Teede- ja Sideminister — Eesti numeratsiooniplaan ja tehnilised nõuded numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi ja lühinumbri kasutamisele

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 08.12.2000 nr 109 (RTL 2000, 127, 2039) 18.12.2000 16.03.2001 nr 22 (RTL 2001, 41, 577) 02.04.2001 Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116) paragrahvi 113 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse eesmärk ja reguleerimisala (1) Eesti numeratsiooniplaanis (edaspidi numeratsiooniplaan) sätestatakse numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite üldine kasutusviis, -otstarve ja -reþiim telekommunikatsiooni vajadusteks Eestis ning määratakse kindlaks telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks vajalike numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite paiknemine ühtses numeratsiooniväljas, samuti tehnilised nõuded numeratsioonivahemike, tunnuskoodide ja lühinumbrite kasutamiseks. (2) Käesoleva määruse eesmärk on tagada piiratud ressursi efektiivne ja ratsionaalne kasutamine, luua eeldused telekommunikatsioonituru täielikuks avanemiseks konkurentsile, tagada telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele ja telekommunikatsiooniteenuse pakkujatele võrdsed võimalused numeratsiooni kasutamiseks ning ühtlustada numeratsiooni kasutamine rahvusvaheliste nõuetega. (3) Käesoleva määrusega kehtestatakse numeratsiooniplaan seisuga 1. juuni 2000. a (lisa 1) ja selle muudatused 1. jaanuariks 2001. a (lisa 2). § 2. Numbri struktuur ja pikkus (1) Rahvusvaheline number koosneb riigikoodist (Country Code, CC) ja sellele järgnevast riigisisesest numbrist (National Significant Number, NSN). Eesti riigikood on 372. Rahvusvahelise numbri pikkus võib olla kuni 15 numbrimärki (lisa 3). (2) Riigisisene number koosneb suunanumbrist (National Destination Code, NDC) ja sellele järgnevast tarbija numbrist (Subscriber Number, SN). (3) Tarbija number käesoleva määruse tähenduses on numbrimärkide kombinatsioon, mille järgi eristatakse telekommunikatsiooniteenuse kasutajat. Tarbija numbri pikkus numeratsioonialade kaupa on määratletud käesoleva määruse peatükkides 2 ja 3. [RTL 2000, 127, 2039 - jõust.18.12.2000] § 3. Prefiks (1) Prefiks on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis liidetakse numbri valimisel riigikoodi või suunanumbri ette ja mis võimaldab valida teises riigis või riigi siseselt teise piirkonna või mobiiltelefonivõrgu numbrit. Prefiks ei kuulu rahvusvahelise numbri koosseisu. (2) Rahvusvaheline prefiks (International prefix) on numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab valida rahvusvahelist numbrit. (3) Riigisisene (kaugvalimise) prefiks (National (trunk) prefix) on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis võimaldab valida teises geograafilises piirkonnas või teises telekommunikatsioonivõrgus asuvat numbrit. § 4. Numeratsiooniala Numeratsiooniala on järjestikuste numbrite hulk, millel on ühiselt määratud numbri algusosa. 2. peatükk NUMERATSIOONIPLAAN 1. jagu Geograafiline ja mittegeograafiline number § 5. Geograafiline number (1) Eestis kasutatakse avatud numeratsiooniplaani, mis põhineb geograafilisel (haldusterritoriaalsel) jaotusel. (2) Geograafiline number on number, mis on seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Geograafilise numbri pikkus koos suunanumbriga on seitse numbrimärki. (3) Eesti geograafilised numbrid asuvad järgmistes numeratsioonialades: 1) 32, 33, 35, 38, 39; 2) 43 kuni 48; 3) 60 kuni 69; 4) 73 kuni 79. [RTL 2000, 127, 2039 - jõust.18.12.2000] § 6. Suunanumber (1) Suunanumber on numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis identifitseerib riigisisest geograafilist piirkonda. (2) Eestis kasutatakse järgmisi geograafiliste numbrite suunanumbreid: 1) Lääne-Virumaa 32; 9) Hiiumaa 46; 2) Ida-Virumaa 33; 10) Läänemaa 47; 3) Narva 35; 11) Raplamaa 48; 4) Järvamaa 38; 12) Valgamaa 76; 5) Sillamäe 39; 13) Jõgevamaa 77; 