Justiitsminister — Kohtutäituri ettevalmistusteenistuse kord

Muudetud järgmise määrusega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.12.2001 nr 98 (RTL 2001, 138, 2023) 31.12.2001 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lg 1 p 1 ja «Kohtutäituri seaduse» (RT I 2001, 16, 69) paragrahvi 12 lg 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ettevalmistusteenistuse mõiste ja eesmärk (1) Ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel toimuv väljaõpe, mille eesmärk on anda teoreetilisi teadmisi ja arendada praktilisi oskusi töötamiseks kõigis kohtutäituri tegevusvaldkondades ning kujundada kohtutäituri ametiseisusele väärilisi tõekspidamisi. (2) Kohtutäiturikandidaadil ei ole ettevalmistusteenistuse ajal õigust teha oma nimel täitetoiminguid. § 2. Ettevalmistusteenistuse kestus Kohtutäituri ettevalmistusteenistus kestab kümme kuud. Ettevalmistusteenistuse kestust võib lühendada, kui selgub, et kohtutäiturikandidaat on omandanud vajalikud kogemused ja oskused. § 3. Ettevalmistusteenistuse korraldamine Ettevalmistusteenistust korraldab Vabariigi Valitsuse määratud õppeasutus (edaspidi õppeasutus) ning ettevalmistusteenistus toimub justiitsministri määratud kohtutäiturite juhendamisel. 2. peatükk KOHTUTÄITURIKANDIDAATIDE VALIK § 4. Konkurss (1) Konkursi vabadele kohtutäituri kandidaatide kohtadele kuulutab välja Justiitsministeerium. (2) Konkursi läbiviimiseks moodustab justiitsminister komisjoni, kuhu kuulub kolm Justiitsministeeriumi esindajat, justiitsministri määratud kohtunik ja kohtutäitur ning üks tunnustatud jurist, kellele teeb ettepaneku konkursi töös osalemiseks justiitsminister. (3) Konkurss kohtutäiturikandidaatide vabadele kohtadele koosneb kolmest osast: essee, vestlus ja ühe praktilise ülesande lahendamine kohtutäituri eksami programmi ulatuses. Praktilise ülesande lahendamisel on lubatud kasutada õigusakte. (4) Essee teema ja praktiline ülesanne kinnitatakse komisjoni poolt konkursi toimumise päeval üks tund enne konkursi algust. Samas määratakse konkursi erinevate osade kestus. § 5. Hindamine (1) Iga konkursi osa vastuseid hinnatakse 10-palli süsteemis: 9-10 palli - väga hea 6-8 palli - Hea 3-5 palli - Rahuldav 1-2 palli - Mitterahuldav (2) Iga hindaja hindab eraldi esseed, vestlust ja praktilise ülesande lahendamist. Ühe osa koondhinne saadakse kõigi hindajate poolt osale antud hinnete liitmisel ning saadud summa jagamisel hindajate arvuga. (3) Kohtutäiturikandidaatide kohad täidetakse kolme osa koondhinde summa alusel koostatud pingerea järgi. 3. peatükk VÄLJAÕPE § 6. Väljaõppe üldpõhimõtted (1) Kohtutäiturikandidaadi väljaõpet korraldatakse kohtutäiturite ettevalmistusteenistuse õppeprogrammi kohaselt (lisa 1). Väljaõppe maht on 324 akadeemilist tundi, millest auditoorset õppetööd on vähemalt 216 akadeemilist tundi. (2) Kohtutäiturikandidaat on kohustatud osalema õppeasutuse korraldataval õppetööl. [RTL 2001, 138, 2023 - jõust. 31.12.2001] § 7. Kohtutäiturikandidaadi ülesanded (3) Väljaõppe kestel täidab kohtutäiturikandidaat järgmisi ülesandeid: 1) tehnilise töötaja funktsioonide täitmine (klientide teenindamine, dokumentide koostamine, arhiivi korrastamine, registritesse kannete tegemine, dokumentide hankimine ja edastamine jms); 2) täitetoimikute ja aktide ettevalmistamine (teabe kogumine, õigusaktide läbitöötamine, projektide koostamine jms); 3) täitetoimingu tegemisel osalemine ja seaduse alusel lubatud täitetoimingute tegemine. § 8. Teadmiste omandamine (1) Väljaõppe kestel omandab kohtutäiturikandidaat teadmisi järgmistes valdkondades: 1) kohtutäituri büroo loomine ja pidamine (büroo loomise finantseerimine; büroo pidamise eelarve); 