Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina Vallavolikogu töökorra uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 86, 2227

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565) II peatüki alusel Vastseliina Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vastseliina Vallavolikogu töökorra uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale nr 1. 2. Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 27. aprilli 2000. a määrus nr 12 «Vastseliina Vallavolikogu töökorra kehtestamine». 3. Määrust on võimalik vaidlustada halduskohtus 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 4. Määrus jõustub 7. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Vastseliina Vallavolikogu 27. novembri 2002. a määruse nr 28 lisa 1 VASTSELIINA VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD ÜLDSÄTTED 1. Vastseliina Vallavolikogu (edaspidi volikogu) töökord (edaspidi kord) määrab kindlaks volikogu töökorralduse, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Vabariigi Valitsuse õigusaktidest ning Vastseliina valla põhimäärusest. 2. Volikogu on Vastseliina valla elanike valitud esinduskogu. 3. Volikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele ning lähtub Vastseliina valla elanike huvidest. 4. Volikogu töötab täiskoguna, volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 5. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallakantselei. 6. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. VOLIKOGU ESIMEES JA ASEESIMEES 7. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub valla põhimääruses sätestatud korras. 8. Volikogu esimees: 8.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhtab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamise; 8.2. esindab või volitab teisi esindama omavalitsusüksust ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 8.3. omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 8.4. kirjutab alla volikogu vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 8.5. korraldab volikogu väljastatud õigusaktide täitmise kontrollimist; 8.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 8.7. kinnitab volikogu alatiste komisjonide ja vallavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu; 8.8. pikendab vajadusel otsuste, määruste ja teiste õigusaktide menetlemise tähtaega volikogus; 8.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 8.10. täidab muid seaduse alusel ja valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 9. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. VOLIKOGU LIIGE 10. Volikogu liikmel on õigus: 10.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste kohta; 10.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 10.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 10.4. kuuluda komisjonide koosseisu; 10.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadustega keelatud või piiratud; 10.6. esineda volikogu istungil kõne, avalduse, protesti või sõnavõtuga ja esitada küsimusi; 10.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 10.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 10.9. tasuta informeerida vallaelanikke vallavalitsuse kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast. 11. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 12. Käesoleva korra punktis 11 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutuse algust tegema avalduse enese taandamiseks antud päevakorrapunkti arutamisel. Ettepaneku enese taandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või teine volikogu liige. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on volikogu liikme võrra väiksem. VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE ENNETÄHTAEGNE LÕPPEMINE 13. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 13.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 13.2. tagasiastumisega; 13.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel selles vallas või linnas; 13.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 13.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 13.6. nimetamisega Vastseliina valla ametnikuks; 13.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 13.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 13.9. teovõimetuks tunnistamisega; 13.10. surmaga. 14. Käesoleva korra punktis 13.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 15. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 15.1. käesoleva korra punktides 13.1, 13.3, 13.4, 13.5, 13.6, 13.7 ja 13.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 15.2. käesoleva korra punktides 13.8 ja 13.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 15.3. käesoleva korra punktis 14 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE PEATUMINE 16. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 17. Volikogu liikme volitused peatuvad: 17.1. kui volikogu liige on valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 17.2. Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni; 17.3. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 17.4. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 17.5. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 18. Käesoleva korra punktis 17.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 19.1. käesoleva korra punktides 17.1 ja 18 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 19.2. käesoleva korra punktis 17.3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 19.3. käesoleva korra punktis 17.4 sätestatud juhul vastava avalduse; 19.4. vastava teate pärast käesoleva korra punktis 17.5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. VOLIKOGU ASENDUSLIIGE 20. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel ja volituste peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 21. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega ja asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 22. Volikogu liikme volitused peatuvad ja asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 23. Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa töös osaleda käesoleva korra punktides 13 ja 17 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 24. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 25. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 26. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva korra punktis 13 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. VOLIKOGU LIIKME VOLITUSTE TAASTUMINE 27. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 28. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 29. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 30. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. KOMISJON 31. Volikogu moodustab alatisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu. 32. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud valla põhimääruses. 33. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 34. Volikogu alatine komisjon: 34.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 34.2. töötab välja tegevuskavad; 34.3. avaldab arvamust talle läbivaatamiseks saadetud vallavolikogu otsuste ja määruste eelnõude kohta; 34.4. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 34.5. kontrollib volikogu otsuste ja määruste täitmist; 34.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta. 35. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta. 36. Komisjoni esimees: 36.1. kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhib seda; 36.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorraprojekti; 36.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 36.4. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule. 37. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni esimehe volitusel aseesimees. 38. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartalis, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. 39. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 40. Komisjonil on õigus kaasta oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. 41. Valla õigusaktide vastuvõtmisel on komisjoni otsused soovitusliku iseloomuga. 42. Komisjon annab tehtud tööst vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees. 43. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 44. Komisjonide organisatoorse ja tehnilise teenindamise tagab vastava komisjoni esimees koostöös valla kantseleiga. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE ALGATAMINE 45. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 45.1. volikogu liikmel; 45.2. volikogu komisjonil; 45.3. vallavalitsusel; 45.4. vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 45.5. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 46. Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. Kõik küsimused, mis pole esitatud vallavalitsuse poolt, tuleb saata vallavalitsusele seisukoha võtmiseks. 47. Volikogu õigusakti eelnõu peab olema kooskõlastatud vallasekretäriga ja sellele peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõud põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. 48. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormilise õiguse tagab esitaja, kooskõlastatuna vallasekretäriga. 49. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile. 50. Samal päeval edastab vallasekretär eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele, kes koostab nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest volikogu istungi päevakorra, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja ja ettekandjad. 51. Vallasekretär edastab otsuse eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele neli päeva enne istungi algust. ISTUNGI PÄEVAKORD 52. Volikogu istungi päevakorraprojekti koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettepanekute ja avalduste alusel. 53. Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada: 53.1. volikogu esimees; 53.2. volikogu liige või liikmete grupp; 53.3. vallavanem või vallavalitsuse liikmed; 53.4. volikogu komisjonid; 53.5. valla territooriumil elavad kodanikud, asutused, ettevõtted, organisatsioonid volikogu (volikogu esimehe) kaudu; 53.6. Eesti Vabariigi Riigikogu, Riigikohus ja Vabariigi Valitsus. 54. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja, sisu, ettekandja ja vajadusel kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanekule tuleb lisada õigusakti projekt. 55. Volikogu võib istungi päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib volikogu õigusakti projekti läbi arutada ja muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks järgmisele istungile. 56. Küsimuste arutamise järjekorra koostab volikogu esimees, arvestades tehtud ettepanekuid. VOLIKOGU ISTUNGI KOKKUKUTSUMINE 57. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. 58. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees vähemalt üks kord kuus, välja arvatud puhkusekuudel. 59. Volikogu võidakse kokku kutsuda erakorraliselt vallavalitsuse või vähemalt ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 60. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutsed peavad olema volikogu liikmetele kätte toimetatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Volikogu istungi kohta avaldatakse teade vallavalitsuse stendil. ISTUNGI AVAMINE, PÄEVAKORRA KINNITAMINE JA KOHALOLIJATE REGISTREERIMINE 61. Volikogu istungi avab ja seda juhtab volikogu esimees või aseesimees. 62. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorraprojekt, seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta, mis esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. 63. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälteenamusega. 64. Päevakorrapunkti «jooksvad küsimused» teemad esitab istungi juhataja päevakorra kinnitamisel ja need hääletatakse päevakorda eraldi poolthäälteenamusega. 65. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Istungile kutsutud isikud ja pealtvaatajad registreerivad ennast registreerimislehel. ISTUNGITE AVALIKKUS 66. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 67. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks koda rohkem liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 68. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult vallavanem ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. 69. Volikogu võib otsustada ka kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 70. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsuse alusel. KÜSIMUSTE ARUTAMINE VOLIKOGUS 71. Projektid pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 72. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 72.1. vallaeelarvet; 72.2. valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 72.3. arengukava; 72.4. vallale varaliste kohustuste võtmist väärtusega üle saja tuhande krooni; 72.5. kohalike maksude kehtestamist. 73. Õigusakti eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 74. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Õigusakti eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 75. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 75.1. ettekanne ja kaasettekanne kümme minutit; 75.2. sõnavõtt kolm minutit; 75.3. repliik kaks minutit; 75.4. lõppsõna kolm minutit. 76. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või ilmselt kaldub teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 77. Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele samas päevakorrapunktis üle kahe korra küsimuse esitamiseks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. 78. Soovist esineda sõnavõtuga kohalt annab volikogu liige, vallavalitsuse liige ja istungile kutsutud isik käega märku. 79. Pärast lõppsõna paneb istugi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. HÄÄLETAMINE VOLIKOGUS 80. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 81. Enne küsimuse hääletusele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning veendub, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtemoodi arusaadav. 82. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 83. Enne hääletamist võib volikogu liige nõuda kuni viieminutilist vaheaega nõupidamiseks. 84. Üldjuhul on volikogus hääletamine avalik, välja arvatud isikuvalimistel. 85. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. 86. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsustuste tegemisel: 86.1. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 86.2. koormiste määramine; 86.3. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 86.4. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 86.5. laenude ja teiste kohustuste võtmine; 86.6. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 86.7. taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 86.8. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 86.9. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 86.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, aseesimehele, komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 86.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 86.12. taotluse esitamine Riigikohtule tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega; 86.13. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine. 87. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 88. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõusta ja nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 89. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse sõnadega «määrus/otsus on vastu võetud / jäi vastu võtmata». ARUPÄRIMINE 90. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavanemale ja vallavalitsuse valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 91. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises näidatakse ära sellele vastamise viis. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata ühe kuu jooksul arvates arupärimise esitamist volikogu esimehele. ISTUNGI LÕPETAMINE 92. Volikogu istung lõpeb päevakorrapunktide ammendumisel. 93. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorraprojekti esimesteks punktideks. ISTUNGI PROTOKOLL 94. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. 95. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, istungi päevakord, arutusel olnud küsimused, nende kohta vastu võetud otsused, nende hääletamisel antud poolt-, vastu- ja erapooletute häälte arv, sõnavõtjate nimed ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 96. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. 97. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid. 98. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele tutvumiseks vallavalituses ja valla raamatukogudes. VOLIKOGU ÕIGUSAKTIDE AVALIKUSTAMINE JA JÕUSTUMINE 99. Volikogu määrused ja otsused on kättesaadavad igaühele tutvumiseks vallavalitsuses ja valla raamatukogudes. 100. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 101. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Vastseliina valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Vastseliina valla haldusterritooriumi. 102. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 103. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisel. 104. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 105. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallasekretär. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 106. Vähemalt ¼ volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 107. Kirjalik avaldus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, esitatakse volikogu esimehele volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 108. Umbusaldushääletus on volikogus avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. 109. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 110. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. 111. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele, jätkab valitsus oma tegevust vaid juhul, kui vallavalitsus on otsustusvõimeline (istungist võtab osa peale vallavanema vähemalt pool valitsuse koosseisust). Kui vallavalitsus ei ole otsustusvõimeline, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 112. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 113. Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 114. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. RAKENDUSSÄTTED 115. Käesoleva korra punkt 17.2 jõustub 17. oktoobril 2005. a. 116. Käesoleva korra punkt 86.13 jõustub 1. jaanuaril 2003. a.