6) Viljandimaa 43; 14) Võrumaa 78; 7) Pärnumaa 44; 15) Põlvamaa 79; 8) Saaremaa 45; 16) Tartumaa 7. (3) Tallinna ja Harjumaa geograafilistel numbritel suunanumbrit ei ole. § 7. Mittegeograafiline number (1) Mittegeograafiline number on number, mis ei ole seotud konkreetse geograafilise piirkonnaga ja mis ei sisalda geograafilist informatsiooni. Mittegeograafilised numbrid on: 1) mobiiltelefonivõrkude numbrid; 2) teenusenumbrid; 3) lühinumbrid; 4) muud mittegeograafilised numbrid. (11) Mittegeograafilise numbri pikkus on järgmine: 1) numeratsioonialades 50 kuni 59 paiknevad numbrid - kaheksa numbrimärki; 2) numeratsioonivahemikus 800 0000000 kuni 800 0999999 paiknevad rahvusvaheliste teenuste numbrid - kümme numbrimärki; 3) numeratsioonivahemikus 800 10000 kuni 800 19999 paiknevad rahvusvaheliste tarbijale maksevabade teenuste numbrid - kaheksa numbrimärki; 4) numeratsioonivahemikus 800 2000 kuni 800 9999 ja numeratsioonialades 900, 901, 907 paiknevad teenusenumbrid - seitse numbrimärki; 5) lühinumbrid - vastavalt paragrahvis 151 sätestatule; 6) muud mittegeograafilised numbrid - seitse numbrimärki. (2) Eestis kasutatavad mittegeograafilised numbrid asuvad järgmistes numeratsioonialades: 1) mobiiltelefonivõrkude numbrid 50 kuni 59; 2) [Kehtetu - jõust.02.04.2001] 3) lühinumbrid 10 kuni 19; 4) teenusenumbrid 800, 900, 901, 907. 5) muud mittegeograafilised numbrid [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] 70 kuni 72 ja 81 kuni 89 § 8. Geograafilise ja mittegeograafilise numbri valimise kord (1) Telefonivõrgu sama geograafilise piirkonna numbri valimisel valitakse tarbija number ilma prefiksi ja suunanumbrita. (2) Telefonivõrgu teise geograafilise piirkonna numbri või mobiiltelefonivõrgust geograafilise numbri valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks - suunanumber - tarbijanumber. (3) Mittegeograafilise numbri valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks - tarbijanumber, välja arvatud paragrahvis 16 sätestatud juhul. [RTL 2001, 41, 577 - jõust.02.04.2001] § 9. Prefiksid (1) Telefonivõrgus on rahvusvaheline prefiks «8 00». Mobiiltelefonivõrgus on rahvusvaheline prefiks «00». (2) Telefonivõrgus on riigisisene (kaugvalimise) prefiks «8 2». Mobiiltelefonivõrgus on riigisisene prefiks «2». 2. jagu Teenusenumbrid § 10. Numeratsiooniala «800» numbrid (tarbijale maksevabad teenusenumbrid) (1) Numeratsioonialas «800» paiknevatel numbritel osutatakse tarbijale teenust tasuta telekommunikatsiooniteenuse abil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks - teenusenumber. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] § 11. Numeratsiooniala «900» numbrid (eritasuga telefoniteenuse numbrid) (1) Numeratsioonivahemikus 900 0000 kuni 900 9999 paiknevatel numbritel osutatakse tarbijale teenust teenuseosutaja määratud tasuga telekommunikatsiooniteenuse abil. (2) Numeratsioonivahemikku 900 0000 kuni 900 9999 kuuluvad numbrid jagunevad vastavalt osutatava teenuse liigile järgmiselt: 1) 900 0000 kuni 900 1999 - reklaam, konsultatsiooniteenused; 2) 900 2000 kuni 900 2999 - meelelahutus; 3) 900 3000 kuni 900 4999 - muud teenused; 4) 900 5000 kuni 900 5999 - reklaam, konsultatsiooniteenus; 5) 900 6000 kuni 900 6999 - heategevus ja muud samaliigilised teenused; 6) 900 7000 kuni 900 7999 - telefonihääletus; 7) 900 8000 kuni 900 8999 - muud teenused; 8) 900 9000 kuni 900 9999 - andmeside. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks - teenusenumber. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] § 12. Numeratsiooniala «901» numbrid (1) Numeratsioonivahemikku 901 0000 kuni 901 9999 kuuluva numbri väljastamise eelduseks on andmesideteenuse osutamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine telefonivõrgus toimub järgmiselt: 8 - teenusenumber. § 13. Numeratsiooniala «907» numbrid (1) Numeratsioonivahemikku 907 0000 kuni 907 9999 kuuluvad numbrid on üldkasutatava telefoni (taksofoni) teenuse numbrid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonivahemikku kuuluvate numbrite riigisisene valimine toimub järgmiselt: riigisisene prefiks - teenusenumber. 