Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-9-02 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2002. a kohtuotsus Vallo Järve süüdistuses KrK § 2101 lg 2 p 3 ja § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi — RT III, 1, 2

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-9-02 Otsuse kuupäev 2. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi Vallo Järve süüdistuses KrK § 210 1 lg 2 p 3 ja § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 2002. a määrused kriminaalasjas nr 2-1-276-2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vallo Järve kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 5. november 2002. a Istungil osalenud isikud Vallo Järve kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss Resolutsioon Jätta Vallo Järve kaitsja advokaat Marko Paabumetsa esitatud kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 2002. a määrused kriminaalasjas nr 2-1-276-2002 muutmata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Vallo Järve peeti 4. märtsil 1999. a KrMK § 108 1 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kinni kahtlustatuna KrK § 210 2 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Järgmisel päeval esitati talle süüdistus kriminaalkoodeksi nimetatud sätete järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises. Tartu Linnakohtu 5. märtsi 1999. a määrusega kohaldati V. Järve suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni 5. juunini 1999. a. V. Järve vabastati vahi alt pärast kautsjonisumma tasumist 3. juunil 1999. Tartu Linnakohtu 9. juuli 1999. a määrusega anti V. Järve kohtu alla süüdistatuna KrK § 210 2 lg 2 p-de 1 ja 4 ning KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi. 2. Soome Vabariigi politsei pidas 9. oktoobril 1999. a V. Järve Helsingis kinni süüdistatuna raskes narkokuriteos ja 8. detsembril 1999. a mõistis Helsingi Linnakohus V. Järve selles kuriteos süüdi ning karistas teda nelja-aastase vangistusega. 3. Soome Vabariigi justiitsministri 6. novembri 2000. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi justiitsministeeriumi taotlus ja Helsingi Lääni vanglas karistust kandev V. Järve anti Eestis toimuva kohtumenetluse ajaks ajutiselt Eesti võimudele välja. Juba varem, s.o 31. augustil 2000. a, oli Tartu Maakohus teinud määruse, millega tühistas V. Järvele varem tõkendina kohaldatud kautsjoni ning valis tema suhtes uueks tõkendiks vahi all pidamise nii Tartu Maakohtu menetluses oleva kriminaalasja nr 1-199/99 arutamise ajaks kui ka edasiselt – kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni, samuti Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks. 4. Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsusega tunnistati V. Järve süüdi KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest edasiandmise eesmärgita ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati V. Järve süüdi ka KrK § 2102 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises edasiandmise eesmärgil ja teda karistati selle kuriteo eest vabadusekaotusega neljaks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistused osaliselt, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis lõplikuks karistuseks neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 45 alusel arvestas kohus mõistetud karistusaja hulka kolm kuud vahi all viibitud aega ja määras ärakandmisele kuuluvaks karistuseks neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Samuti on kohtuotsuse resolutiivosas märgitud, et karistuse aja algust tuleb hakata arvestama kohtuotsuse kuulutamisest ja et V. Järvele kohaldatud tõkend – vahi all pidamine – tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata. 5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsus V. Järve osas muutmata ning V. Järve ja tema kaitsja M. Paabumetsa apellatsioonkaebused rahuldamata. 6. Pärast Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse kuulutamist toimetati V. Järve tagasi Soome Vabariiki jätkama seal mõistetud karistuse kandmist. V. Järve vabanes Soome vanglast 9. oktoobril 2001. a. 7. 22. oktoobril 2001. a läks V. Järve vastavalt samast kuupäevast pärinevale Tartu Maakohtu teatisele Tallinna Keskvanglasse kandma talle Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistust. 8. Tallinna Keskvangla direktori Nikolai Kase poolt 15. mail ja 17. juunil 2002. a Tartu Maakohtule saadetud kirjades palutakse kohtumäärusega täpsustada V. Järve karistusaja algust. Kirjades juhitakse tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsuses on karistusaja alguseks loetud kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14. november 2000, kuid V. Järve saabus Keskvanglasse karistust kandma alles 22. oktoobril 2001. a. 9. Tartu Maakohtu poolt 3. juulil 2002. a KrMK § 337 4 lõikes 1 ettenähtud korras tehtud määrusega loeti V. Järvele Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsusega mõistetud nelja aasta ja kuue kuu pikkuse vabadusekaotusliku karistuse kandmise algusajaks 22. oktoober 2001 – s.o päev, mil V. Järve läks Tallinna Keskvanglasse kandma talle Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistust. 10. Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a määruse peale esitasid nii V. Järve kui ka tema kaitsja erikaebuse, taotledes maakohtu viimati nimetatud määruse tühistamist ja Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsusega V. Järvele mõistetud karistuse kandmise arvestamist alates 14. novembrist 2000. 11. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 2002. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a määrus muutmata ja erikaebused rahuldamata. Kohtukolleegium märkis, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsust asus V. Järve reaalselt täitma 22. oktoobril 2001. a. Asjaolu, et V. Järve viibis Soome Vabariigi kohtu poolt süüdimõistetud isikuna Soome vanglas, ei oma ringkonnakohtu arvates tähtsust Eesti Vabariigi Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguse arvestamisel. Asjaosaliste põhjendused Riigikohtus 12. Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse V. Järve kaitsja M. Paabumets. Ta taotleb Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse tühistamist osas, millega loeti V. Järvele mõistetud nelja aasta ja kolme kuulise vabadusekaotuse kandmise aja alguseks 22. oktoober 2001 a. Kaitsja palub teha uus kohtuotsus, millega muudetaks Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsust osaliselt, määrates karistuse kandmise aja arvestamise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 14. novembri 2000. a. Kaitsja on seisukohal, et Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus on oma määrustega ebaseaduslikult muutnud Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsust. Kaitsja rõhutab, et Tartu Ringkonnakohus ei ole arvestanud erikaebuses esitatud seisukohta, mille kohaselt ei saa määrusega muuta kohtuotsust. Seejuures viitab kaitsja Riigikohtu 27. oktoobri 1998. a otsuses nr 3-1-3-25-98 väljendatud seisukohale, mille kohaselt tohib jõustunud kohtuotsusega määratud karistuse kandmise aja algust muuta üksnes kohtuvigade parandamise korras, mitte aga KrMK § 336 alusel tehtava määrusega. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et Tartu Maakohtu 31. augusti 2000. a määrusega valiti V. Järvele kohaldatavaks tõkendiks vahi all pidamine Eesti Vabariigi Tartu Maakohtu kriminaalasjas 1-199/99 temale esitatud süüdistuses läbi viidava kohtumenetluse ajaks ja kohtuotsuse täitmisele pööramiseni, samuti Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks. Järgnevalt osundab kaitsja asjaolule, et pärast Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse kuulutamist viidi V. Järve tagasi Soome Vabariiki karistust kandma, kohus aga tõkendit ei muutnud. Kaitsja järeldab sellest, et V. Järve suhtes kohaldati kogu tema Soomes viibimise aja vältel tõkendit kriminaalasja 1-199/99 järgi, mistõttu kuulub ka see aeg arvestamisele Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse kandmise aja hulka ja karistuse kandmise algust tuleb arvestada Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse kuulutamist. Kaitsja rõhutab, et Tartu Maakohtu 31. augusti 2000. a määrusega kohaldati V. Järve suhtes tõkendina vahi all pidamist kuni kohtuotsuse täitmisele pööramiseni. Samas ei ole käesolevas asjas kohtuotsust vastavalt KrMK § 329 lõikele 2 täitmisele pööratud. Kaitsja leiab, et antud asjas on kohtud vääralt lähtunud KrMK § 331 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, kuna V. Järve suhtes kohaldati tõkendit juba kohtumenetluse ajal ning kohus ei muutnud kriminaalasja arutamise järgselt seda tõkendit. Kohtuvigade parandamise avalduses on rõhutatud, et V. Järve viibis kogu kohtumenetluse vältel ja ka pärast kohtuotsuse kuulutamist – s.o ajavahemikus 14. november 2000 kuni 22. oktoober 2001 – vahi all. Seetõttu tulebki KrK § 45 mõtte kohaselt see aeg arvata karistuse kandmise aja hulka ja arvestada karistusaja algust kohtuotsuse kuulutamisest 14. novembril 2000. 13. Kohtuistungil märkis vandeadvokaat R. Napa, et ilmselt siiski ei ole kohtuvigade parandamise avalduses taotletud mitte Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsuse, vaid Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a otsuse tühistamist, sest Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsus jõustus ringkonnakohtu nimetatud otsuse kuulutamisega. Kaitsja märkis, et kuigi Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsuse peale esitati ka apellatsioonprotest, ei vaidlustanud prokurör seda kohtuotsust V. Järve osas. Samuti osundas kaitsja, et Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a määruse tegemisel on menetlusnorme rikutud sellega, et kohtuistungile ei kutsutud ei V. Järvet ega ka tema kaitsjat. Kokkuvõtvalt taotles vandeadvokaat R. Napa Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a määruse tühistamist. Prokurör taotles kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätmist ning märkis, et kuna Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsusega jäeti V. Järve vahi alla Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise tagamiseks, siis tõkendi kehtivus lakkas alates hetkest, mil V. Järve hakkas kandma Helsingi Linnakohtu otsusega mõistetud karistust. Prokurör osundas ka sellele, et kaitsja taotluse rahuldamine tähendaks sisuliselt Helisingi Linnakohtu mõistetud karistuse liitmist Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistusega, kuid sellist võimalust ei nähta kehtivas kriminaalseaduses ette. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 14. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtuistungil V. Järve kaitsjana esinenud vandeadvokaat R. Napa seisukohaga, et tegelikult tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise menetluse esemeks lugeda Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. augusti 2002. a määrusi, millega loeti Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsusega V. Järvele mõistetud vabadusekaotuse kandmise aja alguseks 22. oktoober 2001. a. 15. Kohtuvigade parandamise avalduses osundatakse Riigikohtu otsusele 3-1-3-25-98 (RT III 1999, 2 19), mille kohaselt saab jõustunud kohtuotsusega kindlaksmääratud karistuse kandmise aja algust muuta vaid kohtuvigade parandamise menetluses, mitte aga KrMK §-s 336 sätestatud korras. Niisuguse lahendi tegemisel lähtus Riigikohus sellest, et vastavalt sel ajal kehtinud KrMK § 336 lg-le 1 oli kohtuotsuse täitmise staadiumis otsuse teinud kohtu pädevuses lisaks kohtuotsuste täitmise edasilükkamisele, rahatrahvi tasumise pikendamisele või ajatamisele, karistuse kandmisest vabastamisele, karistuse asendamisele ja mitme kohtuotsuse täitmisele pööramisele veel vaid kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamine . Seaduse sellise sõnastuse pinnalt ongi Riigikohtu otsuses 3-1-3-25-98 (RT III 1999, 2 19) asutud seisukohale, et kuna karistuse kandmise aja alguse muutmine ei ole käsitatav kohtuotsuse täitmisel ilmnenud kahtluste ja ebaselguste lahendamisena, puudub otsuse teinud kohtul selliseks toiminguks pädevus. Kuid Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a kohtumääruse tegemise ajaks oli seadusandja oluliselt muutnud KrMK XXIX peatükki ja sealhulgas ka laiendanud kohtu pädevust kohtuotsuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel. Nimelt, vastavalt KrMK §-s 3373 sätestatule võib kohtuotsuse teinud või seda täitev kohus kohtuotsuse täitmise staadiumis lahendada ka seaduses reguleerimata küsimusi . 16. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on alust lugeda ka Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a kohtumääruse tegemist kohtuotsuse täitmise staadiumis tõusetunud ja seaduses reguleerimata küsimuse lahendamiseks KrMK § 3373 mõttes. Eesti kriminaalmenetluse seaduses on reguleerimata, kuidas peaks Eesti kohtu otsuse resolutiivosas olema fikseeritud karistuse kandmise aja algus juhtudel, mil süüdimõistetu oli Eestile välja antud vaid kohtuliku arutamise ajaks. Samuti on reguleerimata see, kuidas peaks kirjeldatud olukorras toimuma kohtuotsuse täitmisele pööramine. Sellises olukorras on küsitav, kas KrMK § 275 lg 1 p-s 5 sätestatud nõue on korrektselt täidetud, kui karistuse kandmise aja algust seostatakse mingi ebamäärase ja edasilükkava tingimusega ning kohtuotsuse resolutiivosas märgitakse näiteks, et karistuse kandmise aja alguseks on hetk, mil isik pärast karistuse ärakandmist Soomes asub kandma karistust Eestis. Kõnealuses olukorras võib lugeda aktsepteeritavaks karistuse kandmise alguse aja fikseerimist kohtuotsuse resolutiivosas ka viisil, nagu on seda tehtud Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsuses. Kuid sellisel juhul tuleb arvestada vajadusega täpsustada hiljem seda kuupäeva, mil tegelikult asuti kandma Eesti kohtu poolt mõistetud karistust. Just nõnda ongi toimitud käesolevas kohtuasjas Tartu Maakohtu 3. juuli 2002. a kohtumääruse tegemisel. 17. Ei saa nõustuda kohtuvigade parandamise avalduses märgituga, et V. Järve oleks ajavahemikus 14. november 2000 kuni 22. oktoober 2001 viibinud vahi all ja et seetõttu tuleks see aeg arvata Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja hulka. Ei V. Järve ega tema kaitsja pole vaidlustanud seda, et pärast Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse kuulutamist toimetati V. Järve tagasi Soome Vabariiki jätkama seal mõistetud karistuse kandmist ja et ta vabanes Soome vanglast 9. oktoobril 2001. a. Kohtuvigade parandamise avaldusest ei nähtu, milles seisnes faktiliselt nimetatud ajavahemikus vabadusekaotusliku karistuse kandmisega väidetavalt samaaegselt aset leidnud vahi all pidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates ei saa kõnealust ajavahemikku lugeda V. Järve vahi all pidamiseks eranditult ja rõhutatult vaid kohtuotsuse teksti lugedes ja seejuures tegelikku faktilist olukorda rangelt ignoreerides. Kui lähtuda kohtuvigade parandamise avalduse loogikast, siis võiks põhimõtteliselt alati lugeda isikut vahi all peetavaks üksnes sellekohasele kohtumäärusele tuginevalt temalt tegelikult vabadust võtmata. 18. Arvestades seda, et Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsuse kuulutamise järgselt sai V. Järve suhtes tõkendiks valitud vahi all pidamine faktiliselt kesta kuni Helsingi Linnakohtu otsuse täitmise jätkamiseni, tulebki kooskõlas KrMK §-s 331 sätestatuga V. Järvele Tartu Maakohtu 14. novembri 2000. a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg – s.o 22. oktoober 2001. a. 19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77 9, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, tuleb Vallo Järve kaitsja advokaat Marko Paabumetsa poolt esitatud kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER