Rahandusminister — Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra kinnitamine Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimused ja kord

AVALDATUD : RTL 1999, 126, 1744 REDAKTSIOON : Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000 RTL 2000, 105, 1636 Rahandusmin m 29.12.1999 Nr.115 jõust.17.01.2000 RTL 2000, 9, 85 Rahandusmin m 27.10.1999 Nr.77 jõust.01.11.1999 RTL 1999, 145, 2052 Rahandusmin m 18.10.1999 Nr.72 jõust.28.10.1999 RTL 1999, 142, 2014 Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimuste ja korra kinnitamine Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156) paragrahvi 40 lõike 7 alusel määran: 1. Kinnitada "Tollilao asutamise, tegutsemise ning lõpetamise tingimused ja kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 5. mai 1994. a määrus nr 90 (RTL 1994, 25, 852; 1995, 39, 1323; 1996, 11/12, 86; 88, 516; 1997, 172/173, 964) "Kauba ajutise ladustamise ja kauba tolliladustamise tolliprotseduuride rakendamise eeskirjad". 3. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 1999. a. Tolliinspektuuris registreeritud punkrilaeva suhtes jõustub käesolev määrus 1. jaanuaril 2000. a. (Rahandusmin m 27.10.1999 Nr.77 jõust.01.11.1999) Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 31. augusti 1999. a määrusega nr 63 TOLLILAO ASUTAMISE, TEGUTSEMISE NING LÕPETAMISE TINGIMUSED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Tollilattu tolliladustamise protseduurile (edaspidi tolliladustamine) võib paigutada välisriigist tolliterritooriumile toimetatud kaupa. Tolliladu on avalik tolliladu või privaattolliladu. Avalikus tollilaos võivad kaupa hoida kõik kaupa Eesti tolliterritooriumile toimetavad isikud. Privaattollilaos võib kaupa hoida ainult selle tollilao pidaja. (Rahandusmin m 18.10.1999 Nr.72 jõust.28.10.1999) 2. Tollilao pidaja on Eestis registreeritud ja tollile rahuldava tagatise esitanud juriidiline isik, kellele toll on väljastanud tollilao asutamise loa (edaspidi tollilao luba). 3. Tollilao pidaja vastutab selle eest, et tollilaos hoitavat kaupa ei viida ebaseaduslikult tolli järelevalve alt välja, ja tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. 4. Tolliladu on tollilao pidaja kasutuses olev tolli poolt tollilaona aktsepteeritud hoone, ruum, taraga piiratud või tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt märgistatud valvatav territoorium, vedelike hoidmiseks ettenähtud statsionaarne mahuti või Eestis registreeritud punkrilaev. Tollilao sisse- ja väljapääsud ning mahutid peavad võimaldama tollitõkendi panemist. Tara ei tohi võimaldada transpordivahendi läbisõitu ilma sissemurdmisjälgi jätmata või tollitõkendit rikkumata. 5. Tollil on õigus tollilao pidajale esitada täiendavaid nõudmisi kauba puutumatuse tagamiseks. II. TOLLILAO LOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE 6. Tollilao asutamiseks on vajalik tollilao luba. Tollilao loa saamiseks peab loa taotleja esitama kirjaliku taotluse koos punktis 7 märgitud dokumentidega tolliinspektuurile, kelle piirkonda kavandatakse asutada tolliladu. Taotlusel peab olema märgitud loa taotleja ärinimi, registrikood ja aadress, tollilao liik, tollilao aadress ja suurus, tollilao asutamise majanduslik põhjendus, ladustatavate kaupade liikide loetelu, lähteandmed tagatissumma määramiseks, taotleja kontaktandmed ning taotlusele lisatud dokumentide loetelu. Kui taotleja asukoht on teise tolliinspektuuri piirkonnas, peab ta koos taotlusega esitama asukohajärgse tolliinspektuuri kirjaliku seisukoha. 