Justiitsminister — Prokuratuuri põhimäärus

jõustunud 12.03.2001. Muudetud järgmiste määrustega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 10.01.2002 nr 2 (RTL 2002, 12, 129) 25.01.2002 07.05.2002 nr 29 (RTL 2002, 58, 876) 23.05.2002 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 40 lõike 1 ning «Prokuratuuriseaduse» (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) paragrahvi 12 alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED §1. Prokuratuuri staatus (1) Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, kes täidab seadusega talle pandud ülesandeid ning teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab Prokuratuur riiki. (3) Prokuratuuri kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Justiitsministeerium. §2. Prokuratuuri eelarve, pangaarve ja pitsat (1) Prokuratuuril on oma eelarve ja pangaarve. Prokuratuuri kulud kaetakse riigieelarvest. Prokuratuuri eelarve kinnitab justiitsminister. (2) Prokuratuuril on väikese riigivapi kujutise ja oma nimetusega pitsat. §3. Prokuratuur aruandekohustuslikkus Prokuratuur on aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab selle üle teenistuslikku järelevalvet. §4. Prokuratuuri asukoht Riigiprokuratuur asub Tallinna linnas. Riigiprokuratuuri postiaadress on Wismari 7, 15188 Tallinn. II peatükk PROKURATUURI ÜLESANDED, STRUKTUUR JA JUHTIMINE §5. Prokuratuuri ülesanded Prokuratuuri ülesandeks on: 1) kuriteoteadete registreerimise ja kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalve; 2) seaduslikkuse järelevalve kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses; 3) riikliku süüdistuse esindamine; 4) rahvusvahelisest koostööst tulenevate ülesannete täitmine; 5) teised seadusega Prokuratuurile pandud ülesanded. §6. Prokuratuuri struktuur Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks maa- ja linnaprokuratuurideks. §7. Prokuratuuri juhtimine (1) Prokuratuuri juhib riigi peaprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, kuulanud ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. (2) Riigi peaprokurör: 1) juhib Prokuratuuri ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) korraldab Prokuratuuri tegevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või justiitsministri määruse või käskkirjaga pandud alluvatele ametnikele; 3) esindab Prokuratuuri ja annab volitusi Prokuratuuri esindamiseks, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; 4) vastutab Prokuratuuri ja tema ametiisikute tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest; 5) annab Prokuratuuri tegevusest aru justiitsministrile; 6) teeb justiitsministrile ettepanekuid Prokuratuuri tegevusvaldkonna küsimuste otsustamiseks; 7) juhib osakondi juhtivate prokuröride kaudu Riigiprokuratuuri osakondade ning vanemprokuröride kaudu maa- ja linnaprokuratuuride tööd; 8) lahendab riigiprokuröride ning maakonna ja linnade vanemprokuröride peale esitatud kaebusi; 9) kehtestab oma käskkirjaga Prokuratuuri asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja ning Riigiprokuratuuri haldusosakonna ja Tallinna prokuratuuri põhimääruse; vajadusel kehtestab oma käskkirjaga Prokuratuuri muude struktuuriüksuste põhimäärused; 10) teeb justiitsministrile ettepanekuid maakonna ja linna vanemprokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta; 11) nimetab ametisse ja vabastab ametist Prokuratuuri ametnikud, välja arvatud prokurörid, sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud Prokuratuuri abiteenistujatega; 12) edutab teenistujaid, kelle ametisse nimetamine on tema pädevuses, ning kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 13) kinnitab Riigiprokuratuuri ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 14) kinnitab kooskõlastatult Prokuratuuri konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga Prokuratuuri ametnike, välja arvatud prokurörid, atesteerimisnõuded; 15) teostab teenistuslikku järelevalvet Prokuratuuris; 16) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise Prokuratuuris; 17) otsustab Prokuratuuri valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) ja selle alusel antud õigusaktidega; 18) otsustab Prokuratuuri ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete läbiviimise; 19) sõlmib lepinguid ja esindab Prokuratuuri teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi Prokuratuuri esindamiseks, kui seadus ei sätesta teisiti; 20) teeb justiitsministrile ettepanekuid Prokuratuuri tulude ja kulude eelarve kohta ning tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise; 21) moodustab vajadusel Prokuratuuri tegevusvaldkonnas nõuandva õigusega komisjone ja töörühmi, määrates nende ülesanded ja töökorra; 22) vajadusel delegeerib rahvusvahelisest koostööst tulenevaid ülesandeid maa- ja linnaprokuratuuridele, kui rahvusvahelisest lepingust või seadusest ei tulene teisiti; 23) vajadusel delegeerib Prokuratuurile pandud ülesannete täitmise Prokuratuuri struktuuriüksustele ja ametnikele, kui see ei ole sätestatud teisiti kõrgemalseisva õigusaktiga; 24) täidab muid seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning justiitsministri määruse või käskkirjaga talle pandud või justiitsministri või Justiitsministeeriumi kantsleri korraldusega antud ülesandeid. (3) Riigi peaprokurör annab kooskõlas seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või justiitsministri määruse või käskkirjaga teenistusalastes küsimustes käskkirju. Riigi peaprokurör saadab oma käskkirja viivitamatult justiitsministrile. (4) Riigi peaprokurör annab Prokuratuuri teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse Prokuratuuri asjaajamiskorras ettenähtud korras. (5) Kui riigi peaprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle riigiprokuröride hulgast asendaja. III peatükk RIIGIPROKURATUUR §8. Riigiprokuratuuri ülesanded Riigiprokuratuur: 1) esindab riiklikku süüdistust Riigikohtus ja ringkonnakohtutes; 2) analüüsib, koordineerib, suunab ja kontrollib temale alluvate maa- ja linnaprokuratuuride tegevust; 3) rakendab meetmeid Prokuratuuri ülesannete täitmise tõhustamiseks maa- ja linnaprokuratuuride poolt; 4) teeb kehtestatud korras koostööd välisriikide prokuratuuridega rahvusvahelise õigusabi osutamisel kriminaalasjades; 5) osaleb Prokuratuuri tegevust käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning justiitsministri määruste ja käskkirjade eelnõude väljatöötamisel; 6) osaleb Prokuratuuri strateegilise arengukava väljatöötamisel; töötab välja üleriigilisi ja regionaalseid programme ja kavasid Prokuratuuri tegevusvaldkonnas; 7) informeerib üldsust Prokuratuuri tegevusest ning osaleb õiguskasvatuses; 8) rakendab meetmeid Prokuratuuri personalivaliku parandamiseks ja koolituse tõhustamiseks ning teenistusdistsipliini tõstmiseks; 9) koostab Prokuratuuri eelarve projekti ja teeb kokkuvõtteid eelarve täitmise käigust; 10) korraldab Prokuratuuri varustamist infotehnoloogia-, side- ja transpordi- ja muude vahenditega ning teostab riigihankeid; 11) revideerib maa- ja linnaprokuratuuride majandamist; 12) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning justiitsministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. §9. Riigiprokuratuuri struktuur (1) Riigiprokuratuur jaguneb haldusosakonnaks ja süüdistusosakonnaks. (2) Riigiprokuratuuri struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud, kes alluvad vahetult riigi peaprokurörile. Nimetatud ametnike ülesanded, õigused ja kohustused määratakse riigi peaprokuröri käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. §10. Haldusosakond (1) Haldusosakond: 1) kontrollib maa- ja linnaprokuratuuridele prokuratuuriseadusega ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesannete täitmist; 11) analüüsib ja prognoosib kriminaalpoliitikat ning töötab välja metoodikaid ja suuniseid riigi kriminaalpoliitika teostamiseks läbi kohtueelse kriminaalmenetluse ja riikliku süüdistuse esindamise kaudu; 2) analüüsib ja üldistab kohtu- ja prokuratuuripraktikat ning koostab prokuröritegevuse metoodikaid; 3) nõustab maa- ja linnaprokuratuure neile pandud ülesannete täitmisel; 4) korraldab rahvusvahelisest koostööst kriminaalasjades Prokuratuurile tulenevate ülesannete täitmist; 5) koostab aruandeid Prokuratuurile seadusega pandud ülesannete täitmise kohta; 6) analüüsib Prokuratuuri tegevust ja organisatsiooni ning töötab välja Prokuratuuri arenguprogramme ja -kavasid; 7) korraldab Prokuratuuri suhtekorraldustegevust, sealhulgas avalikkuse teavitamist Prokuratuuri tegevusest; 8) korraldab Prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi; peab personaliarvestust; 9) teenindab Prokuratuuri konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning tagab prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tehnilise teenindamise; 10) korraldab Prokuratuuri õigusteeninduse ja õigusloome küsimusi; 11) korraldab Prokuratuuri info- ja sidesüsteemide hooldamist ning andmekaitse tagamist; 12) korraldab Prokuratuuri vallata antud riigivara haldamist ja majandamist, remondi- ja ehitustegevust ning riigihankeid; 13) koostab Prokuratuuri eelarveprojekti ja tagab selle täpse ja otstarbeka täitmise; 14) korraldab raamatupidamist ja raamatupidamisaruannete koostamist; 15) korraldab Riigiprokuratuuri asjaajamist ja arhiivi tööd; 16) korraldab Prokuratuuri välissuhteid, sealhulgas väliskoostöö ja -koolitusprogrammide ja Euroopa Liitu integreerumise küsimustes; 17) lahendab küsimusi, mis ei kuulu ühegi struktuuriüksuse pädevusse; 18) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 5 nimetatud ülesandeid täidab haldusosakond koostöös Riigiprokuratuuri süüdistusosakonnaga. (3) Haldusosakonna koosseisu kuuluvad kriminaalpoliitika talitus, arengutalitus, personalitalitus, avalike suhete talitus, välissuhete talitus, infosüsteemide talitus, finants- ja varahalduse talitus ja üldtalitus. Talitust, välja arvatud finants- ja varahalduse talitust, juhib talituse juhataja. Finants- ja varahalduse talitust juhib pearaamatupidaja. (4) Haldusosakonna täpsema pädevuse ning osakonna koosseisu kuuluvate talituste pädevuse ja talituste juhtide õigused ja kohustused kehtestab riigi peaprokurör osakonna põhimäärusega. [RTL 2002, 58, 876 - jõust. 23.05.2002] §11. Süüdistusosakond Süüdistusosakond: 1) esindab riiklikku süüdistust Riigikohtus ja ringkonnakohtutes; 2) teostab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet ja esindab riiklikku süüdistust riigi peaprokuröri otsusel teenistusalase asendamise korras; 3) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid. §12. Osakonna juhtimine Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör: 1) juhib osakonna tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) vastutab osakonnale ja tema teenistujatele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 3) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 4) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas Prokuratuuri asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigi peaprokurörile ja teistele struktuuriüksustele; 7) teeb ettepanekuid riigi peaprokurörile osakonna struktuuri, koosseisu töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 8) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 9) taotleb teenistujatele täienduskoolitust; 10) teeb ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 11) täidab muid talle seadusega, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ning riigi peaprokuröri poolt antud ülesandeid. §13. Riigiprokuratuuri tööjaotuskava Riigiprokuröride tööjaotus ja nende asendamise kord ning Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör ja osakonda kuuluvad riigiprokurörid määratakse Riigiprokuratuuri tööjaotuskavaga. Tööjaotuskava kehtestab riigi peaprokurör käskkirjaga. IV peatükk MAA- JA LINNAPROKURATUURID §14. Maa- ja linnaprokuratuuride loetelu, asukohad ja teenistuspiirkonnad Maa- ja linnaprokuratuurid on: 1) Harju prokuratuur, mis asub Tallinnas ja mille tööpiirkond on Harju maakond, välja arvatud Tallinna linn; Harju prokuratuuri tööpiirkonda kuulub Harju Maakohus; 2) Ida-Viru prokuratuur, mis asub Kohtla-Järve linnas ja mille tööpiirkond on Ida-Viru maakond, välja arvatud Narva linn; 3) Jõgeva prokuratuur, mis asub Jõgeva linnas ja mille tööpiirkond on Jõgeva maakond; 4) Järva prokuratuur, mis asub Paide linnas ja mille tööpiirkond on Järva maakond; 5) Lääne prokuratuur, mis asub Haapsalu linnas ja mille tööpiirkond on Lääne maakond ja Hiiu maakond; 6) Lääne-Viru prokuratuur, mis asub Rakvere linnas ja mille tööpiirkond on Lääne-Viru maakond; 7) Narva prokuratuur, mis asub Narva linnas ja mille tööpiirkond on Narva linn; 8) Põlva prokuratuur, mis asub Põlva linnas ja mille tööpiirkond on Põlva maakond; 9) Pärnu prokuratuur, mis asub Pärnu linnas ja mille tööpiirkond on Pärnu maakond; 10) Rapla prokuratuur, mis asub Rapla linnas ja mille tööpiirkond on Rapla maakond; 11) Saaremaa prokuratuur, mis asub Kuressaare linnas ja mille tööpiirkond on Saare maakond; 12) Tallinna prokuratuur, mis asub Tallinna linnas ja mille tööpiirkond on Tallinna linn; 13) Tartu prokuratuur, mis asub Tartu linnas ja mille tööpiirkond on Tartu maakond; 14) Valga prokuratuur, mis asub Valga linnas ja mille tööpiirkond on Valga maakond; 15) Viljandi prokuratuur, mis asub Viljandi linnas ja mille tööpiirkond on Viljandi maakond; 16) Võru prokuratuur, mis asub Võru linnas ja mille tööpiirkond on Võru maakond. §15. Maa- ja linnaprokuratuuri ülesanded (1) Maa- ja linnaprokuratuurid valvavad kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järele, esindavad riiklikku süüdistust maa- ja linnakohtutes ning täidavad muid neile seadusega pandud ülesandeid. Üldjuhul esindab süüdistust see maa- ja linnaprokuratuuri prokurör, kes valvas kriminaalasja kohtueelse menetluse seaduslikkuse järele. (2) Kuriteoteadete registreerimise ning kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse järelevalvet teostab maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas vastav tegu toime pandi. (3) Kui uuritava teo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui uuritavad teod pandi toime eri maa- või linnaprokuratuuride tööpiirkondades, teostab kuriteoteadete registreerimise ning kohtueelse menetluse seaduslikkuse järelevalvet maa- ja linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas kuriteoteade registreeriti, kriminaalmenetlust alustati või jäeti alustamata. (4) Järelevalvet kohtueelse uurimise asutuseks olevate jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses teostab see maa- ja linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas jälitustoimik avatakse. (5) Järelevalvet jälituse erandtoimingute seaduslikkuse üle teostavad need maa- ja linnaprokuratuuride prokurörid, kes on selleks volitatud riigi peaprokuröri käskkirjaga. (6) Maa- või linnakohtus esindab riiklikku süüdistust vastava kriminaalasja kohtusse saatnud prokuratuur. «Kriminaalmenetluse koodeksi» § 410 lõikes 2 nimetatud kriminaalasjades esindab riiklikku süüdistust Tallinna Linnakohtus see maa- või linnaprokuratuur, kelle menetluses on kriminaalasja järelevalvetoimik. (7) Maa- ja linnakohtu poolt kohtuotsuse täitmisega seoses olevate küsimuste läbivaatamisest võtab osa see maa- või linnaprokuratuur, kelle tööpiirkonda vastav kohus kuulub. (8) Alluvusvaidlused maa- ja linnaprokuratuuride vahel lahendab riigi peaprokurör või tema käskkirjaga volitatud ulatuses Riigiprokuratuuri haldusosakonda juhtiv prokurör. (9) Maa- ja linnaprokuratuurid täidavad muid neile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, justiitsministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid. §16. Maa- ja linnaprokuratuuri struktuur (1) Maa- ja linnaprokuratuuri koosseisu kuuluvad vanemprokurör, maa-või linnaprokurörid ja abiprokurörid ning kantselei (välja arvatud Tallinna prokuratuur). (2) Kantselei korraldab maa- või linnaprokuratuuri asjaajamist, arhiivi ja majandamist. Kantseleid juhib vanemreferent. (3) Tallinna prokuratuuri struktuuriüksused on esimene süüdistusosakond, teine süüdistusosakond, kolmas süüdistusosakond, neljas süüdistusosakond ja haldusosakond. Haldusosakonna koosseisu kuulub üldtalitus ja majandustalitus. (4) Tallinna prokuratuuri osakonnad valvavad kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse järele ja esindavad riiklikku süüdistust esimese astme kohtus ja täidavad muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Tallinna prokuratuuri haldusosakond korraldab peale selle prokuratuuri asjaajamist, arhiivi ning majandamist. Osakondade täpsem pädevus ja osakondadevaheline tööjaotus ning haldusosakonda kuuluvate talituste pädevus sätestatakse Tallinna prokuratuuri põhimäärusega. §17. Maa- ja linnaprokuratuuri juhtimine (1) Maa- või linnaprokuratuuri juhib maakonna või linna vanemprokurör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister riigi peaprokuröri ettepanekul. (2) Maakonna või linna vanemprokurör: 1) juhib maa- või linnaprokuratuuri tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) vastutab maa- või linnaprokuratuurile pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 3) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 4) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 5) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas Prokuratuuri asjaajamiskorraga; 6) esindab maa- või linnaprokuratuuri ning annab maa- või linnaprokuratuuri nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigi peaprokurörile ja teistele Prokuratuuri struktuuriüksustele; 7) lahendab maa- või linnaprokuröride ning abiprokuröride peale esitatud kaebusi; 8) kinnitab alluvate ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 9) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid maa- või linnaprokuratuuri struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 10) taotleb maa- või linnaprokuratuuri ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 11) taotleb teenistujatele täienduskoolitust; 12) moodustab vajadusel maa- või linnaprokuratuuri valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks nõuandva õigusega komisjone ja töörühmi, määrates nende ülesanded ja töökorra; 13) teostab teenistuslikku järelevalvet temale alluvas prokuratuuris; 14) täidab muid talle seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega, justiitsministri määruse ja käskkirjaga ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ning riigi peaprokuröri poolt antud ülesandeid. (3) Kui maakonna või linna vanemprokurör teeb kindlaks, et vastava ülesande täitmine ei allu antud prokuratuurile või on muul põhjusel raskendatud, on ta kohustatud teostama vaid kohest täitmist vajavad ametitoimingud, mille edasilükkamine kahjustaks tõe tuvastamist, ja viivitamatult teatama sellest Riigiprokuratuurile. (4) Maakonna ja linna vanemprokurör annab kooskõlas seadusega, Riigikogu otsusega, Vabariigi Presidendi seadlusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, justiitsministri määruse või käskkirjaga ning riigi peaprokuröri käskkirjaga teenistusalastes küsimustes käskkirju. Maakonna- ja linna vanemprokurör saadab oma käskkirja viivitamatult riigi peaprokurörile. (5) Kui maakonna või linna vanemprokurör ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, määrab justiitsminister talle maa- või linnaprokuröride hulgast asendaja. §18. Maa- ja linnaprokuratuuri tööjaotuskava Maa- ja linnaprokuratuuri prokuröride tööjaotus ning maa- ja linnaprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör ja osakonda kuuluvad prokurörid määratakse maa- või linna prokuratuuri tööjaotuskavaga. Tööjaotuskava kehtestab maakonna või linna vanemprokurör käskkirjaga. V peatükk PROKURATUURI SÜMBOOLIKA §19. Pitsat (1) Prokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «PROKURATUUR». Prokuratuuri pitsatit kasutatakse riigi peaprokuröri poolt allkirjastatud dokumentidel. (2) Riigiprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RIIGIPROKURATUUR». (3) Maa- ja linnaprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on vastava prokuratuuri nimetus. (4) Riigiprokuratuuril ning maa- ja linnaprokuratuuril on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga reljeefpitsat, mille keskel on prokuratuuri embleemi kujutis. (5) Riigiprokuratuuri haldusosakonna üldtalitusel, personalitalitusel ning finants- ja varahalduse talitusel on oma nimega lihtpitsat. (6) Riigiprokuratuuri ning maa- ja linnaprokuratuuri pitsatit kasutatakse Prokuratuuri asjaajamiskorras ettenähtud korras. [RTL 2002, 58, 876 - jõust. 23.05.2002] §20. Plank (1) Riigi peaprokuröril, Riigiprokuratuuril ning maa- ja linnaprokuratuuril on üldplank ja kirjaplank, millel kasutatakse prokuratuuri embleemi kujutist. (2) Riigi peaprokuröri üld- ja kirjaplanki kasutab riigi peaprokurör. (3) Riigiprokuratuuri ning maa- ja linnaprokuratuuri üld- ja kirjaplanke kasutavad Riigiprokuratuuri prokurörid ja osakondade talituste juhid ning maa- ja linnaprokuratuuri prokurörid vastavalt Prokuratuuri asjaajamiskorraga ettenähtud korras. §21. Embleem Prokuratuuril on embleem, mis on Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras registreeritud Riigikantseleis ning kaubamärgina Eesti Vabariigi riiklikus kauba- ja teenindusmärkide registris. VI peatükk LÕPPSÄTTED §22. Lõppsätted (1) [käesolevast tekstist välja jäetud] (2) Prokuratuur moodustatakse, korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. (3) [käesolevast tekstist välja jäetud]