Sotsiaalminister — Reisilaevade ja reisiteenuste ning laevapere liikme majutamise tingimuste tervisekaitsenõuded

AVALDATUD : RTL 2001, 50, 696 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 21.12.2001 Nr.154 jõust.12.01.2002 RTL 2002, 4, 46 Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 16 ja «Mereteenistuse seaduse» (RT I 2001, 21, 114) paragrahvi 27 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Rakendusala (1) Määrusega kehtestatakse tervisekaitsenõuded (edaspidi nõuded): 1) reisi-, kauba- ja kalalaevade ning reisiteenuseid osutavate muude laevade (edaspidi laevad) projekteerimisele, ehitamisele, ümberehitamisele ja remondile; 2) reisiteenuste osutamiseks vajalikele laevaruumidele, sisseseadele ja tehnoloogia seadistamisele ning kasutamisele; 3) reisi-, kauba- ja kalalaevade laevapere liikmete majutamise tingimustele. (2) Käesoleva määruse nõudeid ei rakendata: 1) purjelaevadel, jahtidel; 2) reisi- ja kaubalaevadel kogumahutavusega alla 500; 3) kalalaevadel kogumahutavusega alla 75; 4) laevadel, kus puuduvad majutusruumid laevapere ja reisijate jaoks ning kus ei ole vee- ja toiduvaru. (3) Määrusega kehtestatud nõuete täitmise eest vastutavad seaduste alusel: 1) laeva ehitamisel, ümberehitamisel ja remondil laeva omanik või tellija; 2) laeva kasutamise käigus reeder või tema esindaja ning kapten. § 2. Järelevalve (1) Riiklikku järelevalvet määrusega kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametnikud seadustes kehtestatud korras. (2) Laeva ehitamise, ümberehitamise ja remondi käigus avastatud kõrvalekalded kooskõlastatud projektist tuleb likvideerida järelevalveametnike ettekirjutustes antud tähtaegadel enne laeva kasutusele võtmist. (3) Projekti muudatused tuleb «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 12 alusel kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooniga. (4) Sisekontrolli tervisekaitsenõuetest kinnipidamise üle laevadel tehakse määruses sätestatud korras. § 3. Mõisted (1) Määruses kasutatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 1998, 2, 47; 1999, 95, 843; 2000, 29, 171) ja «Mereteenistuse seaduse» (RT I 2001, 21, 114) mõisteid. (2) Määruses kasutatakse täiendavate mõistetena: 1) reisilaev ¿ laev, millel on reisijateveo tunnistus ja mis on ette nähtud enam kui 12 reisija veoks; 2) juhtkond ¿ kapten, vanemmehaanik, vanemtüürimees, intendant; 3) laevapereruumid ¿ laevapere kasutuses olevad kajutid, kambüüs, messid, hügieeni- ja puhkeruumid ning tervishoiuruum; 4) tekk ¿ laeva keret ja tekiehitisi rõhtsalt ruumideks jagav tarind; 5) reisiteenus ¿ reisijatele pakutav majutus-, kaubandus-, toitlustus-, ilu- ja isikuteenus; 6) reisiteenuseid osutav muu laev ¿ laev, kus on loodud nõuetekohased tingimused reisiteenuse osutamiseks; 7) kalalaev ¿ meresaaduste püügi ja töötlemise laev. § 4. Dokumentatsioon (1) Laevapere ja reisijate tervise kaitseks ning hügieenilise heaolu kindlustamiseks peab igal laeval olema: 1) deratisatsiooni läbiviimise või sellest vabastamise tunnistus; 2) laeva hügieenisertifikaat; 3) tervisehäiretega ja haigestunud isikute registreerimise raamat; 4) nakkusohtlikes piirkondades tegutsemise juhend koos tõrjevahendite loeteluga; 5) toimik, kus säilitatakse tervisekaitse järelevalve kontrollakte ja katseprotokolle; 6) sisekontrolli toimik, kus säilitatakse hügieeninõuetele vastavuse akte. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentide olemasolu, säilitamise ja õigeaegse uuendamise eest vastutab laeva kapten. 2. peatükk LAEVA PROJEKTEERIMISE, EHITAMISE, ÜMBEREHITAMISE JA REMONTIMISE NÕUDED § 5. Üldnõuded laevaruumidele (1) Enne laeva ehitamise ja ümberehitamise alustamist esitatakse Tervisekaitseinspektsioonile kooskõlastamiseks laeva ehitusprojekt «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 12 lõike 3 alusel. (2) Laeva kasutuselevõtuks pärast ehitamist või ümberehitamist annab Tervisekaitseinspektsiooni kohalik asutus oma kirjaliku kooskõlastuse. (3) Laeval kasutatavate viimistlus-, katte-, isolatsiooni- ja muude ehitusmaterjalide terviseohutus peab olema hinnatud ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a määruse nr 230 «Ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine» (RT I 1996, 70, 1209; 1997, 61, 1029; 2000, 33, 202) punktis 4 sätestatud korras või välisriigi tervishoiuorgani asjakohase sertifikaadiga. Laeval peavad olema materjalide ja seadmete kohta ohutuskaardid. (4) Laevapere- ja reisijateruumide paiknemine ning juurdepääs neile peab kindlustama ohutuse, kaitse ilmastikumõju ning merevee sissetungi eest, isolatsiooni kuumuse, külma, liigse müra ja vibratsiooni eest. (5) Laevapereruumid peavad asetsema reisijateruumidest ja kalalaeval kalatöötlemisruumidest eraldi. (6) Kajutid, messid, puhkeruumid, vahekäigud tuleb isoleerida nii, et oleks välditud vee kondenseerumine ja ruumide ülekuumenemine. Kui aurutorud läbivad vahekäike ja koridore, tuleb need nõuetekohaselt isoleerida. (7) Vaheseinad, sisepaneelid, sulundseinad ja laed peavad olema kergesti puhastatavatest, heledates toonides materjalidest, desinfitseeritavad ning antistaatiliste preparaatidega töödeldavad, ebasoodsad näriliste ja olmeparasiitide pesitsemiseks. Punnlaudadest vooderdisi ja muid parasiitide elutsemist soodustavaid materjale ei tohi kasutada. (8) Hügieeniruumide põranda ja seina liitekohad tuleb pragude vältimiseks teha kumerad. Põrandatelt tuleb ette näha vee äravool. (9) Laev, mis sõidab troopikas, peab olema varustatud konditsioneeridega. Ventilatsiooniavadel, avatavatel illuminaatoritel ja välisustel peavad olema kaitsevõrgud kärbeste, sääskede, moskiitode ning teiste lendavate putukate eest. Laeval peavad olema katmata tekkide ja tekil asuvate puhkekohtade kaitseks varikatused päikesekiirguse eest. (10) Laeval kogumahutavusega üle 3000 peab sisustama tekimeeskonnale ühe ruumi puhkuseks ja riietumiseks peateki läheduses. § 6. Laevapere eluruumid (1) Laevapere igal liikmel peab olema kajutis oma magamiskoht (koi) ja