Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-126-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2002. a kohtuotsus A. P. süüdistuses KrK § 115¹ lg 2 järgi — RT III, 2003, 1, 7

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-126-02 Otsuse kuupäev 12. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi A. P. süüdistuses KrK § 115 1 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/435/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. P., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 3. detsember 2002. a Istungil osalenud isikud A. P. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 2002. a otsus A. P-le mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus. 2. Mõista A. P-le kohtuotsuste kogumi eest KrK § 40 lg 3 alusel karistuseks 2 aastat, 2 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 15. märts 2002. a. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 4. Välja mõista A. P-lt 613.00 kr kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 12. detsembril 2002. a ega kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a otsusega tunnistati A. P. süüdi ja teda karistati KrK § 1151 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaks aastat. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Lääne-Viru Maakohtu 15. oktoobri 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kümme kuud ja üks päev – ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. P-le kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15. märts 2002. a. Sama otsusega tunnistati süüdi I. G., I. J., A. K., V. M. ja A. S., kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsioonikorras vaidlustatud. 2. A. P. tunnistati süüdi selles, et tema, viibides vahi all X Vanglas, kasutades ära kannatanu abitut seisundit, rahuldas ebaloomulikul viisil sugulist kirge teadvalt noorema kui 16-aastase isiku suhtes. Kohtualuse süü loeti tõendatuks kannatanu ja tunnistajate ütlustega, kohtuarstliku eksperdi arvamuse ja teiste kriminaalasjas olevate materjalidega. 3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas A. P. apellatsioonkaebuse. Ta väitis, et ei ole nimetatud kuritegu toime pannud ning taotles enda õigeksmõistmist. Samuti väitis ta, et puuduvad tõendid tema süü kohta. 4. Tallinna Ringkonnakohus tegi 29. augusti 2002. a. otsusega täpsustuse Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsuses A. P-le mõistetud lõpliku karistuse ja mõistetud karistuse alguskuupäeva osas. Kohus mõistis A. P-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Ringkonnakohtu otsuse järgi viibis A. P. vahi all seoses käesoleva kriminaalasjaga alates 10. oktoobrist 2001. a, seega tuleb lõpliku karistuse aega lugeda alates sellest päevast. Ringkonnakohus leidis, et apelleeritud kohtuotsus on kooskõlas asjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega ning jättis muus osas Harju Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas A. P. kassatsioonkaebuse, milles ta taotleb enese õigeksmõistmist ja vaidlustab ka temale mõistetud lõpliku karistuse. 6. Riigikohtu istungil taotles A. P. kaitsja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Juhul kui Riigikohus leiab, et A. P. süü on tõendatud, palus kaitsja vähendada A. P-le mõistetud karistust. Prokurör leidis, et A. P. süü on tõendatud ja taotles A. P. lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust karistuse kandmise algusega 15. märts 2002. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt on Harju Maakohtu otsus toimunud sündmuste ja neile antud õigusliku hinnangu osas kooskõlas asjas kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega. 8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab aga, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. augusti 2002. a otsus tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise aja alguse osas. 9. Ringkonnakohus põhjendas mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmist asjaoluga, et A. P. viibis seoses käesoleva kriminaalasjaga vahi all alates 10. oktoobrist 2001. a. Kriminaalasja toimikust ei nähtu, et A. P. oleks selles kriminaalasjas vahi alla võetud 10. oktoobril 2001. Puuduvad ka muud karistusaja kandmise alguse muutust tingivad asjaolud. Seega tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda Harju Maakohtu otsuse kuulutamise päev, s.o 15. märts 2002. a. 10. Ringkonnakohus on oma 29. augusti 2002. a. otsusega samuti teinud täpsustuse Harju Maakohtu 15. märtsi 2002. a kohtuotsuses A. P-le mõistetud lõpliku karistuse osas ja mõistnud talle KrK § 40 lg 3 alusel karistuseks kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. 10.1. AKKS § 32 sätestab ringkonnakohtu volitused uue otsuse tegemisel. Vastavalt AKKS § 32 p-le 6 võib kohus menetlusosaliste kaebuse või protesti alusel jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda. 10.2. Antud juhul on ringkonnakohus jätnud otsuse sisuliselt muutmata, tehtud täpsustusega aga halvendanud kohtualuse olukorda. Maakohtu otsusega mõisteti P-le karistuseks kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva vabadusekaotust, ringkonnakohtu täpsustus aga muudab karistust ning uueks karistuseks on kaks aastat, seitse kuud ja kaks päeva vabadusekaotust. Ringkonnakohus ei ole motiveerinud, miks ta on mõistnud A. P. karistusele lisaks 5 kuud vabadusekaotust ja on sellega oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi. 11. Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadust ja 29. augusti 2002. a otsus kriminaalasjas nr 2-1/435/2002 A. P. süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi tuleb tühistada karistuse mõistmise ja karistuse kandmise alguskuupäeva osas. Raskendamata A. P. olukorda ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 on Riigikohtu kriminaalkolleegiumil võimalik käesolevas kriminaalasjas teha uus otsus. A. P. tuleb karistada vangistusega kaks aastat, kaks kuud ja kaks päeva ning karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda 15. märts 2002. a. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata. Eerik KERGANDBERG Jüri ILVEST Peeter VAHER