2) kohtutäituri büroo töötajad (töötajate valik, töösuhte vormistamine ja tööraamatusse kannete tegemine; töötajate väljaõpe ja täiendõpe); 3) kohtutäituri ruumid ja tehniline varustus (büroo asukoht, ruumide suurus ja paigutus, büroo sisustus, tehnilised seadmed ja nende kasutamine, turvaseadmed); 4) töökorraldus (tööülesannete ja tööaja jaotamine, töötajate puhkused, klienditeeninduse korraldamine, klientide vastuvõtu korraldamine, suhtlemine ametiasutustega); 5) asjaajamine (kirjavahetus, büroos peetavad registrid, dokumentide, registrite ja pitsatite säilitamine, statistiliste aruannete koostamine); 6) raamatupidamine (raamatupidamisdokumendid, raamatupidamise korraldamine, rahaasjade korraldamine, raamatupidamise erisused ühisbüroo puhul); 7) välisriigi kohta õigusteabe saamine; välisriigist pärit teabe kontrollimine. § 9. Praktiline väljaõpe (1) Kohtutäiturikandidaat peab olema praktilisel väljaõppel vähemalt kahe eri tööpiirkonna kohtutäituri juhendamisel võimalikult erisuguse struktuuri ja töökorraldusega kohtutäituri büroodes. (2) Väljaõpe kummagi lõikes 1 nimetatud juhendaja juures kestab kuni viis kuud. § 10. Kohtutäituri kandidaadi aruanne (1) Kohtutäiturikandidaat koostab väljaõppe iga osa läbimise kohta aruande, milles peavad olema järgmised andmed: 1) väljaõppe aeg ja väljaõppe toimumise koht ning juhendaja nimi; 2) väljaõppe ajal omandatu üksikasjalik kirjeldus ja igale väljaõppe osale kulutatud aeg. (2) Väljaõppe aruande kinnitab juhendaja. Kinnitatud aruande esitab kohtutäiturikandidaat Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele. § 11. Juhendaja arvamus (1) Väljaõppe juhendaja esitab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele kirjaliku arvamuse, mis peab sisaldama hinnangu väljaõppel olnud isiku: 1) erialateadmiste, teadmiste praktikas kasutamise oskuse ning algatus- ja analüüsivõime kohta; 2) iseloomuomaduste, suhtlemisoskuse ja käitumise kohta; 3) kohtutäituriametisse sobivuse kohta. § 12. Õppeasutuse kokkuvõte Õppeasutus esitab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusele ja kohtutäiturikandidaadile kirjaliku kokkuvõtte kohtutäiturikandidaadi õppetööst osavõtu, tema õpiaktiivsuse ja tema poolt tõstatatud probleemide kohta. § 13. Väljaõppe läbimine (1) Ettevalmistusteenistuse kava on läbitud, kui kohtutäiturikandidaat on: 1) olnud väljaõppel kahe kohtutäituri juhendamisel käesoleva korra paragrahvi 9 lõikes 2 ettenähtud ulatuses; 2) kohtutäituritest juhendajad on hinnanud ta kohtutäituriametisse sobivaks; 3) saanud õppeasutuse positiivse hinnangu kohtutäiturikandidaadi õppetöös osalemise kohta. (2) Kui üht lõikes 1 loetletud tingimustest ei ole täidetud, otsustab sobivuse Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talituse ettepanekul justiitsminister. (3) Justiitsminister võib lühendada ettevalmistusteenistuse kestust, kui kohtutäituritest juhendajad on hinnanud kohtutäiturikandidaadi kohtutäituriametisse sobivaks, õppeasutus on andnud positiivse hinnangu ja kui kohtutäiturikandidaat seda ise taotleb. (4) Otsuse ettevalmistusteenistuse läbimise kohta teeb justiitsminister kirjalikult ja see saadetakse nädala jooksul kohtutäiturikandidaatidele, kelle suhtes otsus tehti. (5) Ettevalmistusteenistuse läbimine annab kohtutäiturikandidaadile õiguse esitada taotlus kohtutäituri eksami komisjonile eksamile lubamise kohta. (6) Ettevalmistusteenistus lõpeb kohtutäituri eksami sooritamisega. 