Sotsiaalminister — Kooli tervisekaitsenõuded

AVALDATUD : RTL 2000, 86, 1286 REDAKTSIOON : Sotsiaalmin m 04.03.2002 Nr. 42 jõust. 01.07.2002 RTL 2002, 38, 511 Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 RTL 2002, 29, 413 Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 2000, 33, 195; 54, 349) paragrahvi 121 lõike 4, «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 6 ja paragrahvi 12 lõike 3 ja «Erakooliseaduse» (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2000, 40, 255) paragrahvi 5 lõike 5 punkti 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tervisekaitsenõuete rakendusala (1) Määrust kohaldatakse kõikide koolide, mis tegutsevad seaduse kohaselt antud koolitusloa alusel, maa-alale, hoonetele, ruumidele ja sisustusele. (2) Määrus kehtestab kohustused kooli omanikule, valdajale ja direktorile (juhatajale). § 2. Projekteerimine ja ehitamine (1) Kooli ehitusprojekt ja valminud ehitise kasutusele võtmine koolimajana kooskõlastatakse rahvatervise seaduse paragrahvi 12 lõike 3 alusel kohaliku tervisekaitsetalitusega. (2) Sanatoorsed koolid, hälvikute erikoolid, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste erikoolid ja kooli internaadid projekteeritakse ja ehitatakse lähtudes õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning laste soo, vanuse, tervise ja arengu eripärast. § 3. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning erakooliseaduses toodud mõisteid. § 4. Kooli omaniku ja kooli direktori (juhataja) vastutus Kooli omanik ja kooli direktor (juhataja) tagavad kõigile õpilastele ning personalile tervisekaitsenõuetele vastavad õppimis- ja töötingimused. Kooli direktor (juhataja) vastutab tervisekaitsenõuete täitmise eest. 2. peatükk KOOLI MAA-ALA § 5. Kooli maa-ala planeerimine (1) Koolil peab olema omaette maa-ala. Koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba kõvakattega. (2) Kooli maa-ala pindalanormid sõltuvad ühes vahetuses õppivate laste arvust järgmiselt: Õpilaste arv Maa-ala pindala (ha) kuni–40 0,3 40–80 0,5 80–190 1,2 190–320 1,7 320–390 2,0 390–780 2,2 780–1170 2,8 1170–1560 3,1 1560–1960 4,0 (3) Kooli maa-ala piiratakse heki või piirdeaiaga ning vähemalt 40% maa-alast haljastatakse. Haljastuses ei tohi kasutada mürgiseid taimi ning haljastus ei tohi takistada kooliruumide valgustatust. (4) Kooli maa-alale planeeritakse spordirajatisi, puhke- ja mänguväljakuid ning majandusõu. (5) Majandusõu planeeritakse köögi- ja teiste majandusruumide sissepääsude ette ja väljapääsuga, mis viib otse tänavale. Majandusõuel paiknevad prügikonteinerid peavad olema tihedalt sulguva kaanega ja asuma koolihoonest vähemalt 25 m kaugusel. (6) Sõidu- ja jalgteed, mis ühendavad hoone sissekäike tänavaga, ehitatakse konarusteta ning kergesti puhastatavast materjalist kattega. § 6. Valgustus ja müra (1) Kooli maa-ala peab olema pimedal ajal valgustatud. (2) Uute koolimajade välisterritooriumil hoone vahetus läheduses ei tohi liiklusmüra ületada suurust LpA,eq = 55 dB, nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste koolide puhkealadel on müra piirväärtus LpA,eq = 45 dB. 3. peatükk KOOLIHOONE JA -RUUMID § 7. Koolihoone (1) Koolihoone asend ilmakaarte suhtes projekteeritakse viisil, mis tagab õpperuumides optimaalse loomuliku valgustuse, s.o vaatesuund õpperuumide akendest peab olema ilmakaarte vahelises nurgas 65° kuni 200°. Kuni 25% õpperuumides võib vaatesuund aknast olla vahemikus 200° kuni 295° ning arvutiklassis ja kunstikabinetis põhja suunas 270°–90°. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (2) Koolihoone sissepääsud projekteeritakse tuulekojaga ning välistrepid varikatusega. (3) Koolihoone aknad peavad võimaldama tuulutamist ja aknaklaaside välispindade mugavat ruumisisest pesemist ning olema hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ning õpilastele ohutud. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (4) Liikumispuuetega õpilastele tagatakse takistusteta juurdepääs kooli maa-alale ja hoonesse ning liikumine ruumides keskkonnaministri 18. mai 1999. a määruse nr 54 «Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides» (RTL 1999, 94, 1158) kohaselt. § 8. Ruumide asukoht (1) Poeglaste tööõpetuse ruum ja võimlaruumid planeeritakse esimesele korrusele. (2) Sööklaruume ja riidehoiuruume võib projekteerida soklikorrusele, kui ruumi sügavus maapinnast ei ületa 1,5 m. (3) Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel. Õpperuumid ei tohi olla läbikäidavad. (4) Keemiakabineti abiruum peab asuma klassitahvli poolel. Abiruum projekteeritakse kahe uksega, millest üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad avanema evakuatsiooni suunas. § 9. Ruumide kõrgus ja pindala (1) Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 3,0 m, teistes vähemalt 2,5 m. (2) Ruumide pindala oleneb minimaalsest pindalast ühe õpilase kohta alljärgnevate normide kohaselt: Jrk nr Ruumi nimetus* Minimaalne pindala ühe õpilase kohta, m2 Pindala olenemata õpilaste arvust, m2 Ruumide arv Õpperuumid 1. 1. klassi ruum 2,0 mitte väiksem kui 30 2. 2.–3. klassi käsitööruum 2,0 3. 4.–6. klassi tööõpetuse (käsitöö) ja kodunduse ruum 2,0 4. Füüsika-, keemia-, bioloogia- ja kunstikabinet 2,0 5. Pikapäevarühma tuba 2,0 6. 2.–12. klassi ruum 1,7 mitte väiksem kui 30 7. Emakeele-, ajaloo-, geograafia- ja matemaatika ainekabinet 1,7 8. Ainekabineti abiruum – 16 9. Võõrkeele kabinet, õppeköögiruum 2,5 10. Tütarlaste käsitööruum 3,6 mitte väiksem kui 30 11. Poeglaste tööõpetuse ruum 4,5–5,4 12. Muusikaõpetuse ruum 50 13. Algkooli võimlasaal (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 12×12=144 1 saal 14. Võimlasaal 1–2 paralleelklassiga koolis (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 12×24=288 1 saal 15. Võimlasaal 3 paralleelklassiga koolis (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 12×24=288 2 saali 16. Võimlasaal 4 paralleelklassiga koolis (2 saali) (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 12×24=288 18×30=540 1 saal 1 saal Võimlasaali abiruumid (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 17. Riietusruumid, duðiruumid 1,5–2 1 poeglastele 1 tütarlastele 18. Tualettruumid 2, sellest WC-kabiin 1,2×0,8 1 poeglastele 1 tütarlastele 19. Spordiinventari ruum 16–32 20. Kehalise kasvatuse õpetaja tuba 9–12 Sööklaruumid ** 21. Kuumköök 30–40 22. Toiduainete ettevalmistusruum 16 23. Toiduaineteladu 5–10 24. Toidunõude pesemisruum 14–20 25. Personaliruum 5–9 26. Duðiruum, tualettruum 3 1 27. Söögisaal 0,75 ühe istekoha kohta söögisaalis 28. Arstikabinet 5×3,2 = 16 29. Aula 0,6–1,0 30. Riidehoiuruum 0,35 Abipersonali (koristajate) ruumid 31. Personaliruum 6–16 32. Koristusinventari ruum 4 1 igal korrusel Tualettruumid 33. Õpilastele 0,1 igal korrusel üks tütarlastele ning üks poeglastele 34. Personalile 3 1 kümne õpetaja kohta 35. Ratastooli kasutajale 5,5 1 36. Taastusruumid, koridorid 0,75 Internaadiruumid 37. Üldpindala 12,0 38. Magamistuba 6,0 * Tabelis nimetamata ruumide pindala käesolev määrus ei reguleeri. ** Sööklaruumide koosseisu ning suurust võib muuta kooskõlastatult kohaliku tervisekaitsetalitusega lähtuvalt õpilaste arvust ning toidu käitlemise tehnoloogiast. § 10. Internaadiruumid (1) Koolihoones asuvad internaadiruumid planeeritakse õpperuumidest võimalikult kaugele. (2) Internaati planeeritakse õpperuum(id), puhkeruum(id), magamistoad, tualett- ja duðiruumid, abiruumid. Internaadi magamistoad ei tohi olla läbikäidavad. Õpperuumideks võib kasutada kooli õpperuume. § 11. Arvutiklassi ruum Arvutiklassi ruumile ja arvutiõppele esitatavad tervisekaitsenõuded kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 88, 804) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 7 alusel. § 12. Ujula Kooli ujulat projekteeritakse ja ujulat kasutatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1996. a määrusega nr 185 kinnitatud «Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996» (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029) kohaselt. § 13. Ruumide viimistlus (1) Koolihoone ehitamisel, remontimisel ja renoveerimisel kasutatakse materjale, mille terviseohutus on tõendatud Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a määrusega nr 230 kinnitatud «Ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine» (RT I 1996, 70, 1209; 1997, 61, 1029; 2000, 33, 202) punktis 4 sätestatud korras. (2) Õpperuumide siseviimistluses kasutatavad materjalid ei tohi takistada kõne kuuldavust. Sobivaks järelkõlakestuseks klassiruumides on 0,8 s, nägemis- ja kuulmispuudega õpilaste klassiruumides 0,6 s. (3) Õpperuumide seinad peavad olema siledad ning kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga. Õpperuumide seinte kattematerjalina ei tohi kasutada tapeeti. (4) Sööklaruumides, kus käideldakse pakendamata toitu, aga samuti tualettruumides ja duðiruumides peavad seinad ning põrandad olema siledad ning 1,5 m kõrguselt kaetud keraamiliste plaatide või muu niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergestipuhastatava materjaliga. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (5) Trepiastmete kattematerjal ei tohi olla libe. (6) Arvutiklassi põrand kaetakse antistaatilise materjaliga. [§ 14 kehtib kuni 01.07.2002] § 14. Müra (1) Uue koolihoone projekteerimisel ja ehitamisel ning vana koolihoone remontimisel ja renoveerimisel rakendatakse meetmeid müra vähendamiseks. (2) Liiklusmüra suurus suletud akendega õpperuumides ei tohi ületada LpA,eq = 35dB. Kooli tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ei tohi ületada LpA,max = 35dB õpperuumides ja LpA,max = 45dB kooli maa-alal hoone vahetus läheduses. [RTL 2002, 38, 511; 01.07.2002] § 15. Ruumide valgustus (1) Kooliruumides peab olema loomulik valgustus, v.a personali tualettruumides, laoruumides, koristusinventari ruumides ja teistes abiruumides. (2) Akende klaasitud pindala suuruseks projekteeritakse vähemalt 1/6 põrandapinnast, tagades ruumide loomuliku valgustuse koefitsiendi vähemalt 1,5% ruumi kõige kaugemas punktis aknast. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (3) Akende paiknemisel ainult ühes ruumi seinas ei tohi õpperuumi laius, s.o vahemaa akendega seinast selle vastasseinani, olla üle 6 meetri. Laiema ruumi puhul kasutatakse parempoolset loomulikku lisavalgustust. (4) Uue kooli ehitamisel projekteeritakse aknalaudade kõrgus põrandast mitte üle 0,8 m. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (5) Aknalaudadele ei tohi asetada suurelehelisi kõrgeid toataimi ja esemeid, mis takistavad valguse pääsu ruumi. (6) Aknaklaaside välispinda pestakse mitte harvem kui üks kord poolaasta jooksul ning sisepinda vähemalt üks kord kvartalis. (7) Päikesekiirguse ja õpperuumide ülekuumenemise vähendamiseks peavad õpperuumide akendel olema heledavärvilised katted peegelduskoefitsiendiga mitte vähem kui 40%. (8) Peegelduva helkimise vältimiseks peavad koolimööbel, õpperuumide seinad ning õppevahendid olema mati pinnaga. (9) Loomulik ja kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse kõigil õppekohtadel. Eelistama peab vasakpoolset loomuliku valguse suunda õppekohale. (10) Koolitahvli kohale paigaldatakse kohtvalgusti(d), kui ruumi üldvalgustus ei taga tahvli nõuetele vastavat valgustatust. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (11) Kunstliku (tehis)valgustuse valgustatus peab vastama alljärgnevalt toodud väärtustele: (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) Jrk nr Koha ja/või ruumi nimetus Minimaalne valgustatus luksides (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) Pind, mille kohta kehtib valgustatuse väärtus (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) 1. Klassitahvel Vertikaalpind tahvli keskel Kunstikabinet 500 Tööpind 2. Klassiruum, õppeainekabinet, poeglaste tööõpetuse ruum 300 Tööpind 3. Arvutilaud ja klaviatuur Tööpind Tütarlaste käsitööruum 400 Tööpind 4. Aula Põrand Söögisaal, einelauaruum 200 Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast Võimlasaal Põrand 5. Koridorid, tualettruumid 200 Põrand 6. Spordiinventariruum ja laoruumid 50 Põrand 7. Magamistoad 75 Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast (12) Valgustatust mõõdetakse uue koolihoone kasutuselevõtmisel, pärast elektrisüsteemi renoveerimist, mittevastavuse kahtluse korral ja riikliku järelevalve ettekirjutuse alusel. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) § 16. Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima (1) Koolis kasutatav vesi peab vastama veeseaduse (RT 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47, 61,987; 1999, 10,155; 54, 583) alusel kehtestatud joogiveenõuetele. (2) Koolis peab olema külma- ja soojaveevarustus, reo- ja sademeveekanalisatsioon, ventilatsioon ja keskküte. Olemasolev ahjuküte on lubatud kuni koolihoone renoveerimiseni juhul, kui ahjusuu on väljaspool õpperuumi. (3) Soojaveevarustus peab olema õppeköögi ruumis, poeglaste tööõpetuse ruumis, tualettruumides, arstikabinetis, sööklaruumides, duðiruumides, koristusinventari ruumis, keemiakabineti abiruumis. (4) Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisruumis vähemalt 65 °C. (5) Õpperuumide õhutemperatuur peab olema 20 °C ± 2 °C, võimlasaalis 16 °C ± 2 °C ja duðiruumides 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter. (6) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 30%–70%. (7) Vähemalt 1/3 õpperuumi akendest peavad olema tuulutamiseks avatavad. Õhutusakende pindala peab olema vähemalt 1/50 põrandapindalast. (8) Kõiki õpperuume tuulutatakse igal vahetunnil ning taastusruume iga õppetunni ajal. (9) Ventilatsioonisüsteem peab tagama õhu liikumise kõrgema saastatusega ruumide suunas. Õhuliikumise kiirus ruumides ei tohi ületada 0,2 m/s. (Sotsiaalmin m 08.02.2002 Nr.32 jõust.01.03.2002 - RTL 2002, 29, 413) (10) Toidu käitlemise ruumides, võimlaruumides, duðiruumides, riietehoiuruumides, füüsikakabinetis, keemiakabinetis, arvutiklassis, tööõpetuseruumis, arstikabinetis, tualettruumides, ujulas ja aulas peab olema sundventilatsioon. Loomuliku ventilatsiooniga õpperuumides peab olema autonoomne väljatõmme. (11) Sundventilatsiooni abil ruumidesse suunatav välisõhk peab olema soojendatud. (12) Ruumi õhuvahetuse vajalik maht ühes tunnis määratakse alljärgnevalt: Jrk nr Ruumi nimetus Õhuvahetuse maht või kordsus ühes tunnis 1. Klassiruumid, ainekabinetid 16 m3 ühe õpilase kohta 2. Tööõpetuse ruumid, arvutiklass, kunstikabinet, muusikaklass, aula 20 m3 ühe õpilase kohta 3. Võimlasaal 80 m3 ühe õpilase kohta 4. Võimla riietusruumid 1,5 korda 5. Duðiruumid 5,0 korda Sööklaruumid 6. Kuumköök Arvutuse järgi 7. Toiduainete ettevalmistusruum sissepuhe 3,0 korda, väljatõmme 4,0 korda 8. Toidunõude pesemisruum sissepuhe 4,0 korda, väljatõmme 6,0 korda 9. Toiduaineteladu 2,0 korda 10. Söögisaal vähemalt 20 m3 ühe istekoha kohta 11. Tualettruumid 50 m3 klosetipoti kohta 25 m3 pissuaari kohta 12. Õpetajate tuba, arstikabinet 1,5 korda 13. Raamatukogu 1,0 korda 14. Magamistoad 1,5 korda 15. Riidehoiu- ja laoruumid 1,5 korda 16. Ruumid rõivaste kuivatamiseks 3,0 korda § 17. Ruumide korrashoid (1) Kõiki kasutuselolevaid õpperuume peab iga päev niiskelt koristama. Tualettruume ja koridore koristatakse pärast iga vahetundi ning võimlasaali pärast õppetunni lõppemist. (2) Ruumide koristamisel kasutatava pesemisvahendi pakendil peab olema eestikeelne kasutamisõpetus ning vahendi koostis. (3) Ruumide koristamisel ja puhastamisel kasutatavate koristus- ja puhastusvahendite valik ning kogus peab tagama puhtuse ja nakkusohutuse. (4) Koristus- ja puhastusvahendeid hoitakse koristusinventariruumis. Tualettruumide koristusinventari peab märgistama ning hoidma eraldi kapis. (5) Õpilased võivad koristada klassiruumi kaitseriietuse (kittelpõlle) kandmisel. Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide koristamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel. 4. peatükk RUUMIDE SISUSTUS § 18. Koolimööbel (1) Igal õpilasel peab olema mugav koolipink või laud, mis vastab tema kasvule. (2) Koolimööbli soetamisel peab müüjalt ja/või tootjalt nõudma Tervisekaitseinspektsiooni kooskõlastust mööbli vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele. (3) Koolipinkide ja laudade asetus peab tagama õpilaste ja õpetaja vaba liikumise õpperuumides ning iga õppimiskoha normikohase valgustatuse ja õpperuumide mugava koristamise. (4) Koolipinkide ridadena asetuse korral peab vahemaa tahvlist esimese koolipingini olema vähemalt 2,4 m, millega tagatakse 1. klassi õpilasele vähemalt 35° vaatenurk koolitahvlile ning järgmiste klasside õpilastele vähemalt 30° vaatenurk koolitahvlile. (5) Koolipinkide ning tahvli mittetraditsioonilise asetuse korral peab olema tagatud vähemalt 30° vaatenurk eksponeeritavale materjalile ning võimalus vaatenurka muuta ratastel liikuva tooli abil. (6) Õpilase õppimiskoha maksimaalne kaugus tahvlist ei tohi olla üle 10 m. (7) Koolipinkide esimese rea ja demonstratsioonilaua vahekaugus keemiakabinetis peab olema vähemalt 0,8 m. § 19. Klassitahvel (1) Klassitahvel võib olla valge vähemalt 80% peegelduskoefitsiendiga või tumedavärviline kuni 20% peegelduskoefitsiendiga. (2) Klassitahvli pinnakate peab olema tasane, sile, kriimustusteta ja teiste nähtavate pinnadefektideta, ühtlase värvusega ning matt. Muusikaklassi tahvlil peab olema noodijoonestik. § 20. Tütarlaste käsitöö- ja poeglaste tööõpetuse ruum (1) Õppeköögis peavad olema elektripliidid, toiduainete töötlemislauad, nõudepesuvannid, külmutuskapp ja muu toidu valmistamiseks vajalik inventar. Inventari ja seadmete paigutus ruumis peab tagama toidu käitlemise ohutuse. (2) Õmblusklassis peavad olema töölauad (sh lõigete joonestamiseks ja juurdelõikamiseks), õmblusmasinad, mannekeenid ja proovipeeglid. (3) Poeglaste tööõpetuse ruum tuleb sisustada vastavalt õppe eesmärgile. Tööõpetuse ruumis peab olema tagatud iga õppetöökoha normikohane valgustatus, õhuvahetus (vajadusel kohtventilatsioon) ning tööohutus. § 21. Tualettruumid (1) Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel õpperuumide sissekäikudest võimalikult kaugel. (2) Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse. (3) Tualettruumidesse paigaldatakse klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele. Tütarlaste ning naispersonali tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kohale käsiduðð. (4) Kooli internaadis peavad olema tualettruumid eraldi tütarlastele ja poeglastele. Tütarlaste tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kohale käsiduðð. § 22. Võimlaruumid (1) Võimla igas duðiruumis peab olema üks duðð ning üks pooles tavakõrguses valamu käte ja jalgade pesemiseks võimlemisrühma kolme õpilase kohta. (2) Duðiruumides ei tohi kasutada puidust põrandareste. (3) Kehalise kasvatuse tundi võib võimla saalis läbi viia ainult ühele klassile (rühmale) korraga. Võimlasaalis mõõtmetega alates 18×30 m on lubatud korraldada korraga kahe klassi tund. § 23. Sööklaruumid (1) Söögisaalis või söögisaali eesruumis peavad olema kätepesuvalamud arvestusega üks valamu 20 söögisaali istekoha kohta. (2) Laudade asetus söögisaalis peab tagama vaba liikumise õpilastele ning personalile. § 24. Arstikabinet Arstikabineti sisustus peab vastama sotsiaalministri 24. augusti 1995. a määruse nr 51 «Koolitervishoiu korraldamine» (RTL 1995, 60, 2007) lisas 4 toodud loetelule. § 25. Riidehoiuruum Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 26. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks sotsiaalministri 7. veebruari 1995. a määrus nr 8 «Põhikooli ja gümnaasiumi tervisekaitse eeskiri» (RTL 1995, 12, lk 415) käesoleva määruse jõustumisest alates. § 27. Määruse jõustumine Määrus jõustub projekteeritavatele koolidele 1. augustil 2000. a ja tegutsevatele koolidele 1. jaanuaril 2003. a.