Vabariigi Valitsus — Regionaalabi andmise eritingimused — RT I, 107, 644

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse regionaalabi andmisele, mida käsitatakse riigiabina (edaspidi regionaalabi). Regionaalabi antakse investeeringuks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse või investeeringuga seotud töökohtade loomiseks ning käesolevas määruses sätestatud erandjuhul ka tegevuskulude katmiseks. (2) Käesoleva määruse alusel võib anda regionaalabi ka majandusraskustes äriühingu restruktureerimiseks, arvestades lisaks käesolevas määruses sätestatule «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud majandusraskustes äriühingule riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatut. (3) Käesoleva määruse alusel ei või anda regionaalabi majandusraskustes äriühingu finantsalaseks restruktureerimiseks. (4) Abi saaja panus investeeringusse või töökohtade loomise rahastamisse peab olema vähemalt 25% lubatavatest kuludest. Abi saaja panus ei tohi sisaldada riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid. § 2. Regionaalabi investeeringuks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse (1) Käesoleva määruse tähenduses loetakse investeeringuks materiaalsetesse varadesse: 1) investeeringut põhivarasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja tegevuse laiendamise või uue tegevuse alustamisega, mis toob kaasa olulisi muudatusi ettevõtja toodangus või tootmisprotsessis seoses ratsionaliseerimise, restruktureerimise või moderniseerimisega; 2) investeeringut ülevõetud põhivarasse teise ettevõtja ettevõtte omandamise puhul, kui ettevõte on suletud või oleks suletud, kui ettevõtet ei oleks üle võetud. (2) Käesoleva määruse tähenduses loetakse investeeringuks immateriaalsetesse varadesse investeeringut tehnoloogia edasiarendamiseks, mille puhul omandatakse õigus patendile või oskusteabe kasutamisele. (3) Investeeringu puhul materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse ei tohi antava regionaalabi osakaal lubatavates kuludes ületada käesolevas määruses sätestatud määra. (4) Lubatavateks kuludeks investeeringu puhul materiaalsetesse varadesse on maa, hoonete, tootmisseadmete ja sisseseade tegelik maksumus. Transporditeenuseid osutava ettevõtja puhul ei loeta lubatavateks kuludeks liikuvate veovahendite ja -seadmete, välja arvatud raudteeveerem, soetamist. Ettevõtte omandamise puhul on lubatavateks kuludeks ettevõtja varade ostuhind eeldusel, et tehing toimus turutingimustel. Varade puhul, mille soetamiseks on riigiabi antud enne nende omandamist, arvatakse nende varade soetusmaksumus lubatavatest kuludest uue riigiabi andmisel maha. (5) Investeeringu puhul immateriaalsetesse varadesse loetakse lubatavateks kuludeks üksnes need kulud, mille puhul on täidetud järgmised tingimused: 1) immateriaalseid varasid kasutab ainult regionaalabi saav ettevõtja; 2) immateriaalsed varad on amortiseeritavad; 3) immateriaalsed varad soetatakse turutingimustel; 4) immateriaalsed varad arvestatakse ettevõtja varade hulka. (6) Ettevõtja puhul, kes ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtja «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses, ei või regionaalabi osakaal immateriaalsetesse varadesse tehtava investeeringu korral ületada 25% lubatavatest kuludest. (7) Regionaalabi võib anda investeeringuks tingimusel, et investeeringu käigus omandatud vara säilitatakse samas ettevõttes ja regioonis viis aastat. Vara võõrandamise korral enne viie aasta möödumist regionaalabi saamisest tuleb abi tagastada. § 3. Regionaalabi investeeringuga seotud töökohtade loomiseks (1) Regionaalabi antakse töökohtade loomiseks, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) töökohad on seotud materiaalsetesse või immateriaalsetesse varadesse tehtava investeerimisprojekti elluviimisega; 2) töökohad on loodud kolme aasta jooksul investeerimisprojekti lõpetamisest; 3) töökohtade loomine tõstab töötajate üldarvu ettevõtja juures, võrreldes investeerimisprojekti algusele eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega, kusjuures kaotatud töökohad arvatakse samal perioodil loodud töökohtade arvust