Vabariigi Valitsus — Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26. 11. 1991 nr 234 ( RT 1991, 43, 519) 26. 11. 1991 29. 01. 1992 nr 41 (RT 1992, 7, 111) 1. 01. 1992 Vastavalt Eesti NSV 7. detsembri 1988.a. seadusele "Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940-1950-ndail aastail" ja seoses NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 16. jaanuari 1989.a. seadlusega "30-40-ndail aastail ja 50-ndate aastate alguses asetleidnud repressioonide ohvrite õiguste taastamise lisaabinõude kohta" ning rehabiliteeritute õiguste ja seaduslike huvide kaitseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu m ä ä r a b: 1.- 13. [Kehtetud] 14. ENSV Justiitsministeeriumil valmistada koos huvitatud organitega ette ja esitada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile seadusandliku akti eelnõu rehabiliteeritute ja nende pärijate kohtukulude tasumisest vabastamise kohta vaidlustes, mis tekivad seoses käesoleva määruse rakendamisega, ning represseeritute vara tagastamise hagides hagi aegumise tähtaja kulgemise alguse kohta. Võtta teadmiseks, et ENSV Rahandusministeerium on vabastanud rehabiliteeritute pärijad riigilõivu tasumisest neile pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise eest. 15. Rehabiliteeritutel, kelle elamistingimused vajavad parandamist, on õigus saada eluruum väljaspool järjekorda, samuti võetakse nad väljaspool järjekorda arvele elamukooperatiividesse astuda soovijatena. Soovi korral eraldatakse neile väljaspool järjekorda individuaalelamukrunt. Käesoleval ajal väljaspool vabariiki elavatel rehabiliteeritutel on õigus tagasi pöörduda Eesti NSV-sse ja saada eluruum, kui neile ei ole võimalik tagastada eluruume, mida nad kasutasid enne represseerimist. Neile annab eluruumi see kohaliku nõukogu täitevkomitee või riigiorgan, ettevõte, ühiskondlik ja kooperatiivne organisatsioon (sealhulgas kolhoos), kelle territooriumil asub nende endine elukoht või kellele kuuluvas majas nad elasid. 16. Kehtestada, et käesolevas määruses nimetatud rehabiliteeritud kodanikel: 1) arvatakse asumisel ja kinnipidamiskohtades oleku aeg nende üldise, pideva ja erialase tööstaazhi hulka; 2) palgaline töö pärast nende tagasipöördumist asumiselt ja kinnipidamiskohtadest arvatakse pideva tööstaazhi hulka, kui ajavahemik asumiselt või kinnipidamiskohast vabastamise kohta teate saamise päeva ning tööle asumise päeva vahel ei ületa kuut kuud, kusjuures ei arvestata elukohta sõidu aega; 3) Kaug-Põhja piirkondades ja Kaug-Põhja piirkondadega võrdsustatud paikkondades kinnipidamiskohtades ja asumisel oleku aeg arvatakse tööstaazhi, mis annab õiguse saada pensioni soodustatud korras. 17. [Kehtetu - RT 1992, 7, 111 - jõust. 1. 01. 1992] 18. ENSV Siseministeeriumil ja ENSV Riikliku Julgeoleku Komiteel koostada 1940-1950-ndail aastail massirepressioonide läbi kannatanud rehabiliteeritute nimekirjad ja esitada need Eesti NSV Ministrite Nõukogule. Väljastada linnade ja rajoonide täitevkomiteedele nende nõudmisel toimikutes leiduvate materjalide ärakirjad rehabiliteeritute vara ja perekonna koosseisu kohta. 19. ENSV Siseministeeriumil teatada 1940-1950-ndail aastail Eesti NSV-st küüditatud kodanikele nende rehabiliteerimisest. Võtta teadmiseks, et teistele kohtuväliste repressioonide läbi kannatanutele teatab rehabiliteerimisest Eesti NSV Prokuratuur. 20. Linnade ja rajoonide täitevkomiteed võivad avaldada massirepessioonide läbi kannatadasaanud isikute nimekirjad represseeritute nõusolekul või nende surma korral pärijate nõusolekul. 21. [Kehtetu] Väljavõte 26. 11. 1991 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 234 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989. a. määruse nr 81 osalise muutmise kohta 2. Laiendada nimetatud määruse punktide 15, 16 ja 17 kehtivust kõigile Eesti Vabariigi territooriumil kohtuväliselt represseeritud või alusetult süüdimõistetud ning rehabiliteeritud isikutele.