Rahandusminister — Tolliväärtuste deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise kord

AVALDATUD : RTL 2000, 36, 508 REDAKTSIOON : Rahandusmin m 24.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 RTL 2002, 4, 38 Määrus kehtestatakse «Tolliväärtuse määramise seaduse» (RT I 1995, 20, 298; 1999, 83, 756) paragrahvide 12 ja 16 alusel. 1. peatükk TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE MEETODITE RAKENDAMISE TINGIMUSED 1. jagu Üldsätted § 1. Käesoleva määrusega ei piirata tolliväärtuse määramist käsitlevate sätete rakendamist, kui kaubale kohaldatakse tolliprotseduuri «import vabaks ringluseks» (edaspidi import) pärast mõne teise tollikäitlusviisi kohaldamist. § 2. Hindamise all mõistetakse käesolevas määruses tolliväärtuse määramist. 2. jagu Imporditud kaupade tehinguväärtuse meetod 1. JAOTIS Imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi rakendamise tingimused § 3. (1) Tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse meetodil on müügitehingu objektiks olevale kaubale impordi kohaldamine piisav tundemärk, et kaup müüdi ekspordiks Eestisse. Enne tolliväärtuse määramist toimunud järjestikuste müügitehingute puhul on selline tundemärk viimane müügitehing, millega seoses kaup esmakordselt Eesti tolliterritooriumile (edaspidi tolliterritoorium) toodi, või müügitehing, mis toimus tolliterritooriumil enne kaubale impordi kohaldamist. (2) Kui müügitehingu tulemusel tolliterritooriumile toimetatud kaup müüakse edasi enne impordi kohaldamist, siis võib tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse meetodil aluseks võtta mis tahes müügitehingu väärtuse tingimusel, et see pole madalam selle tehingu väärtusest, millega seoses kaup tolliterritooriumile toodi ning muud «Tolliväärtuse määramise seaduse» (RT I 1995, 20, 298; 1999, 83, 756) §-s 4 sätestatud tehinguväärtuse meetodi rakendamise tingimused on täidetud. (3) Kui kaup tuuakse tolliterritooriumile ilma eelneva müügitehinguta, kuid tolliterritooriumil müüakse ja sellele kaubale kohaldatakse importi, siis ei saa tolliväärtuse määramisel kasutada tehinguväärtuse meetodit, kui müügitehingu väärtus on väiksem eelneva tolliprotseduuri kohaldamisel kaubadeklaratsiooni lahtris 46 näidatud kauba statistilisest väärtusest. (4) Kauba väärtuse alanemist aktsepteerib toll vaid põhjendatud juhtudel kauba osalisel kahjustumisel ning käesoleva määruse §-s 12 toodud juhtudel, kui see on tollile dokumentaalselt tõendatud. (Rahandusmin m 24.12.2001 Nr.136 jõust.01.01.2002 - RTL 2002, 4, 38) § 4. Kui müügi ja impordi kohaldamise vahelisel ajal kasutatakse kaupa kolmandas riigis, on tolliväärtuseks uuesti arvestatud tehinguväärtus. § 5. Ostja peab olema müügitehingu üheks osapooleks. § 6. Kauba tegelik hind on kogu tasu, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks ja mis hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid, mida ostja on maksnud või maksab müüjale imporditud kauba müügitingimusena või mida ostja on maksnud või maksab kolmandale isikule müüja kohustuse täitmiseks. § 7. Imporditud kauba tootmisele ja turustamisele kehtestatud tingimused ei põhjusta tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist, kui muud tehinguväärtuse meetodi rakendamise tingimused on täidetud. § 8. Kui imporditavate hinnatavate kaupade müük või hind sõltub tingimusest, mille väärtuse nende kaupade suhtes saab kindlaks määrata, käsitletakse seda väärtust ostja kaudse maksena müüjale ning osana kauba tegelikust hinnast. Eeltoodu kehtib juhul, kui see tingimus pole seotud ostja poolt omal kulul tehtud käesoleva määruse paragrahvis 10 nimetatud toimingutega või kuludega, mis «Tolliväärtuse määramise seaduse» (edaspidi seadus) paragrahvi 10 kohaselt lisatakse kauba tegelikule hinnale. § 9. Müüja poolt ostjale imporditud kauba ostmiseks antud laen on osaks ostja poolt müüjale makstavast kauba tegelikust hinnast ja arvatakse tehinguväärtusesse kui kaudne makse. Eelneva tehinguga seotud laenusumma ei ole järgneva tehinguväärtuse osa. § 10. Kaudseks makseks müüjale või müüja kasuks ei loeta ostja poolt omal kulul tehtud toiminguga, sealhulgas turustamisega, seotud kulusid, välja arvatud kulud, mis kuuluvad tolliväärtusesse vastavalt seaduse paragrahvile 10. Selliseid kulusid, kuigi neid võib pidada müüjale kasutoovaks ja need võivad olla tehtud kokkuleppel müüjaga, ei lisata kauba tegelikule hinnale. Turustamise all mõistetakse käesolevas määruses kaupade müügi, reklaami ning garantiiga seotud toiminguid. Ostja selliseid toiminguid käsitatakse tema kulul toimunutena, isegi kui selline kohustus tuleneb müüjaga sõlmitud lepingust. § 11. Kui tehinguväärtuse meetodil tolliväärtuse määramise ajal kauba eest tegelikult veel tasutud ei ole, võetakse üldjuhul tolliväärtuse määramisel aluseks hind, mis sel ajal kauba eest tasuda tuleb. § 12. Toll aktsepteerib järgmisi importija poolt dokumentaalselt tõendatud ja kauba tegelikku hinda mõjutavaid hinnaalandusi, mis kehtivad tolliväärtuse määramise ajal: 1) kogusevähend ¿ müüja määrab kauba hinna olenevalt müüdud kogusest. Kogusevähendit ei võeta arvesse tagasiulatuvalt varem ostetud kauba kohta; 2) kaubanduslik hinnaalandus ¿ kauba müügihind sõltub ostja kaubanduslikust tasemest; 3) skonto ¿ hinnaalandus, mida ostja saab juhul, kui ta tasub kauba eest arvel või lepingus ettenähtud aja jooksul. § 13. Kui kauba hind ei ole importimise hetkel lõplikult määratud, kuid esialgne tehinguväärtus vastab seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimustele, lükatakse tolliväärtuse lõplik määramine edasi vastavalt seaduse paragrahvi 14 lõikele 3. Esialgne tehinguväärtus loetakse tolliväärtuseks ning selle alusel määratakse ja tasutakse impordimaksud. Kui tolli poolt läbiviidud järelkontrolli tulemusel selgub, et tolliväärtus erineb esialgselt määratud väärtusest, korrigeeritakse järelkontrolli tulemusel esialgselt määratud tolliväärtust ning selle alusel arvutatud ja sissenõutud maksusummat vastavalt tollieeskirjadele. § 14. Kui sisseveol tekib tollivõlg ja kauba tolliväärtus põhineb kauba tegelikul hinnal, mis sisaldab kauba ladustamis- ja hoiukulusid