Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-127-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. detsembri 2002. a määrus AS TL vara arestimises KrMK § 146¹ ja Rahapesu tõkestamise seaduse § 18 lg 3 alusel — RT III, 2003, 1, 3

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-127-02 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus 9. detsembril 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi AS TL vara arestimine KrMK § 1461 ja rahapesu tõkestamise seaduse § 18 lg 3 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinn Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2002. a määrus AS TL juhatuse liikme V. S-i erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS TL juhatuse liikme V. S-i erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. november 2002. a Istungil osalenud isikud AS TL esindaja vandeadvokaat Heldur Otti ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon 1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määrus V. S-i erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta muutmata. 2. Erikaebus jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politseiameti rahapesu andmebüroos avati 10. juulil 2002. a rahapesukahtluse kontrolltoimik AS TL Hansapanga kontodel nr 1120288581 ja nr 221010779388 ning Eesti Ühispanga kontol nr 10952010130008 toimunud tehingute kontrollimiseks. Kontrollimisel tuvastati, et ehkki 7. novembril 2000. a alustati AS TL likvideerimismenetlust, jätkab äriühing aktiivset majandustegevust. Rahapesu andmebüroo tuvastas, et AS TL pangakontole nr 1120288581 laekuvad laenudena ja metsamaterjali eest tasutavate maksetena suured rahasummad, mis võetakse pangaautomaatide kaudu sularahas välja või kantakse laenuna edasi eraisikutele. 1.2. Rahapesu andmebüroo järeldas eeltoodust, et aktsiaseltsiga seotud isikute tegevuses on rahapesu tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud rahapesu tunnused, mistõttu andmebüroo peatas 23. augustil 2002. a rahapesu tõkestamise seaduse § 15 lg 2 alusel AS TL pangakontodel oleva raha kasutamise ja taotles Tallinna Linnakohtult AS TL pangakontode arestimist erikonfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks. 2. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 6. septembri 2002. a määrusega arestiti rahapesu tõkestamise seaduse § 161 ja § 18 lg 3 ning KrMK § 1461 alusel AS TL kontod Hansapangas ja Eesti Ühispangas. 3. Tallinna Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses taotles AS TL juhatuse liige V. S. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 6. septembri 2002. a määruse tühistamist. 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku 6. septembri 2002. a määrus muutmata. Kohtukolleegium asus seisukohale, et erikaebuses esitatud väited ei ole linnakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Kriminaalkolleegium märkis, et kontrolli objektiivsuse tagamiseks oli AS TL kontode arestimine tarvilik. 5. Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2002. a määruse peale esitas 24. oktoobril 2002. a erikaebuse AS TL juhatuse liige V. S., taotledes nimetatud määruse tühistamist. 6. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määrusega jäeti AS TL esindaja erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määruse peale läbi vaatamata. Määruses märgiti, et pangakontode arestimise küsimust ei arutanud ringkonnakohus 14. oktoobril 2002. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebust. Tulenevalt AKKS § 71 lg-test 1 ja 2 ning § 77 lg-st 1 saadab ringkonnakohus Riigikohtule vaid need erikaebused, mis on esitatud samas seaduses sätestatud küsimustes ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Menetlusosaliste seisukohad Riigikohtus 7. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse peale esitas erikaebuse AS TL esindaja V. S. Esiteks palub ta tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata ja Riigikohtule saatmata AS TL erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määruse peale. Teiseks palub ta Riigikohtus menetleda AS TL 24. oktoobri 2002. a erikaebust Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 2002. a määruse peale ja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2002. a määrus, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2002. a määrus AS TL Hansapanga kontode nr 1120288581 ja nr 221010779388 ning Eesti Ühispanga konto nr 10952010130008 arestimise kohta. Samuti palub ta tühistada Tallinna Linnakohtu 6. septembri 2002. a määruse AS TL arvete arestimise kohta. 