Põllumajandusminister — Jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väärtuse hindamise nõuded ja kord loomaliikide kaupa'1 — RTL, 146, 2131

Määrus kehtestatakse «Põllumajandusloomade aretuse seaduse» (RT I 2002, 96, 566) § 19 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse piima- ja lihaveise, lamba, kitse, hobuse, tõupuhta ja ristandaretussea jõudluskontrolli läbiviimise ning nimetatud loomade geneetilise väärtuse hindamise nõuded ja kord. § 2. Jõudluskontroll ja geneetiline väärtus (1) Jõudluskontrolli viib läbi ja looma geneetilist väärtust hindab jõudluskontrolli läbiviija selles määruses sätestatud nõuete ja korra kohaselt ning jõudluskontrolli läbiviija enda kehtestatud aretuslooma põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra (edaspidi metoodika ) alusel. (2) Jõudlusandmete koguja kogub ja registreerib jõudluskontrollialusesse karja kuuluva põllumajanduslooma põlvnemis- ja jõudlusandmed metoodika kohaselt ning esitab need tähtaegselt jõudluskontrolli läbiviijale. Jõudluskontrollialuseks karjaks loetakse ühte liiki põllumajandusloomade rühma, keda peetakse ühises loomakasvatushoones või -rajatises või väljaspool seda ühisel territooriumil. § 3. Jõudluskontrolli läbiviimise nõuded ja kord loomaliikide kaupa (1) Piimaveise ja kitse piimakogused mõõdetakse ning piimaproovid võetakse kontrolllüpsil metoodikas ettenähtud vahenditega. (2) Piimaveise ja kitse jõudlusandmete järelkontrolli käigus kontrollib jõudluskontrolli läbiviija vähemalt viit protsenti jõudluskontrollialustest karjadest. (3) Loomapidaja peab arvestust lihaveise eluskaalu ja vanuse kohta. (4) Jõudluskontroll on kohustuslik karjas, kus tegeletakse sea aretusega. (5) Jõudluskontroll on kohustuslik aretustäku ja soovitatav aretusmära puhul. (6) Jõudluskontrolli läbiviija kontrollib metoodika kohaselt jõudlusandmete õigsust nende elektroonilise registreerimise korral. (7) Loomapidaja säilitab põllumajanduslooma põlvnemis- ja jõudlusandmeid viis aastat ja jõudluskontrolli läbiviija kümme aastat. § 4. Geneetilise väärtuse hindamise nõuded ja kord (1) Geneetilise väärtuse hindamise kohta tuleb metoodikas esitada: 1) geneetiliselt hinnatavad tõud ja nende ristandid; 2) geneetiliselt hinnatavad aretustunnused ja aretustunnuste grupid (jõudlus-, viljakus- jt tunnused); 3) geneetilise hindamise korraldus ja lähteandmete selekteerimine; 4) kasutatavad geneetilised parameetrid; 5) geneetilise hindamismudeli ja baasi kirjeldus; 6) aretusväärtuste väljendamise ja esitamise selgitus; 7) geneetilise väärtuse hindamise sagedus; 8) geneetilise väärtuse hindamise tulemuste avaldamise tingimused. (2) Geneetilist väärtust hinnatakse jõudluskontrolli läbiviija poolt elektrooniliselt registreeritud aretusloomadel ja nende eellastel, kes vastavad metoodikas toodud nõuetele. (3) Geneetiline väärtus hinnatakse igal aretustunnusel eraldi. (4) Geneetilise väärtuse hindamise tulemused avaldatakse metoodika kohaselt, näidates ära tulemuste usaldatavuse ja geneetilise väärtuse hindamise ajavahemiku. (5) Jõudluskontrolli läbiviijal on õigus keelduda jõudluskontrollialuse karja põllumajandusloomade geneetilise väärtuse hindamisest, kui ilmneb jõudluskontrolli nõuete rikkumine. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. 1 96/463/EÜ (EÜT L 192, 02. 08.1996, lk 19), 89/507/EMÜ (EÜT L 247, 23. 08.1989, lk 43), 90/256/EMÜ (EÜT L 145, 08. 06. 1990, lk 35), 94/515/EÜ (EÜT L 207, 10. 08. 1994, lk 30) Minister Jaanus MARRANDI Kantsler Ants NOOT