laos hoidmise aja eest, ei arvata neid kulusid tolliväärtusesse, kui nad on näidatud kauba tegelikust hinnast eraldi. § 15. Deklarandi taotlusel ei arvestata käesoleva määruse paragrahvis 14 nimetatud kauba puhul tolliväärtusesse kulutusi, mis tekivad tolliladustamisel oleva kaubaga ladustamise ajal läbiviidud toimingutel. § 16. Käesoleva määruse paragrahvides 14 ja 15 sätestatu kehtib ka vabatsoonis oleva kauba kohta tingimusel, et paragrahvis 15 loetletud toimingute tegemiseks on deklarandil tolli luba. § 17. Ajutiselt Eestist tootmiseks, töötlemiseks või remondiks väljaveetud kauba taassisseveol määratakse tolliväärtus vastavalt seadusele, summeerides ajutiselt väljaveetud kauba väärtuse ning tootmise, töötlemise või remondi käigus kaubale lisandunud ning seaduse paragrahvi 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud elementide väärtuse. § 18. Kui kaup, millele kohaldatakse importi, on osa ühe ostu-müügitehinguga ostetud sama kauba suuremast kogusest, moodustab imporditava kauba tegelik hind sellise osa koguhinnast, mis vastab deklareeritud kaubakoguse ja ostetud kaubakoguse suhtele. Kauba tegelik hind jaotatakse osadeks ka siis, kui osa kaubasaadetisest on kadunud või kaup, mille väärtust määratakse, on hävinud enne impordi kohaldamist. § 19. Kui tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse meetodil sisaldab kauba tegelik hind kauba lähte- või päritoluriigis makstavat siseriiklikku maksu, ei arvestata seda maksusummat tolliväärtusesse, kui tollile tõendatakse, et kaup ei sisalda enam impordi kohaldamise ajaks siseriiklikku maksu. § 20. Bartertehingute tulemusel imporditud kauba tolliväärtus määratakse tehinguväärtuse meetodil, kui seadusega sätestatud tehinguväärtuse meetodi rakendamise tingimused on täidetud. § 21. Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad hinnaelemendid ei ole väljendatud Eesti kroonides, kasutatakse konverteerimisel tollivõla tekkimise päevale eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud Eesti Panga poolt noteeritud Eesti krooni kurssi selle valuuta suhtes, milles hinnaelement on väljendatud. Kui Eesti Pank ei noteeri eespool nimetatud valuutat, tehakse ümberarvestus Saksa markadesse Eesti Panga poolt antud kursi alusel. 2. JAOTIS Ostja ja müüja vaheline sõltuvus ning võrdlusväärtuse kasutamine § 22. Kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad isikud, nõuab toll deklarandilt lisateavet ja uurib müügiga seotud asjaolusid, et selgitada, kas sõltuvus on mõjutanud kauba müügi hinda. § 23. Kui deklarant esitab lisateabena seaduse paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud võrdlusväärtuse ning tõestab, et hinnatava kauba tehinguväärtus on väga lähedane võrdlusväärtusele, ei uurita enam müügiga seotud asjaolusid vastavalt seaduse paragrahvi 4 lõikele 3 ning tehinguväärtus on seaduse paragrahvi 4 kohaselt tolliväärtusena aktsepteeritav. Kui tollile on eelnevalt teada või tolli rahuldaval viisil tõestatud, et üks seaduse paragrahvi 4 lõikes 4 nimetatud tingimustest on täidetud, ei nõua toll enam deklarandilt võrdlusväärtuse esitamist. § 24. Uurimise käigus kontrollib toll tehingu asjaolusid ja selgitab välja, kuidas lepiti kokku kauba hind ning kas sõltuvus mõjutas hinda. Kui tolli poolt läbiviidud kontrolli tulemusel selgub, et kuigi ostja ja müüja on omavahel seaduse mõistes sõltuvad isikud, ostavad ja müüvad nad nagu sõltumatud isikud, siis loetakse, et hind pole sõltuvusest mõjutatud. § 25. Sõltuvus ei mõjuta hinda, kui tehingu asjaolude kontrollimisel selgub, et: 1) kauba hind on määratud vastavalt hinnakujunduse tavale antud tootmisharus või; 2) müüja määrab hinna samade põhimõtete järgi ka sõltumatule ostjale või; 3) hind on võrreldav sama klassi või liiki kaupade hinnaga või; 4) hind katab kõik kulutused ja kasumi, arvestades äriühingu keskmist kasumit teatud perioodi jooksul. § 26. Kui müügiga seotud asjaolude uurimisel selgub, et ostja ja müüja vaheline sõltuvus on hinda mõjutanud, pole tolliväärtuse määramine tehinguväärtuse meetodil võimalik. Toll teatab deklarandile tehinguväärtuse mitteaktsepteerimisest kirjalikult viie päeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast arvates. Tolliväärtus määratakse järgmisel seaduses sätestatud meetodil, mille kohaselt tolliväärtuse määramine on võimalik. § 27. Selleks, et selgitada, kas üks väärtus on ligikaudu võrdne teise väärtusega, võetakse arvesse imporditud kaupade olemust, impordi kohaldamise aega ja asjaolu, kas väärtuse erinevus on kaubanduslikult oluline. § 28. Võrdlusväärtusi kasutatakse ainult deklarandi soovil ning ainult võrdluseks hinnatava kauba väärtusega. Hinnatava kauba väärtust ei ole lubatud asendada võrdluseks kasutatud väärtusega. § 29. Sõltumatule ostjale müüdud kauba hinda, mis on madalam identse või sarnase kauba müügihinnast Eestis, võib kasutada võrdluseks, kui see hind vastab seaduse paragrahvides 4, 10 ja 11 sätestatud tingimustele ja on eelnevalt tolli poolt aktsepteeritud tehinguväärtusena. § 30. Üht isikut loetakse teist isikut kontrollivaks, kui ta on õiguslikult ja tegevuslikult olukorras, mis võimaldab tal mõjutada teise isiku tegevust. 3. JAOTIS Imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodi kasutamisest loobumine § 31. Tolliväärtust ei määrata imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil järgmiste imporditud kaupade korral: 1) kingitused, kaubanäidised ja reklaammaterjalid, kui nende impordiks sõlmitud tehingu kohaselt ei maksta imporditud kauba eest; 2) komisjoni- või oksjonimüügil ning konsignatsiooni tingimustel edasimüügiks ettenähtud kaubad, mis importimise hetkel pole veel müüdud; 3) ostu- või müügiagendi poolt imporditud kaubad, mis ei ole importimise hetkel veel müüdud; 4) äriühingu ja tema filiaali (esinduse) vahelisel kokkuleppel äriühingu filiaali (esinduse) poolt imporditud, kuid mitte ostetud kaubad; 5) rendilepingu alusel ajutiselt Eestisse sisseveetud kaubad; 6) hävitamiseks imporditud kaubad ja jäätmed, mille hävitamisega seotud kulud kannab välisriigi eksportija. § 32. Kui tollil on põhjust kahelda tollideklaratsioonil deklareeritud