Teede- ja Sideminister — Nõuded telefonivõrgule

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.03.2001 nr 23 (RTL 2001, 41, 578) 02.04.2001 Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) paragrahvi 4 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded telefonivõrgule, mis on kohustuslikud järgimiseks kõikidele telefonivõrkude operaatoritele. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 2. Mõisted (1) Telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel ning vastab telefonivõrgule kehtestatud nõuetele. (2) [kehtetu - 02.04.2001] (3) Ülekandesüsteemid on telekommunikatsioonivõrgu seadmed, mis võimaldavad signaalide edastamist telefonivõrgu kindlaksmääratud punktide vahel ülekandeliinide kaudu. (4) Ülekandeliinid on kaablid, raadio-, optilised või muud vahendid, mida kasutatakse telefonivõrgu kindlaksmääratud punktide ühendamiseks. (5) Tarbijaliin on juurdepääsuvõrgu osa, mis ühendab lõpp-punkti ja vastavat piirkonda teenindavat telefonivõrgusõlme. (6) Liides on füüsiline, elektriline ja loogiline rajapind erinevate seadmete, võrkude või võrgu osade vahel. (7) Suund (route) on liikluse kulgemise juhtimise valik kahe kindlaksmääratud telefonivõrgu punktide vahel. (8) Lülitusseadmed (kommutatsiooniseadmed) on telefonivõrgu seadmed, mis asuvad telefonivõrgu sõlmedes ja võimaldavad signaalide kommuteerimist telefonivõrgus. (81) Telefonivõrgusõlm on telefonijaam või telefonijaama koosseisu kuuluv ja sellega ühendatud füüsiliselt eraldiseisev tarbijamahu väljaviik. (9) Kommutatsiooniväli on lülitusseade, mis tagab nõutud tarbijaliideste või ülekandeliinide omavahelise kokkuühendamise kõne ajaks. (10) Tarbijale lähima telefonivõrgusõlme peajaotaja ( Main Distribution Frame-MDF, edaspidi peajaotaja) on telefonivõrgu lõpp-punktile lähima telefonivõrgusõlme kahepoolne jaotusseade, mille ühe poole klemmidel on ühendatud juurdepääsuvõrgu tarbijaliinid ja teise poole klemmidel on ühendatud ülekandevõrgu ülekandeliinid ja tarbijaliidesed. (11) [kehtetu - 02.04.2001] (12) Jaotuskarp on jaotusseade, mis asub telefonivõrgu lõpp-punktis ja mille telefonivõrgupoolsetel klemmidel lõpevad tarbijaliinid ja algavad tarbijatele kuuluvad liiniosad. Liiniosade kuuluvust ja kasutustingimusi täpsustatakse liitumislepingus. (13) Telefonijaama tarbijaliides on telefonivõrgu seade kommutatsioonivälja ja peajaotaja vahel. (14) Lüüs (gateway) on riist- ja tarkvarast koosnev liideste kogum, mis võimaldab signaalide edastamist telefonivõrkude vahel ja tagab võrkude koostalitusvõimet. (15) Helistaja tuvastamine (Calling line identification – CLI ) on kõnet alustava tarbija telefoninumbri edastamine kõnet vastuvõtvale tarbijale. (16) Integreeritud teenustega digitaalvõrk (edaspidi ISDN) on digitaalne telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab osutada üheaegselt erinevaid telekommunikatsiooniteenuseid, tavaliselt telefoniteenuseid koos andmesidega. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 3. Üldised nõuded (1) Telefonivõrgu loomisel, arendamisel ja kasutamise korraldamisel tuleb lähtuda «Telekommunikatsiooniseaduse» paragrahvi 3 lõike 23 ja paragrahvi 7 lõike 2 alusel telefonivõrgule kehtestatud nõuetest. (2) Telefonivõrgu toimimiseks ja telefonivõrgu telekommunikatsiooniteenuste kvaliteedi tagamiseks tarbijatele peavad telefonivõrgu tehniliste liideste ja telefonivõrgu tehnilised näitajad vastama Eesti standardite nõuetele, viimaste puudumisel Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) või Euroopa Standardikomitee (CEN) asjakohaste standardite nõuetele. Euroopa standardite puudumisel lähtutakse tehnilise normi täitmiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ITU soovitustest. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] 2. peatükk TELEFONIVÕRKUDE ÜLESEHITUS JA OSAD [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 4. Telefonivõrgu struktuur (1) Telefonivõrk koosneb juurdepääsuvõrgust, ülekandevõrgust ja telefonivõrgusõlmedest. (11) Juurdepääsuvõrk on telekommunikatsioonivõrgu osa lõpp-punkti ja sellele lähima telefonijaama vahel. Juurdepääsuvõrk algab telefonivõrgu lõpp-punktis asuva jaotusseadme tarbijapoolsetelt klemmidelt ja lõpeb lõpp-punktile lähima telefonivõrgusõlme peajaotaja klemmidel. (12) Ülekandevõrk on telekommunikatsioonivõrgu osa, mis ühendab telefonijaamu või juurdepääsuvõrke. Ülekandevõrk algab signaali algatajale lähima telefonivõrgusõlme peajaotaja klemmidel ja lõpeb sama telefonivõrgu signaali lõpetava telefonivõrgusõlme peajaotaja klemmidel või sidumispunktis. (2) Telefonivõrgusõlmed on: 1) kohalik telefonivõrgusõlm, millega on vahetult ühendatud juurdepääsuvõrgu kaudu telefonivõrgu telekommunikatsiooniteenuste kasutajad ja mille funktsiooniks on ühenduse loomine telekommunikatsiooniteenuste kasutajate vahel (telefonijaama poolt juhitav tarbijamahu väljaviik, kohalik telefonijaam, kohaliku ja regionaalse telefonijaama funktsioone täitev regionaalne telefonijaam); 2) üleriigiline telefonijaam, mis pole vahetult ühendatud juurdepääsuvõrguga ja mille kaudu võimaldatakse juurdepääs kõikidele riigi territooriumil asuvatele selle telefonivõrgu telekommunikatsiooniteenuste kasutajatele; 3) regionaalne telefonijaam, mille funktsiooniks on liikluse edastamine üleriigilise telefonijaama suunas ning liikluse suunamine kohalike telefonivõrgusõlmede vahel. Regionaalse telefonijaama teeninduspiirkonnas asuvad vähemalt kahe kohaliku kõne tariifipiirkonna selle telefonivõrgu telekommunikatsiooniteenuste kasutajad või vähemalt kahe «Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) või muu õigusaktiga määratud maakondade selle telefonivõrgu telekommunikatsiooniteenuste kasutajad; 4) rahvusvaheline telefonijaam, mille kaudu võimaldatakse juurdepääs teiste riikide telefonivõrkudele. (3) Majanduslikust või tehnilisest otstarbekusest lähtudes võib telefonivõrgusõlmi ühitada. (4) Telefonivõrgusõlmede ühitamisel peab ühe tasandi sõlme rikke korral olema tagatud telefonivõrgu terviklikkuse säilimine. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 5. [kehtetu - 02.04.2001] [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 6. [kehtetu - 02.04.2001] [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 7. Ülekandeliinid ja ülekandesüsteemid (1) Ülekandeliinid peavad olema ehitatud nii, et loodud telefonivõrk täidaks signaalide edastamise osas tehnilise kvaliteedi, töökindluse, turvalisuse ja telekommunikatsiooniteenuse osutamisega seotud andmete kaitse nõudeid. (2) Ülekandeliinid ei tohi põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale ning peavad taluma nende kasutuskeskkonnas ette nähtavaid klimaatilisi ja mehaanilisi mõjutusi. (3) Ülekandeliinid ei tohi nende kasutuskeskkonnas põhjustada häireid telefonivõrgu seadmetele. (4) Ülekandesüsteemid peavad olema planeeritud ja ehitatud võimalikult selliselt, et saaks rakendada ülekandeliinide ja ülekandesüsteemide dubleerimist. (5) Dubleerimine peab olema teostatud nii, et teineteisele varuks olevate ülekandeliinide ja ülekandesüsteemide vahel on võimalikult suur füüsiline sõltumatus. (6) Ülekandesüsteemi liikluse prognoosimine ja juhtimine, telekommunikatsiooniteenuste kvaliteedi ja tehnilise kvaliteedi parameetrid peavad olema sellised, et telefonivõrk, mis on loodud ülekandesüsteeme kasutades, täidaks signaalide edastamise osas tehnilise kvaliteedi, töökindluse, turvalisuse ja telekommunikatsiooniteenuse osutamisega seotud andmete kaitse nõudeid. § 8. Lülitusseadmed (1) Lülitusseadmete omadused peavad olema sellised, et signaalide kommuteerimine, edastamine, juhtimine, tarifitseerimine ning liiklussuutlikkus (trafficability performance) tagaksid telekommunikatsiooniteenuse osutamisega seotud andmete kaitse, tehnilise kvaliteedi, töökindluse ja turvalisuse nõudeid. (2) Lülitusseadmed peavad olema planeeritud ja loodud