4. peatükk KOHTUTÄITURI EKSAM § 14. Eksami läbiviimine Kohtutäituri eksami viib läbi Justiitsministeeriumi juures tegutsev kohtutäituri ametikoha täitmise konkursi läbiviimiseks justiitsministri moodustatud komisjon. § 15. Eksami sisu (1) Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast: seitse küsimust kohtutäiturite ettevalmistusteenistuse õppeprogrammist ja kaks praktilist ülesannet nimetatud valdkonnast. Praktiliste ülesannete lahendamisel on lubatud kasutada õigusakte. Lubamatute abimaterjalide kasutaja eemaldatakse eksamiruumist ja eksam loetakse mittesooritatuks. (2) Küsimused ja praktilised ülesanded kinnitatakse komisjoni poolt eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kestus. § 16. Hindamine (1) Vastuseid hinnatakse 10-palli süsteemis: 9-10 palli - väga hea 6-8 palli - Hea 3-5 palli - Rahuldav 1-2 palli - mitterahuldav (2) Iga hindaja hindab eraldi kumbagi eksamiosa. Hinded protokollitakse. (3) Komisjon arvutab eksamineeritava keskmised hinded kummagi eksamiosa kohta eraldi (osahinne), liites iga hindaja poolt antud pallid ja jagades summa hindajate arvuga. Keskmine osahinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Eksamihindeks on osahinnete aritmeetiline keskmine. (4) Eksam loetakse sooritatuks, kui nii eksamihinne kui ka mõlemad osahinded on suuremad kui 2,50 palli. § 17. Eksamil osalemine (1) Eksamil osalemiseks tuleb esitada justiitsministrile vastav avaldus, milles märgitakse avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress. Avaldusele lisatakse isikut tõendava dokumendi ärakiri, curriculum vitae, akadeemilist õigusharidust tõendava dokumendi ärakiri, otsus ettevalmistusteenistuse läbimise kohta. (2) Eksam korraldatakse ühe kuu jooksul avalduse laekumisest justiitsministrile. (3) Komisjoni esimees võib lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks ning muude tööde tegemiseks kasutada komisjoni koosseisu mittekuuluvaid isikuid Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talitusest. Kui puudulikult vormistatud dokumente pole võimalik kohapeal parandada või täiendada või kui isik vaatamata nõudmisele pole eksamile eelnenud päevaks esitanud nõuetekohaseid dokumente, siis isikut eksamile ei lubata. [RTL 2001, 138, 2023 - jõust. 31.12.2001] § 18. Eksami toimumisest teavitamine (1) Komisjoni esimees määrab eksami toimumise aja ja koha. (2) Teade eksami toimumise aja, koha ja korra kohta saadetakse avaldajatele vähemalt 15 päeva enne eksami toimumist. Sama tähtaja jooksul saadetakse avaldajatele teade avalduse tagasilükkamise või läbivaatamata jätmise kohta. § 19. Eksami sooritamine (1) Kohtutäituri eksami sooritamisega loetakse kohtutäiturikandidaat sooritanuks ka kohtutäituri asendaja eksami. (2) Pärast kohtutäituri eksami sooritamist võib kohtutäiturikandidaat jätkata ettevalmistusteenistust, kui puudub võimalus tema nimetamiseks kohtutäituriks. (3) Ettevalmistusteenistuse jätkamise korral saab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri büroolt tasu vähemalt kahe miinimumpalga ulatuses. § 20. Ettevalmistusteenistuse lõpetamine (1) Ettevalmistusteenistuse lõpetab justiitsminister Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäite talituse ettepanekul järgmistel alustel: 1) seoses kohtutäiturikandidaadi nimetamisega kohtutäituriks; 2) kohtutäiturikandidaadi omal soovil; 3) seoses kohtutäiturikandidaadi tunnistamisega kohtutäituri tööks sobimatuks tervisliku seisundi tõttu; 4) seoses kohtutäituri eksami mittesooritamisega; 5) distsiplinaarkaristusena vastavalt kohtutäituri seadusele (RT I 2001, 16, 69). (2) Kui kohtutäiturikandidaat, kes on edukalt täitnud ettevalmistusteenistuse kava ja sooritanud kohtutäituri eksami, lahkub ettevalmistusteenistusest omal soovil, peab ta edaspidi kohtutäituri ametikoha taotlemiseks uuesti asuma ettevalmistusteenistusse ja sooritama kohtutäituri eksami. § 21. Eksami mittesooritamine (1) Kohtutäituri eksami mittesooritanud kohtutäiturikandidaadil on võimalus sooritada uus eksam kolm kuud pärast läbikukutud eksami sooritamise päeva. (2) Pärast teistkordset kohtutäituri eksami mittesooritamist pole kohtutäiturikandidaadil võimalik kohtutäituriks saada. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 22. Ettevalmistusteenistus 2001/2002. õppeaastal (1) 2001/2002. õppeaastal kestab kohtutäiturikandidaadi ettevalmistusteenistus kuus kuud. (2) Väljaõpe kummagi kohtutäiturist juhendaja büroos kestab kuni kolm kuud. (3) 2001/2002. õppeaastal ei nõuta kohtutäiturikandidaadilt juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakirja esitamist. [RTL 2001, 138, 2023 - jõust. 31.12.2001] Justiitsministri 3. augusti 2001. a määruse nr 56 «Kohtutäituri ettevalmistusteenistuse kord» lisa 1 [RTL 2001, 138, 2023 - jõust.31.12.2001] KOHTUTÄITURITE ETTEVALMISTUSTEENISTUSE ÕPPEPROGRAMM Kohtutäituri amet - 6 tundi 1. Kohtutäituri õiguslik seisund. 2. Ametialased kitsendused. 3. Büroo pidamise kohustus. 4. Tsiviilvastutus. 5. Saladuse hoidmise kohustus. 6. Täituri asendamine. 7. Järelevalve ja distsiplinaarvastutus. Tsiviilõiguse üldosa - 6 tundi 1. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimine, muutmine ja lõppemine. 2. Õigusjärglus füüsilistel ja juriidilistel isikutel. 3. Tähtaeg ja tähtpäev. 4. Tehingud (mõiste, tahe ja tahteavaldus, tehingu kehtetus, tehingu vorm). 5. Esindus (liigid, esindaja, volitus, volikiri, volituse tähtaeg ja lõppemine, volituseta esindus). 6. Aegumine. Tsiviilkohtumenetluse põhialused - 10 tundi Halduskohtumenetluse põhialused - 6 tundi Tsiviiltäitemenetlus - 52 tundi 1. Sissejuhatus tsiviiltäitemenetlusse. 1.1. Tsiviiltäitemenetluse (sundtäitmise) mõiste, olemus ja põhiprintsiibid. 1.2. Sundtäitmise viisid. 1.3. Sundtäitmist läbiviivad organid. 1.4. Sundtäitmise alustamise eeldused. 1.4.1. Täitedokument. 1.4.2. Avaldus. 1.4.3. Muud tingimused. 1.5. Tasu ettemaks, kohtutäituri tasu ja täitekulud. 1.6. Kaebused kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse läbiviimisel. 2. Täitemenetluse alustamine, lõpetamine ja peatamine. 2.1. Võlgniku ja sissenõudja õigused ning kohustused menetluses. 2.2. Kohtutäituri õigused ja kohustused menetluses. 3. Sissenõude pööramine vallasvarale. 3.1. Arestimine. 3.2. Hindamine, arestitud asja hoidmine. 3.3. Enampakkumine. 3.4. Sissenõude pööramine vallasvarale eritingimustel. 4. Sissenõude pööramine kinnisvarale. 4.1. Sundenampakkumine. 4.2. Vara arestimine. 4.3. Sundvalitsemine. 4.4. Sissenõude pööramine kinnisvarale eritingimustel. 5. Mitterahaliste nõuete sundtäitmine. 6. Hagi tagamine. 7. Otsuste täitmine haldusasjades. 8. Kohtuotsuste täitmine kriminaalasjades. 9. Rahvusvaheline täitemenetlus. 9.1. Rahvusvaheline kohtualluvus ja välisriikide kohtuotsuste tunnustamine ning täitmine. 9.2. Täitemenetlus välismaal ja Eestis viibiva välisriigi kodaniku suhtes. Arvuti ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamisõpetus - 26 tundi 1. Operatsioonisüsteem Windows 95/98/2000. 2. Tekstitöötluse tarkvara (MS Word). 3. Tabelitöötluse tarkvara (MS Excel). 4. Interneti kasutamise võimalused (www, E-post, fstp). 5. Algteadmised andmebaasidest. 6. Üldine ülevaade riistvarast. Kohtutäiturite infosüsteemi kasutamisõpetus - 20 tundi 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (mõiste ja olemus). 2. Kohtutäiturite täitemenetlusregistri kasutamine. Asjaõigus - 30 tundi 1. Üldosa. 1.1. Asjad (mõiste ja liigid, kinnis- ja vallasasjad). 1.2. Asjad, millele ei saa pöörata sissenõuet. 2. Kinnistusraamat. 2.1. Kinnistusraamat (funktsioonid, organisatsioon, kanded). 2.2. Märked ja järjekoht. 2.3. Täitemenetlus ja kinnistusraamat. 