andmete või koos deklaratsiooniga tollile esitatud lisadokumentide õigsuses ja täielikkuses, võib toll alati nõuda deklarandilt täiendava teabe, sealhulgas dokumentide ja muu tõendusmaterjali esitamist. Täiendava teabe esitamist nõutakse selleks, et tõendada, kas deklareeritud väärtus on imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on korrigeeritud vastavalt seaduse paragrahvidele 10 ja 11. § 33. Kui pärast täiendava teabe esitamist või juhul, kui sellist teavet ei esitatud, on tollil põhjendatud kahtlus deklareeritud väärtuse õigsuses, võib toll otsustada, et imporditud kauba tolliväärtust pole võimalik määrata tehinguväärtuse meetodil. Kolm päeva enne lõpliku otsuse tegemist informeerib toll deklaranti oma kahtlustest esitatud andmete või dokumentide õigsuse või täielikkuse suhtes kirjalikult, misjärel deklarandile antakse võimalus vastata kümne päeva jooksul. Toll teatab oma lõplikust otsusest koos põhjendustega deklarandile kirjalikult vastavalt kehtivale korrale. 3. jagu Identsete ja sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetodi rakendamise tingimused § 34. Hinnatava kauba tolliväärtuse määramisel aluseks oleva identse või sarnase kauba tehinguväärtuse korrigeerimine toimub selliste andmete alusel, millest nähtub korrigeerimise põhjendatus ja õigsus, sõltumata sellest, kas väärtus suureneb või väheneb. Toll aktsepteerib müüja hinnakirja või muud dokumenti, mis sisaldab erinevate kaubanduslike tasemete ja koguste korral kehtestatud hindu. Selliste andmete puudumisel ei ole võimalik tolliväärtust määrata identsete või sarnaste kaupade tehinguväärtuse meetodil. § 35. Identseks või sarnaseks ei loeta kaupa, mis sisaldab kauba tootmiseks vajalikku arendus-, kunstniku- ja inseneritööd, disaini, kavandeid ja visandeid, millega ei ole seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunkti d kohaselt korrigeerimisel arvestatud, sest need tööd tehti Eestis. § 36. Kaupade identsust või sarnasust peavad aktsepteerima nii toll kui ka deklarant, kusjuures seaduse paragrahvis 4, paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 2 ning paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused peavad olema täidetud. 4. jagu Tuletatud väärtuse meetodi rakendamise tingimused § 37. Kaubaühiku hinnaks, millega kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses, loetakse hinda, millega suurim kogus kaupa on müüdud esimesel kaubanduslikul tasemel pärast impordi kohaldamist müüjast sõltumatule isikule. Näide 1 (kaubaühiku hinna kohta) Kaup müüakse põhimõttel: mida suurem on ostetud kogus, seda väiksem on kaubaühiku hind. Müüja on esitanud hinnakirja ning müükide ja müüdud kaubakoguste kohta järgmised andmed: Kogus Kaubaühiku hind Müükide arv Müüdud üldkogus 1¿10 100 krooni 10 müüki 5-ühikulist 5 müüki 4-ühikulist 70 11¿25 95 krooni 5 müüki 12-ühikulist 60 üle 25 90 krooni 1 müük 30-ühikuline 1 müük 50-ühikuline 80 Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 kaubaühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90 krooni. Järelikult 90 krooni on kaubaühiku hind suurimas üldkoguses ja selle alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus. Näide 2 (kaubaühiku hinna kohta) Erinevad kaubakogused müüakse erineva kaubaühiku hinnaga ja selle kohta esitatakse tollile järgmised andmed: Kogus Kaubaühiku hind 40 100 krooni 30 90 krooni 15 100 krooni 50 95 krooni 25 105 krooni 35 90 krooni 5 100 krooni Suurima üldkoguse leidmiseks summeeritakse sama kaubaühiku hinnaga müüdud kaubakogused: Müüdud kaubakogus Kaubaühiku hind 65 90 krooni 50 95 krooni 60 100 krooni 25 105 krooni Suurim sama kaubaühiku hinnaga müüdud kauba üldkogus on 65 ühikut ning suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind, mille alusel määratakse hinnatava kauba tolliväärtus, on 90 krooni. § 38. Kaubaühiku hinna määramisel ei võeta aluseks müüke Eestis isikule, kes on otseselt või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga tarninud imporditud kauba tootmiseks ja müügiks ekspordiks mis tahes seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 loetletud kaupa või osutanud selles paragrahvis loetletud teenuseid. § 39. Kui teave hinnatava kauba müügi kohta Eestis on tollile kättesaadav, võib identse või sarnase kauba müüke Eestis kõige suuremas üldkoguses kaubaühiku hinna määramisel mitte kasutada. Kui teave hinnatava kauba müügi kohta ei ole tollile kättesaadav, kasutatakse kõigepealt identse kauba, siis sarnase kauba müügi andmeid. § 40. Seaduse paragrahvi 7 lõike 2 kohaselt hinnast mahaarvamiste tegemisel arvestatakse kasumit ja üldkulusid kogusummana. Üldkuludeks on kõik otsesed ja kaudsed imporditud kauba turustamisega seotud kulud. Kasumi ja üldkulude suurus määratakse deklarandi poolt esitatud andmete alusel, kui need on kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi andmetega Eestis. Kui esitatud andmed ei ole kooskõlas samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi andmetega Eestis, määratakse kasum ja üldkulud muu Eestis kättesaadava teabe alusel. § 41. Tolliväärtuse määramisel tuletatud väärtuse meetodil loetakse samasse klassi või liiki kuuluvaks kaubaks hinnatava kaubaga samast riigist või mõnest muust riigist imporditud, hinnatava kaubaga kõige rohkem sarnanevat kaupa. § 42. Seaduse paragrahvi 7 lõike 3 kohaldamisel tähistab mõiste «kõige lähem aeg» kuupäeva, milliseks imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühikuhinna määramiseks piisavas koguses. § 43. Seaduse paragrahvi 7 lõikes 4 nimetatud mahaarvamised hinnast (imporditud kaubale töötlemisel lisandunud väärtus) peavad põhinema tõestel ja arvuliselt määratud andmetel. § 44. Kui hinnatavat kaupa ei ole pärast töötlemist võimalik identifitseerida, ei ole tolliväärtuse määramine seaduse paragrahvi 7 lõike 4 alusel võimalik. 