Sotsiaalminister — Sotsiaalkindlustusameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus Tallinna Pensioniameti põhimäärus Tartu Pensioniameti põhimäärus Pärnu Pensioniameti põhimäärus Virumaa Pensioniameti põhimäärus Sotsiaalkindlustusameti struktuur ja teenistujate koosseis Sotsiaalkindlustusameti kohalike asutuste struktuur ja teenistujate koosseis

AVALDATUD : RTL 2001, 52, 713 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 13.12.2001 Nr.123 jõust.01.01.2002 RTL 2001, 136, 1985 Sotsiaalkindlustusameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302¿ 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 42 lõike 1 ja paragrahvi 49 lõike 1 punktide 10 ja 11 alusel Sotsiaalkindlustusameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamiseks. § 1. Kinnitatakse Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus (juurde lisatud). § 2. Kinnitatakse alljärgnevate Sotsiaalkindlustusameti kohalike asutuste põhimäärused: 1) Tallinna Pensioniameti põhimäärus (juurde lisatud); 2) Tartu Pensioniameti põhimäärus (juurde lisatud); 3) Pärnu Pensioniameti põhimäärus (juurde lisatud); 4) Virumaa Pensioniameti põhimäärus (juurde lisatud). § 3 (Kehtetu - Sotsiaalmin m 13.12.2001 Nr.123 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 136, 1985) § 4. (Kehtetu - Sotsiaalmin m 13.12.2001 Nr.123 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 136, 1985) § 5. Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 15. detsembri 2000. a määrus nr 82 «Sotsiaalkindlustusameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine» (RTL 2000, 132, 2137). § 6. Määrus jõustub 1. mail 2001. a. Kinnitatud sotsiaalministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 43 SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika. 5. Amet on aruandekohustuslik sotsiaalministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 6. Ameti kohalikud asutused on riigieelarvest finantseeritavad piirkondlikud pensioniametid. 7. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Lembitu 12, 15092 Tallinn. II. TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 8. Ameti tegevusvaldkonnaks on riiklike pensionide, riiklike toetuste ja hüvitiste määramise ja maksmise korraldamine kohalike asutuste ja tööettevõtulepingu alusel töötavate tööettevõtjate kaudu seaduses sätestatud alustel ja tingimustel; riiklike pensionide, toetuste ja hüvitistega seotud kulutuste analüüs ja planeerimine; psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste korraldamine; riikliku hoolekande teenuste planeerimine; ettepanekute tegemine valdkonna õiguslikuks reguleerimiseks. 9. Ameti ülesanded on: 1) riikliku pensionikindlustuse eelarve ning riiklike toetuste ja hüvitiste eelarve eelnõude koostamine oma pädevuse piires; 2) riikliku pensionikindlustuse eelarve ning riiklike toetuste ja hüvitiste eelarve täitmise analüüsimine ning aruannete koostamine oma pädevuse piires; 3) ameti ja tema kohalike asutuste eelarvete eelnõude ning eelarvete täitmise aruande koostamine; 4) oma pädevuse piires riigieelarvest sotsiaalmaksu maksmise korraldamine; 5) riikliku pensionikindlustuse registri pidamine; 6) riiklike pensionide, riiklike toetuste ja hüvitiste määramise ning maksmise praktika ühtlustamine; 7) püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi süsteemi töö korraldamine, järelevalve vaegurluse ekspertiisi komisjonide ja tööettevõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide tegevuse üle; 8) psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (juhtumikorraldajad, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) kaudu, osalemine riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 9) psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenusele suunamine ja selle teenuse finantseerimine; 10) oma pädevuse piires riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute täitmine; 11) oma pädevuse piires osalemine õigusaktide, sealhulgas riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute, eelnõude väljatöötamises; 12) arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 13) ameti tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide Euroopa Liidu õigusaktidega harmoniseerimises osalemine; 14) ameti kohalikele asutustele ja tööettevõtulepingu alusel töötavatele ekspertarstidele, samuti tööandjatele ning elanikkonnale riiklike pensionide ning riiklike toetuste ja hüvitiste alase seadusandluse selgitamine; 15) isikute avalduste läbivaatamine ja lahendamine; 16) ameti kohalike asutuste ja tööettevõtjate juhendamine, koordineerimine ja kontrollimine; 17) ameti ja kohalike asutuste töötajate, sealhulgas tööettevõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide koolituse ja täiendusõppe korraldamine; 18) oma pädevuse piires suhtlemine ja koostöö välisriikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 19) õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras ameti valduses oleva riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine; 20) oma pädevuse piires riigi esindamine kohtuvaidlustes; 21) teistes seadustes, Vabariigi Valitsuse määrustes ja korraldustes ning ministri määrustes ja käskkirjades sätestatud ülesannete täitmine. III. JUHTIMISE KORRALDUS 10. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister. 11. Peadirektor: 1) juhib ja esindab ametit ning annab vajadusel volitusi ameti esindamiseks; 2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru sotsiaalministrile; 3) juhib vahetult oma asetäitjate tööd; 4) esitab sotsiaalministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks, ameti ja kohalike asutuste, riikliku pensionikindlustuse, riiklike toetuste ja hüvitiste eelarvete kohta ning jälgib eelarvete täpset ja otstarbekat täitmist; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti teenistujad ning kooskõlastatult sotsiaalministri ja maavanemaga kohalike asutuste juhid; 6) sõlmib töölepingud ameti abiteenistujatega; 7) kinnitab teenistujate palgad, ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused; 8) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ja kohalike asutuste üle sotsiaalministri poolt määratud ulatuses ja korras; 9) moodustab ameti tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi; 10) esindab ametit oma pädevuse piires ja annab volitusi ameti esindamiseks; 11) käsutab ametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib tema nimel lepinguid kinnitatud eelarve piires; 12) pärib aru ameti teenistujatelt ning määrab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi kehtestatud juhtudel ja korras; 13) täidab õigusaktidest tulenevaid ning muid sotsiaalministri antud ülesandeid. 12. Peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda peadirektori esimene asetäitja, viimase äraolekul peadirektori asetäitja või peadirektori poolt määratud isik. 13. Ametiülesannete jaotus peadirektori ja peadirektori asetäitjate vahel, sealhulgas struktuuriüksuste juhtimisel, kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. 14. Peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse või ministri määruse ja käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. IV. STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 15. Ameti struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning kohalike asutuste põhimäärused kinnitab sotsiaalminister ameti peadirektori ettepanekul. 16. Ametil on kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. 17. Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, millel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes. 18. Ameti osakonnad on: 1) finantsosakond, mille põhiülesanne on riikliku pensionikindlustuse eelarve ning riiklike toetuste, hüvitiste ja haldamiskulude eelarvete eelnõude koostamine, nimetatud eelarvete täitmise analüüsimine, raamatupidamise korraldamine ja statistiliste aruannete koostamine; 2) siseauditiosakond, mille põhiülesanne on ametis ja kohalikes asutustes õigusaktidest kinnipidamise, vara kaitstuse, tegevuse otstarbekuse tagamine oma ülesannete täitmisel ning tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine; 3) pensionide ja toetuste osakond, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, riiklike toetuste ning hüvitiste määramise ja maksmise korraldamine ja koordineerimine, praktika ühtlustamine, kohalike asutuste juhendamine, ameti tegevusvaldkonda käsitlevate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine; 4) arstliku ekspertiisi osakond, mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi süsteemi (vaegurluse ekspertiisi komisjonid ja tööettevõtulepingu alusel töötavad ekspertarstid) töö korraldamine ja koordineerimine; püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamise vaidluste lahendamiseks täiendava arstliku ekspertiisi tegemine; arstlikku ekspertiisi käsitlevate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine; psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku kaudu; 5) välissuhete osakond, mille põhiülesanne on riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute alusel pensionide ja toetuste määramine ning maksmine, eurointegratsiooni raames ameti pädevusse jäävate sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide harmoniseerimise korraldamine ning sellega seotud tehnilise ja administratiivse ettevalmistuse koordineerimine, samuti ameti välissuhete korraldamine; 6) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on informaatika arengustrateegia kavandamine ja ellurakendamine; 7) pensionikindlustuse registriosakond, mille põhiülesanne on riikliku pensionikindlustuse registri pidamine; 8) üldosakond, mille põhiülesanne on ameti asjaajamise ja arhiivialase töö koordineerimine, personalitöö, konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töö korraldamine, samuti ameti ja tema kohalike asutuste teenistujate koolituse ja täiendusõppe korraldamine, ameti valduses oleva riigivara majandamise korraldamine ning osakondade tehniline teenindamine, töö üldine korraldamine hädaolukorras vastavalt ameti kriisireguleerimisalastele ülesannetele. 19. Ameti osakonda juhib osakonnajuhataja. 20. Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistusülesanded määratakse kindlaks peadirektori poolt kinnitatud osakonna põhimäärusega. 21. Osakonnajuhataja ajutisel äraolekul asendab teda osakonnajuhataja asetäitja või peadirektori poolt määratud ametnik. 22. Ameti koosseisu võivad kuuluda nõunik, referent ja teised spetsialistid, kelle ülesanded määrab peadirektor. 23. Ameti kohalikku asutust juhib direktor, kes allub vahetult ameti peadirektorile ning kelle õigused ja kohustused on määratud asutuse põhimäärusega. V. AMETI SÜMBOOLIKA 24. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Sotsiaalkindlustusamet». 25. Ametil on kirjaplank ja peadirektori käskkirja plank. Ameti kirjaplangil ja peadirektori käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ameti haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ameti kirjaplanki kasutavad oma pädevuse piirides peadirektor, peadirektori esimene asetäitja, peadirektori asetäitja või nende äraolekul peadirektori poolt määratud ametnik. 26. Ameti osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ameti osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punktis 25 ettenähtud korras. 27. Amet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. VI. LÕPPSÄTTED 28. Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. 29. Ameti kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber või nende tegevuse lõpetab sotsiaalminister. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak Kinnitatud sotsiaalministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 43 TALLINNA PENSIONIAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tallinna Pensioniamet (edaspidi Pensioniamet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Sotsiaalkindlustusameti kohalik asutus. 2. Pensioniamet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. 3. Pensioniamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjadest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepetest, riikidevahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Pensioniametil on oma põhimäärus, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Pensioniameti kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Pensioniamet on aruandekohustuslik Sotsiaalkindlustusameti peadirektori ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti ning tema teenistujate üle sotsiaalministri poolt määratud ulatuses ja korras. 6. Pensioniameti tegevuspiirkond on Harju maakond, Rapla maakond ja Järva maakond. 7. Pensioniamet asub Tallinnas, tema postiaadress on Pronksi 12, 10117 Tallinn. II. PENSIONIAMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 8. Pensioniameti tegevusvaldkonda kuulub Eesti Vabariigi kodanike, välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kindlustamine pensionide, toetuste ja hüvitistega Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja riikidevaheliste lepingute alusel. 9. Pensioniamet täidab järgmisi ülesandeid: 1) määrab riiklikke pensione, toetusi ning hüvitisi ja korraldab nende maksmist oma tegevuspiirkonnas; 2) teeb püsiva töövõimetuse ja puude arstlikku ekspertiisi oma tegevuspiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus; 3) koordineerib juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (piirkondlik juhtumikorraldaja, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) tööd oma tegevuspiirkonnas üldiste avalike ja psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste võimaldamisel psüühiliste erivajadustega inimestele, osaleb psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 4) annab elanikele selgitusi riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste alaste õigusaktide kohta; 5) peab arvestust riigieelarve vahendite laekumise üle, koostab selle kohta aruandluse ning analüüsib vastavaid kulutusi; 6) koostab ja esitab ettenähtud statistilisi ja finantsaruandeid; 7) peab oma tegevuspiirkonnas riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste saajate arvestust; 8) planeerib ja korraldab vastavalt kehtestatud korrale sanatoorse ravi tuusikute jaotamist; 9) lahendab ja analüüsib avaldusi ning kaebusi; 10) täidab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, sotsiaalministri määruste ja käskkirjade ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjade alusel antud muid ülesandeid. III. PENSIONIAMETI ÕIGUSED JA VASTUTUS 10. Pensioniametil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, äri- ja mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt ning füüsilistelt isikutelt pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalikke dokumente ja informatsiooni; 2) teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks; 3) moodustada komisjone ja töörühmi kollegiaalset otsust nõudvate küsimuste lahendamiseks; 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras teha kinnipidamisi pensionidest ja toetustest või nõuda enammakstud summad sisse kohtu kaudu; 5) vastavalt seadusele vallata, kasutada ja käsutada tema valdusesse antud riigivara; 6) esitada taotlusi Pensioniameti kasutuses oleva riigivaraga tehingute teostamiseks ning tema ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks vastavalt seadustele. 11. Pensioniamet hoiab saladuses oma ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni, mis kujutab endast ärisaladust, samuti inimese eraellu puutuvaid andmeid, kui selliste andmete avalikustamine ei tulene seadusest. IV. PENSIONIAMETI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 12. Pensioniameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister. 13. Pensioniametil on oma tööülesannete täitmiseks vajalikud ruumid, veo-, side- ja andmetöötlusvahendid. 14. Pensioniametit juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. 15. Pensioniameti direktor allub vahetult Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. 16. Pensioniameti direktor: 1) juhib Pensioniameti tööd, korraldab ja kontrollib ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab Pensioniameti põhiülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise eest ning annab oma tegevusest aru Sotsiaalkindlustusametile ja seadusega ettenähtud riikliku järelevalve organitele; 3) esindab Pensioniametit oma pädevuse piires ilma erivolitusteta ja annab volitusi Pensioniameti esindamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Pensioniameti teenistujad ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega; 5) kinnitab Pensioniameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja abiteenistujate palgad ning ametijuhendid; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti teenistujate üle, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 7) korraldab Pensioniameti teenistujate koolitust ja täiendusõpet; 8) käsutab Pensioniametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib Pensioniameti nimel kinnitatud eelarve piires lepinguid ja avab arveid pankades; 9) vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest, teeb Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid Pensioniameti tulude ja kulude eelarve kohta; 10) esitab kehtestatud korras Pensioniameti tegevuse aruandeid Sotsiaalkindlustusametile, Rahandusministeeriumile ja teistele riigiasutustele; 11) juhib keskpensionikomisjoni tööd; 12) korraldab Pensioniameti tööd hädaolukorras vastavalt Pensioniameti kriisireguleerimisalastele ülesannetele; 13) täidab õigusaktidest tulenevaid ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjaga pandud muid ülesandeid. 17. Pensioniameti direktori äraolekul asendab teda üks asetäitjatest või direktori poolt määratud ametnik saadud volituste piires. 18. Pensioniameti direktor annab Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirja või Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju, samuti kirjalikke ja suulisi korraldusi. 19. Pensioniameti struktuuriüksused on: 1) finantsosakond, mille põhiülesanne on raamatupidamisarvestuse teostamine ja korraldamine ning aruandluse ja eelarve projekti koostamine; 2) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on andmetöötluse ja andmeside korraldamine; 3) üldosakond, mille põhiülesanne on ameti asjaajamise ja arhiivialase töö koordineerimine, ameti valduses oleva riigivara majandamise korraldamine ning osakondade tehniline teenindamine; 4) Tallinna, Rapla ja Paide osakonnad, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise korraldamine; 5) Tallinna Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon (edaspidi Tallinna VEK), mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine Harju maakonnas, Rapla maakonnas ja Järva maakonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, samuti juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku töö koordineerimine psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande alal ning osalemine psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises. 20. Pensioniameti osakonda juhib osakonnajuhataja, finantsosakonda juhib osakonnajuhataja-pearaamatupidaja, infotehnoloogia osakonda juhib direktori asetäitja andmetöötluse alal. 21. Osakonnajuhataja juhib osakonna tööd, vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistusülesanded määratakse kindlaks direktori poolt kinnitatud osakonna põhimäärusega ja juhataja ametijuhendiga. 22. Osakonnajuhataja ajutisel äraolekul asendab teda koosseisuline asetäitja või direktori poolt määratud ametnik. 23. Pensioniameti koosseisu kuulub juhtumikorraldaja, kelle ülesanne on juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku töö koordineerimine Harju maakonnas, Järva maakonnas ja Rapla maakonnas psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande alal ning osalemine psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises. 24. Pensioniameti koosseisu võivad kuuluda jurist, personalijuht ja teised spetsialistid, kelle ülesanded määrab direktor. 25. Tallinna VEK koosneb koosseisudest, mida juhib ekspertarst, koosseisu esimees, kes vastutab koosseisule pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 26. Tallinna VEK-i ülesanded määratakse direktori poolt kinnitatud põhimäärusega. V. PENSIONIAMETI SÜMBOOLIKA 27. Pensioniametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Tallinna Pensioniamet». 28. Pensioniametil on kirjaplank ja üldplank. Pensioniameti haldusdokumendid vormistatakse seaduste, asjaajamiskorra ühtsete aluste ning Pensioniameti asjaajamiskorraga ettenähtud korras. 29. Pensioniamet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 30. Pensioniamet võib kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga kasutada muud kehtestatud korras registreeritud sümboolikat. VI. LÕPPSÄTTED 31. Pensioniamet moodustatakse sotsiaalministri poolt ja registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 32. Pensioniameti tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse sotsiaalministri poolt seadusega sätestatud korras. Kinnitatud sotsiaalministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 43 TARTU PENSIONIAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Tartu Pensioniamet (edaspidi Pensioniamet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Sotsiaalkindlustusameti kohalik asutus. 2. Pensioniamet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. 3. Pensioniamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjadest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepetest, riikidevahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Pensioniametil on oma põhimäärus, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Pensioniameti kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Pensioniamet on aruandekohustuslik Sotsiaalkindlustusameti peadirektori ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti ning tema teenistujate üle sotsiaalministri poolt määratud ulatuses ja korras. 6. Pensioniameti tegevuspiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. 7. Pensioniamet asub Tartus, tema postiaadress on Põllu 1a, 50303 Tartu. II. PENSIONIAMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 8. Pensioniameti tegevusvaldkonda kuulub Eesti Vabariigi kodanike, välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kindlustamine pensionide, toetuste ja hüvitistega Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja riikidevaheliste lepingute alusel. 9. Pensioniamet täidab järgmisi ülesandeid: 1) määrab riiklikke pensione, toetusi ning hüvitisi ja korraldab nende maksmist oma tegevuspiirkonnas; 2) teeb püsiva töövõimetuse ja puude arstlikku ekspertiisi oma tegevuspiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus; 3) koordineerib juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (piirkondlik juhtumikorraldaja, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) tööd oma tegevuspiirkonnas üldiste avalike ja psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste võimaldamisel psüühiliste erivajadustega inimestele, osaleb psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 4) annab elanikele selgitusi riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste alaste õigusaktide kohta; 5) peab arvestust riigieelarve vahendite laekumise üle, koostab selle kohta aruandluse ning analüüsib vastavaid kulutusi; 6) koostab ja esitab ettenähtud statistilisi ja finantsaruandeid; 7) peab oma tegevuspiirkonnas riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste saajate arvestust; 8) planeerib ja korraldab vastavalt kehtestatud korrale sanatoorse ravi tuusikute jaotamist; 9) lahendab ja analüüsib avaldusi ning kaebusi; 10) täidab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, sotsiaalministri määruste ja käskkirjade ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjade alusel antud muid ülesandeid. III. PENSIONIAMETI ÕIGUSED JA VASTUTUS 10. Pensioniametil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, äri- ja mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt ning füüsilistelt isikutelt pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalikke dokumente ja informatsiooni; 2) teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks; 3) moodustada komisjone ja töörühmi kollegiaalset otsust nõudvate küsimuste lahendamiseks; 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras teha kinnipidamisi pensionidest ja toetustest või nõuda enammakstud summad sisse kohtu kaudu; 5) vastavalt seadusele vallata, kasutada ja käsutada tema valdusesse antud riigivara; 6) esitada taotlusi Pensioniameti kasutuses oleva riigivaraga tehingute teostamiseks ning tema ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks vastavalt seadustele. 