Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-124-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2002. a kohtuotsus J. J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p-de 2. ja 3 järgi ning A. V. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 2003, 1, 5

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-124-02 Otsuse kuupäev 11. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Peeter Vaher ja Hannes Kiris Kohtuasi Kriminaalasi J. J. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning A. V. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2002. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/809/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokurör Alar Kirsi kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev 26. november 2002. a Istungil osalenud isikud J. J. ja A. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ning riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2002. a otsus J. J. ja A. V. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule. 2. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. 3. Välja mõista J. J-ilt 613.60 kr ja A. V-lt 613.60 kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Käsitletava kriminaalasja materjalidest nähtub, et J. J. viibis alates 12. septembrist 2001. a eelvangistuses, sest teda kahtlustati ja süüdistati KrK § 139 lg 1 ja § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. V. viibis kahtlustatavana ja süüdistatavana eelvangistuses alates 17. septembrist 2001. a seoses KrK § 140 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega. 2. Enne käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemist tunnistati J. J. Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega süüdi KrK § 17 lg 6, § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati kolmekuulise vabadusekaotusega, millele KrK § 41 alusel liideti osaliselt Tallinna Linnakohtu 31. juuli 1997. a otsusega mõistetud kandmata karistus – neli kuud vabadusekaotust. J. J-ile mõisteti lõplikuks karistuseks viis kuud vabadusekaotust, mille kandmise algusajaks luges kohus 26. veebruari 2002. a. Sama kohtuotsusega tunnistati A. V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning teda karistati viiekuulise vabadusekaotusega. Ka A. V-le mõistetud karistuse kandmise algusajaks luges kohus 26. veebruari 2002. a, kusjuures KrK § 45 alusel loeti kantud karistuseks 11 päeva. 3. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsusega tunnistati J. J. KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 139 lg 2 p 2 järgi süüdi tema poolt 7. ja 26. augustil ning 11. septembril 2001. a toimepandud kuritegude eest ning teda karistati vastavalt üheaastase ja neljakuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liitis kohus karistused osaliselt ja mõistis J. J-ile kuritegude kogumi eest karistuseks ühe aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel luges linnakohus J. J-ile Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega mõistetud kandmata karistuse kui kergema kaetuks raskema karistusega, mõistes J. J-ile lõplikuks karistuseks üks aasta ja kolm kuud vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27. juuni 2002. a, lugedes samas J. J-ile mõistetud karistusest kantuks viimase poolt eelvangistuses viibitud aja, s.o ajavahemiku 12. septembrist 2001. a kuni 26. veebruarini 2002. a. 4. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsusega tunnistati A. V. KrK § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi tema poolt 11. septembril 2001. a toimepandud kuriteo eest ja teda karistati üheaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 3 alusel luges linnakohus A. V-le Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega mõistetud kandmata karistuse kui kergema kaetuks raskema karistusega, mõistes A. V-le lõplikuks karistuseks ühe aasta vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 27. juuni 2002, lugedes samas A. V-le mõistetud karistusest kantuks viimase poolt eelvangistuses viibitud aja, s.o ajavahemiku 17. septembrist 2001. a kuni 26. veebruarini 2002. a. Tallinna Linnakohtu 27. juuni 2002. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused nii A. V. kui ka J. J., kes mõlemad taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas. 5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2002. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus J. J-ile ja A. V-le KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse mõistmise osas. Ringkonnakohus mõistis J. J-ile KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks ühe aasta ja kolm kuud vangistust, millest arvas maha Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsuse järgi täielikult ära kantud viis kuud vabadusekaotust, lugedes J. J. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kümme kuud vangistust ja karistuse kandmise algusajaks 12. septembri 2001. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastas ringkonnakohus J. J. kohtusaalis vahi alt. Sama kohtuotsusega mõisteti A. V-le KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks üks aasta vangistust, millest arvati maha Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsuse järgi täielikult ära kantud viis kuud vabadusekaotust, lugedes A. V. poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seitse kuud vangistust ja karistuse kandmise algusajaks 17. septembri 2001. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastas ringkonnakohus A. V. kohtusaalis vahi alt. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 4 peab ringkonnakohus karistuse mõistmisel lähtuma KarS § 65 lg-st 1. Kohtukolleegium leidis, et kuna J. J. võeti käesoleva kriminaalasja eeluurimise ajal vahi alla 12. septembril 2001. a ja A. V. 17. septembril 2001. a ning eeluurimise käigus neid vahi alt vabastatud ei ole, tuleb lugeda neile mõistetud karistuse kandmise aja alguseks vahi alla võtmise päev. Kolleegium märkis, et apelleeritud kohtuotsuses on ekslikult arvatud kantud karistuse hulka vaid ajavahemik J. J. ja A. V. vahi alla võtmisest kuni Harju Maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 26. veebruarini 2002. a. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2002. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör A. Kirs, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 6.1. Kassaator nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et linnakohus on eksinud kohtualustele lõpliku karistuse mõistmisel, kuid peab ekslikuks ringkonnakohtu järeldust karistuse kandmise aja alguse osas, millega teise astme kohus vähendas alusetult mõlema süüdimõistetu karistust viie kuu võrra. Kassaator märgib, et nii linnakohus kui ka ringkonnakohus mõistsid 12. septembrist 2001. a vahi all viibivale J. J-ile ühe aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse ning 17. septembrist 2001. a vahi all viibivale A. V-le üheaastase vangistuse. Prokuröri arvates on seega J. J. osas karistuse kandmise lõpptähtpäevaks 12. detsember 2002. a, A. V. osas aga 17. september 2002. a, mitte aga vastavalt 12. juuli ja 17. aprill 2002. a, nagu tuleneb ringkonnakohtu otsusest. Kassaator rõhutab, et ringkonnakohtu viga tuleneb asjaolust, et arvestades KarS § 65 lg 1 kohaselt eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse (mõlema süüdimõistetu osas viis kuud) liitkaristusest maha, määras kohus kandmata karistusaja alguseks ikkagi esialgse vahi alla võtmise kuupäeva, mistõttu läks nimetatud viis kuud kantud karistusena arvesse kahekordselt – esmalt vähendati selle aja võrra kandmisele kuuluvat karistust ja seejärel määrati karistuse kandmise algustähtpäevaks esialgne vahistamise aeg. 6.2. Kassaator märgib, et kuna ringkonnakohtu ebaõige otsuse kohaselt on J. J. kandnud karistust temale määratud karistuse tähtaega ületavalt kahe kuu ja kahekümne kuue päeva ning A. V. viie kuu ja kahekümne päeva võrra, annab see nimetatud isikutele põhjendamatu aluse taotleda riigilt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kokku kaheksa kuu ja kuueteistkümne päeva eest, kuigi tegelikult võib vastava kahju hüvitamist taotleda vaid A. V. kahekümne päeva ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et prokuröri kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. J. J. ja A. V. viibisid seoses kuritegude toimepanemisega vahi all vastavalt 12. septembrist 2001. a ja 17. septembrist 2001. a kuni vabastamiseni Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2002. a otsuse alusel. Seega oli nii Harju Maakohus 26. veebruaril 2002. a kui ka Tallinna Linnakohus 27. juunil 2002. a otsuse tegemise ajal õigustatud arvestama J. J. karistuse kandmise aja alguseks 12. septembri 2001. a ja A. V. suhtes 17. septembri 2001. a. 8. Tallinna Linnakohus, mõistes mõlemale kohtualusele karistuse kuritegude eest, mis olid toime pandud enne Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsusega süüdimõistmist, pidi juhinduma pärast 3. aprilli 2002. a kehtinud KrK § 40 lg 3 redaktsioonist ja lähtuma lõpliku karistuse mõistmisel mitte Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast, vaid kogu mõistetud karistusest. Hõlmates aga Harju Maakohtu poolt mõistetud karistused 27. juunil 2002. a mõistetud karistustega, pidi J. J. karistuse kandmise tähtaeg lõppema 12. detsembril 2002. a ja A. V-l 17. septembril 2002. a. 9. Tallinna Ringkonnakohus on ebaõigesti võtnud J. J. ja A. V. poolt Harju Maakohtu 26. veebruari 2002. a otsuse järgi ärakantud karistusaja arvesse kahekordselt. Esmalt arvas ringkonnakohus selle KarS § 65 lg 1 teise lause alusel mõistetud liitkaristusest maha kui eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistuse ja seejärel käsitles sama ajavahemikku eelvangistusena, arvates selle KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka. 10. Kuna ringkonnakohtu otsuse tühistamine halvendab süüdimõistetute olukorda, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2 ja § 64 p-st 2, saadab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Lea KIVI Hannes KIRIS Peeter VAHER