5. jagu Arvutatud väärtuse meetodi rakendamise tingimused § 45. Kulud imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmis- või töötlemiskulud tehakse kindlaks tootja poolt või tema nimel tollile esitatud teabe alusel. Kui arvutatud väärtuse määramiseks kasutatakse muud teavet kui see, mida on andnud tootja ise või keegi tema nimel, teatab toll deklarandile viimase nõudmisel kasutatud teabe allika, kasutatud andmed ja nendel põhinevad arvutused kohe. § 46. Imporditud kauba tootmiseks kasutatud materjalile ning kauba tootmisele ja töötlemisele tehtud kulude hulka arvestatakse ka seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 alapunktides b ja c nimetatud kuluelemendid ning seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus, mida ostja tarnib või osutab otse või kaudselt, et imporditud kaupa toota. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunktis d nimetatud kauba tootmiseks vajaliku Eestis tehtud arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disaini, kavandite ja visandite väärtus sisaldub arvutatud väärtuses vaid tootja poolt nende kaupade ja teenuste eest makstud määral. § 47. Üldkuludeks loetakse kõik otsesed ja kaudsed kulud, mis on tehtud seoses imporditud kauba tootmise ja müügiga ekspordiks Eestisse ning mida ei ole arvatud arvutatud väärtusesse seaduse paragrahvi 8 lõike 2 punkti 1 alusel. § 48. Kasumi ja üldkulude summa tehakse kindlaks eksportiva riigi tootja poolt või tema nimel tollile esitatud teabe alusel. Teave peab olema kooskõlas hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate, samas riigis toodetud ja Eestisse ekspordiks müüdud kaupade kohta olemasoleva teabega. Kui esitatud andmed ei ole kooskõlas hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügi andmetega, võib hinnatava kauba kasumi ja üldkulude summa määrata ka muude, kui tootja poolt või tema nimel esitatud andmete alusel. Selliste andmete kasutamisel teatab toll deklarandile viimase nõudmisel kohe andmete andjast, kasutatud andmetest ning nendel põhinevatest arvutustest. § 49. Arvutatud väärtuse meetodil tolliväärtuse määramisel peavad sama klassi või liiki kaubad olema toodetud hinnatava kaubaga samas riigis. 6. jagu Lisameetodi rakendamise tingimused § 50. Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata seaduse paragrahvide 4¿8 alusel, määratakse see Eestis kättesaadavate andmete alusel lisameetodil, rakendades seaduses sätestatud tolliväärtuse määramise meetodeid käesolevas jaos toodud tingimustel. § 51. Kui lisameetodil on võimalik tolliväärtust määrata rakendades käesolevas jaos toodud tingimustel mitut seaduses loetletud meetodit, lähtutakse meetodi valikul seaduses sätestatud meetodite järjekorrast. § 52. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata seaduses loetletud meetodeid kasutades ning käesolevas jaos toodud tingimustel, võib tolliväärtuse määramisel lisameetodil kasutada seaduses loetlemata meetodit, tingimusel et selle kasutamine ei ole vastuolus seaduse paragrahvi 9 lõikes 2 ja välislepingutes sätestatuga. § 53. Kui osaliselt kahjustatud kauba tolliväärtuse määramisel järgitakse põhimõtteliselt seaduse paragrahvis 4 sätestatud tingimusi, võib tolliväärtuse määramisel aluseks võtta: 1) ostja ja müüja vahel kokkulepitud kauba uue hinna; 2) esialgselt makstud või makstava hinna, mida on vähendatud tolli ja deklarandi poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi hinnangu või kauba parendamis- ja kindlustuskulude võrra. § 54. Kui rendilepingus ei ole sätestatud kauba võõrandamist renditingimustel (kasutusrent), on lisameetodil tolliväärtuse määramisel aluseks renditava kauba maksumus järgmiselt: 1) uue kauba korral kauba soetusmaksumus; 2) kasutatud kauba korral eelnevalt allahinnatud maksumus. Tolliväärtuse määramisel võetakse arvesse ka seaduse paragrahvides 10 ja 11 sätestatud tingimusi. § 55. Kui rendilepingus on sätestatud kauba võõrandamine renditingimustel (kapitalirent), sõltub tolliväärtus kauba ostuoptsiooni toimumise ajast. Kui ostuoptsioon toimub rendiperioodi esimesel kuul, lähtutakse tolliväärtuse määramisel ostuoptsiooni hinnast, milleks uue kauba korral on kauba soetusmaksumus ning kasutatud kauba puhul eelnevalt allahinnatud maksumus. Kui ostuoptsioon toimub rendiperioodi teisest kuust kuni rendiperioodi lõpuni, siis lähtutakse tolliväärtuse määramisel väljaostumaksetest ja kauba jääkväärtusest. Tolliväärtuse määramisel võetakse arvesse ka seaduse paragrahvides 10 ja 11 sätestatud tingimusi. 7. jagu Tolliväärtuse elemendid 1. JAOTIS Komisjoni- ja vahendustasud, teisaldatava taaraga seotud kulud ja pakkimiskulud § 56. Müügiagendiks loetakse isikut, kes tegutseb müüja (tööandja) ülesandel enda või müüja nimel, müües kaupa, otsides kliente (ostjaid), kogudes tellimusi ja mõningatel juhtudel korraldades kauba ladustamist ning kättetoimetamist. Müügiagendile makstakse osutatud teenuste eest müügi komisjonitasu. § 57. Ostuagendiks loetakse isikut, kes tegutseb ostja (tööandja) ülesandel enda või ostja nimel, leides kauba tarnijaid, kogudes kaubanäidiseid, kontrollides kaupa ja mõningatel juhtudel korraldades kauba kindlustamist, vedu, ladustamist ning ostjale kättetoimetamist. Ostuagendile makstakse osutatud teenuste eest ostu komisjonitasu. § 58. Maakleriks (vahendajaks) loetakse isikut, kes tegutseb kas ostja või müüja või nende mõlema nimel ja kelle ülesanne on viia kokku tehingu osapooled. Maakleri osutatud teenuste eest makstakse maakleritasu (vahendustasu). § 59. Kui komisjonitasu maksab müüja, on see üldjuhul juba arvatud ostjale kauba eest tasumiseks esitatavasse arvesse ja seega lisatud kauba hinnale. Kui komisjonitasu maksab ostja, toimub selle tasumine üldjuhul eraldi arve alusel ning komisjonitasu ei lisata kauba tegelikule hinnale tolliväärtuse määramisel imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil seaduse paragrahvi 4 kohaselt. § 60. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud teisaldatavaks taaraks loetakse kaubaga kokku kuuluvat konteinerit, pakendit või muud sellist taarat, mis antakse ostjale üle koos kaubaga. § 61. Kui seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud teisaldatavat taarat imporditakse korduvalt, jagatakse kulud deklarandi taotlusel hea raamatupidamistava kohaselt proportsionaalselt. § 62. Teisaldatava taara maksumust ei arvata kauba tegeliku hinna sisse, kui see vastavalt tollieeskirjadele deklareeritakse ja maksustatakse kaubast eraldi. 