11. Pensioniamet hoiab saladuses oma ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni, mis kujutab endast ärisaladust, samuti inimese eraellu puutuvaid andmeid, kui selliste andmete avalikustamine ei tulene seadusest. IV. PENSIONIAMETI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 12. Pensioniameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister. 13. Pensioniametil on oma tööülesannete täitmiseks vajalikud ruumid, veo-, side- ja andmetöötlusvahendid. 14. Pensioniametit juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. 15. Pensioniameti direktor allub vahetult Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. 16. Pensioniameti direktor: 1) juhib Pensioniameti tööd, korraldab ja kontrollib ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab Pensioniameti põhiülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise eest ning annab oma tegevusest aru Sotsiaalkindlustusametile ja seadusega ettenähtud riikliku järelevalve organitele; 3) esindab Pensioniametit oma pädevuse piires ilma erivolitusteta ja annab volitusi Pensioniameti esindamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Pensioniameti teenistujad ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega; 5) kinnitab Pensioniameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja abiteenistujate palgad ning ametijuhendid; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti teenistujate üle, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 7) korraldab Pensioniameti teenistujate koolitust ja täiendusõpet; 8) käsutab Pensioniametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib Pensioniameti nimel kinnitatud eelarve piires lepinguid ja avab arveid pankades; 9) vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest, teeb Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid Pensioniameti tulude ja kulude eelarve kohta; 10) esitab kehtestatud korras Pensioniameti tegevuse aruandeid Sotsiaalkindlustusametile, Rahandusministeeriumile ja teistele riigiasutustele; 11) juhib keskpensionikomisjoni tööd; 12) korraldab Pensioniameti tööd hädaolukorras vastavalt Pensioniameti kriisireguleerimisalastele ülesannetele; 13) täidab õigusaktidest tulenevaid ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjaga pandud muid ülesandeid. 17. Pensioniameti direktori äraolekul asendab teda üks asetäitjatest või direktori poolt määratud ametnik saadud volituste piires. 18. Pensioniameti direktor annab Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirja või Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju, samuti kirjalikke ja suulisi korraldusi. 19. Pensioniameti struktuuriüksused on: 1) finantsosakond, mille põhiülesanne on raamatupidamisarvestuse teostamine ja korraldamine ning aruandluse ja eelarve projekti koostamine; 2) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on andmetöötluse ja andmeside korraldamine; 3) Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru osakonnad, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise korraldamine; 4) Tartu Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon (edaspidi Tartu VEK), mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine Tartu maakonnas, Jõgeva maakonnas, Põlva maakonnas, Valga maakonnas, Viljandi maakonnas ja Võru maakonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus. 20. Pensioniameti osakonda juhib osakonnajuhataja, infotehnoloogia osakonda juhib direktori asetäitja infotehnoloogia alal, finantsosakonda juhib osakonnajuhataja-pearaamatupidaja. 21. Osakonnajuhataja juhib osakonna tööd, vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistusülesanded määratakse kindlaks direktori poolt kinnitatud osakonna põhimäärusega ja juhataja ametijuhendiga. 22. Osakonnajuhataja ajutisel äraolekul asendab teda koosseisuline asetäitja või direktori poolt määratud ametnik. 23. Pensioniameti koosseisu kuulub juhtumikorraldaja, kelle ülesanne on juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku töö koordineerimine Jõgeva maakonnas, Põlva maakonnas, Tartu maakonnas, Valga maakonnas, Viljandi maakonnas ja Võru maakonnas psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande alal ning osalemine psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises. 24. Pensioniameti koosseisu võivad kuuluda jurist ja teised spetsialistid, kelle ülesanded määrab direktor. 25. Tartu VEK koosneb koosseisudest, mida juhib ekspertarst, koosseisu esimees, kes vastutab koosseisule pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 26. Tartu VEK- i ülesanded määratakse direktori poolt kinnitatud põhimäärusega. V. PENSIONIAMETI SÜMBOOLIKA 27. Pensioniametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Tartu Pensioniamet». 28. Pensioniametil on kirjaplank ja üldplank. Pensioniameti haldusdokumendid vormistatakse seaduste, valitsusasutuste asjaajamiskorra ning Pensioniameti asjaajamiskorraga ettenähtud korras. 