nii, et tarbijale oleks tagatud telefonivõrgus osutatavate telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet. § 9. Telefonivõrgu signalisatsioon (1) Telefonivõrkudes kasutatav signalisatsioon peab tagama kõneühenduste kiire loomise ja katkestamise, usaldusväärse tarifitseerimise ja informatsiooni edastamise, kui kasutatakse ühendusele orienteeritud ja ühendusest lahutatud signalisatsiooni. Signalisatsioonisüsteem peab võimaldama kõneühenduse loomist erinevatesse võrkudesse ühendatud terminaliseadmete vahel, mis kasutavad operaatoritevahelisi signaalikandjaid ja teenuseid. (2) Ühiskanalisignalisatsiooni (Common Channel signalling – CCS) süsteemi signaaliülekande ossa kuuluvad signalisatsioonipunktid ja -liinid ning nendest punktidest ja liinidest koosneva võrgu juhtimisfunktsioonid peavad olema planeeritud ja teostatud selliselt, et need moodustaksid ühtse signalisatsioonivõrgu. (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutajate signalisatsioonipunktid peavad olema planeeritud selliselt, et need koos telefonivõrguoperaatori lüüsi jaamadega moodustaksid sõltumatu signalisatsioonivõrgu ja et telekommunikatsiooniteenuse osutajate signalisatsioonipunktide koodid ei kuuluks üldkasutatava võrgu signalisatsioonipunktide välja. Kasutajaosa (User Part) taseme signalisatsiooni informatiivne sisu peab olema piiratud nii, et üle liidese transformeeritaks ainult telefonivõrgu operaatori ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja vaheliseks ühenduseks oluline informatsioon. (4) Signalisatsioonivõrk peab olema projekteeritud nii, et oleks võimalik kinni pidada erinevate kasutajaosade standardite nõuetest ja nii, et konkreetsesse kasutajaossa kuuluvate järjestikuste signalisatsiooniliinide kogumis ei tekiks standardites lubatud viiteaegade ületamist. (5) Erinevad signalisatsioonisüsteemid peavad ülemineku telefonijaamades olema omavahel sobitatud selliselt, et see ei põhjustaks signaalide väärtõlgendusi ja et signalisatsiooni informatiivne sisu oleks küllaldane ühenduse loomiseks. (6) Signalisatsiooniliinide arv peab olema dimensioneeritud selliselt, et liiklus kõigist kasutajaosadest ei põhjustaks üheski üksikus signalisatsiooniliinis standardites lubatud piirväärtuste ületamist. (7) Kui mingi suund sisaldab enam kui üht iseseisvat ülekandesüsteemi, peab sellel suunal kasutama vähemalt kahte teineteist dubleerivat signalisatsioonikanalit. Signalisatsiooniks kasutatavad ajaintervallid peavad olema selekteeritud nii, et ühe ülekandesüsteemi rikke korral ei lülituks tööst välja mitte rohkem kui 50 protsenti nimetatud suuna signalisatsioonikanalitest. (8) Telefonivõrgu signalisatsioon peab võimaldama numbriinfo vahetamist võrkude vahel ja helistaja tuvastamise (Calling Line Identification) tagamist telekommunikatsiooniteenuse kasutajatele, arvestades «Telekommunikatsiooniseaduse» paragrahvi 7 lõike 2 alusel kehtestatud nõudeid. § 10. Tarbijasignalisatsioon (1) Võrkudes kasutatav tarbija signalisatsioon peab tagama nii analoogterminaliseadmete (POTS) kui ka ISDN puhul vähemalt järgmiste signaalide ja funktsioonide olemasolu: 1) liini hõivamine; 2) ärakell; 3) kutse; 4) numbrivalimine; 5) valimistoon; 6) kutsetoon; 7) kinnitoon. (2) Impulss- ja toonvalimise parameetrid peavad vastama Eesti standardi EVS 728:1996 nõuetele. (3) Telefonivõrgu telefonijaama poolse analoogliidese puhul võib tehnilise normi täitmiseks lähtuda Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU-T soovituses Q.512 sätestatud nõuetest. (4) ISDN puhul võib tehnilise normi täitmiseks lähtuda Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi dokumentidest ETS 300 085 ed.1 (1995-01), ETR 080 ed.2 (1996-11), ETS 300 297 ed.1 (1995-05) ja ETS 300 297/A1 ed.1 (1996-03). (5) Nõuete täitmiseks võib lähtuda lõigetest 3 kuni 5 nimetatutega ekvivalentsetest standarditest, soovitustest või tehnospetsifikaatidest. 