3. Valdus. 3.1. Valduse omandamine ja lõppemine. 3.2. Valduse kaitse. 4. Omandi mõiste ja liigid. 4.1. Kaasomand. 4.2. Ühisomand. 5. Vallasomand. 6. Kinnisomand. 6.1. Kinnisomandi ulatus. 6.2. Kinnisomandi kitsendused. 7. Korteriomand. 8. Hoonestusõigus ja ostueesõigus. 8.1. Hoonestusõigus. 8.2. Korterihoonestusõigus. 8.3. Tehinguline ja seadusjärgne ostueesõigus. 9. Pandiõigus. 9.1. Vallaspant. 9.1.1. Käsipant. 9.1.2. Kommertspant. 9.1.3. Muud registerpandid. 9.1.4. Väärtpaberite ja õiguste pantimine. 9.1.5. Kinnipidamisõigus. 9.2. Kinnispant. Võlaõigus - 10 tundi 1. Isikute paljusus võlasuhtes. 2. Võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmine. 3. Kõrvalkohustused. 4. Nõuete ja kohustuste üleminek. 5. Võlasuhte lõppemise viisid. 6. Seltsing (ühise tegutsemise leping). 7. Väärtpaberid. Perekonnaõigus - 2 tundi 1. Abieluvarareziimid. Sissenõude pööramine abielus oleva isiku varale. Äriühinguõigus - 16 tundi 1. Äriregister. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja. 3. Osaühing. 3.1. Osaühingu esindamine. 3.2. Osaühingule kuuluva vara väljaselgitamine. 4. Aktsiaselts. 4.1. Aktsiaseltsi esindamine. 4.2. Aktsiaseltsile kuuluva vara väljaselgitamine. 5. Välismaa äriühingu filiaal. 6. Tulundusühistu. 7. Äriühingu lõpetamine, ümberkujundamine, jagunemine ja ühinemine. 8. Vastutusega seotud küsimused. Kohtutäituri vastutus - 6 tundi 1. Kohtutäiturite vastu esitatud nõuded tsiviilprotsessis (kohtupraktika näited). 2. Kohtutäiturite distsiplinaarüleastumised (praktika analüüs). Pankrotiõigus (üldalused) - 18 tundi 1. Pankroti olemus, väljakuulutamine ja selle tagajärjed. 2. Pankrotimenetluse organid. 3. Pankrotivara moodustamine ja valitsemine. 4. Nõuded pankrotimenetluses. 5. Pankrotivara müük ja pankrotivara jagamine. 6. Kompromiss. 7. Pankrotimenetluse erisused võrreldes tsiviiltäitemenetlusega. Maksuõigus - 24 tundi 1. Maksukorraldus. 1.1. Maksukorralduse olemus ja üldalused. 1.2. Maksuõigussuhe. 1.3. Maksumenetlus. 1.3.1. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused. 1.4. Maksuseaduste rikkumised, sanktsioonid. 2. Maksud. 2.1. Riiklikud maksud. 2.1.1. Tulumaks. 2.1.2. Käibemaks. 2.1.3. Sotsiaalmaks. 2.1.4. Aktsiisid. 2.1.5. Maamaks. 2.1.6. Hasartmängumaks. 2.1.7. Tollimaks. 2.2. Kohalikud maksud. 3. Riigilõivud. Tööõigus kohtutäituri tegevuses - 16 tundi 1. Töötamist reguleerivad seadused ning nende rakendusala. 2. Töötaja õiguslik seisund. 3. Töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. 4. Kinnipidamised palgast (põhiprintsiibid). Ettevõtte loomise ja tegutsemise alused ning organisatsiooni juhtimine - 28 tundi 1. Kohtutäituri büroo loomise finantseerimine. 2. Büroo pidamise eelarve. 3. Büroo asukoht, ruumid, paigutus, sisustus, tehnilised seadmed, turvaseadmed. 4. Töökorraldus büroos. 5. Töötajate valik. 6. Töötajate väljaõpe ja täienduskoolitus. 7. Konfliktid, nende tekkepõhjused ja lahendused. 8. Kohtutäituri tööpsühholoogia. 9. Klienditeeninduse alused. 10. Professionaalse ja koostööalase arenguplaani väljatöötamine. Finantsarvestuse alused - 20 tundi 1. Ettevõtte varade hindamine ja arvestus. 2. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali arvestus. 3. Tegevuse finantsplaneerimine. 4. Finantsinvesteeringud. 5. Rendiarvestus. 6. Finantsaruandluse analüüs. Raamatupidamine - 20 tundi 1. Raamatupidamisdokumendid. 2. Põhitõed raamatupidamises. 3. Raamatupidamise korraldamine. 4. Rahaasjade korraldamine. 5. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise korraldus. 6. Raamatupidamise erisused ühisbüroo puhul. 7. Raamatupidamise aastaaruanne. Asjaajamiskorra alused - 8 tundi ÕPPEKAVA KOGUMAHT: 324 TUNDI