29. Pensioniamet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 30. Pensioniamet võib kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga kasutada muud kehtestatud korras registreeritud sümboolikat. VI. LÕPPSÄTTED 31. Pensioniamet moodustatakse sotsiaalministri poolt ja registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 32. Pensioniameti tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse sotsiaalministri poolt seadusega sätestatud korras. Kinnitatud sotsiaalministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 43 PÄRNU PENSIONIAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Pärnu Pensioniamet (edaspidi Pensioniamet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Sotsiaalkindlustusameti kohalik asutus. 2. Pensioniamet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. 3. Pensioniamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjadest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepetest, riikidevahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Pensioniametil on oma põhimäärus, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Pensioniameti kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Pensioniamet on aruandekohustuslik Sotsiaalkindlustusameti peadirektori ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti ning tema teenistujate üle sotsiaalministri poolt määratud ulatuses ja korras. 6. Pensioniameti tegevuspiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond, Hiiu maakond. 7. Pensioniamet asub Pärnus, tema postiaadress on Riia mnt 2k, 80010 Pärnu. II. PENSIONIAMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 8. Pensioniameti tegevusvaldkonda kuulub Eesti Vabariigi kodanike, välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kindlustamine pensionide, toetuste ja hüvitistega Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja riikidevaheliste lepingute alusel. 9. Pensioniamet täidab järgmisi ülesandeid: 1) määrab riiklikke pensione, toetusi ning hüvitisi ja korraldab nende maksmist oma tegevuspiirkonnas; 2) teeb püsiva töövõimetuse ja puude arstlikku ekspertiisi oma tegevuspiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus; 3) koordineerib juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (piirkondlik juhtumikorraldaja, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) tööd oma tegevuspiirkonnas üldiste avalike ja psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste võimaldamisel psüühiliste erivajadustega inimestele, osaleb psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 4) annab elanikele selgitusi riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste alaste õigusaktide kohta; 5) peab arvestust riigieelarve vahendite laekumise üle, koostab selle kohta aruandluse ning analüüsib vastavaid kulutusi; 6) koostab ja esitab ettenähtud statistilisi ja finantsaruandeid; 7) peab oma tegevuspiirkonnas riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste saajate arvestust; 8) planeerib ja korraldab vastavalt kehtestatud korrale sanatoorse ravi tuusikute jaotamist; 9) lahendab ja analüüsib avaldusi ning kaebusi; 10) täidab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, sotsiaalministri määruste ja käskkirjade ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjade alusel antud muid ülesandeid. III. PENSIONIAMETI ÕIGUSED JA VASTUTUS 10. Pensioniametil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, äri- ja mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt ning füüsilistelt isikutelt pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalikke dokumente ja informatsiooni; 2) teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks; 3) moodustada komisjone ja töörühmi kollegiaalset otsust nõudvate küsimuste lahendamiseks; 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras teha kinnipidamisi pensionidest ja toetustest või nõuda enammakstud summad sisse kohtu kaudu; 5) vastavalt seadusele vallata, kasutada ja käsutada tema valdusesse antud riigivara; 6) esitada taotlusi Pensioniameti kasutuses oleva riigivaraga tehingute teostamiseks ning tema ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks vastavalt seadustele. 11. Pensioniamet hoiab saladuses oma ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni, mis kujutab endast ärisaladust, samuti inimese eraellu puutuvaid andmeid, kui selliste andmete avalikustamine ei tulene seadusest. IV. PENSIONIAMETI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 12. Pensioniameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister. 13. Pensioniametil on oma tööülesannete täitmiseks vajalikud ruumid, veo-, side- ja andmetöötlusvahendid. 14. Pensioniametit juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. 15. Pensioniameti direktor allub vahetult Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. 16. Pensioniameti direktor: 1) juhib Pensioniameti tööd, korraldab ja kontrollib ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab Pensioniameti põhiülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise eest ning annab oma tegevusest aru Sotsiaalkindlustusametile ja seadusega ettenähtud riikliku järelevalve organitele; 3) esindab Pensioniametit oma pädevuse piires ilma erivolitusteta ja annab volitusi Pensioniameti esindamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Pensioniameti teenistujad ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega; 5) kinnitab Pensioniameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja abiteenistujate palgad ning ametijuhendid; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti teenistujate üle, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 7) korraldab Pensioniameti teenistujate koolitust ja täiendusõpet; 8) käsutab Pensioniametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib Pensioniameti nimel kinnitatud eelarve piires lepinguid ja avab arveid pankades; 9) vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest, teeb Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid Pensioniameti tulude ja kulude eelarve kohta; 10) esitab kehtestatud korras Pensioniameti tegevuse aruandeid Sotsiaalkindlustusametile, Rahandusministeeriumile ja teistele riigiasutustele; 11) juhib keskpensionikomisjoni tööd; 12) korraldab Pensioniameti tööd hädaolukorras vastavalt Pensioniameti kriisireguleerimisalastele ülesannetele; 13) täidab õigusaktidest tulenevaid ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjaga pandud muid ülesandeid. 