7. Taotlusele lisatakse üldjuhul järgmised dokumendid: 1) taotleja esindajate nimed ja allkirjade näidised; 2) asutatava tollilao asendiplaan, kus on märgitud territooriumi ja hoonete pindalad ning juurdepääsuteed; 3) hoonete plaanid, kus on märgitud ruumide pindalad ning sisse- ja väljapääsud; 4) ladustamis- ja hoiustamisvõimaluste kirjeldus (kütte, külmutusseadmete, estakaadide, tõsteseadmete jne olemasolu); 5) vedelike hoiustamiseks ettenähtud mahutipargi ja torustike skeemid koos tehnoloogilise protsessi kirjeldusega ning loetelu ametlikeks mõõtmisteks sobivatest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt aktsepteeritud mahutitest ja mõõtevahenditest, punkrilaeval lisaks lipudokumendi ärakiri; 6) territooriumi, hoonete, mahutite ja punkrilaeva kuuluvust taotlejale või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 7) mõõtevahendite taatlemistunnistused; 8) tagatis; 9) laoarvestuse sise-eeskirjad ja aruannete vormid. Tollil on õigus nõuda taotluses ja dokumentides esitatud andmete täpsustamiseks täiendavate dokumentide esitamist. Alapunktides 2, 3 ja 5 märgitud plaanid ja skeemid tuleb esitada kahes eksemplaris. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 8. Taotlusele lisatud dokumentidel peab olema taotleja allkiri ja kuupäev. 9. Tolliinspektuuris vaadatakse taotlus läbi ning loa andmiseks vajalike andmete saamiseks tehakse päring Vabariigi Valitsuse 12. oktoobri 1995. a määruse nr 327 «Riikliku keskäriregistri moodustamine ja selle põhimääruse kinnitamine» (RT I 1995, 80, 1386; 1997, 54, 862) alusel peetavasse registrisse ning maksuvõla puudumise kontrollimiseks Maksuameti või Tolliameti andmebaasi. Tolli poolt laole käesoleva korra alusel esitatavatest nõudmistest või täiendavate andmete esitamise vajadusest informeeritakse taotlejat kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Sama tähtaja jooksul määratakse tollilao üle järelevalvet teostav tolliasutus (edaspidi järelevalve tolliasutus) ning teatatakse sellest taotlejale. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 10. Järelevalve tolliasutuse juhataja kinnitab tollilao töökorralduse. Taotleja esitab töökorralduse kinnitamiseks vajalikud andmed ja tal on õigus teha ettepanekuid tollilaole ja aruandlusele esitatavate nõuete osas. Töökorralduses fikseeritakse tollilao ja tolli tööajad, märgitakse osapoolte kontaktandmed, laoarvestuse aruannete vormide esitamise tähtpäevad, inventuuride teostamise sagedus ja tähtajad, tolli järelevalveks vajalikud ja ladustatavast kaubast tulenevad nõuded ning käesoleva korra punktis 22 nimetatud kinnipeetud kauba hoidmiseks vajalik laopinna suurus. Kui tollilao pidaja on ka tolliterminali pidaja, peab inventuuri tollilaos ja tolliterminalis teostama samaaegselt. Tollilao töökorraldus saadetakse pärast kinnitamist taotlejale. Taotleja juht kinnitab töökorraldusega tutvumist allkirjaga ja tagastab töökorralduse järelevalve tolliasutusele. Tollilao loa taotleja esitab laos kasutatava inventari ja seadmete nimekirja järelevalve tolliasutusele kooskõlastamiseks. Toll keeldub kooskõlastusest, kui ta ei loe nimekirjas oleva inventari ja seadmete vajalikkust tollilao töö korraldamisel põhjendatuks. Järelevalve tolliasutus informeerib tolliinspektuuri, kellele esitati taotlus loa saamiseks, töökorralduse saamisest ning inventari ja seadmete nimekirja kooskõlastamisest. 11. Tollilao loa saamiseks tuleb tollilaoks kavandatavates ruumides või territooriumil paiknev vabas ringluses olev kaup sealt loa taotleja poolt eelnevalt välja toimetada. Kui see pole võimalik, moodustatakse loa taotleja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tolliinspektuuri poolt komisjon, kes teeb laos inventuuri ja koostab akti. Komisjoni kuuluvad tolli ja loa taotleja esindajad ja vajadusel eksperdid. Inventuuri ja ekspertiisi kulud kannab tollilao loa taotleja. Komisjoni ettepanekul teeb tolliinspektuuri juhataja otsuse, millega määrab tingimused vabas ringluses oleva kauba ajutiseks hoidmiseks tollilaos ja selle kauba tollilaost väljaviimise tähtpäeva. Otsusele lisatakse inventuuri akt. 12. Tollilao loa väljastab pärast käesoleva korra punktide 6B11 alusel esitatud nõuete täitmist tolliinspektuur, kellele taotlus esitati. Luba registreeritakse tolli infosüsteemis. 13. Tollilao loal märgitakse järgmised andmed: 1) tollilao liik; 2) tollilao pidaja ärinimi, registrikood ja aadress; 3) tollilao registreerimiskood; 4) järelevalve tolliasutuse nimetus; 5) privaattollilao korral hoiustatavate kaupade loetelu kaubagrupi täpsusega Eesti kaupade nomenklatuuri järgi; 6) loa kehtivuse alguskuupäev (esmasel loal täiendavalt lõppkuupäev); 7) loa väljastamise kuupäev; 8) loa väljastanud tolliinspektuuri nimetus, tolliinspektuuri juhataja või tema poolt volitatud tolliametniku ametinimetus, nimi ja allkiri ning tolliinspektuuri pitsati jäljend. 14. Esmane luba väljastatakse kehtivusajaga kuni üks aasta ja see hakkab kehtima loa väljastamise päevale järgneval päeval, kui loal ei ole märgitud teisiti. Järgneva loa väljastamisel võib loa kehtivusaja määramata jätta. 15. Toll võib keelduda loa väljastamisest, kui ta ei loe taotlust põhjendatuks, loa taotlejal on esinenud viimase aasta jooksul maksuseaduste või tolliseaduse paragrahvi 65 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud tollieeskirjade rikkumisi, loa taotleja on esitanud tollile valeandmeid, loa taotlejal on maksuvõlgnevus ja puudub maksegraafik maksuvõla ajatamise kohta või tolliladu ei vasta teistele käesolevas korras sätestatud nõuetele. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) Loa väljastamisest keeldumise põhjustest tuleb taotluse ja punktis 7 nimetatud dokumentide tollile esitamisest arvates 30 päeva jooksul informeerida loa taotlejat kirjalikult. 16. Tollilao pidaja on kohustatud vähemalt 30 kalendripäeva enne tagatise kehtivusaja lõppu esitama uue tagatise. 17. Tollilao tegevuse jätkamiseks tuleb tollilao pidajal hiljemalt üks kalendrikuu enne esmase loa kehtivusaja lõppemist esitada loa väljastanud tolliinspektuurile kirjalik taotlus uue loa saamiseks. Taotlusele tuleb lisada tollilao järelevalve tolliasutuse kirjalik seisukoht ning Maksuameti õiend maksuvõlgnevuse puudumise kohta või maksuvõlgade ajatamise kohta. III. TOLLILAO TÖÖKORRALDUSE ÜLDNÕUDED 18. Tollilaos hoitakse üldjuhul kaupa, millele on kohaldatud tolliprotseduuri «tolliladustamine». Tollilaos on lubatud hoida ka kinnipeetud kaupa, vabas ringluses olevat põlevkivi-kütteõli (Eesti kaupade nomenklatuuri kaubakood 2710 00 74 38) ning kaupa, millele on kohaldatud tolliprotseduuri «sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega» (edaspidi seestöötlemine) või «töötlemine tolli kontrolli all» (edaspidi töötlemine). Kui tolliladu on ühtlasi vormistatud tolliterminaliks, võib ajutiselt ladustatud kaupa hoida tolliladustatud ning tollilaos hoitava kaubaga (edaspidi ladustatud kaup) samal territooriumil, samas ruumis ja identseid kaupu samas mahutis, kui töökorralduses on nii ette nähtud. Tollilaol ja tolliterminalil peab olema eraldi laoarvestus. Samas ruumis või territooriumil ladustatud ja ajutiselt ladustatud kaubad peavad olema vastavalt märgistatud. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 19. Tolliladustamise kohaldamiseks ja avalikus tollilaos tolliladustamisel oleva kauba omandiõiguse ülemineku deklareerimiseks esitab deklarant kauba ja kaubadeklaratsiooni järelevalve tolliasutusele. Kui deklarant ei ole tollilao pidaja, peab deklarant koos kaubadeklaratsiooniga esitama tollilao pidaja kirjaliku nõusoleku kauba tollilattu vastuvõtmise kohta. Tollilao pidaja kirjalikuks nõusolekuks tolliladustamisel on tollilao pidaja volitatud esindaja märge ladustatava kauba kaubadeklaratsiooni lahtris 50, kuhu volitatud esindaja märgib oma nime, isikukoodi, allkirja ja kuupäeva. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 20. Kaup ladustatakse viisil, mis võimaldab üksikute kaubasaadetiste tolliläbivaatust teisi kaupu või kaubasaadetisi ümber tõstmata. (Rahandusmin m 18.10.1999 Nr.72 jõust.28.10.1999) Tolli loal on lubatud tolliladustamisel oleva kauba ajutine väljaviimine tollilaost selliste kontrollitoimingute läbiviimiseks, mida ei ole ette nähtud teha tollilaos. Loa saamiseks esitab kauba ladustaja järelevalve tolliasutusele kirjaliku taotluse, mille aktsepteerimist loetakse loa andmiseks. (Rahandusmin m 29.12.1999 Nr.115 jõust.17.01.2000) 21. Järelevalve tolliasutuse loal võib tollilaos olevale kaubale kohaldada seestöötlemist või töötlemist, kui see võimaldab tollilaole esitatavatest nõuetest kinnipidamist. Seestöötlemise loa või töötlemisloa valdajaks võib olla ainult tollilao pidaja ja loal märgitud töötlemiskohaks peab olema tolliladu. Kauba töötlemise koht peab olema tollilao muudest osadest eraldatud hoone, ruum või territoorium. Punkrilaeval punkerdamissegu valmistamisel seestöötlemist või töötlemist ei kohaldata. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 22. Tollil on õigus tollilattu hoiule anda tolli-, politsei- või piirivalveametniku poolt kinnipeetud kaupa töökorralduses määratud pinna ulatuses, välja arvatud juhul, kui hoiutingimused ei võimalda kaupa ladustada. Kinnipeetud kauba annab toll laopidajale hoiule akti alusel. Laokulud tasub toll kauba realiseerimisel saadud summadest. 23. Tollilaoks oleval punkrilaeval on lubatud hoida tolliladustatud kaupa ja vabas ringluses olevat põlevkivi-kütteõli (Eesti kaupade nomenklatuuri kaubakood 2710 00 74 38). (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 24. Laoarvestus tollilaos peab andma ülevaate ladustatud kauba arvelevõtmisest, kauba paiknemisest tollilaos, kauba arvelt mahakandmisest ja tollilaost väljastamisest. Laoarvestust võib pidada elektroonselt või paberkandjal. Laoarvestuses peavad kajastuma järgmised andmed: 1) kauba laoarvestuse kandenumber kalendriaasta algusest arvates; 2) tolliladustamise kohaldamiseks aktsepteeritud kaubadeklaratsiooni number ning deklaratsiooni lahtritesse 1, 31, 33, 37, 38 ja 41 märgitavad andmed. Vabas ringluses oleva põlevkivi-kütteõli tollilattu toimetamisel saatedokumendil märgitavad andmed (dokumendi number, kuupäev, kaubasaatja nimi ja registrinumber, kauba kirjeldus, netokaal); 3) ladustatud kauba tollilaost väljastamisel, kui ladustamisele järgneb tolliprotseduur, aktsepteeritud kaubadeklaratsiooni number ja deklaratsiooni lahtritesse 1, 31, 33, 37, 38 ja 41 märgitavad andmed ning kauba laoarvestuse kandenumber; 4) teiste tollidokumentide ning muude ladustamise kohaldamise ja lõpetamisega seotud dokumentide (kaubaveo saatedokument, kaubaarve, akt) nimetus, number ja kuupäev; 5) andmed tolliladustatud kaubaga tehtud toimingute kohta; 6) kauba paiknemise koht tollilaos või tolli poolt aktsepteeritud kohas ning kauba identifitseerimiseks vajalikud üksikasjad (pakendite liik, märgistus); 7) laoarvestuse eest vastutava, kande teinud töötaja nimi, paberkandjal laoarvestuse pidamise korral ka allkiri. Seestöötlemisel või töötlemisel oleva kauba kohta peetakse arvestust vastavalt tollieeskirjadele. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 25. Kaup kantakse laoarvestusse kohe pärast kauba vastuvõtmist tollilattu või paigutamist tolli poolt aktsepteeritud kohta. Kui transpordi saatedokumentidel märgitud ja tegelikult vastuvõetava kauba vahel ilmnevad erinevused, peavad laopidaja ja kauba veo eest vastutav isik koostama erinevuste kohta akti ja selle allkirjastama. Akti koostamisest tuleb kohe informeerida järelevalve tolliasutust. Toll märgistab akti juhul, kui ta on kaupa kontrollinud. Laoarvestusse kantakse andmed tegelikult vastuvõetava kauba kohta akti alusel. 