Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-134-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2002. a määrus R. S. süüdistuses KrK § 195 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi — RT III, 2003, 2, 21

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-134-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 19. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi R. S. süüdistusasi KrK § 195 lg 2 ja § 203 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Järva Maakohtu kohtuniku määrus süüdimõistetu R. S-ile KrK § 203 lg 1 alusel mõistetud karistuse kandmisest vabastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. S.’i erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. detsember 2002 (kirjalik menetlus) Resolutsioon 1. Järva Maakohtu kohtuniku 30. oktoobri 2002. a määrus kriminaalasjas nr 1-56/2001 tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Erikaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Järva Maakohtu 19. aprilli 2001. a kohtuotsusega tunnistati R. S. süüdi ja teda karistati KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega kümme kuud ning § 203 lg 1 järgi vabadusekaotusega kolm kuud. KrK § 40 lg 1 alusel liideti need karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle vabadusekaotus üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 ja § 47 1 sätetele vabastati R. S. karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kaheks aastaks ja ta määrati kriminaalhooldaja järelevalve alla. R. S. mõisteti muuhulgas süüdi KrK § 203 lg 1 järgi selles, et ta 9. jaanuaril 2001. a toimetas edasi, hoidis ja turustas teadvalt kuritegelikul teel saadud vara väärtusega 172 krooni. 2. Järva Maakohtu kriminaalhooldusosakond esitas 18. septembril 2002. a kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku R. S-ile mõistetud vabadusekaotuslik karistus täitmisele pöörata. Järva Maakohtu kohtuniku 17. oktoobri 2002. a määrusega tühistati R. S-i suhtes Järva Maakohtu 19. aprilli 2001. a otsusega mõistetud vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine ja mõistetud vabadusekaotus pöörati täitmisele. 3. Järva Prokuratuur esitas 25. oktoobril 2002. a Järva Maakohtule KarSRS § 1 lg 3 alusel taotluse, milles paluti R. S. KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud karistusest vabastada ja mõista talle KarSRS § 1 lg 4 alusel uus liitkaristus. 4. Järva Maakohtu kohtunik rahuldas oma 30. oktoobri 2002. a määrusega prokuratuuri taotluse ja vabastas R. S-i KrK § 203 lg 1 alusel mõistetud karistusest ning moodustas talle uue liitkaristuse – kümme kuud vabadusekaotust KarS §-de 74 ja 75 alusel tingimisi katseajaga kaks aastat. Kohtunik sedastas, et 1. septembrist 2002. a kehtestatud KarS § 218 sätestab väheväärtusliku asja (s.o asi, mille väärtus on alla 1000 krooni) vastu toimepandud süüteo väärteona. R. S. toimetas edasi, hoidis ja turustas teadvalt kuritegelikul teel saadud vara väärtusega 172 krooni ja pani sellega toime väärteo ning seetõttu tuleb ta selles osas karistusest vabastada. R. S-ile KrK § 195 lg 2 järgi mõistetud karistus – vabadusekaotus kümneks kuuks – jäi muutmata. Asjaosaliste õiguslikud põhjendused 5. Süüdimõistetu R. S. esitas Riigikohtule erikaebuse, milles leiab, et Järva Maakohtu kohtuniku 30. oktoobri 2002. a määrus ei ole arusaadav ega üheselt mõistetav. Ta soovib selgitust, kuidas mõjutavad tema lõplikku ärakandmisele kuuluvat karistust Järva Maakohtu kohtuniku poolt 17. oktoobril ja 30. oktoobril 2002. a tehtud määrused koostoimes Järva Maakohtu 19. aprilli 2001. a kohtuotsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Järva Maakohtu kohtuniku 30. oktoobri 2002. a määrus tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja seda järgmistel põhjustel. Kriminaalkolleegium leiab, et R. S-i KrK § 203 lg 1 järgi mõistetud karistuse kandmisest vabastamine KarSRS § 1 lg 3 alusel on õige, kuid ei nõustu talle uue liitkaristuse moodustamisega. KarSRS § 1 lg 4 sätestab, et kui isikule on kriminaalkoodeksi järgi mõistetud karistus kuritegude või kohtuotsuste kogumis ja ta kuulub neist mõne kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest vabastamisele KarSRS § 1 lg-tes 1–3 sätestatud alustel, siis moodustatakse uus liitkaristus karistusseadustiku järgi, raskendamata isiku karistust. Riigikohus selgitab, et juhul, kui isikule on kriminaalkoodeksi järgi mõistetud lõplik karistus kahe kuriteo kogumi eest ja neist ühes kuulub ta KarSRS § 1 lg-te 1–3 alusel karistuse kandmisest vabastamisele, siis ei saa moodustada enam liitkaristust, sest liitkaristuse mõistmise eelduseks olevat kahte liidetavat enam ei ole. Samas juhib Riigikohus tähelepanu sellele, et Järva Maakohtu 30. oktoobri 2002. a määrusest ei nähtu, mil määral ja kas üldse on kohtunik arvestanud prokuratuuri taotluse läbivaatamisel ja sellega seoses R. S-ile uue karistuse mõistmisel kohtuniku poolt 17. oktoobri 2002. a tehtud määrusega, millega pöörati Järva Maakohtu 19. aprilli 2001. a kohtuotsusega mõistetud lõplik karistus – üks aasta vabadusekaotust – täitmisele. Riigikohus nõustub erikaebusega selles, et R. S-i lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on Järva Maakohtu 19. aprilli 2001. a kohtuotsuse ja sama kohtu 17. ja 30. oktoobri 2002. a määruste koostoimes ebaselge ning leiab, et see ebaselgus tuleb kõrvalda. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KarSRS § 1 lg-test 3 ja 4, § 10 lg-test 5–7, AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 77 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Järva Maakohtu kohtuniku 30. oktoobri 2002. a määrus R. S-i süüdistusasjas tuleb tühistada ja asi tuleb saata Järva Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Peeter VAHER Ott JÄRVESAAR Eerik KERGANDBERG