Siseminister — Päästeameti põhimäärus

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 08.01.2002/4 (RTL 2002, 7, 63) 17.01.2002 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Päästeamet (edaspidi amet) on valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, millel on juhtimisfunktsioon kriisireguleerimise ning tuletõrje- ja päästealal ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 3. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve ja pangaarve. § 4. Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Siseministeerium, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet ameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister. § 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 6. Ameti tegevusvaldkond on kriisireguleerimine ning tuletõrje- ja päästetööde korraldamine ja tegemine ning muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesannete täitmine. § 7. Ameti haldusse kuuluvad sõjaväestatud päästeüksused ja kohalikud asutused. § 8. Amet: 1) osaleb üldriikliku kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel; 2) nõustab maavalitsusi kriisireguleerimisplaanide väljatöötamisel ja riskianalüüsi tegemisel; 3) annab arvamuse ministeeriumi, Riigikantselei ja maakonna kriisireguleerimisplaani kohta; 4) annab arvamuse ministeeriumide ja maakondade riskianalüüsi kokkuvõtete kohta; 5) teeb ettepanekud side- ja varajase hoiatuse süsteemide kavandamiseks ja väljaarendamiseks; 6) kogub, töötleb ja analüüsib hädaolukordadega seotud teavet ning teeb ettepanekud nende prognoosimiseks, ennetamiseks ja likvideerimiseks; 7) osaleb üleriigilise kriisireguleerimise kompleksõppuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel; 8) korraldab riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike kriisireguleerimisalast koolitust; 9) kooskõlastab kõrgkoolide kriisireguleerimisalase koolituse korraldamise; 10) korraldab ja teostab üldist järelevalvet kriisireguleerimise valdkonnas; 11) osaleb rahvusvaheliste programmide raames korraldatavas kriisireguleerimisalases planeerimistöös; 12) töötab välja üldriiklikud tuletõrje- ja päästeala arengukontseptsioonid ja programmid; 13) töötab välja operatiivplaanid suurõnnetustele reageerimiseks ja nende otseste tagajärgede likvideerimiseks ning nõustab maakondade päästeasutusi operatiivplaanide koostamisel; 14) kavandab ja teostab tuletõrje- ja päästeala side- ja infosüsteemide arendamist; 15) teostab päästetööde juhtimist ja koordineerimist suurõnnetuste korral; 16) korraldab ja teostab riiklikku tuleohutusjärelevalvet; 17) teostab päästeasutuste operatiivse valmisoleku kontrolli; 18) korraldab ja teostab demineerimistöid; 19) töötab välja üldpõhimõtted ja normid tuletõrje- ja päästevahendite soetamiseks; 20) teostab tuletõrje- ja päästetehnika ning vahendite riigihankeid ning nõustab päästeasutusi tehnika ja varustuse soetamisel; 21) tagab tema halduses olevate sõjaväestatud päästeüksuste nõuetekohase ettevalmistuse ja valmiduse tegutsemiseks rahu ja sõja ajal; 22) kavandab ja valmistab ette ning viib läbi päästealaseid õppusi üleriigilisel ja regionaalsel tasandil; 23) teeb ettepanekud tuletõrje- ja päästealase kutseõppe korraldamiseks ja korraldab kutsealast väljaõpet ja täienduskoolitust; 24) menetleb õnnetusteateid, koordineerib ja korraldab häirekeskuste tööd ning koordineerib infotöötluse ja operatiivside korraldust; 25) kavandab ja koordineerib päästeasutuste koostööd politsei ja kiirabiga; 26) koordineerib päästeasutuste kiirabi ja katastroofimeditsiinialast tegevust, koolitust ning osaleb vastavate standardite, normide ja õigusaktide eelnõude koostamisel; 27) töötab välja ja analüüsib ameti valitsemisala eelarveprojekti ja riiklike investeerimisprogrammide finantseerimise ettepanekuid; 28) töötab välja kriisireguleerimisala ning tuletõrje- ja päästeala õigustloovate aktide eelnõusid ning standardite ja normide projekte; 29) informeerib vajadusel üldsust ja teabevahendeid võimalikest ohtudest inimeste elule, tervisele ja varale ning korraldab selgitustööd õigeks käitumiseks ohusituatsioonides; 30) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti ja tema valitsemisalas olevate asutuste tegevusest. III. AMETI PEADIREKTOR § 9. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister kantsleri ettepanekul. § 10. Peadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ning annab aru siseministrile; 2) teeb siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 3) valvab ameti struktuuriüksuste, ameti halduses olevate asutuste ning nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 4) teeb ettekirjutisi ja annab otsuseid konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel; 5) juhib peadirektori asetäitjate kaudu ameti struktuuriüksuste tööd; 6) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja ning struktuuriüksuste põhimäärused; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ja teised teenistujad, kooskõlastab maavalitsuse hallatava päästeasutuse juhi ametisse nimetamise; 8) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 9) sõlmib ja lõpetab tegevteenistuse lepinguid ametis teenivate