Vabariigi Valitsus — Riigi raha paigutamise ja sellega tehingute tegemise piirangud — RT I, 1, 14

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405) § 32 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega sätestatakse riigile kuuluva raha (edaspidi riigi raha) paigutamise ja sellega tehingute tegemise piirangud. § 2. Riskide juhtimise komitee Rahandusministrit nõustab riigi raha ja rahaliste kohustustega seotud riskide juhtimisel rahandusministri poolt moodustatud seitsmeliikmeline nõuandva õigusega riskide juhtimise komitee (edaspidi komitee), mille liikmetest vähemalt üks nimetatakse Eesti Panga poolt. § 3. Riigi raha jaotumine investeerimisportfellidesse Riigi raha paigutamiseks ja tehingute tegemiseks jaotub riigi raha investeerimisportfellidesse ja allportfellidesse selliselt, et oleks tagatud seaduse alusel moodustatud fondide, reservide ja muude riigi raha kogumite eristatavus. § 4. Piirangud raha haldamise teenuse kasutamisel (1) Rahandusminister võib komitee ettepanekul erinevate investeerimisportfellide raha paigutamisel ja sellega tehingute tegemisel kasutada raha haldamise teenust juhul, kui see ei ole vastuolus riigi raha paigutamist ja sellega tehingute tegemist reguleerivate seaduste või muude õigusaktidega. (2) Raha haldamise teenuse osutajaks võib olla Eesti Pank või isik, kellele raha haldamise teenuse osutamine on põhitegevuseks ja kelle krediidireiting on olenevalt reitinguagentuurist vähemalt Baa1 (Moody’s), BBB+ (Standard & Poor’s) või nende ekvivalent. (3) Lepingu raha haldamise teenuse osutamiseks sõlmib rahandusminister ning lepingu kohustuslikuks tingimuseks on kohustus riigi raha paigutamisel ja sellega tehingute tegemisel järgida käesoleva määruse ning muude õigusaktidega sätestatud piiranguid. § 5. Piirangud riigi raha paigutamisel ja sellega tehingute tegemisel (1) Riigi raha paigutamisel ja sellega tehingute tegemisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimispõhimõtetest eesmärgiga tagada likviidsus, väärtuse säilivus ning tulu teenimine. (2) Riigi raha on lubatud paigutada üksnes järgmistesse finantsinstrumentidesse: 1) nõudmiseni ja tähtajalised hoiused; 2) võlakirjad ja muud võlakohustused; 3) pöördrepotehingud, ostu ja tagasimüügi tehingud; 4) rahaturufondide osakud. (3) Riigi rahaga on lubatud teha tuletistehinguid üksnes riigi raha paigutamisest ja riigi kohustustest tulenevate finantsriskide juhtimiseks. (4) Riigi raha likviidsuse juhtimiseks on lubatud kasutada repotehinguid, müügi ja tagasiostu tehinguid ning lühiajalist laenu tähtajaga kuni üks kuu. (5) Eesti Vabariigi välisesindused (edaspidi välisesindused ) võivad avada ja kasutada arvelduskontosid krediidiasutustes, mille krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moody’s), BBB+ (Standard & Poor’s) või nende ekvivalent. Krediidiasutustes, mille krediidireiting ei vasta nimetatud nõuetele, võib välisesindus arvelduskonto avada Rahandusministeeriumiga eelnevalt kirjalikult kooskõlastatult. Välisesindused võivad eespoolnimetatud kontodel nende kasutuses olevat riigi raha paigutada ainult nõudmiseni hoiusena või kuni kuuekuulise tähtajaga tähtajalise hoiusena. § 6. Finantsriskidest tulenevad piirangud riigi raha paigutamisel (1) Riigi raha paigutamisel tuleb arvestada ja juhtida järgmisi riigi raha haldamisega seotud finantsriske: 1) likviidsusrisk, 2) valuutarisk, 3) intressirisk, 4) krediidirisk. (2) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et riigil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste kohaseks täitmiseks. Likviidsusriski juhtimiseks tuleb riigi rahalisi vahendeid paigutada väärtpaberitesse, millel on likviidne teisene turg, kus vajadusel oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes. (3) Valuutarisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustuste väärtust. Finantsvarasid ja -kohustusi, mis on Eesti kroonides ja Euroopa Liidu eurodes, loetakse valuutariskivabaks. (4) Intressirisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust. (5) Krediidirisk käesoleva määruse tähenduses on oht tehingu vastaspoole kohustuste mittekohasest täitmisest kahju tekkimiseks. Tehingu vastaspoole finantsseisundi hindamiseks kasutatakse rahvusvaheliste reitinguagentuuride Moody’s või Standard & Poor’s krediidireitingut. Juhul kui reitinguagentuuride poolt määratud tehingu vastaspoole krediidireitingu tase ei ole sarnane, võetakse finantsseisundi hindamisel aluseks hilisemalt määratud krediidireiting. (6) Krediidiriskide juhtimiseks võib riigi raha paigutada: 1) kuni üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Prime-1 (Moody’s) või A-1 (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul; 2) üle üheaastase lunastus- või lõpptähtajaga väärtpaberitesse ja hoiustesse, mille emitendi või krediidiasutuse krediidireiting on vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul; 3) väärtpaberitesse ning hoiustesse, mille emitent või krediidiasutus omab Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevuslitsentsi ning mille krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moody’s) või BBB+ (Standard & Poor’s) ja mille krediidireitingut ei ole alandatud viimase kolme kuu jooksul; 4) rahandusministri poolt määratud investeerimisfondidesse; 5) Eesti Panka. (7) Krediidiriski osaks on tehingurisk, mis käesoleva määruse tähenduses on oht, et vastaspoole esindajal ei ole tehingu sõlmimiseks volitust või tehingu vastaspool ei täida kohaselt tehingust tulenevaid kohustusi. Tehinguriski on lubatud võtta tehingute tegemisel nende tehingu vastaspooleks olevate isikutega, kelle madalaimaks krediidireitinguks on Baa1 (Moody’s) või BBB+ (Standard & Poor’s). § 7. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999. a määrus nr 268 «Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine» (RT I 1999, 70, 679; 2000, 52, 330; 2001, 34, 191) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN