Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse merereostustõrje koostöökokkulepe — RT II, 2015, 1

Vabariigi Valitsuse 19.07.2012 korraldus nr 320 koostöölepingu eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi pooled), VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni üldpõhimõtet riikide kohustuse kohta teha merekeskkonna kaitsmise ja säilitamise nimel koostööd ning naftareostuseks valmisoleku ning sellele reageerimise ja koostöö 1990. aasta rahvusvahelise konventsiooni artiklis 10 väljendatud põhimõtet kahe- ja mitmepoolse valmisoleku- ja reageerimisalase koostöö edendamise kohta; SOOVIDES arendada ja laiendada kahepoolset koostööd merereostusjuhtumite tagajärgede kõrvaldamisel kooskõlas 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooniga (Helsingi konventsioon) ja eelkõige selle VII lisaga, mis käsitleb merereostuse tõkestamist ning koostööd naftareostusjuhtumitele reageerimise valmisoleku tõhustamise nimel, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 Mõisted Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) nafta – mis tahes vormis nafta, sealhulgas toornafta, kütteõli, sete, naftajäätmed ja rafineeritud naftasaadused; 2) reostusjuhtum – sündmus või sama päritoluga sündmuste jada, mis põhjustab või võib põhjustada nafta või teiste kahjulike ainete heite merre ning mis ohustab või võib ohustada merekeskkonda või rannikut või kummagi poole huvisid ning mis nõuab päästetöid või muud kiiret reageerimist; 3) vastutusala – Helsingi konventsiooni artiklis 1 määratud Läänemere piirkond, kus pooled on kohustatud reageerima märkimisväärse naftalekke või muu reostusjuhtumi või selle ohu korral. Artikkel 2 Üldsätted (1) Pooled kohustuvad tagama merereostusjuhtumitele reageerimise võimekuse. Selline võimekus põhineb eriotstarbelisel varustusel, asjakohastel laevadel ning reostustõrje operatsioonideks rannikuvetes ja avamerel väljaõppe saanud isikkoosseisul. (2) Pooled korraldavad oma vastutusalas järelevalvet ja seiret reostusjuhtumite avastamiseks, jälgimiseks ning vajalike meetmete võtmiseks. (3) Pooled nõustuvad teineteist abistama reostusjuhtumitele reageerimisel kummagi poole vastutusalas. Artikkel 3 Pädevad asutused (1) Kokkuleppe tähenduses on pädevad asutused: a) Läti poolelt – Merevägi; b) Eesti poolelt – Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Pädevad asutused võivad teha kokkuleppes käsitletud küsimustes otsekoostööd. (3) Pädevad asutused teevad koostööd reostustõrjevarustuse ja -meetodite arendamisel ning isikkooseisu koolitamisel. Artikkel 4 Reostusjuhtumist teavitamine Pooled teavitavad teineteist viivitamata oma vastutusalas toimunud reostusjuhtumitest, kui need mõjutavad või võivad mõjutada teise poole huve. Artikkel 5 Abi osutamine Abi osutatakse abitaotluse alusel, mille ühe poole pädev asutus esitab teise poole pädevale asutusele. Taotluse saanud pool osutab taotletud abi oma võimaluste piires ja võimalikult kiiresti. Artikkel 6 Abi osutamise lõpetamine (1) Asjaolude sunnil võib abistav pool abi osutamise täielikult või osaliselt lõpetada. Abi osutamise lõpetamisest teavitatakse abi taotlenud poole pädevat asutust. Abi osutava poole abiüksused ja -varustus vabastatakse seejärel kohe tegevusest. (2) Kui vajadus abi järele kaob, võib abi taotlenud pool abitaotluse tühistada. Artikkel 7 Abi osutamise kulude hüvitamine Abi taotlenud pool hüvitab abi osutavale poolele abi osutamise kulud. Kui abi taotlenud pool tühistab abitaotluse, hüvitab ta abi osutavale poolele kõik abitaotlusele vastamisega kaasnenud kulud. Pooled võivad igal konkreetsel juhul kulude hüvitamises eraldi kokku leppida. Artikkel 8 Reostustõrjeoperatsiooni juhtimine Reostustõrjeoperatsiooni juhib selle poole pädev asutus, kelle vastutusalas operatsioon toimub, kui pädevad asutused ei ole kokku leppinud teisiti. Artikkel 9 Juurdepääsu võimaldamine (1) Pärast abi taotlemist teavitab abi taotlenud pool abistavat poolt oma vastutusala piirkondadest, kuhu abistava poole reostustõrjeüksustele ja -varustusele on võimaldatud juurdepääs. (2) Abi taotlenud pool tagab teise poole reostustõrjeüksustele ja -varustusele viivitusteta ning minimaalsete formaalsustega juurdepääsu nendele piirkondadele. Abi osutava poole pädevat asutust teavitatakse viivitamata vajalikest formaalsustest. Artikkel 10 Abiüksuste ja varustuse eest hoolitsemine Abi taotlenud pool toetab abiüksuste tegevust ning tagab neile reostustõrjeoperatsiooniks vajaliku hoolduse ja varustuse. Artikkel 11 Vaidluste lahendamine Kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused, mida ei suudeta lahendada pädevate asutuste läbirääkimiste teel, lahendatakse diplomaatiliste kanalite kaudu. Artikkel 12 Seosed teiste rahvusvaheliste kokkulepetega Käesolev kokkulepe ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest kokkulepetest. Artikkel 13 Jõustumine, muutmine ja lõpetamine (1) Kokkulepe jõustub allakirjutamise kuupäeval ja jääb jõusse määramata ajaks. (2) Kokkulepet võib muuta igal ajal poolte kirjalikul nõusolekul kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. Muudatused jõustuvad nende allakirjutamise kuupäeval ja moodustavad kokkuleppe lahutamatu osa. (3) Poolte kirjalikul nõusolekul võib kokkuleppe igal ajal lõpetada. Kumbki pool võib kokkuleppe lõpetada, edastades selle kohta diplomaatiliste kanalite kaudu teisele poolele kirjaliku teate. Sel juhul lõpeb kokkulepe kuue kuu möödudes teate kättesaamisest. SELLE KINNITUSEKS on asjaomastelt valitsustelt nõuetekohase volituse saanud isikud kokkuleppele alla kirjutanud. KOOSTATUD Trakais. 16. jaanuaril 2015. aastal kahes eksemplaris eesti, läti ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Keit Pentus-Rosimannus Edgars Rinkēvičs Eesti Vabariigi valitsuse nimel Läti Vabariigi valitsuse nimel