Legislator Case Law & Legislation
229122020001 EE

Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Iirimaa vaheline direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia statistilise ülekandmise raamkokkulepe — RT II, 2020, 1

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Iirimaa vaheline direktiivi 2009/28/EÜ eesmärkide saavutamiseks taastuvenergia statistilise ülekandmise raamkokkulepe — RT II, 2020, 1

Vabariigi Valitsuse 03.12.2020 korraldus nr 423 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Tõlge inglise keelest Eesti Vabariik (edaspidi müüv liikmesriik) ja Iirimaa (edaspidi ostev liikmesriik), edaspidi eraldi pool ja koos pooled, on kokku leppinud järgmises. 1. OSA Eesmärk ja mõisted Artikkel 1 Eesmärk (1) Kokkuleppe eesmärk on kehtestada õiguslik raamistik taastuvenergia statistiliste ülekannete tegemiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16) artikliga 6. Direktiiv 2009/28/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 2021, piiramata liikmesriikide 2020. aasta kohustusi, mis on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõikes 1 ning I lisa A osas, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 37, ja mille kohaselt nimetatud kehtetuks tunnistamise järel tõlgendatakse viiteid nimetatud direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 6 kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 37 ja XI lisaga. (2) Pooled sõlmivad kokkuleppe selleks, et: a) aidata kulutõhusalt saavutada Euroopa Liidu (EL) eesmärki suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia osakaalu 2020. aastaks 20 protsendini; b) tagada nii ostvale kui ka müüvale liikmesriigile taastuvenergia sihtkoguste statistilistest ülekannetest saadava kasu optimaalne tasakaal. Artikkel 2 Mõisted Kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid: a) müüv liikmesriik – Eesti Vabariik kui Euroopa Liidu liikmesriik, mis kokkuleppe poolena kavatseb kanda üle taastuvenergia sihtkogused ostvale liikmesriigile kokkuleppes sätestatud tingimustel; b) ostev liikmesriik – Iirimaa kui Euroopa Liidu liikmesriik, mis kokkuleppe poolena kavatseb võtta müüvalt liikmesriigilt vastu taastuvenergia sihtkogused direktiivis 2009/28/EÜ (mida asendab direktiiv (EL) 2018/2001) sätestatud eesmärgi saavutamiseks; c) direktiiv 2009/28/EÜ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta; d) direktiiv (EL) 2018/2001 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud); e) taastuvenergia sihtkogused – taastuvatest allikatest toodetud energia, mille eesmärk on täita kohustuslikke riiklikke eesmärke seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energia lõpptarbimises, nagu on sätestatud direktiivi 2009/28/EÜ I lisa A osa kolmandas veerus ning mis on esitatud direktiivi (EL) 2018/2001 I lisas, statistiline väärtus, mis on Euroopa Komisjonile teatavaks tehtud; e) statistiline ülekanne – taastuvatest allikatest toodetud energia teatud koguse statistiline ülekandmine müüvalt liikmesriigilt ostvale liikmesriigile kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 6, mida kehtetuks tunnistamise järel tõlgendatakse kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 37 ja XI lisaga ning kokkuleppe kohaselt tõlgendatakse sellele vastavalt; e) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest saadud energia, nagu tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline ja ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas või biogaasid, müüva liikmesriigi kindlaks määratud proportsioonis või kombinatsioonis, tingimusel et see vastab iga kord taastuvatest energiaallikatest toodetud energia nõuetele direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 1 tähenduses. f) statistiline ülekanne – taastuvatest allikatest toodetud energia teatud koguse statistiline ülekandmine müüvalt liikmesriigilt ostvale liikmesriigile kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikliga 6, mida kehtetuks tunnistamise järel tõlgendatakse kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 37 ja XI lisaga ning kokkuleppe kohaselt tõlgendatakse sellele vastavalt; g) taastuvenergia – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest saadud energia, nagu tuule-, päikese-, aerotermiline, geotermiline ja ookeanienergia, hüdroenergia, biomass, prügilagaas, reoveepuhasti gaas või biogaasid, müüva liikmesriigi kindlaks määratud proportsioonis või kombinatsioonis, tingimusel et see vastab iga kord taastuvatest energiaallikatest toodetud energia nõuetele direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 1 tähenduses. 2. OSA Poolte kohustused, spetsifikatsioonid ja statistilistest ülekannetest teatamine Artikkel 3 Koostöö (1) Pooled kohustuvad tegema pidevat koostööd, et luua ja säilitada statistilise ülekande tegemiseks vajalikud ja soodsad tingimused. (2) Kokkuleppe täitmise hõlbustamiseks ja täitmise käigus tekkivate küsimuste lahendamiseks nimetatakse riiklikud kontaktpunktid. Müüva liikmesriigi kontaktpunkt on Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ostva liikmesriigi kontaktpunkt on ministeerium, mille haldusalasse kuuluvad energeetikat puudutavad küsimused ning milleks on kokkuleppele allakirjutamise kuupäeva seisuga Iirimaa Keskkonna-, Kliima- ja Kommunikatsiooniministeerium. Artikkel 4 Poolte kohustused (1) Müüv liikmesriik võtab endale kohustuse tagada ostvale liikmesriigile taastuvenergia sihtkoguste kättesaadavus, nagu on ette nähtud kokkuleppe artiklis 6, ja teatada statistilisest ülekandest Euroopa Komisjonile kokkuleppes sätestatud korras tähtajaks, mis on ette nähtud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 6 lõikes 2. (2) Ostev liikmesriik kohustub maksma müüvale liikmesriigile tasu kooskõlas kokkuleppe artikliga 8 iga taastuvenergia sihtkoguse ühiku eest, mille kohta on müüv liikmesriik lõike 1 kohaselt teatanud, et see on statistilise ülekande objekt müüva liikmesriigi kasuks. (3) Müüv liikmesriik kasutab statistilistest ülekannetest saadavat tulu selleks, et kiirendada Eestis üleminekut elektri tootmisele taastuvatest energiaallikatest, nii et see vastaks ELis kehtestatud taastuvenergia eesmärkidele ning müüva liikmesriigi riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 sätestatud taastuvenergia eesmärkidele. (4) Müüv liikmesriik teavitab ostvat liikmesriiki hiljemalt iga kalendriaasta 31. detsembril eelmise kalendriaasta kohta tehtud statistilistest ülekannetest saadud tulude kasutamisest. Kui müüv liikmesriik tulusid ei kasuta või kasutab neid osaliselt, kantakse kasutamata tulude summa järgmisse kalendriaastasse, kusjuures kasutamata tulude selliste ülekannete arv ei ole piiratud. Artikkel 5 Statistilise ülekande hind Müüv liikmesriik tagab taastuvenergia fikseeritud ja valikuliste sihtkoguste kättesaadavuse hinnaga 15 €/MWh. Artikkel 6 Statistilise ülekande fikseeritud ja valikulised kogused (1) Pooled lepivad kokku, et artiklis 5 sätestatud hinnaga kantakse taastuvenergia fikseeritud sihtkogused 2500 GWh ulatuses üle ostvale riigile. (2) Ostev liikmesriik võib paluda müüval liikmesriigil kanda üle taastuvenergia valikulisi sihtkoguseid kuni 1000 GWh ulatuses artiklis 5 sätestatud hinnaga. (3) Ülekantud taastuvenergia sihtkogus peab esimeses järjekorras olema taastuvelektrienergia (tuule- ja päikeseenergia) ja taastuvsoojusenergia (päikeseenergia, geotermiline energia) kogus ning teises järjekorras olema biomassist, mis on väljastatud müüva liikmesriigi säästvast metsandusest, saadava taastuvenergia