17. Pensioniameti direktori äraolekul asendab teda asetäitja või direktori poolt määratud ametnik saadud volituste piires. 18. Pensioniameti direktor annab Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirja või Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju, samuti kirjalikke ja suulisi korraldusi. 19. Pensioniameti struktuuriüksused on: 1) finantsosakond, mille põhiülesanne on raamatupidamisarvestuse teostamine ja korraldamine ning aruandluse ja eelarve projekti koostamine; 2) infotehnoloogiaosakond, mille põhiülesanne on andmetöötluse ja andmeside korraldamine; 3) Haapsalu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu osakonnad, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise korraldamine; 4) Pärnu Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon (edaspidi Pärnu VEK), mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine Pärnu maakonnas, Saare maakonnas, Lääne maakonnas ja Hiiu maakonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus. 20. Pensioniameti osakonda juhib osakonnajuhataja, finantsosakonda juhib osakonnajuhataja-pearaamatupidaja. 21. Osakonnajuhataja juhib osakonna tööd, vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistusülesanded määratakse kindlaks direktori poolt kinnitatud osakonna põhimäärusega ja juhataja ametijuhendiga. 22. Osakonnajuhataja ajutisel äraolekul asendab teda koosseisuline asetäitja või direktori poolt määratud ametnik. 23. Pensioniameti koosseisu kuulub juhtumikorraldaja, kelle ülesanne on juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku töö koordineerimine Pärnu maakonnas, Lääne maakonnas, Saare maakonnas ja Hiiu maakonnas psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande alal ning osalemine psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises. 24. Pensioniameti koosseisu võivad kuuluda jurist, personalijuht ja teised spetsialistid, kelle ülesanded määrab direktor. 25. Pärnu VEK koosneb koosseisudest, mida juhib ekspertarst, koosseisu esimees, kes vastutab koosseisule pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 26. Pärnu VEK-i ülesanded määratakse direktori poolt kinnitatud põhimäärusega. V. PENSIONIAMETI SÜMBOOLIKA 27. Pensioniametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Pärnu Pensioniamet». 28. Pensioniametil on kirjaplank ja üldplank. Pensioniameti haldusdokumendid vormistatakse seaduste, valitsusasutuste asjaajamiskorra ning Pensioniameti asjaajamiskorraga ettenähtud korras. 29. Pensioniamet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 30. Pensioniamet võib kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga kasutada muud kehtestatud korras registreeritud sümboolikat. VI. LÕPPSÄTTED 31. Pensioniamet moodustatakse sotsiaalministri poolt ja registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 32. Pensioniameti tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse sotsiaalministri poolt seadusega sätestatud korras. Kinnitatud sotsiaalministri 20. aprilli 2001. a määrusega nr 43 VIRUMAA PENSIONIAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Virumaa Pensioniamet (edaspidi Pensioniamet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Sotsiaalkindlustusameti kohalik asutus. 2. Pensioniamet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. 3. Pensioniamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjadest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepetest, riikidevahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest. 4. Pensioniametil on oma põhimäärus, väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud sümboolika. Pensioniameti kulud kaetakse riigieelarvest. 5. Pensioniamet on aruandekohustuslik Sotsiaalkindlustusameti peadirektori ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti ning tema teenistujate üle sotsiaalministri poolt määratud ulatuses ja korras. 6. Pensioniameti tegevuspiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond. 7. Pensioniamet asub Jõhvis, tema postiaadress on Keskväljak 1, 41594 Jõhvi. II. PENSIONIAMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 8. Pensioniameti tegevusvaldkonda kuulub Eesti Vabariigi kodanike, välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kindlustamine pensionide, toetuste ja hüvitistega Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja riikidevaheliste lepingute alusel. 9. Pensioniamet täidab järgmisi ülesandeid: 1) määrab riiklikke pensione, toetusi ja hüvitisi ning korraldab nende maksmist oma tegevuspiirkonnas; 2) teeb püsiva töövõimetuse ja puude arstlikku ekspertiisi oma tegevuspiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus; 3) koordineerib juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (piirkondlik juhtumikorraldaja, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) tööd oma tegevuspiirkonnas üldiste avalike ja psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste võimaldamisel psüühiliste erivajadustega inimestele, osaleb psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises; 4) annab elanikele selgitusi riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste alaste õigusaktide kohta; 5) peab arvestust riigieelarve vahendite laekumise üle, koostab selle kohta aruandluse ning analüüsib vastavaid kulutusi; 6) koostab ja esitab ettenähtud statistilisi ja finantsaruandeid; 7) peab oma tegevuspiirkonnas riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste saajate arvestust; 8) planeerib ja korraldab vastavalt kehtestatud korrale sanatoorse ravi tuusikute jaotamist; 9) lahendab ja analüüsib avaldusi ning kaebusi; 10) täidab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste, sotsiaalministri määruste ja käskkirjade ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjade alusel antud muid ülesandeid. III. PENSIONIAMETI ÕIGUSED JA VASTUTUS 10. Pensioniametil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, äri- ja mittetulundusühingutelt, sihtasutustelt ning füüsilistelt isikutelt pensionide, toetuste ja hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalikke dokumente ja informatsiooni; 2) teha Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks; 3) moodustada komisjone ja töörühmi kollegiaalset otsust nõudvate küsimuste lahendamiseks; 4) seaduses ettenähtud juhtudel ja korras teha kinnipidamisi pensionidest ja toetustest või nõuda enammakstud summad sisse kohtu kaudu; 5) vastavalt seadusele vallata, kasutada ja käsutada tema valdusesse antud riigivara; 6) esitada taotlusi Pensioniameti kasutuses oleva riigivaraga tehingute teostamiseks ning tema ülesannete täitmiseks vajaminevate varade hankimiseks ja teenuste tellimiseks vastavalt seadustele. 