3. peatükk TEHNILISED KVALITEEDINÕUDED JA TELEFONIVÕRGU TOIMIMISE TAGAMINE § 11. Võimsusnivood ja ülekandesumbuvused (1) Telefonivõrgu signaalide võimsusnivoode ja ülekandesumbuvuste lubatud väärtuste kohta võib tehnilise normi täitmiseks lähtuda Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU-T soovituses G.101 sätestatud nõuetest. (2) [kehtetu - 02.04.2001] (3) Nominaalne ülekandesumbuvus sagedusel 1020 (+2/–7) Hz peab telefonijaama, millega on vahetult juurdepääsuvõrgu kaudu ühendatud tarbijad, või selle telefonijaamaga ühendatud eraldiseisvad telefonijaama osad, ja kõrgemalseisva telefonijaama vahel olema 0 dB. (4) Nominaalne ülekandesumbuvus sagedusel 1020 (+2/–7) Hz telefonijaamaga ühendatud füüsilise eraldiseisva osa ja seda osa juhtiva telefonijaama vahel ei tohi ületada 9 dB. (5) Nominaalne ülekandesumbuvus sagedusel 1020 (+2/–7) Hz terminaliseade ühenduspunkti ja kohaliku sõlme peajaotaja vahel ei tohi ületada 6 dB.. (6) [kehtetu - 02.04.2001] (7) [kehtetu - 02.04.2001] [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 111. Sidumine telefonivõrguga Sidumisel telefonivõrguga peavad telefonivõrkude ja mobiiltelefonivõrkude operaatorid kasutama SS No 7 signaalisatsioonisüsteemi (Signalling System No 7). SS No 7 signalisatsioonisüsteemi kasutamisel võib lähtuda ETSI standardite ETSI EN 300 008-1 V 1.3.1 (2000-05), ETSI ETS 300 121 (1992-12) ja ETSI ETS 300 356-1 (1995-02) nõuetest. Nõuete täitmisel võib lähtuda ekvivalentsetest standarditest, soovitustest või tehnospetsifikaatidest. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 12. Töökindlus (1) Telefonivõrkudes või omavahel seotud telefonivõrkudes peab olema tagatud ülekandeliinide dubleerimine kohalikust telefonivõrgusõlmest kõrgemal tasandil. (2) Telefonijaamade vahelist liiklust peab telefonijaama rikke puhul olema võimalik käsitleda nii, et viga ei laieneks mujale telekommunikatsioonivõrgus ja et tarbijale, kes ei ole sellise telefonijaamaga ühendatud, oleks tagatud võimalus saada ühendus kiirabi, päästeteenistuste ja politsei väljakutse lühinumbritega. (3) Telefonivõrkude dubleerimisel peab olema tagatud telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet telefonivõrguga ühendatud tarbijatele. [RTL 2001, 41, 578 - jõust. 02.04.2001] § 13. Ülekostvus Juurdepääsuvõrgus ei tohi 1020 Hz sagedusel mõõdetud ülekostvussumbuvus tarbijaliini ja suvalise muu liini vahel olla väiksem kui 70 dB, kusjuures võrgu lõpp-punktis mõõdetud lähima otsa ülekostvussumbuvus ei tohi olla väiksem kui 75 dB. Mõõdetavad tarbijaliinid koormatakse 600 takistiga. § 14. Tarbijaliini toitepinge (1) Telefonivõrgu tarbijaliini toitepinge nominaalväärtus ei või ületada 48 V alalispinget, välja arvatud enne käesoleva määruse jõustumist ehitatud jaamade korral, mille tarbijaliini toitepinge nominaalväärtus ei või ületada 60 V. (2) Kutsepinge efektiivväärtus mõõdetuna telefonivõrgu lõpp-punktis ei või ületada 82,5 V. (3) Telekommunikatsioonitehnoloogiate rakendamisel telefonivõrkudes telekommunikatsioonivõrgu pingete osas võib tehnilise normi täitmiseks lähtuda teede- ja sideministri 23. novembri 2000. a määruse nr 101 «Nõuded lõppseadmele» (RTL 2000, 123, 1942) paragrahvi 3 lõikes 1 toodud standardite nõuetest. § 15. Terminaliseadmete toide Telefonivõrgus peab igale tarbijale olema tagatud tehniline võimalus vähemalt ühe terminaliseadme tööks ka energiasüsteemi rikke korral kas: 1) otsetoitega üle tarbijaliini või 2) akutoitega raadio- või optilise juurdepääsuühenduse korral. § 16. Hooldus ja mõõtmise metoodika Telefonivõrgu operaator peab valima hooldustööde ja mõõtmise metoodika ja mahu nii, et igal ajal oleksid tagatud osutatavate telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet ja tehnilise kvaliteedi normide täitmine. 6. peatükk DOKUMENTIDE KÄTTESAADAVUS § 17. Määruses nimetatud dokumentide kättesaadavus Eestikeelset teavet käesolevas määruses viidatud dokumentide kohta annab Sideamet.