3. jagu Lühinumbrid § 14. Lühinumber (1) Lühinumber on kolme- kuni viiekohaline number, mis tagab tarbijale telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja või muude adressaatide, sealhulgas politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lihtsustatud valimise. Lühinumbrid jagunevad operaatorikoodideks ja teenuste lühinumbriteks. (2) Operaatorikood on lühinumber, mille abil tagatakse tarbijale võimalus valida sobiv rahvusvahelise või riigisisese telekommunikatsiooniteenuse osutaja. (3) Teenuse lühinumber on lühinumber, mille abil tagatakse tarbijale võimalus valida lihtsustatult erinevat liiki teenust, sealhulgas hädaabiteenistuse ja politsei väljakutset, vältimatut psühholoogilist abi ning infoteenust. (4) Lühinumbri väljastamise eelduseks on järgmised asjaolud: 1) pakutava teenuse järele on laialdane nõudlus; 2) pakutav teenus on sotsiaalselt tähtis; 3) vajalik on lihtsa ja kiire juurdepääsu tagamine teenusele. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] § 15. Lühinumbrite kasutamine (1) Lühinumbrid on kasutusel numeratsioonialades «1», «7»ja «9». (2) Numeratsioonialas «1» paiknevad järgmised lühinumbrid: 1) üleriigiline politsei väljakutse lühinumber 110; 2) üleriigiline hädaabiteenistuse väljakutse lühinumber 112; 3) numbriinformatsiooni neljakohalised numbrid 1181 kuni 1188; 4) muude teenuste kolme- ja neljakohalised numbrid; 5) Üleriigiline vältimatu psühholoogilise abi lühinumber 126. (3) Numeratsioonialas «7» paikneb lühinumber 777. (4) Numeratsioonialas «9» paiknevad järgmised lühinumbrid: 1) kolmekohalised lühinumbrid vahemikus 902-943; 2) neljakohalised lühinumbrid vahemikus 9900-9998. [RTL 2000, 127, 2039 - jõust. 18.12.2000] § 151. Lühinumbrite pikkus (1) Kolmekohalised teenuse lühinumbrid asuvad numeratsioonivahemikes 110 kuni 117; 119, 123, 126 kuni 129; 137 kuni 140; 145 kuni 147; 156 kuni 158; 160, 165, 173 kuni 176; 180 kuni 187; 193 kuni 199. (2) Numeratsioonialade 11 kuni 19 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata numeratsioonivahemikes paiknevad nelja- või viiekohalised teenuse lühinumbrid. (3) Operaatorikoodide pikkus on sätestatud paragrahvi 26 lõikes 2. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] § 16. Lühinumbrite valimine (1) Lühinumbrite valimisel prefiksit ei valita. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. jõust.02.04.2001] 4. jagu Vabad numeratsioonialad § 17. Vabad numeratsioonialad (1) Vabad numeratsioonialad on: 1) 2; 2) 30, 31, 34, 36, 37; 3) 40, 41, 42, 49; 4) [Kehtetu - jõust. 18.12.2000] 5) 801 kuni 809; 6) [Kehtetu - jõust. 18.12.2000]; 7) 902 kuni 906, 908 ja 909; 8) 95 kuni 98. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud numeratsioonialad on jäetud edasiseks kasutamiseks ja nendest numeratsioonialadest numbreid ei reserveerita. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] 5. jagu Tunnuskoodid § 18. Tunnuskood Tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse operaatori identifitseerimiseks telekommunikatsiooniteenuse osutamisel või telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel, samuti telekommunikatsioonivõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks. § 19. Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood (ISPC) (1) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvahelise koodi (rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi, International Signalling Point Code , ISPC) abil identifitseeritakse rahvusvahelise väljundiga telefonijaam jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel (lisa 4). (2) Telekommunikatsioonivõrgu rahvusvaheline kood koosneb piirkondlikust telekommunikatsioonivõrgu koodist (Signalling Area/Network Code, SANC) suurusega vastavalt 3 bitti (numbrid 0 kuni 7) ja 8 bitti (numbrid 0 kuni 255), millele järgneb telefonijaama identifitseeriv parameeter (Signalling Point Identification) suurusega 3 bitti (numbrid 0 kuni 7). (3) Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. § 20. Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood (NSPC) (1) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisese koodi (riigisisese signalisatsioonipunkti koodi, National Signalling Point Code, NSPC) abil identifitseeritakse riigisisese väljundiga telefonijaam jaamadevaheliste tehniliste signaalide vahetamisel. (2) Telekommunikatsioonivõrgu riigisisene kood on neljakohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XXXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. § 21. Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood (IIN) (1) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi (Issuer Identifier Number, IIN) kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamisel ning arveldamisel. (2) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja kood on maksimaalselt seitsmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul ABCDEXX, kus AB on 89, CDE on 372 (Eesti riigi kood) ja X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (3) Telekommunikatsiooniteenuse osutaja koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. § 22. Mobiiltelefonivõrgu kood (MNC) (1) Mobiiltelefonivõrgu koodi (Mobile Network Code, MNC) abil identifitseeritakse mobiiltelefonivõrku. (2) Mobiiltelefonivõrgu kood on kahekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul XX, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (3) Mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamine kooskõlastatakse rahvusvaheliselt. [RTL 2000, 127, 2039 - jõust. 18.12.2000] 3. peatükk NUMERATSIOONIPLAANI MUUDATUSED 1. jagu Uute prefiksite kasutuselevõtt § 23. Rahvusvaheline prefiks (1) 1. augustist 2000. a võetakse kasutusele rahvusvaheline prefiks «00». Prefiksi «8 00» kasutamine lõpetatakse. (2) 1. augustist 2000. a toimub rahvusvahelise numbri valimine järgmiselt: 00 - riigikood - suunanumber - tarbijanumber. § 24. Riigisisene (kaugvalimise) prefiks (1) 1. augustist 2000. a võetakse kasutusele riigisisene prefiks «0». Prefiksite «8 2», «8» ja «2» kasutamine lõpetatakse. (2) 1. augustist 2000. a toimub riigisisese numbri valimine järgmiselt: 0 - suunanumber - tarbijanumber. 2. jagu Suunanumbrid § 25. Suunanumbrid «58» ja «59» 1. jaanuarist 2000. a viiakse suunanumbrid «58» ja «59» mobiiltelefonivõrkude eristamiseks kuuluvasse numeratsioonialasse. 3. jagu Operaatorikoodid § 26. Operaatorikoodide kasutuselevõtmine (1) Operaatorikoodi valimisega (Carrier selection) määrab tarbija telekommunikatsiooniteenuse osutaja, kes võimaldab valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit. (2) Operaatorikoodid paiknevad numeratsioonialas 10. Operaatorikoodide pikkus on järgmine: 1) 100 kuni 107 - kolmekohalised numbrid; 2) 1080 kuni 1097 - neljakohalised numbrid; 3) 10980 kuni 10999 - viiekohalised numbrid. (3) Rahvusvahelise numbri valimine, kasutades operaatorikoodi, toimub järgmiselt: 10X(X) 00 – riigikood – suunanumber – tarbijanumber, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (4) Riigisisese numbri valimine, kasutades operaatorikoodi, toimub järgmiselt: 10X(X) 0 – suunanumber – tarbijanumber, kus X on numbrimärk vahemikus 0 kuni 9. (5) Operaatorikoodid võetakse kasutusele 1. jaanuarist 2001. a. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] § 27. Kõnede võimaldamine operaatori eelneva valiku abil (Carrier pre-selection) (1) Operaatori eelneva valiku (Carrier pre-selection) abil määrab tarbija eelnevalt telekommunikatsiooniteenuse osutaja võimaldamaks valida rahvusvahelist või riigisisest numbrit ilma operaatorikoodi valimata. (2) Rahvusvahelise numbri valimine operaatori eelneva valikuga toimub järgmiselt: 00 – riigikood – suunanumber – tarbijanumber. (3) Riigisiseste numbrite valimine operaatori eelneva valiku abil toimub järgmiselt: 0 – suunanumber – tarbijanumber. (4) [Kehtetu - jõust.02.04.2001] [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] 4. jagu Lühinumbrite korrastamine § 28. Numeratsiooniala «10» vabastamine Numeratsioonivahemikus 1000 kuni 1099 paiknevate numbrite kasutamine lühinumbritena lõpetatakse 1. detsembriks 2000. a ja numeratsiooniala vabastatakse operaatorikoodide kasutuselevõtmiseks. § 29. Numeratsiooniala «777» vabastamine (1) Lühinumber 777 viiakse üle numeratsioonivahemikku 1200 kuni 1899 1. detsembriks 2000. a § 30. Numeratsioonialade «902», «91» kuni «94» ja «99» vabastamine (1) Numeratsioonialades «902», «91», kuni «94» ja «99» paiknevad lühinumbrid viiakse üle numeratsioonivahemikku 1200 kuni 1899 ja numeratsiooniala vabastatakse 31. detsembriks 2000. a. § 31. Numeratsiooniala «118» numbrite pikkus (1) Numeratsioonialasse «118» kuuluvatele numbritele 1181, 1182, 1184 ja 1188 säilitatakse nende senine pikkus. (2) Uued lühinumbrid numeratsioonialast «118» väljastatakse neljakohalistena, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Alates 1. augustist 2000. a väljastatakse numeratsioonialast 1180X ja 1189X uued lühinumbrid pikkusega viis numbrikohta, kusjuures X tähistab numbrimärki vahemikus 0 kuni 9. § 32. Numeratsioonialade «777», «902» kuni «906», «908», «909», «91» kuni «94» ja «99» jätmine edaspidiseks kasutamiseks Alates 1. jaanuarist 2001. a jäetakse numeratsioonialadesse «777», «902» kuni «906», «908», «909», «91» kuni «94» ja «99» kuuluvad numbrid edaspidiseks kasutamiseks. § 321. Rakendussäte Käesoleva määruse paragrahvi 7 lõike 11 punktis 1 sätestatut ei kohaldata enne 2000. aasta 1. augustit kasutusel olnud seitsme- ja üheksakohaliste mobiiltelefonivõrkude numbrite puhul. Nimetatud numbrite senine pikkus säilitatakse järgmistes numeratsioonivahemikes: 1) 5000000 kuni 5099999; 2) 5100000 kuni 5189999; 3) 5195000 kuni 5195999; 4) 5200000 kuni 5299999; 5) 5500000 kuni 5549999; 6) 5570000 kuni 5589999; 7) 5640000 kuni 5644999; 8) 5651000 kuni 5655999; 9) 5658000 kuni 5659999; 10) 567000000 kuni 568399999; 11) 568450000 kuni 568499999; 12) 568500000 kuni 568999999. [RTL 2001, 41, 577 - jõust. 02.04.2001] 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 33. Määruse kehtivusaeg Määrus kehtib 31. oktoobrini 2002. a. Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 1 EESTI NUMERATSIOONIPLAAN SEISUGA 1. JUUNI 2000 00586 Teine numbrikoht 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 Es 1 lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid im 2 en 3 L.-Virumaa L.-Virumaa Narva Järvamaa Sillamäe e 4 Viljandimaa Pärnumaa Saaremaa Hiiumaa Läänemaa Raplamaa nu 5 Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Mobiiltelefon Kaugotsing Kaugotsing mb 6 Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa Tallinn, Harjumaa ri 7 Tartumaa Tartumaa Valgamaa Jõgevamaa Võrumaa Põlvamaa ko 8 teenuse numbrid ht 9 teenuse numbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid lühinumbrid _____ geograafilised numbrid _____ mittegeograafilised numbrid Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 2 [RTL 2000, 127, 2039 - jõust. 18.12.2000] EESTI NUMERATSIOONIPLAAN ALATES 1. JAANUARIST 2001 EESTI NUMERATSIOONIPLAAN ALATES 1. JAANUARIST 2001 Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 3 NUMBRI STRUKTUUR JA PIKKUS Riigikood Country Code (CC) Suunanumber National Distination Code (NDC) Tarbija number Subscriber Number (SN) 1 kuni 3 numbrimärki Riigisisene number National (significant) Number N(S)N maksimaalselt 12 numbrimärki maksimaalselt 15 numbrimärki Teede- ja Sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 lisa 4 RAHVUSVAHELISE SIGNALISATSIOONIPUNKTI KOODI STRUKTUUR Rahvusvahelise signalisatsioonipunkti kood International Signaling Point Code (ISPC) Signalisatsiooni piirkond/telefonivõrgu kood Signaling Area/Network Code (SANC) Signalisatsioonipunkti identifitseerimine Signalling Point Identification 3 bitti 8 bitti 3 bitti numbrid 0 kuni 7 numbrid 0 kuni 255 numbrid 0 kuni 7