tema isiklike asjade hoidmise panipaik (kapp, sahtlid vms). (2) Kajutid peavad paiknema laeva keskosas või ahtris, veeliinist kõrgemal. (3) Kajuti põrandapind ei või olla väiksem kui 1) laeval kogumahutavusega 500¿3000 iga laevapere liikme kohta 4,5 m2; 2) laeval kogumahutavusega 3000 ja üle selle 4,5 m2 1-kohalises kajutis; 6,5 m2 2-kohalises kajutis; 9,0 m2 3-kohalises kajutis; 12,0 m2 4-kohalises kajutis. (4) Reisiteenust osutava muu laeva laevapere kajuti põrandapind peab olema vähemalt: 1) üksikkajutis 5,0 m2 laeval kogumahutavusega 1000¿3000; 6,0 m2 laeval kogumahutavusega 3000¿10 000; 6,5 m2 laeval kogumahutavusega 10 000 ja üle selle; 2) 2-inimese kajutis 6,5 m2 laeval kogumahutavusega 1000¿3000; 7,5 m2 laeval kogumahutavusega 3000¿10 000; 8,5 m2 laeval kogumahutavusega 10 000 ja üle selle. (5) Kalalaeval peab ühe laevapere liikme kohta kajuti põrandapinda olema vähemalt: 1) 0,75 m2 laeval kogumahutavusega 50¿100; 2) 0,9 m2 laeval kogumahutavusega 100¿250; 3) 1,0 m2 laeval kogumahutavusega üle 250. (6) Juhtkonna kajutites, kus ei ole eraldi tööruumi, peab põrandapinda olema vähemalt: 1) 7,5 m2 laeval kogumahutavusega kuni 3000; 2) 12,0 m2 laeval kogumahutavusega 3000 ja üle selle. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 4 ja 5 toodud kajutite põrandapind arvestatakse ilma kappide- ja koidealuse pinnata. (8) Laeval kogumahutavusega 3000 ja üle selle peab kapteni, vanemmehaaniku ning vanemtüürimehe kajutis olema magamis- ja tööruum. (9) Kajuti kõrgus peab olema vähemalt 198 cm. (10) Eri vahetustes samu ülesandeid täitvate laevapere liikmete koid peavad olema ühes või lähedalasuvates kajutites. (11) Eraldi kajutitesse tuleb majutada kapten, kapteni abi, tüürimehed, mehaanikud, raadiospetsialistid, intendant ja restorani direktor. Ülejäänud laevapere liikmed majutatakse ühe- või kahekaupa; reisilaevadel kuni neli inimest kajutis. (12) Koid paigutatakse nii, et juurdepääs neile oleks vaba. (13) Kohakuti ei tohi asetseda üle kahe koi. Koide paiknemisel piki laeva parrast võib illuminaatori all olla ainult üks koi arvestusega, et välisseina ja kajuti temperatuuri vahe ei tohi ületada 2 °C. (14) Koi sisemõõtmed peavad olema vähemalt 205×80 cm. (15) Koi raam ja külgmine servalaud tuleb valmistada tugevast, siledast ning korrosioonikindlast, olmeparasiitide pesitsemiseks ebasobivast materjalist. Toruraamide kasutamisel peavad torud olema suletud otstega ja ilma avadeta. (16) Kohakuti paiknevate koide korral tuleb ülemise koi vedrupõhja alla paigutada puust, presendist või muust tolmukindlast materjalist teine põhi. Olmeparasiitide pesitsemist soodustavast materjalist madratseid ei ole lubatud kasutada. (17) Kajutite illuminaatorid tuleb varustada kardinatega ja tagada kondensvee äravool. § 7. Mess (1) Kõikidel laevadel peab olema mess. (2) Mess planeeritakse võimalikult kambüüsi lähedale, eemale kajutitest. Messi peab pääsema koridorist kambüüsi läbimata ja välistekile väljumata. (3) Messis peab olema vaheseinaga eraldatud ruum juhtkonnale. (4) Messi pindala planeerimisel tuleb arvestada vähemalt 1 m2 põrandapinda üheaegselt messi kasutava laevapere liikme kohta. (5) Mess peab olema varustatud küllaldase arvu laudade ja kinnitatud või liigutatavate istmetega, mille arv sõltub messi üheaegselt kasutavate laevapere liikmete arvust, kuid see ei tohi olla väiksem kui 70% laevapere liikmete üldarvust. Laudade ja istmete pind peab olema kaetud niiskuskindla, pragudeta ja kergesti puhastatava materjaliga. Ühe istekoha laius laua ääres ei tohi olla vähem kui 0,7 m. (6) Messi läheduses peavad olema lauanõude ja laudlinade ning pesemisvahendite hoiukohad või nende puudumisel sobivad kapid messis lauanõude ja -linade ning pesemisvahendite hoidmiseks. § 8. Laevapere puhkeruum (1) Laeval peab olema võimalus vaba aja veetmiseks terviseriskitegurite (müra, vibratsioon, kiirgused, gaasid) minimaalse mõju piirkonnas. Ruum peab mahutama üheaegselt vähemalt 2/3 laevapere liikmete arvust arvestusega 1,2 m² ühe inimese kohta. (2) Puhkeruum laevapere liikmetele tuleb otstarbekalt paigutada ja sisustada. Asjakohase puhkeruumi puudumisel tuleb mess planeerida ja sisustada ka puhkeotstarbeks, suurendades messi põranda pindala puhkemööbli paigutamiseks. (3) Laeval kogumahutavusega 8000 ja üle selle tuleb sisustada: 1) raamatukogu-, puhke- ja spordiruum; 2) nõuetekohane suitsetamisruum vastavalt «Tubakaseaduses» (RT I 2000, 59, 379; 74, õiend) nõutule. § 9. Laevapere hügieeniruumid (1) Hügieeniruum on ruum, milles on WC-pott, valamu, duðð või vann. Tualettruumis peab olema WC-pott ja valamu. Kõik valamud, duðid ja vannid peavad olema varustatud kuuma ja külma vee segistiga. (2) Laeval kogumahutavusega 3000 ja üle selle peab juhtkonna iga kajuti juures olema hügieeniruum. Laevapere liikmete kajutid peavad olema varustatud valamutega. (3) Laevapere liikmetele, kelle kajutites puudub hügieeniruum, tuleb planeerida üks duðð, üks WC-pott ja üks valamu iga kuue liikme kohta, kalalaevadel iga kaheksa laevapere liikme kohta. (4) Laeval kogumahutavusega 1600 ja enam peab olema: 1) eraldi tualettruum vahisolijaile silla vahetus läheduses; 2) masinateenistusele riietusruumid, hügieeniruum masinaruumi vahetus läheduses ning valamu masinaruumis. (5) Laeval kogumahutavusega 10 000 ja enam peab tekil olema eraldi sissepääsuga tualettruum. (6) Valamud ja vannid peavad olema küllaldase suurusega, sileda sisepinnaga ning valmistatud sobivast korrosioonikindlast materjalist, mis ei pragune ega lagune kihthaaval. (7) Hügieeniruumid eri tekkidel peavad asetsema kohakuti, kuid mitte tervishoiu- ja toitlustusruumide, laevapere liikmete ning reisijate kajutite kohal. (8) Hügieeniruumid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) põrandad peavad olema kergesti puhastatavad, niiskus- ja kulumiskindlast ning mittelibedast materjalist, vee äravool peab olema tagatud; 2) põrandast 1,8 m kõrguseni peavad olema veekindlast materjalist vaheseinad; 3) kui tualettruumis