maha; 4) loodud töökohad säilitatakse vähemalt viieks aastaks, arvates nende loomisest. (2) Investeeringuga seotud töökohtade loomiseks antava regionaalabi puhul loetakse lubatavateks kuludeks palgakulud. Palgakulude arvutamisel korrutatakse loodavate töökohtade arv loodavatel töökohtadel makstava kahe aasta keskmise palgaga, millele on lisatud sotsiaalmaks. § 4. Regionaalabi tegevuskulude katmiseks (1) Regionaalabi andmine ettevõtja tegevuskulude katmiseks on keelatud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel. (2) Ettevõtja tegevuskulude katmiseks võib regionaalabi anda, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) abi on põhjendatav olulise panusega regionaalsesse arengusse; 2) abi suurus on proportsionaalne puudustega, mida abi andmisega soovitakse kõrvaldada; 3) abi antakse kindlaks ajavahemikuks ja abi suurus on kahanev. § 5. Regionaalabi osakaal (1) Regionaalabi osakaal on abi suurus väljendatuna protsendina lubatavatest kuludest. (2) Abi, mida antakse muus vormis kui otsene rahaline abi, teisendatakse sama väärtusega rahaliseks abiks. Abi, mida antakse mitmes osas, diskonteeritakse selle hetkeväärtusesse. Diskontomääraks on «Konkurentsiseaduse» § 43 lõikes 2 nimetatud intress (riigiabi viiteintress), mis kehtis abi kättesaadavaks tegemise ajal. Otsest rahalist abi ei diskonteerita. (3) Regionaalabi osakaalu määramisel on aluseks käesoleva määruse lisas 1 toodud kaart. (4) Põhja-Eesti regiooni (Harjumaa koos Tallinnaga) puhul ei tohi abi osakaal ületada 40% lubatavatest kuludest. (5) Lõikes 4 nimetamata regioonide puhul ei tohi abi osakaal ületada 50% lubatavatest kuludest. (6) Lõigetes 4 ja 5 sätestatud abi osakaalu puhul arvutatakse abi suurus pärast otseste maksude mahaarvamist. Regionaalabi andmise korral väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleeriva Vabariigi Valitsuse määruse tähenduses võib lõigetes 4 ja 5 nimetatud abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra. Lisatava 15 protsendipunkti osas arvutatakse abi suurus enne otseste maksude mahaarvamist. (7) Abi osakaalu arvutamisel arvestatakse kogu saadava abiga, olenemata sellest, kas abi antakse üheaegselt mitme abiprogrammi alusel või riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide vahenditest. (8) Kui regionaalabi lubatavad kulud kattuvad täielikult või osaliselt mõnel teisel eesmärgil antava riigiabi lubatavate kuludega, kohaldatakse lubatavate kulude ühisele osale abi saaja jaoks soodsaimat abi osakaalu. (9) Regionaalabi investeeringuga seotud töökohtade loomiseks ja regionaalabi investeeringuks materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse võib ühendada, pidades kinni regioonile kehtestatud riigiabi osakaalust. § 6. Regionaalabi ulatusliku investeerimisprojekti puhul (1) Investeerimisprojekti puhul, mille lubatavad kulud ületavad 782 000 000 krooni (edaspidi ulatuslik investeerimisprojekt), vähendatakse § 5 lõigetes 4, 5 ja 6 toodud regionaalabi osakaalu järgmiselt: 1) ulatusliku investeerimisprojekti lubatavate kulude osale vahemikus 782 000 000 krooni kuni 1 565 000 000 krooni võib rakendada regionaalabi osakaalu kuni 50 protsendini § 5 lõigetes 4, 5 ja 6 toodud regionaalabi osakaalust; 2) 1 565 000 000 krooni ületavale lubatavate kulude osale võib rakendada regionaalabi osakaalu kuni 34 protsendini § 5 lõigetes 4, 5 ja 6 toodud regionaalabi osakaalust. (2) Lõikes 1 toodud regionaalabi osakaaludele vastav maksimaalne abi summa arvutatakse järgmise valemi kohaselt: Maksimaalne abi summa = R × (782 000 000 + 0,50 B + 0,34 C), kus R on § 5 lõigetes 4, 5 ja 7 sätestatud regionaalabi osakaal; B on lubatavate kulude osa, mis ületab 782 000 000 krooni ja on väiksem kui 1 565 000 000 krooni; C on lubatavate kulude osa, mis on suurem kui 1 565 000 000 krooni. (3) Regionaalabi andmine ulatuslikule investeerimisprojektile on keelatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) abi saaja käive enne investeeringu tegemist on vastaval kaubaturul üle 25% või tema turuosa pärast investeeringu tegemist on üle 25% vastava kaubaturu käibest või 2) ulatusliku investeerimisprojektiga saavutatav täiendav tootmisvõimsus