Eesti Panga President — Krediidiasutuste aruandlus

Muudetud järgmise aktiga: 21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) 3.01.2002 NB! Kehtetu - RTL 2003, 126, 2056 - jõust. 31.01.2004 Krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2000, 35, 222; 40, 250) paragrahvi 91 lõike 1 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 31. detsembrist 2000. a aruandevorm «Bilanss» (lisa 1), «Bilansi koostamise juhend» (lisa 2), «Bilansi kirjekoodid» (lisa 3) ja «Bilansis ja bilansi koostamise juhendis (lisad 1¿2) kasutatud mõisted» (lisa 4). 2. Kasutada bilansi koostamisel ja esitamisel käesoleva määruse lisades toodud aruandevormi, juhendit, kirjekoode ja mõistete selgitusi. 3. Aruanne «Bilanss» esitada Finantsinspektsioonile iga kuu 10., 20. kuupäeva ja kuulõpu seisuga järgmisteks tähtaegadeks: 3.1. bilanss 10. ja 20. kuupäeva seisuga aruandepäevale ülejärgnevaks pangapäevaks; 3.2. bilanss kuulõpu seisuga aruandekuule järgneva kuu 5. pangapäevaks. [RTL 2001, 139, 2071; 3.01.2002] 4. [käesolevast tekstist välja jäetud] Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 12 BILANSS (tuh.kr.) VARAD NÕUDED MITTERESIDENTIDELE NÕUDED RESIDENTIDELE KOKKU EEK V.VAL. EEK V.VAL. 1. Sularaha x x 2. Nõuded keskpangale 2.1 Nõudmiseni hoiused 2.2 Muud hoiused 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja välja lastud väärtpaberid 3. Nõuded krediidiasutustele 3.1 Nõudmiseni hoiused 3.2 Tähtajalised hoiused 3.3 Arvelduslaenud 3.4 Muud nõuded 4. Nõuded klientidele 4.A sh arvelduslaenud 4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud 4.1 Laenud valitsusele 4.1.1 Laenud keskvalitsusele 4.1.2 Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele 4.1.3 Laenud muudele eelarvevälistele fondidele 4.1.4 Laenud kohalikele omavalitsustele 4.2 Nõuded finantseerimisasutustele 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes 4.2.2 Laenud kindlustusasutustele ja pensionifondidele 4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele 4.3 Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 4.4 Laenud muudele äriühingutele 4.5 Laenud mittetulundusühingutele 4.6 Laenud eraisikutele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6.A sh repo 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2 Aktsiad ja osad 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3 Muud aktsiad ja osad 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Muu vara 9.A sh maksed teel 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10.A sh intressinõuded VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL VÕLAD MITTERESIDENTIDELE VÕLAD RESIDENTIDELE KOKKU EEK V.VAL. EEK V.VAL. EEK 1. Võlgnevused keskpangale 2. Võlgnevused krediidiasutustele 2.1 Nõudmiseni hoiused 2.2 Tähtajalised hoiused 2.3 Arvelduslaenud 2.4 Muud võlgnevused 3. Võlgnevused klientidele 3.1 Võlgnevused valitsusele 3.1.1 Keskvalitsus 3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.1.3 Muud võlgnevused 3.1.2 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.2.3 Muud võlgnevused 3.1.3 Muud eelarvevälised fondid 3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.3.3 Muud võlgnevused 3.1.4 Kohalikud omavalitsused 3.1.4.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.4.2 Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.4.3 Muud võlgnevused 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele 3.2.1 Kindlustusasutused ja pensionifondid 3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused 3.2.1.2 Tähtajalised hoiused 3.2.1.3 Säästuhoiused 3.2.1.4 Muud võlgnevused 3.1.2 Muud finantseerimisasutused 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2 Tähtajalised hoiused 3.1.2.3 Säästuhoiused 3.1.2.4 Muud võlgnevused 3.3 Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 3.3.1 Nõudmiseni hoiused 3.3.2 Tähtajalised hoiused 3.3.3 Säästuhoiused 3.3.4 Muud võlgnevused 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele 3.4.1 Nõudmiseni hoiused 3.4.2 Tähtajalised hoiused 3.4.3 Säästuhoiused 3.4.4 Muud võlgnevused 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele 3.5.1 Nõudmiseni hoiused 3.5.2 Tähtajalised hoiused 3.5.3 Säästuhoiused 3.5.4 Muud võlgnevused 3.6 Võlgnevused eraisikutele 3.6.1 Nõudmiseni hoiused 3.6.2 Tähtajalised hoiused 3.6.3 Säästuhoiused 3.6.4 Muud võlgnevused 4. Valitsuse laenu- ja välisabifondid 5. Väljaantud võlakirjad 6. Muud kohustused 6.A sh maksed teel 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7.A sh intressivõlad 8. Eraldised 8.1 Lühiajalised eraldised 8.2 Pikaajalised eraldised 9. Allutatud kohustused 10. Aktsiakapital 11. Aazio 12. Üldine pangandusreserv 13. Ümberhindluse reserv 14. Muud reservid 15. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 16. Majandusaasta kasum/kahjum 17. Oma aktsiad KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 12 BILANSI KOOSTAMISE JUHEND _______________________ Vara _______________________ 1. Sularaha Siin näidatakse maksevahendid krediidiasutuse kassas nii pangatähtedena kui ka müntidena. Välisvaluuta hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindluse tagajärjel tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Siin näidatakse sularaha: ¿krediidiasutuse kassas; ¿valuutavahetuspunktides; ¿teel krediidiasutuse piires (nt peapangast filiaali). 2. Nõuded keskpangale 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas olev kohustuslik reserv. 2.2. Muud hoiused Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega esindatud turukõlblike väärtpaberitega. 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja välja lastud väärtpaberid Siin näidatakse Eesti Panga poolt välja lastud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid (nt keskvalitsuse või omavalitsuste poolt käibele lastud väärtpaberid), mis on laenustatud Eesti Pangas. Ühtlasi näidatakse siin ka teiste riikide keskpankade, keskvalitsuste või omavalitsuste poolt välja lastud väärtpaberid, mis on laenustatud nende riikide keskpankadest. 3. Nõuded krediidiasutustele Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ja muud nõuded teistele krediidiasutustele. Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) paigutatut (väljaantut). 3.1. Nõudmiseni hoiused Siin kajastatakse arveldus- ja korrespondentkontod ning üleööhoiused teistes krediidiasutustes. 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse teistele krediidiasutustele antud arvelduslaenud ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 3.4. Muud nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 3.1, 3.2 ja 3.3, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements). Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Juhul kui väärtpaberi ostjal (laenuandjal) on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa või pantida ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja (laenusaaja) ees kohustus. Väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinna vahe jaotatakse lepingu kestuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust (optsiooni) ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenuandja poolt nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab optsiooni. Kui on tõenäoline, et laenuandja optsiooni ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks. Pöördrepo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt pöördrepo-tehingutega. 4. Nõuded klientidele Siin näidatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud jms) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded kajastatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) väljaantut (paigutatut). Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud näidatakse varakirjel 5 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» miinusmärgiga. 4.A. sh arvelduslaenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduslaenud ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 4.B. sh hüpoteegiga tagatud laenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on hüpoteek. 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes (nt tagatishoiused ja garantiifondid). 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (kontraaktiva) Siin näidatakse krediidiasutuste nõuete ja antud laenude allahindlus. Nõuete ja laenude allahindamisel tuleb lähtuda Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrast». Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud nõuete ja laenude allahindlus. 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud nõuete ja laenude allahindlus. 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1 ja 5.2. 6. Väärtpaberid Siin näidatakse kõik krediidiasutuse käes olevad väärtpaberid, millele tal on omandiõigus (v.a väärtpaberid, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded keskpangale») ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid sõltumata sellest, kas krediidiasutusel on hetkel nendele omandiõigust või mitte. Siin ei kajastata pöördrepo-tehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingutega, väärtpaberite laenamise tehingutega ja muude sarnaste tehingutega) soetatud väärtpabereid vaatamata sellele, et omandiõigus nendele võib olla aruandval krediidiasutusel. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja). Siin ei kajastata ka krediidiasutuse poolt enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse kohustustekirje 5 «Väljaantud võlakirjad» vähenemisena. Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (nt maakleri ja krediidiasutuse teenustasud). Väärtpabereid, mida krediidiasutus haldab oma nimel, kuid teiste osapoolte eest ning millele tal puudub omandiõigus, ei kajastata krediidiasutuse bilansis. Vahendustehingute puhul väärtpaberite soetamiseks laekunud summad võetakse krediidiasutuse bilansis arvele varana ja kohustusena teisele osapoolele. Vahendustehingute puhul ei kuulu soetatud väärtpaberitega seotud riskid krediidiasutusele. Pärast väärtpaberite soetamist ja omandiõiguse üleminekut teisele osapoolele, soetatud väärtpabereid krediidiasutuse bilansis varana enam ei kajastata ning sama summa võrra vähendatakse ka krediidiasutuse kohustust teisele osapoolele. 6.A. sh repo Repo-tehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid. Varakirjetel 6.1 ja 6.2 kajastatavad väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Jaotus oleneb soetamise eesmärgist ja plaanitavast omamisperioodist. Lühiajaliste väärtpaberite jäägi hindamisel rakendatakse FIFO meetodit, mille alusel müügitulu määramine toimub soetatud väärtpaberite sisseostu järjekorras. Lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt turuhindadele. Ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Lühiajalised finantsinvesteeringud, millel ei ole turuhinda, hinnatakse bilansis lähtudes madalamast, kas soetusmaksumusest või neto realiseerimismaksumusest (müügihind miinus otsesed turustuskulud). Allahindluse summa näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Pikaajalised finantsinvesteeringud (v.a pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) hinnatakse bilansis realiseerimismaksumuses, kui realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajaliste finantsinvesteeringute maksumust, kuid korrigeerimise ülempiiriks on nende soetusmaksumus. Allahindlus ja allahindluse korrigeerimine kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». 6.1. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh sertifikaadid ja eelisaktsiad). Kui pikaajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirja soetusmaksumus erineb selle nimiväärtusest (premium, discount), jaotatakse see vahe vastavalt võlakirja kestuse perioodidele kas lineaarselt või lähtudes võlakirja efektiivsest tulumäärast nii, et kustutustähtajaks jääb võlakiri bilanssi nimiväärtuses. Arvestatud intressitulu/kulu näidatakse kasumiaruande vastavatel kirjetel 1 «Intressitulu» ja 2 «Intressikulu». 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtetes käsitatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtetes käsitatakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud sidusettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3. Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse soetatud aktsiad ja osad, v.a pikaajalised finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjatesse. Samuti kajastatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» ja «Avaliku vahearuande» koostamisel hinnatakse krediidiasutuse bilansis tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid laiendatud kapitaliosaluse meetodil vastavalt EV Raamatupidamise Toimkonna 15. augusti 1997. a protokollilise otsusega nr 8-1 (RTL 1997, 159/160, 863; 2000, 96, 1516) kinnitatud juhendile «Kapitaliosaluse meetod». 7. Immateriaalne põhivara Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Immateriaalse põhivara sisu ja amortiseerimist käsitleb raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26¿28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903) paragrahv 33. 8. Materiaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Materiaalse põhivara arvelevõtmist, hindamist ja amortiseerimist käsitlevad raamatupidamise seaduse paragrahvid 29¿32. 9. Muu vara Sellel kirjel näidatakse: ¿maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); ¿materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; ¿kõik väärismetallid; ¿dividendinõuded; ¿vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; ¿summad selgitamisel; ¿tuletistehingute positiivne väärtus (tehingu turuväärtuse ja lepingulise väärtuse vahe); ¿optsiooni preemiad juhul, kui nad laekuvad väärtuspäeval. Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluuta veerus. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse käigus tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel ei näidata siin «makseid teel». 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud Sellel kirjel näidatakse: ¿intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; ¿viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt; ¿viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; ¿muud viitlaekumised; ¿maksude ettemaksed; ¿muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Viitlaekumised on tulud, mis on tekkepõhiselt juba arvestatud, aga veel laekumata (nt bilansipäevaks laekumata intressid jms). Viitlaekumised kantakse tuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Ettemaksed immateriaalse ja materiaalse põhivara eest kajastatakse bilansi varakirjetel 7 «Immateriaalne põhivara» ja 8 «Materiaalne põhivara». _________________ Kohustused ja omakapital __________________ 1. Võlgnevus keskpangale Siin kajastatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. Võlgnevused krediidiasutustele Sellel kirjel kajastatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin kajastatakse teiste krediidiasutuste arveldus- ja korrespondentkontod ning üleööhoiused. 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse teistelt krediidiasutuselt saadud arvelduslaenud ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise nõudena. 2.4. Muud võlgnevused Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2 ja 2.3, sh tagatishoiused, teiselt krediidiasutustelt saadud laenud (v.a arveldus- ja üleöölaenud), repo-tehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) ja pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehinguga, väärtpaberite laenamise tehinguga ja muu sarnase tehinguga) soetatud väärtpaberi edasimüümisel väärtpaberi esmasmüüja (laenaja) ees tekkiv kohustus. Repo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kui väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad on erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust (optsiooni) ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenusaaja poolt nagu repo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab optsiooni. Kui on tõenäoline, et laenuandja optsiooni ei kasuta, muutub selline repo-tehing väärtpaberi müügitehinguks. Repo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt repo-tehingutega. 3. Võlgnevus klientidele Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. Kliendigruppide lõikes näidatakse: 1) nõudmiseni hoiused; 2) tähtajalised hoiused; 3) säästuhoiused; 4) muud võlgnevused. 4. Valitsuse laenufondid ja välisabifondid Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Ülejäänud fondide vahendid kajastatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele». 5. Väljaantud võlakirjad Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt väljaantud turustatavad võlakirjad ja muud krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, sh krediidiasutuse sertifikaadid, vekslid ja aktseptid. Siin kajastatakse ainult need vekslid, mida krediidiasutus on välja andnud enda kohustuste katmiseks. Enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused». 6. Muud kohustused Sellel kirjel näidatakse: ¿maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); ¿dividendivõlad; ¿tuletistehingute negatiivne väärtus (tehingu turuväärtuse ja lepingulise väärtuse vahe); ¿optsiooni preemiad juhul, kui nad makstakse väärtuspäeval. Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel ei näidata siin «makseid teel». 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Sellel kirjel näidatakse: ¿intressi- ja intressi iseloomuga võlad; ¿võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; ¿võlad hankijatele; ¿võlad, mis tulenevad väljaantud võlakirjadest; ¿maksuvõlad ja viivisvõlad; ¿muud viitvõlad; ¿ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Viitvõlad on kulud, mis on tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel üle kandmata (nt bilansipäevaks väljamaksmata maksud, intressid jms). Viitvõlad kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. Eraldised 8.1. Lühiajalised eraldised Siin näidatakse raamatupidamise seaduse paragrahvi 35 lõikes 2 nimetatud lühiajaline potentsiaalne kohustus. 