on mitu WC-potti, tuleb need üksteisest eraldada vaheseinaga; 4) üldkasutatavatesse meeste tualettruumidesse tuleb paigutada pissuaarid; 5) ruumides peab olema valgustus, küte ja ventilatsioon. (9) Tekiteenistusel peab olema hästi ventileeritav tööriiete kuivatamisruum. (10) Kalalaeval peab kalatöötlejatel olema võimalus tööriiete kuivatamiseks. § 10. Tervishoiuruum (1) Igal laeval, mis veab üle 200 reisija ning mille teekond reisi jooksul on kavandatud üle 25 miili lähimast kaldast või mille laevaperes on 15 või enam liiget, peab olema eraldi ruum tervishoiuteenuste osutamiseks, kus hoitakse ettenähtud hulgal meditsiinivarustust. (2) Tervishoiuruum tuleb planeerida laeva ossa, kus õõtsumine, müra, vibratsioon ja mitteioniseeriva kiirguse mõju on väikseim, kaugemale energia- ja toiduplokist, reisijate laeva sisse- ja väljapääsu lähedale. Tervishoiuruume tohib kasutada ainult tervishoiuteenuste osutamiseks. (3) Tervishoiuruumi puudumisel peab olema kapp meditsiinivarustuse hoidmiseks. (4) Tervishoiuruumi peab vabalt pääsema kanderaamiga ja peab olema võimalus paigutada abivajaja kanderaamilt kuðetile. (5) Tervishoiuruumi sissekäigu, koide asukoha, valgustuse, ventilatsiooni, kütte ja veevarustuse planeering ning ehitus peavad tagama haige mugavuse ja hõlbustama tervishoiuteenuste osutamist. (6) Tervishoiuruumi juures peab olema hügieeniruum. § 11. Reisijateruumid (1) Laeval, mis sooritab üle 24-tunnise kestusega reise, peab iga reisija jaoks olema ette nähtud magamiskoht kajutis, mille juures on hügieeniruum. (2) Laeval reisikestusega alla 24 tunni peab igale tekireisijale olema salongis ette nähtud istekoht arvestusega mitte vähem kui 1,2 m2 põrandapinda ühele istekohale. (3) Reisijate lühiajaliseks veoks ainult lahtisel tekil tuleb laeval ette näha varikatustega istekohad. (4) Reisijate kajutite ja muude ruumide projekteerimisel ning ehitamisel rakendatakse nõudeid, mis kehtivad laevapere kajutite, tervishoiu-, hügieeni- ning muude ruumide viimistlusele, varustusele ja sisustusele. (5) Alla viieaastasele lapsele tuleb kajutis ette näha kaitsevõrguga varustatud magamiskoht. (6) Tekireisijatele peavad olema eraldi hügieeniruumid meestele ja naistele: 1) üks duðð ja üks valamu iga 20 reisija kohta, kui laeva reisi pikkus ületab 12 tundi; 2) üks WC-pott iga 15 reisija kohta; 3) naiste tualettruumides käsiduðð. (7) Reisilaeval peab olema eraldi tualettruum liikumispuudega inimestele. § 12. Ujula, pesula, ilu- ja isikuteenuse ruumid (1) Laevale projekteeritud ujula või ujumisbassein peab vastama Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996. a määruse nr 185 «Ujula tervisekaitsenormide ja -eeskirjade TKNE 7/1996 kinnitamine» (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029) nõuetele, v.a nõuded ujula basseini vee kvaliteedile juhul, kui merevett võetakse paragrahvi 25 lõikes 4 sätestatud korras. (2) Laevale projekteeritud ilu- ja isikuteenuste osutamise tingimused peavad vastama sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a määruse nr 86 «Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele» (RTL 2000, 136, 2161) nõuetele. (3) Laevas pesu pesemiseks peavad olema küllaldase ventilatsiooniga pesula, kuivatamis- ja triikimisruum, mille suurus ning varustus sõltuvad reisijate ja laevapere liikmete arvust ning reisi kestusest. (4) Pesulas peavad olema töö- ja eririiete ning muu pesu pesemiseks eraldi pesumasinad, kuivatamismasinad või nõuetekohase ventilatsiooniga kuivatusruum, triikimislauad ja triikrauad. (5) Laeval peab olema: 1) eraldi ruum või koht puhta ja määrdunud pesu hoidmiseks; 2) eraldi ruum või kapid voodipesu ja laudlinade hoidmiseks; 3) kapid toidublokis kasutatava puhta ja määrdunud pesu ning eririietuse hoidmiseks. (6) Sauna projekteerimisel, ehitamisel ja sisustamisel tuleb arvestada üheaegselt sauna kasutavate inimeste arvu, kuid mitte vähem kui kahe inimesega. Leiliruumi põrandapind peab olema vähemalt 4 m2. Riietusruumis peab olema vähemalt 2 m2 ja duðiruumis vähemalt 1,2 m2 põrandapinda iga inimese kohta. § 13. Toidu käitlemisruumid ja söögisaalid (1) Toitlustamiseks ette nähtud söögisaalide ja toidu käitlemisruumide (edaspidi toitlustusruumid) arv, suurus, otstarve ning sisustus kavandatakse arvestades laevapere liikmete ja reisijate arvu, reisi kestust, sõidupiirkonda, toitude eeltöötlust ja toiduvarude täiendamise võimalust. (2) Toitlustusruumide paigutus peab tagama toidu käitlemise tehnoloogilise protsessi järjepidevuse ja toiduohutuse ning vastama Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 329 (RT I 1999, 84, 766; 2000, 97, 625) kinnitatud toiduhügieeni üldeeskirja nõuetele. (3) Toitlustusruumid paigutatakse võimaluse korral ühele tekile, eri tekkidel asetsevad ruumid tuleb ühendada liftiga. (4) Toitlustusruumid ei tohi olla hügieeniruumide, tervishoiuruumide, mürgiste, tolmavate ja teravalõhnaliste ainete ladude vahetus läheduses. (5) Toidu käitlemisruumis, v.a külmkambrid, peab olema tagatud vee äravool põrandalt. (6) Kartulikoorimis-, nõudepesu- ja muud masinad ning pesuvannid peavad olema varustatud kuuma ja külma veega. Kraanid peavad olema segistitega ja varustatud duððidega, millel on eemaldatavad sõelad ja painduvad voolikud. (7) Heitvee magistraaltorud ei tohi läbida toitlustusruume. Toitlustusruume läbivad muud torud peavad olema hargnemisteta ja isoleeritud. (8) Toitlustusruumides peavad toidujäätmete kogumiseks olema kaantega tihedalt suletavad ja jalapedaaliga avatavad märgistatud nõud, mis on seestpoolt kaetud kilekotiga. Toidujäätmed eemaldatakse iga töövahetuse lõpul. Jäätmenõu täituvus ei tohi ületada 3/4 nõu mahust. Käitlemisruumides kogutakse biojäätmed, paber-, klaas-, metall- ja segajäätmed eraldi. (9) Märgistatud koristusvahendite ning kasutatavate puhastus- ja desinfitseerimisvahendite hoidmiseks peavad olema ventileeritavad kapid või eraldi ruum. (10) Laeval reisijate arvuga 12 ja enam peab olema toidu serveerimisruum laudade, külmkappide, marmiitide