26. Ladustatud kaubale muu tollikäitlusviisi kohaldamisel tuleb kaup järgneva tööpäeva lõpuks tollilaost välja viia. Kui kaupa ei ole võimalik selleks ajaks välja viia, kooskõlastatakse väljaviimise tähtaeg järelevalve tolliasutusega. Kaup kantakse laoarvestusest maha kohe pärast kauba tollilaost või tolli poolt aktsepteeritud hoiukohast väljastamist või tollilaos seestöötlemise või töötlemise kohaldamist. Laoarvestuses peab pidevalt kajastuma ladustatava kauba tegelik laoseis. Laoarvestuse dokumente tuleb säilitada seitsme aasta jooksul kauba tollilaost väljastamise aastale järgneva kalendriaasta algusest arvates. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 27. Laoarvestuse alusel tehtavad aruanded tuleb esitada töökorralduses määratud tähtpäevadel järelevalve tolliasutusele ning inventuurid läbi viia ettenähtud tähtaegadel. Tollil on õigus igal ajal nõuda täiendavaid aruandeid ja täiendava inventuuri läbiviimist. Kõik tolli poolt nõutud aruanded ja inventuuri aktid peavad olema allkirjastatud tollilao pidaja poolt. 28. Kauba puutumatuse tagamiseks ja olukorra fikseerimiseks on tollil õigus panna tollilao sisse- ja väljapääsudele tollitõkendeid ning tolliametnikul on õigus viibida pidevalt tollilaos. 29. Tollilao pidaja peab avastatud kauba puudu- ja ülejääkide ning kahjustunud kaupade kohta koostama akti ning sellest kohe informeerima järelevalve tolliasutust. Andmed kauba tegelike koguste kohta tuleb kanda laoarvestusse. Kui tollilao pidaja ei suuda tollile rahuldavalt tõendada, et puudujäägid ja kahjustused on tekkinud ettenägematu olukorra tõttu või enne kauba tollilattu paigutamist, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma tollieeskirjades ettenähtud korras. Kui kauba ülejäägi korral ei ole võimalik kauba omanikku kindlaks teha, peab tollilao pidaja kauba ülejäägi valdajana deklareerima selle tolliprotseduurile või taotlema selle peremeheta kaubana realiseerimist. Kauba koguse muutuseks ei loeta tollilaos ladustatud kauba kaalulist muutust loomulike looduslike protsesside (kuivamine, aurustumine, niiskumine jmt) või kauba iseärasuse tõttu tingimusel, et ei ole rikutud kauba hoiutingimusi ning muutus on tolli rahuldavalt põhjendatud. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) 30. Kauba vedu ühest tollilaost teise toimub kohaldades tolliprotseduuri "tollitransiit" või kaubaveo dokumendiga lähtetollilao pidaja vastutusel, katkestamata tolliladustamise protseduuri. Kaubaveo dokumendiks on kaubadeklaratsiooni eksemplarid 1, 4, 5 ja lisaeksemplar. Lisaeksemplariks on koopia kaubadeklaratsiooni eksemplarist 1. Kaubaveo dokument täidetakse järgmiselt: 1) lahtrid 2, 3, 5, 8, 14, 18, 19, 31, 32, 33 (esimene alajaotus), 38, 40, 41, 44, 53 ja 54 täidetakse analoogselt Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 54 (RT I 1999, 19, 319) kinnitatud "Kaubadeklaratsiooni täitmise juhendile", kusjuures deklarandiks on lähtetollilao pidaja; 2) lahtrisse 7 märgitakse kaubaveo dokumendi number, mis koosneb kalendriaasta numbrist, kaldkriipsust, tollilao registreerimiskoodist ja sellele järgnevast kaubaveo dokumendi järjekorranumbrist kalendriaasta algusest arvates. Kaubaveo dokumendi eksemplarid võib täita käsitsi ja trükitähtedega. Kaubaveo dokumendi eksemplarid esitab lähtetollilao pidaja koos kaubaga järelevalve tolliasutusele, järelevalve tolliasutus määrab piiraja kauba sihttollilao järelevalve tolliasutusse toimetamiseks. Kaubaveo dokumendi eksemplarid liiguvad järgmiselt: 1) eksemplar 1 jääb lähtetollilao järelevalve tolliasutusele; 2) eksemplar 4 liigub koos kaubaga, jääb sihttollilao järelevalve tolliasutusele; 3) eksemplar 5 liigub koos kaubaga, sihttollilao järelevalve tolliasutus märgib sellele sihttollilaos tolliladustamise kohaldamise kaubadeklaratsiooni numbri ja saadab tagasi lähtetollilao järelevalve tolliasutusele, sealt antakse eksemplar 5 pärast kontrollimist lähtetollilao pidajale; 4) koopia eksemplarist 1 liigub koos kaubaga, jääb sihttollilao pidajale. IV. TOLLILAO LOA MUUTMINE, TOLLILAO TEGEVUSE PEATAMINE JA JÄTKAMINE 31. Loal kajastatud andmete muutumisel tuleb tollilao pidajal esitada tolliinspektuurile kirjalik taotlus uue loa saamiseks. Taotluses tuleb esitada põhjendused uue loa väljastamiseks ja lisada vajalikud dokumendid. 32. Tollilao pidaja ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise algatamisest või käesoleva korra punktides 6 ja 7 loetletud andmete muutumisest tuleb tollilao pidajal loa väljastanud tolliinspektuuri kirjalikult informeerida 15 kalendripäeva jooksul muudatusest arvates. Tollilao tegevuse lõpetamise otsuse tegemisest ja pankrotimenetluse algatamisest tuleb tolliinspektuuri informeerida kohe. 33. Tolliinspektuuri juhataja otsusega võib tollilao tegevuse ajutiselt peatada kuni kaheks kalendrikuuks, kui ilmnevad asjaolud, mis seavad ohtu kauba puutumatuse, kui tollilao pidaja on rikkunud tollieeskirju, maksuseadusi, tollilao töökorraldust või kauba hoiutingimusi, ei ole tähtaegselt esitanud uut tagatist või ei ole tähtajaks tasunud tollivõlast tulenevat maksusummat. Tegevuse peatamise motiveeritud otsus antakse tollilao pidajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. Peatatud tegevusega tollilattu ei ole lubatud kaupa vastu võtta. Kauba vastuvõtmist tollilattu võib jätkata, kui peatamise põhjustanud asjaolud on likvideeritud ja tolliinspektuuri juhataja on teinud vastava otsuse. Kui ajutiselt ladustatud kaupa hoitakse ladustatud kaubaga samas ruumis või mahutis, kehtivad käesolevas punktis märgitud piirangud ka ajutiselt ladustatud kauba suhtes. (Rahandusmin m 25.09.2000 Nr.88 jõust.06.10.2000) V. TOLLILAO LOA TÜHISTAMINE JA TOLLILAO TEGEVUSE LÕPETAMINE 34. Tollilao loa tühistamine toimub tollilao pidaja või tolli algatusel tolliinspektuuri juhataja otsusega. Tolli algatusel toimub loa tühistamine loa väljastanud tolliinspektuuri juhataja korraldusega, kui tollilao pidaja on esitanud tollile v aleandmeid, ta on korduvalt raskelt eiranud tollireþiimi nõudeid, ta on kaupa ebaseaduslikult üle tollipiiri toimetanud või toimetamata jätnud või teinud tolli loata toiminguid ja tehinguid tolli järelevalve all oleva kaubaga, tal ei ole tagatist või ta ei ole tähtaegselt kõrvaldanud asjaolusid, mis olid tollilao tegevuse ajutise peatamise aluseks. (Rahandusmin m 29.12.1999 Nr.115 jõust.17.01.2000) Loa tühistamise otsus antakse tollilao pidajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. 35. Alates tollilao loa tühistamise otsuse tollilao pidajale teatavaks tegemisest või tollilao loa tähtaja lõppemisest ei ole lubatud kauba paigutamine tollilattu. Loa väljastanud tolliinspektuur moodustab tollilao tegevuse lõpetamiseks komisjoni, mille koosseisu kuuluvad tolli ja tollilao pidaja esindajad ja vajadusel eksperdid. Komisjon teeb tollilaos paikneva kauba inventuuri ja tema ettepanekul määrab toll tolli järelevalve all oleva kauba väljatoimetamise tähtpäeva. Tähtpäevaks tollilaost välja toimetamata kaup transporditakse teise avalikku tollilattu. Inventuuri, ekspertiisi ja kauba transpordi kulud kannab tollilao pidaja. 36. Isik, kelle tollilao luba tühistati tolli algatusel, võib uut luba uuesti taotleda ühe aasta möödumisel loa tühistamise päevast arvates. Minister Siim KALLAS