab kaasa Eesti jõudmisele Jugoslaavia ja Alpi-Aadria turgudele ning suhetesse vastavate regionaalsete majandusliku ja teaduslik-tehnilise koostöö organisatsioonidega. Artikkel V. Rakendamine Käesoleva kokkuleppe täitmist korraldavad Eesti Vabariigi Välisministeerium ja Välismajandusamet ning Sloveeni Vabariigi Rahvusvahelise Koostöö Sekretariaat. Artikkel VI. Finantseerimine Pooled jaotavad ja kannavad käesoleva kokkuleppe alusel toimuva koostöö käigus tehtavad kulutused vastavalt igal konkreetsel juhul eelnevalt saavutatud leppimustele. Artikkel VII. Kehtivus ja tähtaeg Käesolev kokkuleppe on kehtiv seni, kuni üks pooltest ei ole teatanud teisele poolele kokkuleppe katkestamisest. Artikkel VIII. Jõustumine Käesolev kokkuleppe jõustub momendist, kui mõlemad pooled on teatanud teisele poolele kokkuleppe kinnitamisest valitsuses. Käesolev kokkuleppe on kirjutatud alla neljas originaaleksemplaris eesti ja sloveeni keeles, üks eksemplar kummaski keeles mõlemale poolele, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse juriidilise jõuga.