8.2. Pikaajalised eraldised Siin näidatakse raamatupidamise seaduse paragrahvi 35 lõikes 2 nimetatud pikaajaline potentsiaalne kohustus (nt mitteriiklikud pensionikohustused). 9. Allutatud kohustused Siin näidatakse pikaajalised kohustused, mis tagastatakse krediidiasutuse pankroti või likvideerimise puhul pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. 10. Aktsiakapital Siin näidatakse väljalastud aktsiad nimiväärtuses. Aktsiakapitali kogusumma tuleb vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident, jaotada kaheks ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o kvartali lõpus). 11. Aaþio Siin näidatakse krediidiasutuse aktsiate väljalaskmisel üle nimiväärtuse saadud summa. 12. Üldine pangandusreserv Siin näidatakse krediidiasutuste seaduse paragrahvi 73 lõike 4 alusel moodustatud üldine pangandusreserv. 13. Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv Rahandusministri 31. detsembri 1996. a määrusega nr 104 (RTL 1997, 9, 58) likvideeriti ümberhindluse reservi jääk. Alates 31. detsembrist 1996. a on selle kirje jääk 0. 14. Muud reservid Siin näidatakse vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26¿28, 355; 1998, 91¿93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 49, 303; 55, 365; 57, 373) paragrahvile 336 iga-aastaste kasumieraldiste teel moodustatud kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mis on moodustatud puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist. 15. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasumi/kahjumi jääk. 16. Majandusaasta kasum/kahjum Siin näidatakse majandusaasta kasum või kahjum. Märkus. «Avaliku vahearuande» koostamisel tuuakse lisades ära krediidiasutuse majandusaasta kasum/kahjum ilma laiendatud kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi/kahjumita. Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel näidatakse kirjed 16 «Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum» ja 17 «Majandusaasta kasum/kahjum» ühisel kirjel 16 «Jaotamata kasum/kahjum». 17. Oma aktsiad (kontrapassiva) Siin näidatakse krediidiasutuse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 12 BILANSI KIRJEKOODID Kirje kood Kirje hierarhiline kood aruandes Kirje nimi Aruande osa 7 1 Sularaha A 6 2 Nõuded keskpangale A 8 2.1 Nõudmiseni hoiused A 9 2.2 Muud hoiused A 11 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja välja lastud väärtpaberid A 18 3 Nõuded krediidiasutustele A 20 3.1 Nõudmiseni hoiused A 21 3.2 Tähtajalised hoiused A 19 3.3 Arvelduslaenud A 22 3.4 Muud nõuded A 23 4 Nõuded klientidele A 441 4 A sh arvelduslaenud A 25 4 B sh hüpoteegiga tagatud laenud A 12 4.1 Laenud valitsusele A 14 4.1.1 Laenud keskvalitsusele A 1430 4.1.2 Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele A 16 4.1.3 Laenud muudele eelarvevälistele fondidele A 27 4.1.4 Laenud kohalikele omavalitsustele A 26 4.2 Nõuded finantseerimisasutustele A 1401 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes A 1402 4.2.2 Laenud kindlustusasutustele ja pensionifondidele A 1403 4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele A 28 4.3 Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele A 29 4.4 Laenud muudele äriühingutele A 1404 4.5 Laenud mittetulundusühingutele A 30 4.6 Laenud eraisikutele A 442 5 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 443 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt A 444 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt A 1405 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 1406 6 Väärtpaberid A 1407 6 A sh repo A 31 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid A 1409 6.2 Aktsiad ja osad A 446 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad A 445 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad A 38 6.2.3 Muud aktsiad ja osad A 44 7 Immateriaalne põhivara A 45 8 Materiaalne põhivara A 51 9 Muu vara A 52 9 A sh maksed teel A 53 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud A 55 10 A sh intressinõuded A 122 11 Varad kokku A 57 1 Võlgnevused keskpangale P 70 2 Võlgnevused krediidiasutustele P 72 2.1 Nõudmiseni hoiused P 73 2.2 Tähtajalised hoiused P 71 2.3 Arvelduslaenud P 74 2.4 Muud võlgnevused P 75 3 Võlgnevused klientidele P 69 3.1 Võlgnevused valitsusele P 60 3.1.1 Keskvalitsus P 61 3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused P 62 3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 63 3.1.1.3 Muud võlgnevused P 1431 3.1.2 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid P 1432 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused P 1433 3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 1434 3.1.2.3 Muud võlgnevused P 64 3.1.3 Muud eelarvevälised fondid P 65 3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused P 66 3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 67 3.1.3.3 Muud võlgnevused P 81 3.1.4 Kohalikud omavalitsused P 82 3.1.4.1 Nõudmisteni hoiused P 83 3.1.4.