ja külmlettidega. Serveerimisruumis peavad olema kapid puhaste nõude hoidmiseks; iseteenindamisel eraldi lauad (kohad) puhaste ja kasutatud nõude ning kandikute jaoks. (11) Toorme ettevalmistamiseks ja valmistoitude valmistamiseks peavad olema eraldi ruumid või lauad. Lõikelauad ja -noad peavad olema asjakohaselt märgistatud või erivärvilised. (12) Leiva- ja saiatoodete valmistamiseks peab olema eraldi ruum vajaliku tehnoloogilise sisseseade ja varustusega. (13) Vahetuses või päevas vajaliku koguse toiduainete hoidmiseks peavad kambüüsi juures olema laoruumid külmkapi ja riiulitega kuivainete ning pakendatud toiduainete jaoks. (14) Igas toidu käitlemisruumis, v.a söögisaalis, peab olema käte pesemiseks valamu, voolava kuuma ja külma vee segistiga seda tüüpi kraan, mida ei pea sulgema pärast pesemist kätega. Valamu juures peab olema seadeldis pesemis- ja desinfitseerimisainetega, kätepesuhari, seebidosaator, paberkäterätikud ning prüginõu. § 14. Toiduainete hoiuruumid (1) Toiduainete hoiuruumid peavad olema kambüüsi vahetus läheduses. Kui toiduainelaod ja kambüüs on eri tekkidel, peavad nad paiknema kohakuti ja olema ühendatud toiduainete veoks kasutatava liftiga. (2) Külmkambri eesruumi on lubatud paigutada toorliha käitlemise seadmed, kui ruumis on töövahendite pesemiseks sobiv valamu, painduva voolikuga duðð, segistiga kraan, kuum ja külm vesi. (3) Külmkambrid ja -seadmed tuleb varustada õhutemperatuuri registreeriva mõõtevahendiga, mille näidud on nähtavad väljaspool kambrit kontrollpaneelil. Elavhõbetermomeetrite kasutamine ei ole lubatud. (4) Toiduainete hoiuruumid tuleb varustada riiulite, kappide ja kastidega, mis ei tohi asetseda jahutustorustikule lähemal kui 450 mm. Alumine riiul peab olema põrandast vähemalt 200 mm kõrgusel. § 15. Kaitse näriliste eest (1) Laevas ei tohi olla närilisi. Laeva seisu ajal sadamas peavad haalamistrossidel olema rotikilbid. (2) Vaheseintes, ustes ja tekkidel ei tohi olla läbivaid auke ega pragusid laiusega üle 12,5 mm. (3) Ventilatsiooniavad ja ventilatsioonikanalite hargnemiskohad peavad olema varustatud restidega, mille avade läbimõõt ei tohi ületada 12,5 mm. (4) Torude ja kaablite monteerimisel, mööbli ning inventari paigutamisel ei tohi jääda varjatud ega raskesti ligipääsetavaid kohti. 3. peatükk TEHNOKOMMUNIKATSIOONID § 16. Veevarustus (1) Laeval joogiks, toiduvalmistamiseks ja muudeks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19) alusel kehtestatud joogiveenõuetele. (2) Joogiveega varustamine tuleb projekteerida ja ehitada kõikidesse tervishoiu- ning toitlustusruumidesse. Joogivee varustuse hulka kuuluvad veevõtukohad, valamud, boilerid ja osonaatorid. Vannid, duðid, saunad, pissuaarid, tualett- ja pesupesemisruumid võivad olla varustatud pesuveega. (3) Joogivee säilitamine vööri-, ahtri- ja topeltpõhjamahutites ei ole lubatud. Joogiveemahutitel ei tohi olla ühiseid seinu tsisternidega, kus hoitakse heitvett, kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke. Lubatav on ainult pesuveemahutite naabrus. Ühes ruumis soojusallikaga võib erandkorras olla soojusisolatsiooniga pesuveemahuti. (4) Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega. Laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, laevapere ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas. (5) Joogivee minimaalne ööpäevane kulunorm on 50 l ja pesuvee kulunorm 100 l isiku kohta. (6) Joogi- ja pesuvett varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes. (7) Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast. Kui laeval magestatakse vett, peab laeval olema pidev viie ööpäevane veevaru. (8) Magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist. (9) Reagendi varusid peab hoidma temperatuuril alla 25 °C hästiventileeritavas lukustatud ruumis või kapis. (10) Joogi- ja pesuveetorud ei tohi läbida teiste vedelike mahuteid. Joogi- ja pesuveetorud peavad olema märgistatud eesti ja inglise keeles: joogivesi, Drinking water; pesuvesi, Washing water. (11) Joogiveemahutid peavad olema valmistatud materjalist, mille sobivust joogivee säilitamiseks kinnitab sertifikaat. (12) Pesuvee säilitamiseks on lubatud kasutada ka vööri- ja ahtrimahuteid. (13) Vee vastuvõtuvoolikute hoidmiseks peab olema eri ruum või kast tekil. Voolikud kuivatatakse pärast kasutamist. Voolikute otsad peavad olema suletud asjakohaste otsikutega. (14) Veevõtuks kasutatavate hüdrantide ja voolikute otsad peavad olema varustatud seadeldisega, mis tagab veevõtul hermeetilise ühenduse ja välistab reostuse. (15) Veemahutite kontrolliks, puhastamiseks ja remondiks peavad olema hermeetiliselt suletavad luugid mahuti lael või küljel; luugikaeluse kõrgus tekist peab olema vähemalt 200 mm. (16) Veemahutid peavad olema varustatud õhutoruga, mille ots suletakse asjakohase sulguriga. Toru välisotsa ava kõrgus tekist peab olema vähemalt 450 mm ning asuma kohas, kus üleujutamine ja reostumine on välistatud. (17) Veemahutid peavad olema varustatud mõõteriistaga, mis näitab väljaspool mahutit mahuti veetaset. Mõõtelati kasutamine ei ole lubatud. § 17. Heitvee ja prügi eemaldamine (1) Laeva kasutamise käigus kogutakse heit-, pilsi- ja fekaalvesi ning jäätmed ja antakse sadamas sellekohast luba omavatele vastuvõtjatele kooskõlas rahvusvaheliste lepetega ja seadustega sätestatud korras. (2) Laeva heitvee igal puhastusseadmel peab olema sertifikaat ja laevaregistri väljastatud kasutusluba. Puhastusseadme kasutamine peab toimuma valmistajatehase kasutamisjuhendi kohaselt. (3) Laeval, kus heitvee puhastusseadmed puuduvad, peab olema eraldi fekaal- ja muu heitvee kogumissüsteem. (4) Heitvee kogumiseks kasutatakse luukidega terasmahuteid, mille avade kaudu puhastatakse ja desinfitseeritakse mahuteid. Lubatud on täitumus kuni 80% mahust. Heitveemahutite õhutorudest väljuvad gaasid ei tohi sattuda laevaruumidesse. Mahuteid peab desinfitseerima auruga. (5) Heitveetorud ei tohi läbida reisijate-, laevapere- ja tervishoiuruume ning teisi reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruume, samuti ruume, kus asuvad mahutid joogi- ja pesuveega. (6) Prügi kogutakse tihedalt suletavatesse, kuni 50 l mahutavusega konteineritesse ja töödeldakse laeval või antakse kaldale. (7) Prügikogumiskonteinerid peavad olema valmistatud kergesti puhastatavast ja desinfitseeritavast materjalist ning märgistatud erinevalt tahke prügi ja toidujäätmete jaoks. (8) Prügitöötlemisseadme võimsuse planeerimisel tuleb arvestada laevapere liikmete ja reisijate arvu, merel ööpäevas koguneva prügi kogust ning prügi eemaldamise keelupiirkonnas viibimise aega. § 18. Laevaruumide sisekliima (1) Laevaruumide sisekliima ja piisav õhuvahetus tagatakse kütte-, ventilatsiooni- ning konditsioneerseadmetega. (2) Ruumide kütte- ja ventilatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ning remondil rakendatakse sisekliima näitajate piirväärtusi, mis on sätestatud rahvusvahelises standardis ISO 7730-84 ja ISO 11079-93. (3) Reisijate-, laevapere-, tervishoiu- ja teistes reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruumides peab sisekliima kindlustama soojusliku mugavuse järgmistest piirväärtustest lähtudes: 1) õhutemperatuur 18¿25 °C olenevalt sõidupiirkonna välisõhu temperatuurist suvel ja talvel; 2) õhu liikumise kiirus kuni 0,25 m/s; 3) suhteline õhuniiskus 30%¿60%, kusjuures on lubatud kõrvalekalle 10%; 4) siseõhu temperatuuri erinevus 0,1 ja 1,1 m vertikaalkõrgusel ja horisontaaltasapinnas ühes ruumis ei tohi ületada 3 °C. (4) Soojustkiirgavate seadmete pinna temperatuur ei tohi ületada 70 °C. Soojuskiirguse intensiivsus ei tohi ületada 35 W/m2 0,7 m kaugusel soojustkiirgavast seadmest. (5) Ülemäärase infrapunase kiirguse vähendamiseks tuleb soojustkiirgavad seadmed ja torud isoleerida asbesti mittesisaldavate materjalidega. § 19. Küte (1) Laeva küttesüsteem peab kindlustama paragrahvis 18 toodud ruumide sisekliima näitajate piirväärtused kõikides sõidupiirkondades. (2) Aurukütet on lubatud kasutada masina-, hügieeni- ja laoruumides. Auru magistraaltorud ei tohi läbida reisijate-, laevapere-, tervishoiu- ja teisi reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruume. (3) Küttekeha peab olema varustatud temperatuuriregulaatoriga. (4) Küttekeha peab olema kergesti puhastatav ja see tuleb paigutada seina äärde. Küttekeha ei tohi paigutada koi peatsisse, koi või istme alla. § 20. Ventilatsioonisüsteem (1) Laevaruumides peab olema küllaldane õhuvahetus ja nõuetekohane sisekliima loomuliku ja/või sundventilatsiooniga (mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon) olenevalt ilmastikutingimustest. (2) Ventilatsioon laevapere-, reisijate-, tervishoiu- ja teistes reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruumides peab tagama nõutava õhuvahetuse. Õhuvahetuse normiks arvestatakse kajutites 7 l/s, reisiteenuse- ja toitlustusruumides 5 l/s inimese kohta ja kambüüsis 15 l/s ühe m2 kohta. (3) Sissepuhkeventilatsioonisüsteemi õhuvõtukohad projekteeritakse ja ehitatakse nii, et sinna ei satuks saastunud õhk, gaasid, vesi ega lumi, õhuvõtukohad peavad olema varustatud suletavate kaantega. (4) Väljatõmbeventilatsioon tervishoiu-, toitlustus- ja hügieeniruumidest ning koridoridest ja laoruumidest peab olema igast nimetatud ruumist eraldi. (5) Sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni välisavade vahe peab olema vähemalt 0,5 m. (6) Riietekuivatusruumides peab olema tõhus sundventilatsioon, tagamaks õhuvahetuse 5 l/s ühe m2 kohta. (7) Kambüüsi pliidi ja toitlustusruumide teiste soojustkiirgavate seadmete kohal peavad olema väljatõmbeventilatsiooni avad, kuhu on paigutatud kergesti eemaldatav rasvakoguja ning sissepuhkeventilatsioon koos seadeldisega, mis võimaldab reguleerida õhuvoolu suunda ja kiirust. (8) Reisiteenuseid osutaval kaubalaeval, mis veab puistelasti, peab olema tolmufiltritega varustatud sissepuhke sundventilatsioon. (9) Sundventilatsioonisüsteemi seadistamine ja katsetamise tulemused peavad olema dokumenteeritud. (10) Sundventilatsiooni sissepuhutava õhu ja ruumi õhu temperatuuri vahe ei tohi olla üle 5 °C. § 21. Konditsioneersüsteem (1) Laeval, mis sooritab reise troopikas, peab olema tsentraalne reguleeritav konditsioneersüsteem, mis tagab siseõhu nõutava temperatuuri kõikides ruumides, v.a masinaruumis. Konditsioneerseadmed peavad olema varustatud automaatseadeldistega temperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, kusjuures temperatuuri kõrvalekalle on lubatud 2 °C piires ja õhuniiskuse kõrvalekalle 10%. (2) Ruumides, kus õhutemperatuur võib vaatamata konditsioneersüsteemile ületada 28 °C, peab olema täiendav kliimaseade jahutatud õhu sissepuhkeks kiirusega kuni 0,5 m/s. (3) Konditsioneersüsteemis on lubatud õhu ringlus (mitte üle 30% õhu mahust) ruumides, kus ei eraldu toksilisi ega muid ohtlikke aineid, gaase ega tugevaid lõhnu. Õhuvahetus peab tagama CO2 ja tolmu eemaldamise ruumidest lubatud piirväärtuseni. Konditsioneersüsteemis kasutatav välis- ja ringlusõhk peab olema tolmust puhastatud. § 22. Valgustus (1) Laevapere-, reisijate-, tervishoiu- ja teistes reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruumides peab üldjuhul olema loomulik ja kunstlik valgustus, v.a akendeta kajutid, kus on lubatud ainult kunstlik valgustus. (2) Loomuliku valgustuseta ruumides peab olema ööpäevaringne kunstlik valgustus. (3) Laevapere-, reisijate- ja tervishoiuruumides peab olema üld- ja kohtvalgustus. Kajutis peavad kohtvalgustid asetsema iga koi peatsis, laua ja peegli kohal ning tagama tabelis toodud valgustatuse: Jrk nr Ruumi või koha nimetus Valgustatus luksides, mitte vähem 1. Laevapere ja reisijate eluruumid 150 2. Kohtvalgustus kajutis 500 3. Hügieeniruumid 150 4. Konverentsisaal ja selle juurde kuuluvad tööruumid 500 5. Söögisaal 400 (4) Valgustite tüübid ja paigutus ruumis sõltuvad ruumi otstarbest ning planeeritakse projektis. § 23. Müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus (1) Laeva projekteerimisel, ehitamisel, ümberehitamisel ja sisustamisel tuleb arvestada kehtivaid müra, vibratsiooni ning ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse taseme piirväärtusi laevapere-, reisijate-, tervishoiu- ja teistes reisiteenuse osutamiseks ettenähtud ruumides. Projektis peavad sisalduma eeldatavate tasemete arvestused. Kuni müra- ja vibratsioonipiirväärtuste kehtestamiseni kasutatakse IMO RESOLUTION A: 468 (XII) ja ISO 2631/1-1985 (E) norme. Müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirgustaseme piirväärtused kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 8 lõike 2 punkti 17 alusel. (2) Müra-, infra- ja ultraheli, vibratsiooni- ning ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse taseme mõõtmine tuleb teha enne laeva ekspluatatsiooni andmist, samuti pärast nimetatud terviseriskiga kiirgusallikaks olevate masinate ja seadmete remonti, kuid mitte harvem kui üks kord viie aasta jooksul. (3) Paigaldatavad müra-, infra- ja ultraheli, vibratsiooni- ja mitteioniseeriva kiirgusohtlikud masinad ning seadmed peavad omama sertifikaati, kus on andmed müra-, infra- ja ultraheli, vibratsiooni- ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete kohta. (4) Mitteioniseeriva kiirguse toime vähendamiseks tuleb: 1) isoleerida, hermetiseerida või ekraniseerida soojustkiirgavad seadmed, torustikud; 2) värvida torustikud, seadmed, mehhanismid, vaheseinad, ohtlikud kohad tekkidel nõutava peegelduskoefitsiendiga valge või halli värviga; 3) ekraniseerida elektromagnetkiirguse allikad vältimaks kahjulikku mõju inimese organismile. (5) Kohad, kus müra-, vibratsiooni- ja mitteioniseeriva kiirguse tase võib ületada lubatud piirväärtusi, tuleb märgistada asjakohase hoiatusmärgiga. 4. peatükk LAEVARUUMIDE JA -VARUSTUSE KASUTAMINE § 24. Laevaruumide sisustus ja varustus (1) Laevapere liikmed peavad olema varustatud laevaomaniku kulul pesemisvahendite ja hügieeninõuetele vastava voodivarustusega: madrats koos madratsikotiga, padi, tekk, voodipesu ja käterätikud. Voodipesu ja käterätikuid tuleb vahetada vajadusel, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Laevapere liikme kohta peab olema vähemalt kolm voodipesu ja käterätikute komplekti. (2) Laeval, mis sooritab reise kestusega alla 24 tunni ja kus on ette nähtud puhkus pärast vahiteenistust, peab olema vähemalt kaks voodipesu komplekti laevapere liikme kohta. (3) Reisijate voodipesu ja käterätikuid tuleb vahetada vähemalt kolme päeva tagant, aga samuti iga kord, kui reisija vahetub. (4) Padjad, tekid ja madratsid tuleb vähemalt üks kord kolme kuu jooksul tuulutada ja puhastada. Määrdunud voodivarustust tuleb võimaluse korral pesta või välja vahetada. (5) Laevaruumid peavad olema puhtad. Koristamine (ainult märgpuhastus) peab toimuma igal hommikul ja reisi järgselt. Suurpuhastust tuleb teha mitte harvemini kui üks kord nädalas. (6) Laeval peab olema piisaval hulgal koristusvahendeid, -mehhanisme, pesemis- ja desinfitseerimisvahendeid. Erineva värviga või muul viisil märgistatud koristus- ja puhastusvahendeid hoitakse eraldi kappides. Vaibad ja pehme mööbel puhastatakse tolmuimejaga. (7) Staatilise elektri vähendamiseks tuleb ruumide, treppide, käsipuude ja mööbli märgkoristus teha antistaatikuga. Laevaomanik peab tagama antistaatiku olemasolu laeval. (8) Laste mänguruume, -asju ja muud inventari tuleb puhastada ning pesta määrdumisel, kuid vähemalt üks kord nädalas. (9) Laevapere liikmel peab olema võimalus kasutada messis külmkappe ja kuumade jookide valmistamise seadmeid. (10) Laevapere liikme vastutus puhtuse hoidmiseks peab olema sätestatud laeva kodukorras. (11) Kapten või tema poolt määratud laevapere liige peab kontrollima üks kord nädalas laeva ruumide vastavust hügieeninõuetele. Kontrolli tulemus vormistatakse kontrollaktiga. (12) Nakkusohu puhul tehakse nakkustõrjet seaduses sätestatud korras. § 25. Ujula kasutamine ning ilu- ja isikuteenuste osutamine (1) Ujula- ning ilu- ja isikuteenuste osutamine peab vastama paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud määruste nõuetele. (2) Ujula puhastamise, desinfitseerimise ja veevahetamise reþiimi kehtestab kapten või tema määratud laevapere liige. (3) Ujula ja solaariumi kasutamise korra kehtestab kapten. Ühe ujumisbasseini olemasolul peavad laevapere liikmed ja reisijad seda kasutama eri aegadel. (4) Merevett võetakse ujumisbasseini kaugemal kui 12 meremiili kaldast. § 26. Toitlustusruumide, sisseseade ja toitlustamise hügieeninõuded (1) Toiduainete käitlemisel tuleb lähtuda «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) ja teiste seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetest. (2) Toitlustusruumid peavad olema puhtad. Kõiki ruume tuleb põhjalikult puhastada vähemalt üks kord päevas, vajadusel tihedamini. Suurpuhastus tehakse vähemalt üks kord nädalas. (3) Kasutatud kööginõud ja -seadmed tuleb pärast iga kasutamist puhastada toidujääkidest, pesta ja vajaduse korral desinfitseerida. (4) Samade seadmete ja vahendite kasutamine toore ning valmistoidu töötlemiseks on keelatud. (5) Toitlustusruumides tuleb täita hügieeninõudeid, mis tagavad toidu nõuetekohase käitlemise. (6) Toitlustusruumides on keelatud viibida kõrvalistel isikutel ja hoida mitteasjakohaseid esemeid. (7) Puhastamiseks ja desinfitseerimiseks võib kasutada ainult Tervisekaitseinspektsiooni lubatud vahendeid vastavalt tootja juhendile. Toitlustusruumide koristusvahendeid peab märgistama ja hoidma eraldi teiste ruumide koristusvahenditest. (8) Enne valmistoidu serveerimist peab peakokk (kokk) koos tervishoiutöötajaga või kapteni määratud laevapere liikmega kontrollima valmistoidu kvaliteeti ja kontrolli tulemused vormistatakse asjakohase dokumendiga. (9) Järelevalveametnikud ja juhtkonna liikmed, kes külastavad kambüüsi, peavad kandma puhast eririietust (kittel, peakate, jalanõude kaitsed). Eririietusega varustab kambüüsi kontrollijaid laevaomanik. (10) Kapten või tema määratud laevapere liige koos peakokaga (kokaga) peavad