kogus. Artikkel 7 Valikuliste koguste taotlus Ostev liikmesriik esitab müüvale liikmesriigile kirjaliku taotluse artikli 6 lõikes 2 nimetatud valikuliste koguste ülekandmiseks n. aasta eest hiljemalt n+1. aasta 28. oktoobriks. Müüv liikmesriik ei ole kohustatud seda taotlust rahuldama ja võib teha ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt. Artikkel 8 Euroopa Komisjoni teavitamine (1) Pooled teavitavad omavahel kokkulepitud statistilistest ülekannetest Euroopa Komisjoni hiljemalt kolm kuud pärast iga aasta lõppu, mille jooksul need kehtivad, ja kooskõlas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 6 lõikega 2, mille kehtetuks tunnistamise järel lähtutakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 8 lõikest 4, näidates ära nii taastuvatest allikatest toodetud energia täpse koguse, mis tuleb statistiliselt üle kanda müüvalt liikmesriigilt ostvale liikmesriigile iga asjaomase mõõdetud kalendriaasta kohta, kui ka ostva liikmesriigi tasutava asjaomase hinna. (2) Kumbki pool saadab teise poole kontaktpunktile teate ärakirja vähemalt üks kuu pärast Euroopa Komisjoni teavitamist selle artikli lõike 1 kohaselt. 3. OSA Maksed ja muud kohustused Artikkel 9 Maksed Ostev liikmesriik tasub kokkuleppe alusel ülekantava energia sihtkoguse ülekandmise eest ettenähtud summa müüva liikmesriigi kontole hiljemalt sellele aastale, mille kohta müüv liikmesriik esitas kokkuleppe artikli 8 lõike 1 kohase teate, järgneva aasta 31. detsembriks. 4. OSA Üldsätted Artikkel 10 Seos kokkuleppe ja muude rahvusvaheliste kohustuste vahel Kokkuleppe ühegi sättega ei piirata kummagi poole õigusi ega kohustusi, mis tulenevad asjakohasest rahvusvahelisest lepingust või rahvusvahelise õiguse normist. Artikkel 11 Vääramatu jõud Poolte vastutus kokkuleppest tulenevate kohustuste või nende osa täitmata jätmise või täitmisega viivitamise eest, välja arvatud raha maksmise kohustus, peatatakse ulatuses, mil kohustuste täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on põhjustatud kokkuleppes määratletud vääramatust jõust. (1) Vääramatu jõud hõlmab üksnes järgmisi asjaolusid: a) loodusõnnetused (maavärinad, maalihked, tsüklonid, üleujutused, tulekahjud, äike, tsunamid, vulkaanipursked ja muud sarnased looduslikud sündmused või ilmingud); b) sõda iseseisvate riikide vahel, kus asjaomane pool ei ole algatanud sõda rahvusvahelise õiguse normide järgi, terroriaktid, sabotaaž, mäss või rahvarahutused; c) riikide, välja arvatud asjaomase poole suhtes kehtestatud rahvusvahelised embargod, kuid iga kord tingimusel, et eespool nimetatud tüüpi sündmused või põhjused ja nende tagajärjed, mis takistavad asjaomasel poolel oma kohustuste täitmist tervikuna või osaliselt, ei ole asjaomase poole kontrolli all. (2) Kui kokkuleppe poolel ei ole vääramatu jõu asjaolude tõttu võimalik oma kokkuleppest tulenevaid kohustusi tervikuna või osaliselt täita (välja arvatud raha maksmise kohustus), teavitab pool kirjalikult teist mõjutatud poolt, kelle ees tuleb kohustus täita. Teates peab: a) täpsustama kohustused või nende osa, mida ei saa täita; b) kirjeldama täielikult vääramatu jõu sündmust; c) hindama vääramatu jõu asjaolude kestust ning d) täpsustama vääramatu jõu kõrvaldamiseks või leevendamiseks kavandatavad meetmed. Pärast asjaomase teate esitamist ja senikaua, kuni kestavad vääramatu jõu asjaolud, peatatakse selliste kohustuste või nende osade täitmine, mida ei saa täita vääramatu jõu asjaolude esinemise tõttu. Artikkel 12 Vaidluste lahendamine (1) Pooled võtavad heas usus kõik võimalikud meetmed tagamaks, et kõik kokkuleppe täitmisest tekkivad või kokkuleppega seotud vaidlused ja lahkhelid lahendatakse poolte vahel peetavate läbirääkimiste teel. (2) Vaidluse tõstatanud pool edastab