2. JAOTIS Kulutused kaupadele ja teenustele § 63. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunktis b nimetatud töövahendite väärtus lisatakse kauba tegelikule hinnale arvestades töövahendi väärtust ja selle töövahendi abil toodetud imporditud kauba kogust. Töövahendi väärtus jaotatakse imporditud kauba kogusele ostja poolt tollile esitatud dokumentide alusel. Kui on tegemist ostja poolt sõltumatult müüjalt ostetud uue töövahendiga, on selle töövahendi maksumus töövahendi väärtuseks. Kui töövahend on toodetud ostja või temast sõltuva isiku poolt, loetakse töövahendi väärtuseks selle tootmiskulud. § 64. Kui seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunktis b nimetatud töövahendit on enne tarnimist ostja poolt kasutatud, sõltumata sellest, kas töövahend on ostja poolt toodetud või ostetud, korrigeeritakse vastavalt esialgset töövahendi tootmise või omandamise maksumust. § 65. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunktis c nimetatud materjalid kasutatakse kauba tootmise käigus täielikult või peaaegu täielikult ära ja ei kajastu valmistatud kaubas. § 66. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunkti d kohaldamisel ei kuulu tolliväärtusesse kulutused uurimistööle ja disaineritöö algkavanditele. § 67. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 2 alapunktis d nimetatud teenuste osutamisel ostja poolt, kui need teenused olid ostja poolt ostetud, lisatakse tolliväärtuse määramisel kauba tegelikule hinnale teenuste ostuhind. Nimetatud summad tehakse kindlaks ostja raamatupidamise andmete alusel. 3. JAOTIS Autori- ja litsentsitasud § 68. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 mõistetakse autori- ja litsentsitasu all tasu selliste õiguste kasutamise eest, mis on seotud: 1) imporditud kauba valmistamisega (patendid, disain, kavandid, mudelid ja muu tootmisega seotud oskusteave); 2) imporditud kauba müügiga ekspordiks (kaubamärgid ja registreeritud kavandid); 3) imporditud kauba kasutamise või edasimüügiga (autoriõigus või valmistamisprotsessid, mis on imporditud kauba lahutamatu osa). § 69. Kui imporditud kauba tolliväärtus määratakse imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil, lisatakse autori- ja litsentsitasu kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui nimetatud tasu on: 1) seotud kaubaga, mille tolliväärtust määratakse; 2) määratud kauba müügitingimustes. § 70. Kolmandale isikule makstav autori- ja litsentsitasu lisatakse kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui sellise tasu maksmist nõuab ostjalt müüja või müüjast sõltuv isik. § 71. Kui imporditud kaup on Eestis valmistatava kauba koostisosa, lisatakse autori- ja litsentsitasu kauba tegelikule hinnale ainult siis, kui autori- ja litsentsitasu on seotud kõnealuse imporditud kaubaga. Kui kaup imporditakse kokkumonteerimata kujul või peab enne edasimüümist läbima ainult vähese töötlemise, loetakse autori- või litsentsitasu imporditud kaubaga seotuks. § 72. Kui autori- ja litsentsitasu on osaliselt seotud imporditud kaubaga ja osaliselt sellele kaubale impordijärgselt lisatud koostisosade, impordijärgsete toimingute või teenustega, jaotatakse autori- ja litsentsitasu proportsionaalselt kauba tegelikule hinnale objektiivsete ning arvuliselt määratud andmete alusel, lähtudes seaduse paragrahvi 10 lõikes 3 sätestatust. § 73. Kaubamärgi kasutusõiguse puhul lisatakse autori- ja litsentsitasu imporditud kauba tegelikule hinnale vaid siis, kui: 1) autori- ja litsentsitasu on seotud imporditud kaubaga ning kaup müüakse edasi samas seisundis nagu sellel oli importimisel või kaup läbib impordijärgselt ainult vähese töötlemise; 2) kaup turustatakse sama kaubamärgiga, mis oli kaubale kinnitatud enne või pärast importimist ning mille eest tuleb maksta autori- ja litsentsitasu; 3) ostjal pole võimalik seda kaupa vabalt osta sellistelt hankijatelt, kes müüjaga seotud pole. § 74. Kui autori- ja litsentsitasu suurus arvutatakse lähtudes imporditud kauba hinnast, siis vastupidiste tõendite puudumisel loetakse autori- ja litsentsitasu seotuks kaubaga, mille tolliväärtust määratakse. Kui autori- ja litsentsitasu suurus ei sõltu imporditud kauba hinnast, loetakse autori- ja litsentsitasu seotuks imporditud kaubaga, mille tolliväärtust määratakse. § 75. Seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 kohaldamisel ei ole autori- ja litsentsitasu saaja elu- või asukoht oluline. § 76. Erandina seaduse paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 sätestatust, ei lisata tolliväärtuse määramisel kauba tegelikule hinnale: 1) tasu õiguse eest taastoota imporditud kaupa Eestis; 2) ostja poolt makstavat tasu imporditud kauba turustamise või edasimüügi õiguse eest, kui see tasu pole imporditud kaupade Eestisse ekspordiks müümise tingimus. 4. JAOTIS Tulud edasimüügist või kasutamisest § 77. Kui osa ostja poolt müüjale makstavast maksest moodustab imporditud kauba edasimüügist või kasutamisest saadud tulu, lisatakse see summa kauba tegelikule hinnale sõltumata sellest, kas nimetatud makse on ostu-müügilepingus müügitingimuseks või mitte. 5. JAOTIS Andmekandja tolliväärtus § 78. Erandina seaduse paragrahvides 4¿11 sätestatust, võetakse andmetöötlusseadmetes kasutatava, andmeid ja juhiseid sisaldava imporditud andmekandja (edaspidi andmekandja) tolliväärtuse määramisel arvesse ainult andmekandja enda maksumust või väärtust. Andmekandja tolliväärtusesse ei kuulu andmete või juhiste maksumus või väärtus, tingimusel et seda maksumust või väärtust on võimalik eristada andmekandja enda maksumusest või väärtusest. Andmekandja tolliväärtus leitakse andmekandja maksumuse või väärtuse ja veokulude ning veoga seotud laadimis-, käitlemis- ja pakkimiskulude summana. § 79. Paragrahvis 78 nimetatud juhtudel ei loeta andmekandjaks integraallülitusi, pooljuhte ja muid samasuguseid seadmeid ning kaupa, mis sisaldavad selliseid lülitusi või seadmeid. Andmeteks ja juhisteks ei loeta heli-, filmi- ja videosalvestusi. 