üks kord nädalas kontrollima kambüüsi vastavust hügieeninõuetele. Kontrolli tulemused vormistatakse asjakohase dokumendiga. § 27. Toidukäitleja isikuhügieen (1) Toidukäitleja peab täitma Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 329 kinnitatud toiduhügieeni üldeeskirja nõudeid. (2) Toidukäitleja peab olema läbinud tervisekontrolli ja hügieenikoolituse «Toiduseaduse» ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt. Tervisekontrolli ja hügieenikoolitust läbimata toidukäitlejat ei tohi tööle lubada. (3) Toidukäitleja peab kandma eririietust ning tema välimus peab olema puhas ja korralik. Eririietust tuleb vahetada iga päev ja pärast määrdumist. (4) Iga toidukäitleja jaoks peab laeval olema vähemalt kolm komplekti eririietust (kittel, põll, peakate) ja sobivad jalanõud, mille annab tööandja. Eririietus peab olema valmistatud heledast ning õhku läbilaskvast kergesti puhastatavast ja pestavast materjalist, mis kannatab temperatuuri vähemalt 85 °C. Eririietusel ei tohi olla välistaskuid. (5) Eririietus peab katma täielikult toidukäitleja riided. Varrukad ei tohi eririietuse alt välja ulatuda. Eririietus ei tohi olla rebenenud ja kulunud pealispinnaga. (6) Toidukäitleja ei tohi eririietust kanda väljaspool toitlustusruume. (7) Toidukäitleja ei tohi käitlemisruumis kanda ehteid, sealhulgas ka siledat sõrmust ja kaelaketti, sõrmeküüned peavad olema lühikesed. Juuksed peavad olema täielikult kaetud. (8) Toidukäitleja peab vältima valmistoidu ja puhaste toidunõude sisepindade puudutamist paljaste kätega. Vajaduse korral tuleb kasutada sobivast materjalist kindaid, tange või muid toidu valmistamiseks ja serveerimiseks ettenähtud vahendeid. (9) Toidukäitleja peab vahetult enne toiduvalmistamise ruumi sisenemist, toortoidu ja kuumtöödeldud toidu käitlemise vahel, pärast WC kasutamist, jäätmete ja prügiga kokkupuutumist, samuti pärast söömist, suitsetamist, nina nuuskamist, müügipakendi ja kemikaalide käsitsemist pesema käsi kuni küünarnukkideni. (10) Kätel olevad sisselõiked, marrastused ja väiksemad nahavigastused peavad olema täielikult kaetud värvilise (sinise) plaastriga. (11) Toidukäitlejal on keelatud koristada hügieeniruume, samuti osa võtta laeva laadimis- ja lossimistöödest. (12) Kambüüsi läheduses peab olema tualettruum toidukäitlejatele. (13) Tööandja peab toidukäitlejaid teavitama töökeskkonna ohuteguritest (libe põrand, kõrge temperatuur pliidi lähedal, elektrilised töövahendid, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, noad, praepannid) ja nende riskide vähendamise abinõudest. § 28. Toiduainete vastuvõtmine laevale (1) Toiduaineid tohib laevale tuua ja vastu võtta kahjustamata kinnises pakendis või veopakendis. Veopakendit ei ole lubatud kasutada muuks otstarbeks. (2) Kõiki toiduaineid, eriti kiirestiriknevaid, tuleb kohale tuua veokis, mis tagab toiduainete säilimistemperatuuri ja -tingimused. (3) Toiduaineid ei tohi laadida samaaegselt tolmavate, halvasti lõhnavate või ohtlike kemikaalidega. Keelatud on tuua toiduaineid trapi kaudu, kus toimub samaaegselt reisijate liikumine. (4) Toiduaineid võetakse laevale kapteni kehtestatud korra kohaselt. § 29. Toiduainete säilitamine (1) Toiduaineid säilitatakse laoruumides, järgides lubatud kaubakooslust, säilitamistingimusi ja ristsaastumise vältimise nõudeid. (2) Toiduainete säilitamisel tuleb jälgida, et toiduainete ja ruumi seina vahel oleks vähemalt 200-mm vahemaa. Toiduained tuleb laos paigutada riiulitele või alustele nende kõlblikkuse tähtaja ja kasutamise järjekorra alusel. (3) Külmkambrites ja jahutites ei tohi temperatuur ületada 4 °C. Sügavkülmkambrites peab temperatuur olema miinus 18 °C või madalam. (4) Konserve võib hoida koos kõigi toiduainetega. (5) Puisteaineid säilitatakse kaanetatud taaras või kottides. Kottide vahele tuleb paigutada restid õhutamiseks ja kuumenemise vältimiseks. (6) Teravalõhnalisi toiduaineid (suitsuliha, soolaheeringas) ei tohi säilitada koos teiste toiduainetega. (7) Vormileiva ja -saia pätsid säilitatakse riiulil kas küliti või põhjal ühes või kahes reas, pätsileiba ühes reas. Pagaritoodete riiuleid tuleb puhastada purust ja töödelda vähemalt üks kord nädalas 1%-lise söögiäädikalahusega. (8) Valmistoitu säilitatakse eraldi toortoidust. (9) Kõik kehtivustähtaja ületanud ning kõlbmatuks muutunud toiduained ja toit eraldatakse, koostatakse mahakandmise akt ning suunatakse utiliseerimisele või hävitatakse. (10) Päästepaatide avariitoiduvarusid tuleb uuendada vähemalt kord kahe aasta jooksul. Uuendatud toiduainete kohta koostatakse akt, mille allkirjastavad kapten ja Tervisekaitseinspektsiooni esindaja. § 30. Toidu käitlemine (1) Toored toiduained tuleb töödelda lahus valmistoidust ja toiduainetest, mis ei vaja enne tarbimist töötlemist, nt mahlad, joogipiim. Samas külmikus hoidmisel tuleb toored toiduained asetada külmiku alumisse ossa, et vältida vedeliku tilkumist valmistoidule. (2) Külmikus hoitavad toiduained peavad olema kaetud või pakendatud, et vältida nende kuivamist, saastumist või ebameeldiva lõhna omandamist. Jahutatud toiduaineid ja toitu peab säilitama külmikus temperatuuril 4 °C või madalamal ning külmutatud toite sügavkülmikus temperatuuril miinus 18 °C või madalamal. (3) Külmutatud toiduainete sulatamisel ei tohi sulamisvedelik sattuda teistele toiduainetele. Sulatamine võib toimuda kolmel viisil: sulatuskapis, jooksva vee all temperatuuril kuni 21 °C mitte kauem kui 4 tundi või mikrolaineahjus. Keelatud on sulatamine seisvas vees. Sulamisvedelikku ei tohi kasutada toidu valmistamisel. (4) Toore liha, lihasaaduste, kala, kalasaaduste ja juurvilja töötlemiseks tuleb kasutada eraldi lõikelaudu, -nuge ning teisi seadmeid. Eraldatuse tagamiseks tuleb need asjakohaselt märgistada. Toortoiduainete töötlemiseks kasutatavaid seadmeid ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (5) Salatite valmistamisel tuleb kõik komponendid jahutada enne segamist. (6) Kondiitritoodete ja jäätise valmistamine on lubatud