on üle 5% vastava kaubaturu käibest, välja arvatud juhul, kui kõnealuse kauba tarbimise keskmine aastane kasvumäär viimasel viiel aastal ületab Eesti Vabariigi sisemajanduse kogutoodangu keskmise aastase kasvumäära. (4) Andmed lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohta esitab riigiabi loa taotlemisel abi andja või saaja. (5) Kui ulatuslikku investeerimisprojekti kaasfinantseeritakse Euroopa Liidu eelstruktuurivahenditest või struktuurifondide vahenditest, võib lõikes 1 sätestatud regionaalabi osakaalu suurendada, korrutades selle teguriga 1,15. Lõikes 1 sätestatud regionaalabi osakaalu võib suurendada üksnes juhul, kui kaasfinantseerimise määr Euroopa Liidu eelstruktuurivahenditest või struktuurifondide vahenditest ületab 25% abi summast. (6) Abi summa suurendamisel lõike 5 kohaselt ei tohi abi osakaal ületada 75% § 5 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud regionaalabi osakaalust. (7) Ulatuslikule investeerimisprojektile regionaalabi andmiseks peavad abi andjad taotlema rahandusministri luba vastavalt «Konkurentsiseaduse» §-le 34, olenemata sellest, kas abi antakse riigiabi programmi alusel või individuaalselt. (8) Ulatuslike investeerimisprojektide puhul peavad abi andjad säilitama abi puudutavaid dokumente vähemalt 10 aastat, alates abi selle saajale kättesaadavaks tegemise päevast. § 7. Regionaalabi investeeringuteks terasetööstusesse (1) Regionaalabi andmine terasetööstuse ettevõtjale on keelatud, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul. Terasetööstuse ettevõtjaks käesoleva määruse tähenduses loetakse ettevõtjat, kes valmistab määruse lisas 2 loetletud tooteid. (2) Väikese suurusega terasetööstuse ettevõtjale on lubatud anda regionaalabi kuni 15% ulatuses lubatavatest kuludest ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 7,5% lubatavatest kuludest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaks loetakse «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmist reguleerivas Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud ettevõtjat. § 8. Regionaalabi investeeringuteks mootorsõidukitööstusesse (1) Regionaalabi andmine mootorsõidukitööstuse ettevõtjale on keelatud. Mootorsõidukitööstus käesoleva määruse tähenduses on mootorsõidukite, mootorsõidukite mootorite ning selliste sõidukite või mootorite jaoks ettenähtud moodulite või allsüsteemide arendamine, tootmine ja koostamine kas otseselt tootja või koondprojekti raames esmatasandi tarnija poolt. (2) Lõikes 1 nimetatud mootorsõidukid käesoleva määruse tähenduses on sõiduautod, kaubikud, veoautod, sadulvedukid, autobussid ja muud kommertsveokid. Mootorsõidukiteks ei loeta võidusõiduautosid, maastikusõidukeid, mootorrattaid, haagiseid, põllumajandus- ja metsatraktoreid, haagiselamuid, erisõidukeid, kallurautosid, veokärusid ning sõjaväesõidukeid. (3) Lõikes 1 nimetatud mootorsõidukite mootorid on käesoleva määruse tähenduses mootorsõidukitel kasutatavad diisel- ja ottomootorid, elektri-, turbiin- ja gaasimootorid, kombineeritud mootorid ning muud mootorid. (4) Lõikes 1 nimetatud moodul või allsüsteem on käesoleva määruse tähenduses kogum, mis hõlmab mootorsõiduki või mootori esmatähtsaid komponente, mille on tootnud, kokku pannud või paigaldanud esmatasandi tarnija, ning mis tarnitakse elektroonilise tellimissüsteemi alusel või kindlatel tähtaegadel. Mooduliteks ja allsüsteemideks loetakse ka logistilised ladustus- ja tarnesüsteemid ning tootmisahelasse kuuluvad allhankelised tervikoperatsioonid. (5) Lõikes 1 nimetatud esmatasandi tarnija on käesoleva määruse tähenduses tootjast sõltumatu või tootjaga seotud tarnija, kes koos tootjaga vastutab mootorsõidukite, mootorsõidukite mootorite ning selliste sõidukite või mootorite jaoks ettenähtud moodulite või allsüsteemide väljatöötamise ja arendamise eest ning valmistab, monteerib või tarnib mootorsõiduki tootja jaoks tootmis- või monteerimisetapis alakooste või mooduleid. § 9. Regionaalabi investeeringuteks sünteeskiutööstusesse Regionaalabi andmine sünteeskiutööstuse ettevõtjale on keelatud. Sünteeskiutööstus käesoleva määruse tähenduses on: 1) polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamine ekstrusiooni või tekstureerimise teel, olenemata nende lõppkasutusest, või 2) polümerisatsioon, sealhulgas polükondensatsioon, kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist, või 3) mis tahes täiendavad ekstrusiooni või tekstureerimisega seotud tootmisprotsessid, mis on integreeritud võimaliku abisaaja või temaga samasse kontserni kuuluva teise äriühingu tootmisprotsessi. § 10. Rakendussätted (1) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrus nr 307 «Regionaalabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 473) tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a, välja arvatud § 8, mis jõustub 1. jaanuaril 2004. a. 1 Euroopa Komisjoni «Juhised riigipoolse regionaalabi andmiseks» (EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9) ja Komisjoni teatis «Mitut valdkonda hõlmav raamprojekt regionaalabi andmiseks ulatuslikele investeerimisprojektidele» (EÜT C 070, 19.03.2002, lk 8) Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a määruse nr 410 «Regionaalabi andmise eritingimused» lisa 1 REGIONAALABI MAKSIMAALSED OSAKAALUD Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2002. a määruse nr 410 «Regionaalabi andmise eritingimused» lisa 2 TERASETÖÖSTUSE TOODETE LOETELU Toode Eesti kaupade nomenklatuuri kood1 Malm 7201 Rauasulamid 7202 11 20; 7202 11 80; 7202 99 11 Rauamaagi ja teiste käsnrauasaaduste otsesel redutseerimisel saadud raud 7203 Raud ja legeerimata teras 7206 Rauast või legeerimata terasest pooltooted 7207 11 11; 7207 11 14; 7207 11 16; 7207 12 10; 7207 19 11; 7207 19 14; 7207 19 16; 7207 19 31; 7207 20 11; 7207 20 15; 7207 20 17; 7207 20 32; 7207 20 51; 7207 20 55; 7207 20 57; 7207 20 71 Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted 7208 10 00; 7208 25 00; 7208 26 00; 7208 27 00; 7208 36 00; 7208 37; 7208 38; 7208 39; 7208 40; 7208 51; 7208 52; 7208 53; 7208 54; 7208 90 10; 7209 15 00; 7209 16; 7209 17; 7209 18; 7209 25 00; 7209 26; 7209 27; 7209 28; 7209 90 10; 7210 11 10; 7210 12 11; 7210 12 19; 7210 20 10; 7210 30 10; 7210 41 10; 7210 49 10; 7210 50 10; 7210 61 10; 7210 69 10; 7210 70 31; 7210 70 39; 7210 90 31; 7210 90 33; 7210 90 38; 7211 13 00; 7211 14; 7211 19; 7211 23 10; 7211 23 51; 7211 29 20; 7211 90 11; 7212 10 10; 7212 10 91; 7212 20 11; 7212 30 11; 7212 40 10; 7212 40 91; 7212 50 31; 7212 50 51; 7212 60 11; 7212 60 91 Rauast või legeerimata terasest korrapäratult puntidesse keritud kuumvaltsitud vardad ja latid 7213 10 00; 7213 20 00; 7213 91; 7213 99 Rauast või legeerimata terasest muud vardad ja latid 7214 20 00; 7214 30 00; 7214 91; 7214 99; 7215 90 10 Rauast või legeerimata terasest nurk- ja profiilraud 7216 10 00; 7216 21 00; 7216 22 00; 7216 31; 7216 32; 7216 33; 7216 40; 7216 50; 7216 99 10 Roostevaba teras 7218 10 00; 7218 91 11; 7218 91 19; 7218 99 11; 7218 99 20 Roostevabast terasest lehtvaltstooted 7219 11 00; 7219 12; 7219 13; 7219 14; 7219 21; 7219 22; 7219 23 00; 7219 24 00; 7219 31 00; 7219 32; 7219 33; 7219 34; 7219 35; 7219 90 10; 7220 11 00; 7220 12 00; 7220 20 10; 7220 90 11; 7220 90 31 Roostevabast terasest vardad ja latid 7221 00; 7222 11; 7222 19; 7222 30 10; 7222 40 10; 7222 40 30 Muust legeerterasest lehtvaltstooted 7225 11 00; 7225 19; 7225 20 20; 7225 30 00; 7225 40; 7225 50 00; 7225 91 10; 7225 92 10; 7225 99 10; 7226 11 10; 7226 19 10; 7226 19 30; 7226 20 20; 7226 91; 7226 92 10; 7226 93 20; 7226 94 20; 7226 99 20 Muust legeeritud terasest vardad ja latid 7224 10 00; 7224 90 01; 7224 90 05; 7224 90 08; 7224 90 15; 7224 90 31; 7224 90 39; 7227 10 00; 7227 20 00; 7227 90; 7228 10 10; 7228 10 30; 7228 20 11; 7228 20 19; 7228 20 30; 7228 30 20; 7228 30 41; 7228 30 49; 7228 30 61; 7228 30 69; 7228 30 70; 7228 30 89; 7228 60 10; 7228 70 10; 7228 70 31; 7228 80 Sulundkonstruktsioonid 7301 10 00 Rööpad ja liiprid 7302 10 31; 7302 10 39; 7302 10 90; 7302 20 00; 7302 40 10; 7302 10 20 Õmblusteta torud ja õõnesprofiilid 7303; 7304 Rauast või terasest keevistorud, välisläbimõõduga üle 406,4 mm 7305 1 «Tolliseadustiku» § 39 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Eesti kaupade nomenklatuur Rahandusminister Harri ÕUNAPUU