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 85 3.1.4.3 Muud võlgnevused P 76 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele P 1411 3.2.1 Võlgnevused kindlustusasutustele ja pensionifondidele P 1412 3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused P 1413 3.2.1.2 Tähtajalised hoiused P 1414 3.2.1.3 Säästuhoiused P 1415 3.2.1.4 Muud võlgnevused P 1416 3.2.2 Võlgnevused muudele finantseerimisasutustele P 1417 3.2.2.1 Nõudmiseni hoiused P 1418 3.2.2.2 Tähtajalised hoiused P 1419 3.2.2.3 Säästuhoiused P 1420 3.2.2.4 Muud võlgnevused P 86 3.3 Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele P 87 3.3.1 Nõudmiseni hoiused P 88 3.3.2 Tähtajalised hoiused P 89 3.3.3 Säästuhoiused P 90 3.3.4 Muud võlgnevused P 91 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele P 92 3.4.1 Nõudmiseni hoiused P 93 3.4.2 Tähtajalised hoiused P 94 3.4.3 Säästuhoiused P 95 3.4.4 Muud võlgnevused P 1421 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele P 1422 3.5.1 Nõudmiseni hoiused P 1423 3.5.2 Tähtajalised hoiused P 1424 3.5.3 Säästuhoiused P 1425 3.5.4 Muud võlgnevused P 96 3.6 Võlgnevused eraisikutele P 97 3.6.1 Nõudmiseni hoiused P 98 3.6.2 Tähtajalised hoiused P 99 3.6.3 Säästuhoiused P 100 3.6.4 Muud võlgnevused P 68 4 Valitsuse laenufondid ja välisabifondid P 101 5 Väljaantud võlakirjad P 104 6 Muud kohustused P 447 6 A sh maksed teel P 105 7 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud P 106 7 A Intressivõlad P 107 8 Eraldised P 1426 8.1 Lühiajalised eraldised P 1427 8.2 Pikaajalised eraldised P 448 9 Allutatud kohustused P 112 10 Aktsiakapital P 449 11 Aaþio P 111 12 Üldine pangandusreserv P 114 13 Ümberhindluse reserv P 113 14 Muud reservid P 115 15 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum P 116 16 Majandusaasta kasum/kahjum P 452 17 Oma aktsiad P 123 18 Kohustused ja omakapital kokku P Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrusega nr 12 BILANSIS JA BILANSI KOOSTAMISE JUHENDIS (LISAD 1¿2) KASUTATUD MÕISTED Bilansis ja bilansi koostamise juhendis (lisad 1¿2) kasutatud mõistete osas juhinduda alljärgnevatest mõistete selgitustest. KLIENTIDE GRUPEERIMINE Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse keskvalitsuse haldusse kuuluvaid riigivalitsemis- ja riigikaitseorganeid, riigieelarvest finantseeritavaid teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutusi jms. Siia kuuluvad muuhulgas ka saatkonnad ja konsulaadid. Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Riiklike sotsiaalkindlustusfondide all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse süsteemi. Siia kuuluvad Keskhaigekassa ja piirkondlikud haigekassad. Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse poolt loodud eelarveväliseid sihtasutusi ja fonde. Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kohalikke omavalitsusorganeid ning kohalikust eelarvest finantseeritavaid teadus-, uurimis-, tervishoiu-, sotsiaalhooldus-, haridus-, kultuuri- ja spordiasutusi (nt lasteaiad, üldhariduskoolid, hoolekandekeskused, muusika- ja spordikoolid, spordikeskused, muuseumid, rahvamajad jne) ja kohaliku omavalitsuse poolt loodud eelarveväliseid sihtasutusi ja fonde. Krediidiasutused. Krediidiasutuste all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvile 3. Kindlustusasutused ja pensionifondid. Kindlustusasutuste ja pensionifondide all mõistetakse kindlustusandjaid, kindlustusvahendajaid ja autonoomseid pensionifonde. Kindlustusasutused on äriühingud, mis tegelevad kindlustustegevusega (s.o kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus, kindlustusvahendus) vabatahtliku, kohustusliku või sundkindlustuse vormis. Pensionifondid on lepingulised investeerimisfondid, mille põhieesmärk on täiendava tulu võimaldamine pensionifondi osakuomanikule pärast tema 55-aastaseks saamist või täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. Muud finantseerimisasutused. Muude finantseerimisasutuste all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvile 5, v.a kindlustusasutused ja pensionifondid. Siin kuuluvad kajastamisele nt laenu- ja hoiuühistud, mitmesugused investeerimisfondid, liisingettevõtted, börsid, maaklerfirmad, Hüvitusfond jne. Mittetulundusühingud. Mittetulundusühingute all mõistetakse isikute vabatahtlikke ühendusi, eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mis võivad tegelda kaupade või teenuste pakkumisega tasuta või tasu eest, kuid mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Siia kuuluvad mitmesugused liikmesorganisatsioonid ühenduste, liikumiste, liitude, erakapitalil põhinevate sihtotstarbeliste fondide, ühingute, ühistute, klubide ja seltside näol. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingud. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingute all mõistetakse äriühinguid, mis kuuluvad keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla. Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt seadusandluse kaudu, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuuluvad ka ümberkujundamata riigi- ja munitsipaalettevõtted. Muud äriühingud. Muude äriühingute all mõistetakse ülejäänud äriühinguid (täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud), mida ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tööandjaks ühele või enamale töötajale. Eraisikud. Eraisikute all mõistetakse füüsilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha. RESIDENTSUS Resident: 1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused; 2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal; 3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused; 4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud; 5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud; 6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused; 7) füüsilised isikud: a) Eestis elavad Eesti kodanikud; b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba; c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks; d) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides a kuni c nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest; e) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed. Mitteresident: Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste «resident» all. HOIUSTE LIIGID Nõudmiseni hoius: ¿ on ette nähtud arveldusteks; ¿on tähtajatu; ¿hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada; ¿võimalik on hoiuse negatiivne jääk, st arvelduslaen; ¿võib teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius: ¿ on ette nähtud raha hoiustamiseks; ¿ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega; ¿hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud; ¿hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ning seda ei saa muuta; ¿lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid (nt madalam intress). Säästuhoius: ¿ on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks; ¿ei ole ettenähtud arveldusteks kolmandate isikutega; ¿hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele); ¿arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine; ¿hoiustatud summat võib suurendada; ¿lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid; ¿hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue. VÄÄRTPABERID Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse dokumenti, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata vajalik nimetatud dokumenti omada (nt aktsia, võlakiri, obligatsioon, investeerimisfondi osatäht jms). Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga). Võlakiri. Võlakiri on nõudeõigust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid. Aktsia. Aktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud õigused. Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus. Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Väärtpaberid, mis on omandatud kauplemiseks või mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem ¿ on lühiajalised finantsinvesteeringud. Väärtpaberid, mille kustutustähtaeg on bilansipäevast arvestades üle ühe aasta ja mis on omandatud pikaajaliseks hoidmiseks ¿ on pikaajalised finantsinvesteeringud. Sidusettevõtja. Kui üks äriühing osaleb teises äriühingus eesmärgiga luua püsivaid sidemeid, nimetatakse ühingut, kus ta osaleb, sidusettevõtjaks, kui osalev ühing ise või ühe või mitme tütarettevõtja kaudu omab 20¿50% teise äriühingu hääleõigusega aktsiatest või osadest. Emaettevõtja ja tütarettevõtja all mõistetakse äriühinguid vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvile 7.