Riigikogu — Riigilõivuseaduse muutmise seadus — RT I, 105, 610

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 18. detsembri 2002. a otsusega nr 291 § 1. Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigilõiv tasutakse enne avalduse esitamist, toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.»; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Käesoleva seaduse §-s 881 nimetatud toimingute sooritamisel tasutakse riigilõivu tollieeskirjas sätestatud korras. Sellisel juhul on Tolliametil riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise korral õigus nõuda riigilõivu maksjalt tollieeskirjas sätestatud korras tagatist tasumisele kuuluva summa ulatuses.»; 4) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Riigilõivu tasumise korral näidatakse riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasuti, või viide käesoleva seaduse sättele, mille alusel riigilõivu tasuti. Samuti märgitakse riigilõivu tasumist tõendavasse dokumenti isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. (5) Riigilõivu tasumise korral krediidiasutuse kaudu märgitakse maksekorraldusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule viitenumber. Maksekorraldusse ei pea märkima toimingu nimetust, kui see on viitenumbri kaudu tuvastatav. Maksekorralduse kaudu peab olema tuvastatav konkreetne toiming, mille eest riigilõivu tasutakse, kui nii on ette nähtud õigusaktis.»; 5) paragrahvi 7 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui notaril või riigilõivu võtval asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Notar või riigilõivu võttev asutus on kohustatud riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollima avalduse esitamisel, enne toimingu sooritamist või dokumendi väljastamist. Kui kontrollimisel selgub, et taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, selgitades, et tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Maksuamet avaldab oma veebilehel riigilõivu laekumist elektroonilisel teel kontrollivate asutuste ja notarite nimekirja.»; 6) paragrahvi 12 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Vastava kohtumääruse edastab Maksuametile määruse teinud kohus.»; 7) paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõivu tagastab Tolliamet tolliseadustiku kohaselt.»; 8) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2, 9 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata;»; 10) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: « 14) kohus jätab hagi läbi vaatamata kostja suhtes pankroti väljakuulutamise tõttu; 15) esinevad muud seaduses sätestatud alused.»; 11) paragrahvi 15 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 7 nimetatud põhjustel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele.»; 12) paragrahvi 15 lõige 4 loetakse käesoleva seaduse jõustumisest kuni 2003. aasta 31. detsembrini muudetuks järgmises sõnastuses: « (4) Käesoleva seaduse § 881 ja § 100 punktide 1 ja 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.»; 13) alates 2004. aasta 1. jaanuarist § 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Käesoleva seaduse § 881 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tolliseadustikus ettenähtud tähtaja jooksul.»; 14) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: « (9) Maareformiseadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete teostamisel on maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamise korral Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga seotud asjas.»; 15) paragrahvi 17 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (10) Riigilõivuga ei maksustata äriregistrisse märke tegemist ühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise kohta.»; 16) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: « (12) Riigilõivuga ei maksustata äriregistri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel. (13) Riigilõivuga ei maksustata Finantsinspektsiooni taotlusel krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale erirežiimihalduri määramise kohta äriregistrisse tehtavat kannet.»; 17) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: « (10) Riigilõivuga ei maksustata mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannet, mis tehakse pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri pädevuse kohase kandeavalduse alusel.»; 18) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: « 16) uurija määruse alusel kinnisasja arestimise korral keelumärke kinnistusraamatusse kandmine.»; 19) paragrahv 211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 211. Riigilõivu tasumisest vabastamine hooneregistri toimingutes (1) Kohus, prokuratuur, uurija, kohtutäitur ja Maksuamet on riigilõivu tasumisest vabastatud nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike hooneregistri toimingute eest. (2) Notar on riigilõivu tasumisest vabastatud tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks vajalike käesoleva seaduse § 68 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hooneregistri toimingute eest.»; 20) paragrahvi 241 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Juurdleja, uurija, kohus, prokurör ja notar ei tasu riigilõivu avaliku arhiivi poolt arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest.»; 21) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 281 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) kinnistusregistriosa avamisel seaduses ettenähtud teadaande avaldamine;»; 23) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud füüsilise isiku isikukoodi muutmist või täiendavat sissekandmist.»; 24) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Riigilõivuga ei maksustata registrisse kantud äriühingu ärinime muutmist, kui see on tingitud äriühingu ümberkujundamisest.»; 25) paragrahvi 294 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 294. Riigilõivu tasumisest vabastamine liiklusregistri toimingutes»; 26) paragrahvi 294 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Kutseõppeasutuste põllumajanduse kutsealal õppivad õpilased on vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 ning § 672 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute eest.»; 27) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Osa- või aktsiakapitali kande tegemise eest äriregistrisse, millega osa- või aktsiakapitali üheaegselt nii vähendatakse kui suurendatakse, tasutakse riigilõivu 0,2% lõplikult taotletavast ning registrisse kantavast osa- või aktsiakapitalist, kuid mitte alla 1000 krooni osaühingu puhul ja 1400 krooni aktsiaseltsi puhul ning mitte üle 20 000 krooni osaühingu puhul ja 40 000 krooni aktsiaseltsi puhul.»; 28) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu täismääras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.»; 29) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Ühisomandi puhul kinnistusraamatusse kantud omaniku abikaasa sissekandmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.»; 30) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Isiku vahetumisel, kelle kasuks on kinnisasi piiratud asjaõigusega koormatud, tasutakse uue omaja kinnistusraamatusse kandmise eest riigilõivu 50% täismäärast.»; 31) paragrahvi 54 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kande tegemisel kinnistusraamatusse kinnistu jagamise või kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta tasutakse riigilõivu 25% täismäärast. (2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi üleminek, tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 51.»; 32) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Kinnistu osa liitmisel teisele omanikule kuuluva kinnistuga tasutakse riigilõivu 50% täismäärast.»; 33) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 100 krooni, sõltumata lehekülgede arvust.»; 35) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu: 1) iga A4 formaadis lehekülje eest 25 krooni; 2) iga A3 formaadis lehekülje eest 50 krooni.»; 36) paragrahvi 68 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 68. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamine»; 37) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»; 38) paragrahvi 688 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Hooneregistris ehitise tehniliste andmete, omaniku või omaniku andmete muutmise, pandilepingu registreerimise või ümberregistreerimise või pandilepingu lõppemise kohta märke tegemise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni iga nimetatud toimingu eest.»; 39) paragrahvi 689 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Korteri või mitteeluruumi kuuluvuse kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.»; 40) paragrahvi 689 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 22 järgmises sõnastuses: « (21) Kinnistul paiknevate ehitiste kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni. (22) Korteriomandi reaalosa kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.»; 41) paragrahvi 6810 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Korteriomandi seadmiseks tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni korteri või mitteeluruumi kohta.»; 42) 7. peatüki 8. jagu tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 110 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu: 1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg; 2) 3000 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on 451–5700 kg; 3) 7000 krooni + 200 krooni iga lisatonni kohta, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on üle 5700 kg.»; 44) paragrahv 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 111. Lubade ja sertifikaatide väljaandmine, kehtivuse pikendamine ja nendes muudatuste tegemine (1) Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise ja kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (2) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest välisriigis tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (3) Lennuettevõtja sertifikaadi, õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi, lennuliiklusteenistuse sertifikaadi ja lennuvälja sertifikaadi väljaandmise ja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni iga nimetatud toimingu eest. (4) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni. (5) Lennundusloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (6) Välisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni. (7) Ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (8) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimistunnistuses, kui see ei ole seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande eest. (9) Muudatuse tegemise eest lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustes tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»; 45) paragrahv 113 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 183 täiendatakse lõikega 320 järgmises sõnastuses: « (320) Lennutegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. Lennutegevusloas muudatuste tegemise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.»; 47) paragrahvi 18913 täiendatakse lõikega 5 2 järgmises sõnastuses: « (52) Raadiosaateseadme paigaldamise loa ja raadiosaateseadme kasutamise loa, sealhulgas ühise loa väljastamise ja pikendamise eest 12,5 kHz kanalisammu korral tasutakse riigilõivu 50% käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 ning käesoleva seaduse lisa 4 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.»; 48) paragrahvi 18913 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Iga paikse jaama, baasjaama või liikuva maaside kohtkindla jaama lisamise eest ühisele raadiosaateseadmete paigaldamise loale tasutakse riigilõivu 200 krooni.»; 49) paragrahv 191 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 191. Bussiveo liiniloa väljastamine ja sõiduplaani muutmine (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist või maavalitsusest riigisiseseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. (2) Rahvusvaheliseks bussiveoks liiniloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni. (3) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol tasutakse riigilõivu 400 krooni. (4) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol tasutakse riigilõivu 800 krooni.»; 50) seadust täiendatakse §-ga 1911 järgmises sõnastuses: « § 1911. Kande tegemine ühistranspordiloale Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.»; 51) paragrahvi 195 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: « (3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni. (4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismääras, kusjuures tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse kantud pandisumma vahe.»; 52) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.»; 53) paragrahvi 207 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4% koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest. (2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on tehinguväärtuseks isikliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.»; 54) paragrahvi 207 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on tehinguväärtuseks 25-kordne kasutusõiguse aastaväärtus.»; 55) paragrahvi 207 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kogu elamust või muust ehitisest.»; 56) paragrahvi 207 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 205.»; 57) paragrahv 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 212. Kannete muutmine ja kustutamine (1) Kinnistusraamatus kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus. (2) Kinnistusraamatus kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.»; 58) lisa 3 «Riigilõivu määrad raadiosaateseadme esmase ülevaatuse eest» punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1. Liikuva maaside kohtkindla jaama ja baasjaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 500 krooni. 2. Liikuva maaside raadiovõrgus töötava liikuva raadiojaama ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.»; 59) lisas 4 asendatakse sõnad «üheks aastaks» sõnadega «kuni üheks aastaks»; 60) lisa 4 punktis 1 asendatakse sõnad «maa liikuvside» sõnadega «liikuva maaside»; 61) lisa 4 punkti 3 täiendatakse alapunktidega 3.3 ja 3.4 järgmises sõnastuses: « 3.3. kohaliku ühiskasutuse režiimis üldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 24 000 krooni; 3.4. kohaliku ühiskasutuse režiimis mitteüldkasutatava isikuotsingusüsteemi korral tasutakse iga 25 kHz laiusega kanali eest riigilõivu 2400 krooni.»; 62) lisa 4 punkti 4 alapunktide 4.7, 4.12, 4.17 ja punkti 6 alapunktide 6.11, 6.12, 6.21, 6.22, 6.31, 6.32, 6.41 ja 6.42 tekstis asendatakse sõnad «4 MHz kuni 14 MHz» sõnadega «üle 4 MHz kuni 14 MHz»; 63) lisa 4 punkti 4 alapunktide 4.8, 4.13, 4.18 ja punkti 6 alapunktide 6.13, 6.14, 6.23, 6.24, 6.33, 6.34, 6.43 ja 6.44 tekstis asendatakse sõnad «14 MHz kuni 100 MHz» sõnadega «üle 14 MHz kuni 100 MHz»; 64) lisa 4 punkti 16 alapunkt 16.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 16.1. lühinumbri kasutamise loa väljastamise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, ning loa pikendamise eest kuni üheks aastaks tasutakse riigilõivu: 1) kolmekohalise operaatorikoodi puhul 250 000 krooni; 2) neljakohalise operaatorikoodi puhul 180 000 krooni; 3) viiekohalise operaatorikoodi puhul 60 000 krooni;»; 65) lisa 4 punkti 16 alapunkt 16.2 tunnistatakse kehtetuks; 66) lisa 4 punkti 16 alapunktis 16.6 asendatakse numbrid ««800» ja «900»» numbritega ««800», «900» ja «901»». § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 7, 13, 21 ja 42 jõustuvad 2004. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI