Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline hädaolukorra ennetamise, selleks valmistumise ja selle lahendamise koostöökokkulepe — RT II, 2015, 1

Vabariigi Valitsuse 04.04.2013 korraldus nr 147 koostöökokkuleppe eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi pooled: olles veendunud vajaduses teha koostööd pädevate asutuste vahel loodusest või inimtegevusest tingitud katastroofide korral inimeste, keskkonna ja vara, sealhulgas kultuurivara kaitsmise eesmärgil; soovides tõhustada koostööd käesoleva raamlepinguna käsitletava kokkuleppe alusel, mida täiendavad muud rahvusvahelised lepingud ja korraldused; pidades silmas kohustusi, mida liikmesriigid on võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsusele, millega kehtestatakse liidu kodanikukaitse mehhanism (1313/2013/EL), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Kokkuleppe kohaldamisala Kokkulepet kohaldatakse poolte koostööle päästevaldkonnas (ennetamine, valmistumine ja lahendamine) ning vastastikusele abile juhul, kui tekib hädaolukord või selle vahetu oht, mis võib ületada poolte riigisisesed ressursid ja võimekuse hädaolukorraga toime tulla. Kokkuleppe esmaeesmärk on inimeste ja keskkonna ning vara kaitsmine. Artikkel 2 Pädevad asutused ja kontaktpunktid Pooled määravad kokkuleppe täitmiseks ühe või mitu pädevat asutust. Pooled määravad lisaks ööpäev ringi töötavad kontaktpunktid, mis edastavad ning võtavad vastu varajasi hoiatusi ja abitaotlusi. Pädevad asutused ja kontaktpunktid on esitatud käesoleva kokkuleppe lisas, mis ei ole kokkuleppe lahutamatu osa. Pooled võivad muuta kokkuleppe lisas loetletud pädevaid asutusi ja kontaktpunkte käsitlevat teavet, muutmata seejuures kokkulepet. Pooled teavitavad teineteist viivitamata pädevate asutuste ja kontaktpunktide andmete muutmisest. Artikkel 3 Hädaolukordadest teavitamine Kui tekib hädaolukord, mille lahendamine võib eeldada vastastikust abi, või selle vahetu oht, võib pool edastada teisele poolele olukorda puudutava hoiatuse ja võimaliku abitaotluse. Pool võib vajaduse korral taotleda teise poole abi, näidates võimalikult täpselt ära abi eesmärgi ja liigi. Abi osutav pool, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas ta on võimeline taotletud abi osutama, ning informeerib sellest teist poolt, näidates ära antava abi ulatuse ja tingimused, sealhulgas abi taotleva poole taotlusel abi hinnangulise maksumuse. Samaaegselt kahepoolse teavitamisega informeerib abi taotlev pool ka Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismi käimasolevatest kahepoolsetest tegevustest. Artikkel 4 Vastastikune abi Pooled teevad koostööd kokkulepitud abi kiire osutamise hõlbustamiseks. Abi taotlev pool juhib, kontrollib ja koordineerib abi osutamist oma territooriumil ning teostab selle üle järelevalvet. Abi osutava poole personal tegutseb oma juhtkonna alluvuses, lähtudes oma riigis kehtivatest teenistust korraldavatest ja muudest õigusaktidest, piiramata abi taotleva poole õigusaktide kohaldamist. Vastastikuse abi vastuvõtmist abi taotleva poole poolt käsitatakse ametliku kutsena, mille alusel võib abi osutav pool riiki siseneda ja riigipiiri ületada ilma lisaformaalsusteta, välja arvatud juhul, kui abistamises osalevate rühmade või üksuste personal, materjalid või varustus hõlmab sõjaväepersonali, riigilaevu ja riigi õhusõidukeid või militaarsõidukeid, mille sisseveoks on nõutav eriluba. Sellistel juhtudel peab abi taotleva poole pädev asutus asjakohase loa hankima. Riigipiiri ei või ületada enne, kui nimetatud luba on antud. Artikkel 5 Toimingud ja plaanid Pooled rakendavad ühiselt meetmeid, sealhulgas töötavad välja ühised piiriüleste päästeoperatsioonide toimingud ja plaanid, et hõlbustada päästeoperatsiooni ajal abi osutamist ja koostööd. Artikkel 6 Muud koostöömeetmed Koostöö hõlmab teabevahetust hädaolukordade uuringute ja arengukavade tulemuste ning kogemuste kohta. Samuti võib koostöö hõlmata ühisõppuseid, ühisharjutusi, ekspertide vahetust, seminare, õpikodasid ning hädaolukordade ennetamist ja nendeks valmistumist käsitlevaid projekte. Artikkel 7 Kokkuleppe rakendamine ja jälgimine Pädevad asutused kohtuvad vähemalt üks kord aastas, et jälgida kokkuleppe rakendamist, analüüsida tulevasi tegevusi ning koostada edasisi koostööplaane artiklite 5 ja 6 kohaselt. Pädevad asutused koostavad üksikasjalikud juhised hädaolukorrast teavitamise (artikkel 3) ja vastastikuse abi toimingute (artikkel 4) kohta. Artikkel 8 Kulude hüvitamine Abi osutamise kulud kannab abi taotlev pool. Kui abi taotlev pool taotluse tagasi võtab, on abi osutaval poolel õigus saada hüvitist selleks ajaks tehtud kulutuste eest. Kulude arvutamine lähtub otsestest kuludest. Abi osutav pool võib, arvestades hädaolukorra konkreetset iseloomu ja tagajärgede ulatust, pakkuda oma abi täielikult või osaliselt tasuta ning igal ajal loobuda täielikult või osaliselt oma kulude hüvitamise nõudest. Käesolev säte ei välista poolte õigust nõuda hüvitist kolmandatelt isikutelt kooskõlas riigisisese või rahvusvahelise õigusega. Artikkel 9 Vastutus ja kahjude hüvitamine Pooled järgivad abi taotleva poole õigusakte ja reegleid, mis reguleerivad kahju hüvitamist ja muid vastutusega seotud küsimusi. See nõue ei piira poolte õigust järgida vastutust puudutavates küsimustes rahvusvahelist õigust, kui pooled selles kokku lepivad. Abi taotlev pool vastutab abi osutamisega kolmandale isikule põhjustatud kahjude eest oma territooriumil. Abi taotleval poolel on seejuures õigus esitada regressinõue abi osutava poole vastu käesoleva artikli kohaselt hüvitatud kahju nõudes, kui on tõestatud, et abi osutava poole abistamisrühma liige on tekitanud kahju tahtlikult või raske ettevaatamatuse tõttu. Pooled loobuvad kõigist kahju hüvitamise nõuetest teise poole vastu abistamisrühma liikmete surma, kehavigastuse või nende tervisele või isiklikele asjadele tekkinud muu kahju korral, kui juhtumid on aset leidnud käesolevast kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmisel. Abi osutav pool kindlustab oma abistamisrühma oma riigis kehtivate õigusaktide kohaselt. Kindlustuskulud lisatakse abi osutamise üldiste kulude hulka ja abitaotleja hüvitab need nii, nagu käesolevas kokkuleppes on sätestatud. Artikkel 10 Vaidluste lahendamine Kõik kokkuleppe tõlgendamist ja täitmist puudutavad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. Artikkel 11 Lõppsätted Käesolev kokkulepe asendab Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahel 26. juunil 1995 sõlmitud lepingu koostöö ja vastastikuse abi kohta õnnetuse korral, mis kehtib kuni käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevani. Kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel päevast, mil pooled on vahetanud teateid selle kohta, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Pool võib käesolevast kokkuleppest igal ajal taganeda. Kokkulepe kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui teine pool on saanud kätte kirjaliku teate kokkuleppest taganemise kohta. Koostatud Helsingis 29. jaanuaril 2014. aastal kahes eksemplaris eesti ja soome keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Ken-Marti Vaher Päivi Räsänen Eesti Vabariigi valitsuse nimel Soome Vabariigi valitsuse nimel LISA Kokkuleppe artikli 2 kohaselt määratud pädevad asutused ja kontaktpunktid Pädevad asutused Eesti Vabariigis: Siseministeerium Päästeamet Soome Vabariigis: Siseministeerium Kontaktpunktid Eesti Vabariigis: Siseministeeriumi teabeseireosakond Soome Vabariigis: Valitsuse operatiivkeskus