ainult reisi- ja kruiisilaevadel asjakohaste tingimuste olemasolul. (7) Jahu peab enne küpsetamist ja toidu valmistamist olema sõelutud ning kontrollitud võõrkehade, s.h metallipuru ja aidakahjurite puudumise suhtes. Küpsetamiseks ei ole lubatud kasutada jahupühkmeid, leivapuru ja mahakukkunud tainast. (8) Liha küpsetamise ajal ei tohi küpsetise keskkoha temperatuur olla alla 75 °C. Temperatuuri kontrollimiseks peab olema sondtermomeeter ja kontrollnäit tuleb registreerida. Õliga praadimisel tuleb jälgida, et õli temperatuur ei ületaks 180 °C. § 31. Valmistoidu serveerimine, säilitustingimuste jälgimine (1) Kuumtöödeldud ja kuumana serveeritavat valmistoitu tuleb hoida temperatuuril üle 60 °C. Kuumtöödeldud ja jahutatuna või külmutatuna säilitatavat valmistoitu peab hoidma jahutatult temperatuuril mitte üle 4 °C või külmutatult temperatuuril miinus 18 °C või madalamal. Temperatuuril 10¿60 °C ei või kõrge riskiga toitu hoida kauem kui kaks tundi. (2) Serveerimisel peab esimese ja teise roa temperatuur olema üle 60 °C ning külmroa temperatuur võib tõusta temperatuurini 7 °C. Keedetud munade serveerimisel märgitakse juurde keetmise aeg minutites. (3) Kuumtöödeldud ja jahutatuna või külmutatuna säilitatav valmistoit tuleb kohe pärast valmistamist vähem kui kahe tunni jooksul jahutada ventilatsiooniga jahutis või muul viisil sisetemperatuurini 10 °C või all selle ning pärast seda külmikus külmsäilitustemperatuurini nii kiiresti kui võimalik. (4) Enne kuumtöödeldud ja jahutatuna või külmutatuna säilitatud valmistoidu serveerimist tuleb toit 1 tunni jooksul pärast jahutusest väljavõtmist taaskuumutada vähemalt sisetemperatuurini 75 °C ja serveerida võimalikult kiiresti. (5) Külmikuid ei ole lubatud täita üle 2/3 mahust. (6) Kuumtöödeldud ja jahutatuna või külmutatuna säilitatava valmistoidu jahutamiseks ei tohi kasutada sulatuskappe. (7) Külmikuid, külmkambreid ja muid külmseadmeid tuleb regulaarselt hooldada, sulatada, pesta, vajadusel desinfitseerida ja varustada töökorras termomeetritega. Kui temperatuuri ei registreerita automaatselt, tuleb temperatuurinäidud registreerida kaks korda ööpäevas. Näidud säilitatakse ühe aasta jooksul. § 32. Nõudepesu (1) Laua- ja kambüüsinõud ning muud tarvikud (noad, kahvlid) pestakse nõudepesumasinas kasutamisjuhendi kohaselt või käsitsi. (2) Enne nõude asetamist nõudepesumasinasse tuleb need eelnevalt toidujäätmetest puhastada. Nõud peavad väljuma masinast puhaste, kuivade ja kuumadena. (3) Lauanõude ja kambüüsinõude ning inventari käsitsi pesemisel tuleb neilt eelnevalt eemaldada toidujäätmed ja seejärel loputada. Nõude käsitsipesu toimub kahes etapis. Esimesel nõudepesuvannil peab olema tähistatud vee mahtuvuse tase liitrites, sellesse lisatakse juhendis märgitud koguses nõudepesuvahendit. Nõusid pestakse kuumas vees temperatuuril 40¿45 °C. Teises vannis loputatakse nõud loputuskorvis pehme voolikuga duði abil veega temperatuuril vähemalt 65 °C. Nõud kuivatatakse kuivatusrestil. (4) Vajaduse korral võib klaasnõude kuivatamiseks kasutada paberrätikuid. Riidest käterätikuid ei ole lubatud kasutada nõude kuivatamiseks. (5) Nõudepesuks kasutatavaid harju tuleb iga päev hoolikalt pesta nõudepesuvahendiga, desinfitseerida, loputada ja kuivatada metallrestil. § 33. Veevarustuse kasutamine (1) Veevarustussüsteemi korrasoleku ja joogivee kvaliteedi eest vastutab laeva juhtkond. (2) Veemahuteid peab desinfitseerima enne laeva ekspluatatsiooni andmist, pärast mahutite remonti või puhastamist. Desinfitseerima peab ka juhul, kui joogivesi ei vasta kehtestatud mikrobioloogilistele nõuetele. (3) Veemahuteid tuleb mitte harvem kui kord aastas kontrollida, puhastada, vajadusel värvida ning seejärel desinfitseerida. (4) Desinfitseerimistöid võib teha selleks asjakohaselt koolitatud personal laeva sadamas seismise ajal. (5) Veevarustussüsteemi kontrolli, remondi ja desinfektsiooni läbiviimine kantakse laeva päevaraamatusse ja koostatakse akt. Aktis peavad olema märgitud: 1) läbiviijad; 2) remondi korral veemahutite sisepinna katmiseks kasutatud materjalide sobivust kinnitava sertifikaadi olemasolu; 3) desinfektsiooniks kasutatud ainete nimetus ja kogus; 4) desinfektsiooni ja lõpliku loputuse kestus ning kuupäev. (6) Pärast desinfitseerimist tuleb vesi suunata mikrobioloogilisele ja keemilisele uuringule. (7) Joogi- ja pesuvee võtmine laevale juhuslikust veeallikast või vahetult veekogust on keelatud. (8) Veemahuti kontrollimiseks ja puhastamiseks peavad pardal olema selleks tööks ette nähtud kummisaapad, kombinesoon ja desomatt. (9) Mineralisaatorit tuleb puhastada regulaarselt seadme kasutusjuhendi kohaselt. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 34. Määruse jõustumine (1) Projekteeritavatele laevadele jõustub määrus 1. juulil 2002. a. (Sotsiaalmin m 21.12.2001 Nr.154 jõust.12.01.2002 - RTL 2002, 4, 46) (2) Laevad, mis on ehitatud 1980¿2001. a, peavad olema vastavusse viidud veevarustuse-, heitvee-, ventilatsiooni- ja konditsioneersüsteemi, müra, vibratsiooni, kiirguste ning kemikaalide ohu vähendamiseks rakendatavate kaitseabinõude osas Tervisekaitseinspektsiooniga kooskõlastatud tähtaegadeks. (3) Laevad, mis on ehitatud enne 1980. a, ei kuulu ümberehitamisele määruses sätestatud nõuete kohaselt. (4) Nõuded laevaruumide kasutamisel (IV peatükk) ja paragrahvi 5 lõigetes 7, 8, 9; paragrahvi 6 lõigetes 1, 12, 15, 16, 17; paragrahvi 7 lõigetes 1, 2, 6; paragrahvi 9 lõigetes 6, 7, 8; paragrahvi 10 lõikes 3; paragrahvi 11 lõigetes 3, 6; paragrahvi 12 lõigetes 3, 4, 5; paragrahvi 13 lõigetes 5, 6, 8, 9, 10, 11, 14; paragrahvi 14 lõigetes 3, 4; paragrahvis 15; paragrahvi 16 lõigetes 1, 3, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17; paragrahvi 17 lõigetes 1, 2, 3, 4, 6, 7; paragrahvi 18 lõigetes 1, 3; paragrahvi 19 lõikes 4; paragrahvi 22 lõikes 2; paragrahvi 23 lõikes 5 jõustuvad alates 1. juulist 2002. a kõikidele laevadele. (Sotsiaalmin m 21.12.2001 Nr.154 jõust.12.01.2002 - RTL 2002, 4, 46)