allohvitseridega, määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti ja tema halduses olevate sõjaväestatud päästeüksuste ohvitserid ning ametis teenivad allohvitserid, teeb ettepanekud sõjaväeliste auastmete andmiseks; 10) kinnitab ameti ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 11) edutab oma pädevuse piires tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid; 12) pärib aru ameti teenistujatelt ja ameti allasutuste juhtidelt neile alluvate teenistujate tegevuse kohta ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 13) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi «Riigivaraseaduse» ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 14) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 15) teeb siseministrile ettepanekud ameti, ameti halduses olevate asutuste ning maavalitsuste hallatavate päästeasutuste ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning kontrollib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 16) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 17) täidab muid siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. § 11. Peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 12. Peadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. § 13. Peadirektori teenistussuhte peatumisel määrab tema asendaja siseminister. Muudel peadirektori ajutise äraoleku juhtudel määrab tema asendaja peadirektor, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. IV. PEADIREKTORI ASETÄITJA § 14. Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitjat. Ametiülesannete jaotus peadirektori asetäitjate vahel kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. § 15. Peadirektori asetäitjad juhivad struktuuriüksuste juhatajate või sõjaväestatud päästeüksuste osakonna ülema (edaspidi struktuuriüksuste juhataja) kaudu struktuuriüksuste tööd. § 16. Peadirektori asetäitjad: 1) esindavad ametit peadirektorilt saadud volituste piires; 2) teevad peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 3) töötavad välja ameti arengusuunad; 4) teevad ettepanekuid struktuuriüksuste juhatajatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) teostavad riigihankeid peadirektorilt saadud volituste piires; 6) valvavad struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle; 7) täidavad muid peadirektori poolt antud ülesandeid. § 17. Peadirektori asetäitja äraolekul asendab teda teine peadirektori asetäitja või struktuuriüksuse juhataja. Peadirektori asetäitja asendamine vormistatakse peadirektori käskkirjaga. V. AMETI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 18. Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja bürood, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 19. Ameti struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja. § 20. Struktuuriüksuse juhataja vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Struktuuriüksuse juhataja allub vahetult peadirektori asetäitjale. § 21. Struktuuriüksuse juhataja: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid peadirektorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust; 9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks struktuuriüksuse valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 10) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti. § 22. Sõjaväestatud päästeüksuste osakonna ülem on sõjaväestatud päästeüksuste ülem. § 23. Sõjaväestatud päästeüksuste ülemal on ametis ja sõjaväestatud päästeüksustes tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» brigaadiülemale ettenähtud õigused, kohustused ja distsiplinaarvõim. § 24. Sõjaväestatud päästeüksuste ülem annab «Kaitseväe distsiplinaarseaduse» alusel distsiplinaarküsimustes käskkirju. § 25. Ameti struktuuriüksuse struktuur ja pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. § 26. Ameti struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda talitused ja keskused, mille pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega. § 27. Talitust ja keskust juhib talituse ja keskuse juhataja. § 28. Ameti struktuuriüksused on: 1) järelevalve- ja planeerimise osakond; 2) kriisireguleerimise osakond; 3) rahandusosakond; 4) logistikaosakond; 5) operatiivteenistuse osakond; 6) häirekeskuste osakond; 7) sõjaväestatud päästeüksuste osakond; 8) personali ja siseauditi osakond; 9) välissuhete büroo; 10) asjaajamise büroo; 11) avalike suhete büroo; 12) infotehnoloogia büroo. [RTL 2002, 7, 63 - jõust. 17.01.2002] § 29. Järelevalve- ja planeerimisosakonna põhiülesanded on: 1) tule- ja kemikaaliohutuse alase ennetustöö ning riikliku järelevalve korraldamine ja teostamine; 2) riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste ning mittetulundusühingute koostöö koordineerimine. § 30. Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on: 1) hädaolukordade ennetamise ja kriisireguleerimisplaanide väljatöötamise koordineerimine; 2) riskianalüüside tegemise koordineerimine; 3) kriisireguleerimisalaste õppuste planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel osalemine. § 31. Rahandusosakonna põhiülesanded on: 1) ameti valitsemisala eelarveprojekti ja riiklike investeerimisprogrammide finantseerimise ettepanekute väljatöötamine ja analüüsimine; 2) riigivara arvestus; 3) raamatupidamine ja finantsmajanduslik kontroll. § 32. Logistikaosakonna põhiülesanded on: 1) ameti bilansis olevate hoonete haldamine; 2) riigivara majandamise ja ehitusküsimused; 3) ameti tegevuse logistiline tagamine. § 33. Operatiivteenistuse osakonna põhiülesanded on: 1) tulekustutus- ja päästeala tegevuse analüüs ning arengu koordineerimine; 2) tulekustutus- ja päästetehnika arengukavade ja -programmide koostamine ning vastavate soetuste teostamine; 3) vajadusel suurõnnetuse tagajärgede likvideerimisel tehtavate otseste päästetööde koordineerimine ja/või juhtimine ning vastavate operatiivplaanide koostamine. § 34. Häirekeskuste osakonna põhiülesanded on: 1) häirekeskuste töö koordineerimine ja korraldamine õnnetusteadete vastuvõtmisel, töötlemisel ja edastamisel; 2) häirekeskuste kaudu tulekustus- ja päästemeeskondade, kiirabibrigaadide, samuti teiste vajalike teenistuste sündmuskohale saatmise korraldamine; 3) ameti ja tema valitsemisala asutuste sidesüsteemide toimimise tagamine. § 35. Sõjaväestatud päästeüksuste osakonna põhiülesanded on: 1) ameti halduses olevate üksik-päästekompaniide nõuetekohase kaitseväelise ja päästealase valmisoleku tagamine; 2) demineerimistööde korraldamine ja tegemine. § 36. Personali ja siseauditi osakonna põhiülesanded on: 1) ameti ja ameti valitsemisala personalitöö ja -koolituse korraldamine ja koordineerimine; 2) siseauditi alase tegevuse planeerimine, auditite läbiviimine ning auditi tulemustest juhtkonna ja auditeeritavate teavitamine; 3) riigi ja kohalike omavalitsuse ametnike kriisireguleerimisalase koolituse korraldamine ning tuletõrje- ja päästetöötajate koolituse koordineerimine. [RTL 2002, 7, 63 - jõust. 17.01.2002] § 37. Välissuhete büroo põhiülesanded on: 1) ameti välissuhete korraldamine; 2) Euroopa Liidu ja NATO-ga integreerimise küsimuste korraldamine ja koordineerimine; 3) välisabi ja -koostööprojektide koordineerimine. [RTL 2002, 7, 63 - jõust. 17.01.2002] § 38. Asjaajamise büroo põhiülesanded on: 1) ameti asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine; 2) riigisaladuse kaitse küsimused. § 39. [Kehtetu - RTL 2002, 7, 63 - jõust. 17.01.2002] § 40. Avalike suhete büroo põhiülesanded on: 1) avalikkuse informeerimine ameti ja ameti valitsemisala asutuste tegevusest, sealhulgas päästeala tutvustavate trükiste ja väljaannete toimetamise koordineerimine; 2) ameti ja ameti valitsemisala asustuste üldsuse ja teabevahenditega suhtlemise koordineerimine. § 41. Infotehnoloogia büroo põhiülesanded on: 1) ameti ja ameti valitsemisala asutuste infotehnoloogia arendamine ja korraldamine; 2) päästeasutuste andmekogude kogumise, töötlemise, kasutamise ja säilitamise ning andmekaitse ja -sidesüsteemide toimimise korraldamine. VI. NÕUNIKUD § 42. Ameti struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi peadirektori nõunikud. § 43. Nõunikud alluvad vahetult peadirektorile. Nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist peadirektor. § 44. Nõuniku ülesanded ja pädevus määratakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendis. VII. AMETI KOMISJON § 45. Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon). Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. § 46. Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus. § 47. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. § 48. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru peadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. § 49. Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuse ja ameti halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. § 50. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja koosolekute protokollimise. § 51. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti. § 52. Siseministri poolt moodustatud ja ameti teenindamisel oleva komisjoni asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse peadirektor. § 53. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib komisjoni liikmetele maksta tasu. VIII. AMETI SÜMBOLID § 54. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PÄÄSTEAMET». § 55. Ametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. IX. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 56. Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ning ameti halduses olevate asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. § 57. Peadirektor tunnistab kehtetuks ameti ning ameti halduses olevate asutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või peadirektori käskkirjaga. § 58. Peadirektoril on õigus tunnistada kehtetuks ameti ning ameti halduses olevate asutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt «Vabariigi Valitsuse seaduse» paragrahvile 100. § 59. Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või ameti struktuuriüksuse juhile või nõunikule ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. X. RAKENDUSSÄTTED § 60. Siseministri 16. aprilli 1997. a määrus nr 5 «Päästeameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 1997, 62, 344; 2000, 98, 1542; 2001, 4, 37) tunnistatakse kehtetuks.