7.1. Erikaebuse esitaja märgib, et põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Ta osutab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määruses nr 3-1-1-121-01 väljendatud seisukohale, mille kohaselt erikaebeõigus laieneb põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides ka juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Erikaebuses rõhutatakse, et põhiseaduse § 9 lg 2 kohaselt laieneb põhiseaduse § 32 lg-s 1 sätestatud õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ka juriidilistele isikutele. Kaebuses leitakse, et AS TL põhiõiguste piiramine seisneb selles, et aktsiaseltsi arved blokeeriti alates 23. augustist 2002. a ning mingit informatsiooni ega põhjendusi selle kohta ei esitatud, teavet õnnestus saada alles tungivate palvete tulemusel. Erikaebuses rõhutatakse, et käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus aktsiaseltsi arved on kohtu poolt tähtajatult arestitud ning ei ole teada, kui kaua selline põhiõiguse piiramine veel kesta võib. Selle tagajärjel puudub aktsiaseltsil TL võimalus majandustegevuseks, sh kohustuste täitmiseks riigi, hankijate, töötajate jt isikute ees, ning sellise olukorra jätkumine võib kaasa tuua AS TL pankroti. Erikaebuses leitakse veel, et AS TL arvete arestimine ei taga mingil moel rahapesukahtluse kontrollimise objektiivsust, kuna pangatehingute puhul on iga tehingu alus ja raha päritolu kergesti kontrollitav ka arvelduskontosid arestimata. 7.2. Erikaebuses väljendatakse seisukohta, et rahapesu andmebüroo seadusevastane tegevus kestab, kuna rahapesu tõkestamise seaduse § 16 1 kohaselt on rahapesu andmebüroo kuriteo tunnuste avastamisel kohustatud saatma materjalid kohe pädevale kohtueelse uurimise asutusele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kaebuse esitaja viitab ka siseministri 30. juuni 1999. a määrusega nr 66 kinnitatud Rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra punktile 3, mille kohaselt rahapesu andmebüroo esitab rahapesu tunnuste ilmnemisel materjalid kohtueelse uurimise asutusele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui tööpäeva jooksul. Erikaebuse esitajale teadaolevalt tegeleb aga AS TL väidetava rahapesu kahtlusega endiselt rahapesu andmebüroo. 7.3. Erikaebuse esitaja leiab, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida mingeid menetluslikke takistusi. 8. Riigikohtu istungil toetas aktsiaseltsi esindaja erikaebust. Prokuröri arvates ei kuulu see rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et V. S.i erikaebuse rahuldamiseks puudub alus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määruses nr 3-1-1-121-01 (RT III 2002, 8, 78) on tõepoolest leitud, et vara arestimine on isiku põhiõiguse piiramine ja seda saab erikaebe korras vaidlustada. Kuid järeldades, et selline erikaebeõigus ulatub kindlasti Riigikohtuni, on kaebaja tõlgendanud toodud seisukohta laiendavalt. Osutatud kohtulahendis märgitakse, et põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides laieneb erikaebeõigus juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast sellist lõplikku lahendit, mida hiljem üldise kohtukaebe korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. Kuna seadusandlikult oli reguleerimata kohtu arestimääruste peale esitatavate kaebuste lahendamise kord, siis lõi Riigikohus tuginedes põhiseadusele ja lähtudes põhiõiguste kaitsmise kohustusest, võimaluse esitada kaebus esimese astme kohtu määrusele vara arestimise kohta ringkonnakohtule, kelle lahend on lõplik. 10. Alusetu on kaebaja väide, et põhiõiguste kaitsmisel kaebeõiguse teostamiseks ei tohi eksisteerida mingeid menetluslikke piiranguid. Kaebuses viidatud põhiseaduse § 24 lg-st 5 tuleneb küll igaühe õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale edasi kaevata kõrgemale kohtule, kuid seda üksnes seadusega sätestatud korras. AS TL esindaja on realiseerinud põhiseadusliku õiguse ja kaevanud aktsiaseltsi kohta tehtud Tallinna Linnakohtu määruse peale kõrgemalseisvale kohtule – Tallinna Ringkonnakohtule, kes lahendas kaebuse lõplikult. 11. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruses sisalduvate seisukohtadega, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebuse esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lõplikult. AKKS § 71 lg 2 näeb ette erikaebuse esitamise võimaluse teatud küsimustes Riigikohtule, kui ringkonnakohus lahendab ise asja esmakordselt. Käsitletavas asjas toimunud pangakontode arestimise küsimust ei arutanud ringkonnakohus 14. oktoobril 2002. a mitte esmakordselt, vaid vaatas läbi esimese astme kohtu kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuse. Seetõttu oli kohtuniku määrus erikaebuse läbi vaatamata jätmise peale põhjendatud ja seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. 12. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinjuures, et põhjendamatu on kaebaja väide, nagu puuduks aktsiaseltsil teised võimalused oma põhiõiguste kaitseks lisaks kaebeõiguse realiseerimisele Riigikohtus. Aktsiaseltsil on võimalus asjaolude muutumisele tuginedes taotleda Tallinna Linnakohtult pangakontode arestimismääruse tühistamist, linnakohtu keeldumisel aga esitada vastav erikaebus ringkonnakohtule. Põhiõiguste tagamise kohustus on kogu kohtusüsteemi ülesanne ning paljasõnaline on väide, et kui küsimust ei lahenda riigi kõrgem kohus, on isikult meelevaldselt ära võetud kaebeõigus ja tema põhiõigused jäetud kaitseta. 13. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja §-st 72 jätab Riigikohus erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. oktoobri 2002. a määruse muutmata. Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Hannes KIRIS