11. Pensioniamet hoiab saladuses oma ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud informatsiooni, mis kujutab endast ärisaladust, samuti inimese eraellu puutuvaid andmeid, kui selliste andmete avalikustamine ei tulene seadusest. IV. PENSIONIAMETI JUHTIMINE JA STRUKTUUR 12. Pensioniameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister. 13. Pensioniametil on oma tööülesannete täitmiseks vajalikud ruumid, veo-, side- ja andmetöötlusvahendid. 14. Pensioniametit juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Sotsiaalkindlustusameti peadirektor. 15. Pensioniameti direktor allub vahetult Sotsiaalkindlustusameti peadirektorile. 16. Pensioniameti direktor: 1) juhib Pensioniameti tööd, korraldab ja kontrollib ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab Pensioniameti põhiülesannete õiguspärase ja õigeaegse täitmise eest ning annab oma tegevusest aru Sotsiaalkindlustusametile ja seadusega ettenähtud riikliku järelevalve organitele; 3) esindab Pensioniametit oma pädevuse piires ilma erivolitusteta ja annab volitusi Pensioniameti esindamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Pensioniameti teenistujad ning sõlmib töölepingud abiteenistujatega; 5) kinnitab Pensioniameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, ametnike ja abiteenistujate palgad ning ametijuhendid; 6) teostab teenistuslikku järelevalvet Pensioniameti teenistujate üle, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 7) korraldab Pensioniameti teenistujate koolitust ja täiendusõpet; 8) käsutab Pensioniametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib Pensioniameti nimel kinnitatud eelarve piires lepinguid ja avab arveid pankades; 9) vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest, teeb Sotsiaalkindlustusametile ettepanekuid Pensioniameti tulude ja kulude eelarve kohta; 10) esitab kehtestatud korras Pensioniameti tegevuse aruandeid Sotsiaalkindlustusametile, Rahandusministeeriumile ja teistele riigiasutustele; 11) juhib keskpensionikomisjoni tööd; 12) korraldab Pensioniameti tööd hädaolukorras vastavalt Pensioniameti kriisireguleerimisalastele ülesannetele; 13) täidab õigusaktidest tulenevaid ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirjaga pandud muid ülesandeid. 17. Pensioniameti direktori äraolekul asendab teda asetäitja või direktori poolt määratud ametnik saadud volituste piires. 18. Pensioniameti direktor annab Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirja või Sotsiaalkindlustusameti peadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju, samuti kirjalikke ja suulisi korraldusi. 19. Pensioniameti struktuuriüksused on: 1) finantsosakond, mille põhiülesanne on raamatupidamisarvestuse teostamine ja korraldamine ning aruandluse ja eelarve projekti koostamine; 2) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on andmetöötluse ja andmeside korraldamine; 3) Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Rakvere ja Sillamäe osakonnad, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise korraldamine; 4) Virumaa Vaegurluse Ekspertiisi Komisjon (edaspidi Virumaa VEK), mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine Ida-Viru maakonnas ja Lääne-Viru maakonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus. 20. Pensioniameti osakonda juhib osakonnajuhataja, finantsosakonda juhib osakonnajuhataja-pearaamatupidaja. 21. Osakonnajuhataja juhib osakonna tööd, vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistusülesanded määratakse kindlaks direktori poolt kinnitatud osakonna põhimäärusega ja juhataja ametijuhendiga. 22. Osakonnajuhataja ajutisel äraolekul asendab teda koosseisuline asetäitja või direktori poolt määratud ametnik. 23. Pensioniameti koosseisu kuulub juhtumikorraldaja, kelle ülesanne on juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku töö koordineerimine Ida-Viru maakonnas ja Lääne-Viru maakonnas psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande alal ning osalemine psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste planeerimises. 24. Pensioniameti koosseisu võivad kuuluda jurist, personalijuht ja teised spetsialistid, kelle ülesanded määrab direktor. 25. Virumaa VEK koosneb koosseisudest, mida juhib ekspertarst, koosseisu esimees, kes vastutab koosseisule pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 26. Virumaa VEK-i ülesanded määratakse direktori poolt kinnitatud põhimäärusega. V. PENSIONIAMETI SÜMBOOLIKA 27. Pensioniametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnad «Virumaa Pensioniamet». 28. Pensioniametil on kirjaplank ja üldplank. Pensioniameti haldusdokumendid vormistatakse seaduste, valitsusasutuste asjaajamiskorra ning Pensioniameti asjaajamiskorraga ettenähtud korras. 29. Pensioniamet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. 30. Pensioniamet võib kooskõlastatult Sotsiaalkindlustusametiga kasutada muud kehtestatud korras registreeritud sümboolikat. VI. LÕPPSÄTTED 31. Pensioniamet moodustatakse sotsiaalministri poolt ja registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 32. Pensioniameti tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse sotsiaalministri poolt seadusega sätestatud korras.