6. JAOTIS Veokulud § 80. Veokuludeks on seaduse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 ja lõike 5 kohaldamisel kõik kauba Eestisse toimetamiseks tehtavad ning selle tegeliku ümberpaigutamisega seotud maantee-, raudtee-, õhu- ja mereveol tehtavad otsesed ja kaudsed kulud. Veokulud arvestatakse tolliväärtusesse lähtudes müügitingimusena kehtestatud tarnetingimusest. § 81. Tolliväärtusesse arvestatakse veokuludena suurte konteinerite, kaubaaluste, karkasside või muude abivahendite väärtus, kui nimetatud abivahendeid vastavalt tollieeskirjadele ei deklareerita kaubast eraldi. Kaudseteks veokuludeks on komandeeringu, majutuse, toitlustamise ja muud sarnased kulud, kui need tehakse seoses imporditava kauba toimetamisega Eestisse. § 82. Veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskuludeks loetakse seaduse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 kohaldamisel imporditud kauba veokile peale- või mahalaadimisega ning enne kauba tegelikku edasitoimetamist läbiviidava või läbiviimisega kaasneva tegevusega seotud kulud. § 83. Kui kaup ladustatakse välisriigis pärast selle kauba ostmist, kuid enne eksporti Eestisse, ei arvata laokulusid tolliväärtusesse. § 84. Imporditud kauba juhuslikust ladustamisest tingitud kulud, mis tekivad kauba veol tolliterritooriumile sisenemise kohani, loetakse kauba veoga seotud teisaldamiskuludeks ja arvestatakse tolliväärtusesse seaduse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt. § 85. Kindlustuskuludeks loetakse seaduse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 3 kohaldamisel kulud, mis tekivad kauba Eestisse toimetamisel selle kindlustamisel kauba veol, peale- ja mahalaadimisel ning teisaldamisel. Tolliväärtusesse ei arvestata kindlustuskulusid pärast tollipiiri ületamist, kui need kulud on impordi kohaldamise ajal eristatavad üldistest kindlustuskuludest. Kui ühe kindlustuslepinguga on hõlmatud mitu tehingut või see leping katab peale imporditava kauba ka muid kindlustatavaid objekte, jagatakse kindlustuskulud proportsionaalselt vastavalt tehingute arvule ja maksumusele. § 86. Kui kaup veetakse tolliterritooriumile sisenemise kohani ning sealt edasi ühte ja sama veoliiki kasutades ning tollile esitatakse andmed veokulude kohta tolliterritooriumil, ei arvestata neid kulusid seaduse paragrahvi 10 lõike 5 kohaselt tolliväärtusesse. Kui tollile ei esitata tõendusmaterjali veokulude suuruse kohta tolliterritooriumil, jaotatakse veokulud proportsionaalselt vastavalt tolliterritooriumil ja sellest väljaspool läbitud vahemaale. § 87. Kui vedu on tasuta või selle korraldab ja veokulud kannab kauba ostja, arvutatakse veokulud tolliterritooriumile sisenemise kohani sellele veoliigile kohaldatava keskmise veotariifi alusel või tollile esitatud isiku raamatupidamise õiendi alusel ja arvatakse tolliväärtusesse. § 88. Kui kaup saadetakse posti teel, arvatakse kauba tolliväärtusesse kõik selle sihtkohta saatmisega seotud kulud, sh postikulud. 8. jagu Tolliväärtusesse mittekuuluvad kuluelemendid § 89. Tolliväärtusesse ei kuulu järgmised kulud tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba tegelikust hinnast: 1) veokulud ja veoga seotud laadimis-, lossimis-, teisaldamis- ning kindlustuskulud Eesti tolliterritooriumil; 2) kulud komplekteerimiseks, montaaþiks, tehniliseks hoolduseks ja tehniliseks abiks, kui neid kulusid põhjustanud teenuseid osutati pärast tööstusliku sisseseade, masinate, seadmete või muude selliste kaupade importi või ka enne importi osana installeerimisest, montaaþist või paigaldamisest; 3) ostja poolt sõlmitud lepinguga ettenähtud intressid, mis on seotud imporditud kauba ostuga vastavalt seaduse paragrahvile 11; 4) tasu imporditud kauba taastootmise õiguse eest Eestis; 5) ostu komisjonitasud; 6) Eestis makstavad impordimaksud, tollivormistuskulud ja muud kulud, mis on seotud kauba impordi ja müügiga Eestis; 7) dividendid ja muud ostjalt müüjale laekuvad maksed, mis ei ole otseselt seotud imporditud kaubaga. 2. peatükk TOLLIVÄÄRTUSE DEKLARATSIOONID JA DEKLAREERIMISEL ESITATAV TEAVE § 90. Tolliväärtuse deklaratsioon on dokument, mis esitatakse tollile üle Eesti tollipiiri toimetatud kauba tolliväärtuse määramiseks. Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse kaubadeklaratsiooni aktsepteerimisel koos kaubadeklaratsiooniga. § 91. Tolliväärtuse deklaratsiooni esitab tollile deklarant, kelle kasutuses on deklaratsiooni täitmiseks vajalik teave. Deklarandiks on Eestis registreeritud isik, kes on kauba saaja või tollimaakler. § 92. Tolliväärtuse deklaratsiooni allkirjastab deklarant või tema poolt kirjalikult volitatud isik. § 93. Deklarant ja isik, kelle eest tolliväärtuse deklaratsioon esitati, vastutavad: 1) deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse ning nende andmete kinnituseks esitatud dokumentide autentsuse eest; 2) mis tahes muu tolliväärtuse määramiseks vajaliku lisateabe või dokumendi esitamise eest. Lisateavet või dokumenti ei pea esitama koos tolliväärtuse deklaratsiooniga, kuid see peab vajaduse korral olema tollile kättesaadav. § 94. Tolliväärtuse deklaratsioon esitatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud tolliväärtuse deklaratsioonil. Kui deklareeritakse rohkem kui kolme kaubapositsiooni tolliväärtus, kasutatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud lisalehti, mis on tolliväärtuse deklaratsiooni lisaks. Tolliväärtuse deklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb kaubadeklaratsiooni kinnitanud tolliasutusele ning teine eksemplar jääb deklarandile. § 95. Toll võib loobuda käesoleva määruse paragrahvis 94 nimetatud vormil tolliväärtuse deklaratsiooni esitamise nõudest, kui kauba tolliväärtust ei määrata imporditud kaupade tehinguväärtuse meetodil. Sel juhul esitab deklarant tollile tolliväärtuse määramiseks muu teabe või korraldab sellise teabe esitamise, mis on nõutav tolliväärtuse määramiseks mõne teise seaduses sätestatud meetodi kohaselt. Teave esitatakse tolli poolt ette nähtud vormis ja viisil. § 96. Deklarandi poolt tollile tolliväärtuse määramiseks antud teave peab põhinema raamatupidamisel, mille korraldus lähtub heast raamatupidamistavast. Toll võib kasutada tolliväärtuse määramiseks välisriigis rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete alusel ettevalmistatud teavet, mis on Eestis kättesaadav. § 97. Pärast kaubadeklaratsiooni kinnitamist märgib tolliametnik kaubadeklaratsiooni aktsepteerimise numbri ja kuupäeva mõlemale tolliväärtuse deklaratsiooni eksemplarile ning kinnitab seda isikliku pitsati jäljendi ja allkirjaga. § 98. Toll ei nõua tolliväärtuse deklaratsiooni esitamist, kui: 1) imporditud kauba tolliväärtus on väiksem kui 100 000 krooni, tingimusel et see ei ole samalt kaubasaatjalt samale kaubasaajale lähetatud osasaadetis või järjestikune saadetis; 2) isik impordib kaupa, mille kogusest ja olemusest on ilmne, et silmas ei peeta kaubanduslikke eesmärke; 3) tolliterritooriumile toimetatud kaup on vabastatud impordimaksudest; 4) ostja impordib kaupa regulaarselt samalt müüjalt. § 99. Kui ostja impordib regulaarselt kaupa samalt müüjalt, võib deklarant asukohajärgsest tolliinspektuurist taotleda luba esitada tolliväärtuse deklaratsiooni asemel käesoleva määruse lisas 3 toodud tolliväärtuse ülddeklaratsioon (edaspidi ülddeklaratsioon), tingimusel et ostja ja müüja pole seaduse mõistes sõltuvad isikud. § 100. Ülddeklaratsioon koostatakse kahes eksemplaris, millest esimene eksemplar jääb kaubadeklaratsiooni kinnitanud tolliasutusele ning teine eksemplar jääb deklarandile. § 101. Ülddeklaratsioon registreeritakse deklarandi asukohajärgses või asukohajärgse tolliinspektuuri loal tegevuskohajärgses tolliinspektuuris kehtivusajaga üks aasta. Kehtivustähtaja möödumisel või tehingu asjaolude muutumisel esitab deklarant tollile uue tolliväärtuse deklaratsiooni ja taotleb uuesti luba ülddeklaratsiooni esitamiseks. § 102. Deklarant esitab ülddeklaratsiooni aktsepteerimiseks koos kaubadeklaratsiooniga. Deklarant märgib ülddeklaratsiooni registrisse müüja nime ja aadressi ning ostu-müügilepingu numbri. Tolliametnik märgib ülddeklaratsiooni registrisse pärast kaubadeklaratsiooni ja tolliväärtuse deklaratsiooni aktsepteerimist ja kinnitamist kaubadeklaratsiooni aktsepteerimise numbri. Tolliametnik märgib kaubadeklaratsioonile tolliväärtuse ülddeklaratsiooni registreerimise numbri tollis. § 103. Koos tolliväärtuse deklaratsiooni või ülddeklaratsiooniga esitatakse tollile vastav kaubaarve ja muud lisadokumendid. Kaubaarve või selle tolli poolt kinnitatud koopia säilitatakse koos kaubadeklaratsiooniga. § 104. Tolliväärtuse deklaratsioonil deklareeritud andmeid ei ole lubatud kustutada või üle kirjutada. Deklaratsioonil võib teha parandusi deklarant või tolliametnik nii, et valed andmed kriipsutatakse läbi ja lisatakse uued. Paranduse teinud isik kinnitab parandust oma allkirjaga, tolliametnik lisab oma allkirja, isikliku pitsati jäljendi ja paranduse tegemise kuupäeva. § 105. Kui kaubadeklaratsioon esitatakse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu või kui kaubale kohaldatakse lihtsustatud tollivormistust, võib toll lubada erinevusi tolliväärtuse määramiseks vajalike andmete esitamise vormis. § 106. Toll kontrollib koostöös importijaga või ilma temata imporditud kauba tolliväärtuse määramisel esitatud dokumendi, deklaratsiooni või muu teabe õigsust ja täpsust. Toll võib ajutiselt kasutada puudulikult koostatud dokumenti, kui selles dokumendis sisalduv teave on tollile vajalik tehingu asjaolude selgitamisel. § 107. Tolliametnik on kohustatud nõudma deklarandilt tolliväärtuse määramiseks vajalike dokumentide esitamist ja kontrollima esitatud dokumentide õigsust, täpsust ja autentsust. Nõude eiramist loetakse teenistuskohustuste süüliseks täitmata jätmiseks või mittenõuetekohaseks täitmiseks avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276) mõistes. § 108. Informatsiooni tolliväärtuse deklaratsiooni ja ülddeklaratsiooni täitmise kohta annab Tolliamet. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 109. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 11. jaanuari 1996. a määrus nr 4 ««Tolliväärtuse deklareerimise, hindamise ja korrigeerimise korra» kinnitamine» (RTL 1996, 13, 97). § 110. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 29. oktoobri 1993. a määrus nr 161 «Välisvaluuta eest Eesti Vabariiki imporditud kaupade maksumuse ümbervahetamisest Eesti kroonidesse». § 111. Käesolev määrus jõustub 1. mail 2000. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 15. märtsi 2000. a määruse nr 29 lisad DV 1 TOLLIVÄÄRTUSE DEKLARATISOON 1 MÜÜJA NIMI JA AADRESS TOLLI MÄRKUSED 2(a) OSTJA NIMI JA AADRESS / Reg nr 2(b) DEKLARANDI NIMI JA AADRESS / Reg nr MÄRKUS Tolliväärtuse deklaratsiooni allakirjastanud isik vastutab deklareeritud andmete õigsuse 3 Tarnetingimus ja täielikkuse eest, esitatud dokumentide autentsuse eest, mis tahes tolliväärtuse 4 Arve number ja kuupäev määramiseks vajaliku lisainfo või dokumentide esitamise eest 5 Lepingu number ja kuupäev 6 Tolli otsused lahtrite 7-9 kohta 7(a) Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud? __ JAH __ EI Kui vastus on ¿EI¿, jätkake deklaratsiooni täitmist lahtrist 8. (b) Kas sõltuvus mõjutas imporditud kauba hinda? __ JAH __ EI (c) Kas imporditud kauba tehinguväärtus on väga lähedane ühele järgmistest väärtustest: 1) kauba tehinguväärtusele Eestisse eksporditud identse või sarnase kauba müügil müüjast sõltumatule ostjale; 2) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt tuletatud väärtuse meetodile; 3) identse või sarnase kauba tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt arvutatud väärtuse meetodile. __ JAH __ EI Kui vastus on ¿JAH¿, täpsustage üksikasju: 8(a) Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: __ JAH __ EI - tulenevad Eestis kehtivates õigusaktidest; - piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; - ei mõjuta oluliselt kauba väärtust? (b) Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu imporditud kauba väärtust ei ole võimalik määrata? __ JAH __ EI Täpsustage piirangute või tingimuste olemust: Kui piirangu või tingimuse väärtust saab määrata arvuliselt, näidatakse summa lahtris 11(b). 9(a) Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses imporditud kaubaga? __ JAH __ EI (b) Kas müüja saab kas otseselt või kaudselt mingit tulu imporditud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest? __ JAH __ EI Kui vastus kas 9(a)-le või 9(b)-le on ¿JAH¿, näidake siin ära vastavalt tasu maksmise või saamise tingimused, arvuline väärtus näidake võimalusel lahtrites 15 ja 16. MÄRKUS 7. LAHTRI KOHTA 10(a) Tolliväärtuse deklaratsiooni lisalehtede (vorm DV 1 Lisa) arv: ISIKUD ON TEINETEISEST SÕLTUVAD, KUI: 1) üks nendest on ametiisik ettevõttes; 2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel; 3) üks on tööandja, teine töövõtja; 4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt 5 protsenti või rohkem teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest; 10(b) Deklarandi nimi, allkiri ja kuupäev 5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; 6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik 7) nad kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 8) nad on abikaasad, sugulased otseses ülenevas või alanevas liinis, õed, vennad või nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas või alanevas liinis või abikaasa õed ja vennad. DV1 lisa TOLLI MÄRKUSED Kaubapositsiooni jrk nr Kaubapositsiooni jrk nr Kaubapositsiooni jrk nr A. Arvutuse alus 11 (a) Kauba hind kaubaarvel olevas valuutas . . . . . . . (b) Kaudsed maksed, vt lahter 8 (b) . . . . . . . . . Valuuta kurss 12 Osa A kokku . . . . . . . . . . . . . B. Lisad kauba tegelikule hinnale 13 Ostja poolt tehtud kulutused: a) komisjonitasu, välja arvatud ostu komisjonitasu . . . . . . . . . . . . . . .; Nende tolliväärtuse elementide maksumus, mis ei sisaldu A osas. b) vahendustasu (maaklertasu) . . . . . . . . . . . . . . . c) kulud teisaldatavale taarale ja pakkimiskulud . . . . . . . . . . . . . . . 14 Kaupade ja teenuste proportsionaalselt jaotatud väärtus, kui ostja tarnis neid kaupu või osutas teenuseid tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja müüa ekspordiks: a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid . . . . . . . . . . . . . . . b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid ja muud töövahendid . . . . . . c) kauba tootmisel kasutatud materjalid . . . . . d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit . . . . . . . . . . . . . 15 Autori ja litsentsitasud, vt lahter 9(a) . . . . . 16 Kauba edasimüügist, jaotusest või kasutaisest saadud tulu, mis laekub müüjale, vt lahter 9 (b) . . . . . . . . . . . 17 Kulud kauba toimetamisel . . . . . . . . . . . . . . . . (Eesti tolliterritooriumile sisenemise koht): a) veokulud . . . . b) veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud . . . . . . . . . . . . . c) kindlustuskulud 18 Osa B kokku . . . . . . . . . . . . . C. Mahaarvamised kauba tegelikust hinnast 19 Veokulud Eesti territooriumil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Kulud kompenseerimiseks, montaaþiks, tehniliseks hoolduseks ja tehniliseks abiks pärast importi . . . . . . . . . . . . . . . 21 Eestis makstavad maksud . . . . . . . 22 Tollivormistuskulud ja muud kauba edasitoimetamisega seotud kulud Eestis . . . . . . . . 23 Osa C kokku . . . . . . . . . . . . . 24. DEKLAREERITAV TOLLIVÄÄRTUS = A + B - C . . . Kui osas B ja C nimetatud kulutusi tehti välisvaluutas, näidatakse see kuluelement (lahtri number), suurus välisvaluutas ja vahetuskurss alljärgnevalt: Lahtri number Väärtus Kurss DV 2 TOLLIVÄÄRTUSE ÜLDDEKLARATISOON 1 MÜÜJA NIMI JA AADRESS TOLLI MÄRKUSED 2(a) OST JA NIMI JA AADRESS / Reg nr Registreerimisnumber tollis 3. Kas on olemas veel mingeid muid ostjale kauba käsutamisel ja kasutamisel kehtestatud piiranguid peale nende piirangute, mis: a) tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; __ JAH __ EI b) piiravad ala, kus kaupa võib edasi müüa; __ JAH __ EI c) ei mõjuta oluliselt kauba väärtust? __ JAH __ EI 4. Kas kauba müük või hind on seostatav mõne tingimusega, mille tõttu imporditud kauba väärtust ei ole võimalik määrata? __ JAH __ EI 5. Kas müüja saab otseselt või kaudselt mingit tulu imporditud kauba järgnevast edasimüügist või kasutamisest? __ JAH __ EI 6. Kas müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad isikud? __ JAH __ EI 7. Kas mõni alltoodud kulutustest on tehtud ostja poolt ja ei kuulu kauba tegeliku hinna sisse: a) komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjonitasu; __ JAH __ EI b) teisaldatava taaraga seotud kulud, mida vastavalt Eesti kaupade nomenklatuuri klassifitseerimise reeglitele loetakse kaubaga kokkukuuluvaks; __ JAH __ EI c) pakkimiskulud tööjõu ja materjali osas? __ JAH __ EI 8. Kas ostja on mõnda alltoodud kaupa tarninud või osutanud muud teenust selleks, et imporditud kaupa tootja ja müüa ekspordiksid? a) kauba koosseisu kuuluvad materjalid, osad ja muud komponendid; __ JAH __ EI b) kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid valuvormid ja muud töövahendid; __ JAH __ EI c) kauba tootmisel kasutatud materjalid; __ JAH __ EI d) kauba tootmiseks vajalik arendus-, kunstniku- ja inseneritöö, disain, kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool Eestit? __ JAH __ EI 9. Kas ostja peab ostu-müügilepingus ettenähtud müügitingimusena otseselt või kaudselt maksma autori- ja litsentsitasu seoses imporditud kaubaga? __ JAH __ EI MÄRKUS 6. LAHTRI KOHTA 10. Deklarandi nimi, allkiri ja kuupäev ISIKUD ON TEINETEISEST SÕLTUVAD, KUI: 1) üks nendest on ametiisik ettevõttes; 2) nad kohustuvad ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsema ühise eesmärgi nimel; 3) üks on tööandja, teine töövõtja; 4) nad mõlemad omavad, kontrollivad või valdavad otseselt või kaudselt 5 protsenti või rohkem teise isiku osade või aktsiatega määratud häältest; 5) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; 6) neid mõlemaid kontrollib otseselt või kaudselt kolmas isik 7) nad kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut; 8) nad on abikaasad, sugulased otseses ülenevas või alanevas liinis, õed, vennad või nende sugulased alanevas liinis, abielu kaudu hõimlased otseses ülenevas või alanevas liinis või abikaasa õed ja vennad. TOLLIVÄÄRTUSE ÜLDDEKLARATSIOONI REGISTER Jrk nr Kaubadeklaratsiooni nr Müüja nimi ja aadress Lepingu nr ja kuupäev