kõigepealt teisele poolele kirjaliku vaidlusteate. Kui vaidlust ei ole kahe kuu jooksul pärast vaidlusteate kättetoimetamist lahendatud või kui heauskseid konsultatsioone ei ole toimunud, on kummalgi poolel õigus esitada vaidlus lahendamiseks vahekohtusse kooskõlas artikli 12 lõikega 3. (3) Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tekivad või on seotud üksnes kokkuleppe, selle rikkumise, lõpetamise või kehtetusega, lahendatakse vahekohtumenetluses kooskõlas UNCITRALi vahekohtueeskirjadega (vahekohtus). (4) Kehtivad järgmised tingimused: a) vahekohtunikud nimetab ametisse Haagis asuva Alalise Vahekohtu peasekretär; b) vahekohtunike arv on kolm; c) vahekohtumenetlus toimub Haagis; d) vahekohtumenetluse keel on inglise keel. (5) Vahekohus ei tohi otsustada selliste küsimuste üle, mille otsus oleneb Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamisest. Sellised vaidlused lahendatakse Iirimaa kohtutes ja mis tahes teiste paikade kohtute pädevus on välistatud. Artikkel 13 Konfidentsiaalsus (1) Kokkuleppe pooled on kohustatud hoidma kolmandate isikute ees konfidentsiaalsena kogu teavet ja kõiki esemeid, millest nad ei ole kokkuleppe artikli 8 kohaselt kohustatud Euroopa Komisjoni teavitama või mida ei ole avalikustatud muul viisil ja mille pool on edastanud konfidentsiaalsena. (2) Vastuvõttev pool ei kasuta asjaomast teavet või asjaomaseid esemeid muul eesmärgil kui kooskõlas kokkuleppe tingimusega. Konfidentsiaalse teabe või esemete avalikustamiseks on vaja edastava poole sõnaselget kirjalikku nõusolekut. (3) Konfidentsiaalsussäte ei kehti selliste esemete või teabeliikide kohta, mis: a) on välja töötatud või väljatöötamisel vastuvõtva poole poolt nimetatud teabest sõltumata; b) moodustavad osa avalikult kättesaadavast tehnoloogiast või mis muutuvad selliseks ilma seda vastu võtnud poole süülise tegevuseta; c) on üldiselt teadaolevad või muutuvad selleks mis tahes ajal pärast asjaomast kuupäeva (välja arvatud juhul, kui see on toimunud kokkuleppe rikkumise teel poole või selle volitatud esindajate poolt); d) tuleb avaldada poole poolt vastavalt kohaldatavale õigusele, kaasa arvatud valitsuse korralduse, parlamendi heakskiidu, dekreedi, määruse või eeskirja alusel, mille on andnud riigi- või valitsusasutus, maksuhaldur, pädev kohus või vahekohus või muu seadusjärgne või reguleeriv asutus; e) on avalikustatud mõlema poole poolt või ühe poole poolt kolmandale isikule teise poole kirjaliku nõusoleku alusel või f) on vastuvõtva poole valduses juba kokkuleppe jõustumise ajal. Artikkel 14 Täiendused ja muudatused Kõigile kokkuleppe täiendustele ja muudatustele, mis nummerdatakse kasvavas järjekorras, peavad mõlemad pooled nõuetekohaselt alla kirjutama. Kokkuleppe sellised täiendused ja muudatused jõustuvad artiklis 15 sätestatud tingimustel. Artikkel 15 Jõustumine Pooled vahetavad diplomaatilisi noote, millega nad teavitavad teineteist kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest. Kokkulepe jõustub hilisema diplomaatilise noodi saamisele järgneval päeval. Artikkel 16 Lõpetamine ja tõlgendamine (1) Kokkulepe lõpeb 31. detsembril 2022 või varasemal poolte kirjalikult kokkulepitud kuupäeval, kui pooled on nõustunud, et on täitnud kokkuleppest tulenevad lepingulised kohustused nõuetekohaselt. (2) Kokkuleppe võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. SELLE KINNITUSEKS on pooled, kes on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad, kokkuleppele 4. detsembril 2020 Dublinis alla kirjutanud inglise keeles kahes eksemplaris. Eesti Vabariigi nimel Iirimaa nimel Eesti Vabariigi suursaadik Iirimaal Aino Lepik von Virén Keskkonna-, kliima- ja kommunikatsiooniminister Eamon Ryan

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →