Siseminister — Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimäärus

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22. 08. 2000/48 (RTL 2000, 94, 1471) 01. 09. 2000 07. 03. 2001/56 (RTL 2001, 36, 497) 01. 04. 2001 31. 12. 2001/106 (RTL 2002, 3, 32) 01. 02. 2002 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845) paragrahvi 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas. § 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. § 3. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. § 4. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Amet on aruandekohustuslik siseministri ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 6. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Endla 13, 15179 Tallinn. Ameti osakonna, mis ei paikne ameti aadressil, asukoht ja postiaadress tuuakse ära selle põhimääruses. 2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 7. Ameti tegevusvaldkonnaks on Eesti elanikkonna määratlemise ja dokumenteerimise ning kodakondsuse, migratsiooni ja pagulasseisundi tuvastamisega ning välismaalaste integratsiooniga seotud küsimuste korraldamine ametit puudutavas osas. § 8. Eesti elanikkonna dokumenteerimise korraldamisel amet: 1) võtab vastu ja vaatab läbi taotlusi isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meresõidutunnistuse ja meremehe teenistusraamatu saamiseks ja väljavahetamiseks ning otsustab nende väljaandmise ja väljavahetamise või sellest keeldumise; 2) annab ja vahetab välja isikutunnistusi, Eesti kodaniku passe, välismaalase passe, ajutisi reisidokumente, pagulase reisidokumente, meresõidutunnistusi ja meremehe teenistusraamatuid; 3) võtab isikutunnistusi, Eesti kodaniku passe, välismaalase passe, ajutisi reisidokumente, pagulase reisidokumente, meresõidutunnistusi ja meremehe teenistusraamatuid nende kasutajatelt dokumendi kehtivuse kontrollimiseks; 4) otsustab isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi, meresõidutunnistuse ja meremehe teenistusraamatu kehtetuks tunnistamise; 5) [Kehtetu - RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] § 9. Eesti kodakondsuse asjade korraldamisel amet: 1) määratleb isikute kuulumise Eesti kodakondsusesse; 2) korraldab Eesti kodakondsuse saamiseks vajaliku Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksamite läbiviimist; 3) võtab vastu Eesti kodakondsuse saamise, taastamise ja Eesti kodakondsusest vabastamise sooviavaldusi ning menetleb neid kehtestatud korras; 4) valmistab ette materjale Eesti kodakondsuse äravõtmise küsimustes. § 10. Migratsiooniga seotud asjade korraldamisel amet: 1) võtab vastu ja vaatab läbi ning otsustab välismaalaste Eestisse elama asumise kutsete kinnitamise; 2) võtab vastu ja vaatab läbi taotlusi elamis- ja töölubade saamiseks ning pikendamiseks; 3) otsustab oma pädevuse piires elamis- ja töölubade andmise ning pikendamise või sellest keeldumise, samuti tühistab elamis- ja töölubasid; 4) otsustab sisserände piirarvu eraldamise välismaalasele elamisloa andmisel; 5) registreerib välismaalaste ajutise eemalviibimise Eestist; 6) peab riiklikku elamis- ja töölubade registrit. § 11. Välismaalastele viisade andmise asjade korraldamisel amet: 1) võtab vastu ja vaatab läbi ning otsustab viisakutsete kinnitamise; 2) võtab vastu ja vaatab läbi viisapikendamise taotlusi ning otsustab viisade pikendamise või sellest keeldumise; 3) otsustab viisa tühistamise ja parandamise; 4) peab riiklikku viisaregistrit. § 12. Illegaalse immigratsiooni ja töötamise tõkestamisel ning välismaalaste Eestist lahkumisega seotud asjade korraldamisel amet: 1) menetleb välismaalaste ilma seadusliku aluseta Eestis viibimise ja töötamise asju seadusega sätestatud juhtudel ja korras; 2) menetleb välismaalase ilma tööloata töölevõtmisega seotud asju seadusega sätestatud juhtudel ja korras; 3) teeb välismaalastele seadusega sätestatud juhtudel ja korras lahkumisettekirjutusi ja seadustamisettekirjutusi; [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] 4) esitab halduskohtule taotlusi välismaalase väljasaatmislaagris kinnipidamise tähtaja pikendamiseks; [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] 5) otsustab oma pädevuse piires isikute Eestisse tagasivõtmise; 6) peab Eestis ebaseaduslikult viibivate välismaalaste andmekogu; 7) teeb siseministrile ettepanekuid välismaalaste suhtes sissesõidukeelu kohaldamiseks; 8) peab riiklikku sissesõidukeeldude registrit. § 13. Pagulasseisundi tuvastamise ja varjupaigataotluste läbivaatamisega ning pagulastega seotud asjade korraldamisel amet: 1) võtab vastu taotlusi varjupaiga saamiseks; 2) viib oma pädevuse piires läbi kiirmenetluse varjupaigataotlejate suhtes; 3) tuvastab pagulasseisundi ja vaatab läbi varjupaigataotlusi; 4) peatab pagulasseisundi tuvastamise ja otsustab varjupaigataotluste menetluse lõpetamise; 5) otsustab varjupaigataotlejatele varjupaiga andmise või selle andmisest keeldumise; 6) tuvastab pagulasseisundi lõppemise ja otsustab varjupaiga äravõtmise; 7) annab ja vahetab välja ning võtab ära ja tunnistab kehtetuks varjupaigataotleja tunnistusi; 8) peab riiklikku pagulaste registrit. § 14. Eestis elavate välismaalaste Eesti ühiskonda integreerimise asjade korraldamisel amet: 1) jälgib ja analüüsib migratsiooniprotsesse; 2) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 3) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 4) abistab Eestisse asuda soovivaid Eesti kodanikke ja eestlasi; 5) abistab Eestist lahkuda soovivaid isikuid nende Eestist lahkumise korraldamisel. § 15. Muude asjade korraldamisel amet: 1) osaleb ameti tegevusvaldkonda reguleerivate seaduste, Vabariigi Valitsuse ja siseministri määruste ning muude õigusaktide väljatöötamises ning nende harmoniseerimises Euroopa Liidu õigusaktidega; 2) annab arvamusi ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 3) peab ameti operatiivseks juhtimiseks vajalikke andmekogusid ja tagab isikuandmete kaitse; 4) abistab teisi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning teeb nendega koostööd oma tegevusvaldkonda puudutavate küsimuste lahendamisel; 5) koostab ameti eelarve eelnõu ning eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 6) valdab, kasutab ja käsutab ameti valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras; 7) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti tegevusest, töötulemustest, üritustest ja kavadest; 8) suhtleb ja teeb kehtestatud korras koostööd välisriikide vastavate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; 9) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid. 3. peatükk AMETI JUHTIMINE § 16. Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister. § 17. Peadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab siseministrile aru ameti tegevusest; 2) juhib vahetult ameti peadirektori asetäitjate ja teiste vahetult talle alluvate ametnike tööd; 3) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega; 5) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 6) teeb siseministrile ettepanekuid ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamiseks ja muutmiseks; 7) kinnitab ameti osakondade põhimäärused, ametnike ametijuhendid ja kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga atesteerimisnõuded, samuti vajadusel abiteenistujate tööjuhendid; 8) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras; 9) moodustab ameti tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste ja teadusasutuste töötajaid ja muid isikuid; 10) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 11) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirjad ja raamatupidamise sise-eeskirjad; 12) pärib aru ameti teenistujatelt ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning siseministri määruse ja käskkirjaga, samuti siseministri või Siseministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. § 18. Peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirja alusel ja täitmiseks teenistusalastes küsimustes käskkirju. § 19. Peadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. § 20. Peadirektori teenistussuhte peatumisel määrab tema asendaja siseminister. Muudel peadirektori ajutise äraoleku juhtudel määrab tema asendaja peadirektor, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. § 21. Ametiülesannete jaotus peadirektori ja peadirektori asetäitjate vahel, sealhulgas ameti osakondade juhtimisel kehtestatakse peadirektori käskkirjaga. 4. peatükk AMETI STRUKTUURIÜKSUSED § 22. Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad. § 23. Ameti osakonnal puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seadus ei sätesta teisiti. § 24. Osakonda juhib osakonnajuhataja. § 25. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele suulisi ja kirjalikke juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja teistele osakondadele; 7) saab ameti juhtkonnalt ja teistelt osakondadelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) teeb ameti juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna kirjaplangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti; 13) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ning peadirektori ja vahetu ülemuse antud ülesandeid. § 26. Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. § 27. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. § 28. Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. Bürood või talitust juhib vastavalt büroo või talituse juhataja. § 29. Ameti osakonnad jagunevad keskosakondadeks ja regionaalosakondadeks. § 30. Ameti keskosakonnad on: 1) arendusosakond; 2) avalike suhete osakond; 3) dokumenditrüki osakond; 4) infotehnoloogia osakond; 5) kodakondsuse osakond; 6) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 7) pagulaste osakond; [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] 8) personaliosakond; 9) rahandusosakond; 10) siseauditiosakond; 101) viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakond; [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] 11) välismaalaste dokumenteerimise osakond; 12) välissuhete ja eurointegratsiooni osakond; 13) õigusosakond; 14) üldosakond. § 31. Ameti regionaalosakonnad on: 1) Hiiumaa osakond; 11) Harjumaa osakond; [RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 2) Ida-Virumaa osakond; 3) Jõgevamaa osakond; 4) Järvamaa osakond; 5) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 6) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 7) Läänemaa osakond; 8) Lääne-Virumaa osakond; 9) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 10) Põlvamaa osakond; 11) Pärnumaa osakond; 12) Raplamaa osakond; 13) Saaremaa osakond; 14) Tartumaa osakond; 15) Valgamaa osakond; 16) [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] 17) Viljandimaa osakond; 18) Võrumaa osakond. § 32. Arendusosakonna põhiülesanne on isikut tõendavate dokumentide arendamine, ameti tööprotsesside analüüs ja standardiseerimine ning töömahtude prognoosimine, turvariskide hindamine ja turbealase tegevuse koordineerimine, arendusprojektide koordineerimine ja ametisisese statistika korraldamine. [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] § 33. Avalike suhete osakonna põhiülesanne on üldsuse ja teabekanalite informeerimine ameti tegevusest, suhtekorralduse arendamine ning klienditeenindusstandardi arendamine ja selle ühetaolise rakendamise korraldamine. § 34. Dokumenditrüki osakonna põhiülesanne on ameti poolt väljaantavate isikut tõendavate dokumentide ning elamis- ja tööloa kleebiste vormistamise korraldamine. § 35. Infotehnoloogia osakonna põhiülesanne on ameti ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude väljaarendamine ja haldamine ning andmete ja tarkvara administreerimise tagamine. § 36. Kodakondsuse osakonna põhiülesanne on Eesti kodanike määratlemise ning isikutunnistuste, Eesti kodaniku passide ja meremehe teenistusraamatute väljaandmise ning teiste Eesti kodakondsusega seotud asjade korraldamine. § 37. [Kehtetu - RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001] § 38. Pagulaste osakonna põhiülesanne on varjupaigataotluste vastuvõtmine ning varjupaiga andmise ja äravõtmise asjade korraldamine. [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] § 39. Personaliosakonna põhiülesanne on personalipoliitika alaste ettepanekute väljatöötamine, personaliküsimuste korraldamine, ameti teenistujate väljaõppe ja täienduskoolituse korraldamine ning koostöö korraldamine õppeasutustega. § 40. Rahandusosakonna põhiülesanne on eelarve-ettepanekute väljatöötamine ja eelarve täitmise arvestus, raamatupidamine ning ameti valduses oleva riigivara arvestuse pidamine ja selle majandamise korraldamine. § 41. Siseauditiosakonna põhiülesanne on siseauditi korraldamine ametis, eesmärgiga anda sõltumatu hinnang ameti sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse ning õigusaktidest ja kehtestatud kordadest kinnipidamise kohta ning ameti teenistujate teenistusalase tegevuse seaduslikkuse kontrollimine. [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] § 411. Viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna põhiülesanne on viisaasjade ning illegaalse immigratsiooni ja töötamise tõkestamise ning isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine. [RTL 2002, 3, 32 - jõust. 01.02.2002] § 42. Välismaalaste dokumenteerimise osakonna põhiülesanne on välismaalastele elamis- ja töölubade ning välismaalase passide, ajutiste reisidokumentide ja meresõidutunnistuste väljaandmise ning teiste välismaalastega seotud asjade korraldamine. § 43. Välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna põhiülesanne on ameti välissuhete ning eurointegratsioonialase tegevuse koordineerimine ametis, suhtlemine ja koostöö korraldamine teiste riikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. § 44. Õigusosakonna põhiülesanne on ameti õigusteenindamine, osalemine õigustloovate aktide eelnõude väljatöötamises ning nende harmoniseerimises Euroopa Liidu õigusaktidega, ameti kohtuasjade korraldamine. § 45. Üldosakonna põhiülesanne on ameti asjaajamise korraldamine, ameti asjaajamises lõpetatud dokumentide säilitamise korraldamine ning vajadusel nimetatud dokumentide üleandmine avalikku arhiivi, samuti riigisaladuse kaitse tagamine ametis. § 46. Regionaalosakonna põhiülesanne on ameti tegevusvaldkonda kuuluvate ülesannete ühetaolise täitmise tagamine osakonna teenistuspiirkonnas. § 47. Büroode ja talituste ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks osakonna põhimääruses. § 48. Ameti osakonnal võib olla oma plank ja oma nimega lihtpitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. § 49. Ameti struktuuri kuuluvad väljaspool osakondi olevad peadirektori abi ning nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse kindlaks ametijuhendis. 5. peatükk AMETI SÜMBOOLIKA § 50. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Kodakondsus- ja Migratsiooniamet». § 51. Ameti üldplangi ja kirjaplangi keskosas kasutatakse ameti vapi kujutist, mille all on sõnad «KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMET» eesti ja inglise keeles. Ameti kirjaplanki kasutavad oma pädevuse piires ameti peadirektor ja peadirektori asetäitjad. § 52. Osakonna kirjaplangi keskosas on ameti vapi kujutis, mille all on sõnad «KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMET» ning vastava osakonna nimi. § 53. Amet kasutab riigilippu õigusaktidega ettenähtud korras. § 54. Amet kasutab muid kehtestatud korras registreeritud sümboleid. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 55. Ameti ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. § 56. Siseministri 3. aprilli 1998. a määrus nr 4 «Kodakondsus- ja Migratsiooniameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 127/128, 485; 204/205, 813; 1999, 34, 422; 2000, 51, 779) tunnistatakse kehtetuks. § 57. Määrust rakendatakse 1. juulist 2000. A. [RTL 2000, 94, 1471 - jõust. 01.09.2000] [RTL 2001, 36, 497 - jõust. 01.04.2001]