Eesti Panga President — Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): KEHTETU - 22.01.2002 nr 2 ( RTL 2002, 21, 278) jõust. 01.07.2002 21.12.2001 nr 5 (RTL 2001, 139, 2071) jõust.01.01.2002 28.06.2000 nr 10 (RTL 2000, 76, 1147) jõust.13.07.2000 Tulenevalt vajadusest viia krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid kooskõlla 1. juulil 1999. a jõustuva krediidiasutuste seaduse sätetega (RT I 1999, 23, 349) ning krediidiasutuste seaduse paragrahvi 71 lõike 3 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide arvutamise juhendid ja aruandluse korrad vastavalt käesoleva määruse lisadele. 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud aruanded käesoleva määruse lisades 1 kuni 4 nimetatud tähtaegadel ja vastavalt lisas 5 toodud elektroonilisele formaadile Finantsinspektsioonile. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 3. Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide selgitamise õigus on Finantsinspekstsioonil. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 4. Käesoleva määruse jõustumisel tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 30. juuni 1998. a määrus nr 19 "Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid" (RTL 1998, 251-253, 1040) ja 18. detsembri 1998. a määrus nr 30 "Eesti Panga presidendi 30. juuni 1998. a määruse nr 19 muutmine" (RTL 1998, 378/379, 1614). President Vahur KRAFT Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 6. juuli 1999. a määrusega nr 18 KREDIIDIASUTUSTE KAPITALI ADEKVAATSUSE ARVUTAMISE JUHEND NING ARUANDLUSE KORD SOOLO JA KONSOLIDEERITUD BAASIL Käesolev "Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil" (edaspidi "Kapitali adekvaatsuse juhend") põhineb järgmistel Euroopa Liidu direktiividel: 1) direktiiv krediidiasutuse omavahendite kohta (Directive on the Own Funds of Credit Institutions (89/299/EEC)), 2) direktiiv krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse kohta (Directive on the Solvency Ratio for Credit Institutions (89/647/EEC)), 3) direktiiv investeerimisfirmade ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (Directive on the Capital Adequacy of Investment Firms and Credit Institutions (93/6/EEC, täiendused 95/67/EC, 95/15/EC, 94/7/EC, 91/31/EC, 96/10/EC)). I peatükk. Üldosa 1. ÜLDIST 1.1. Kapitali adekvaatsuse näitaja väljendab krediidiasutuste omavahendite piisavust krediidiriski, intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekanderiski ning valuutariski katmiseks. Krediidiasutuste omavahendid, vara ja bilansivälised kohustused esitatakse krediidiasutuste bilansilise ja bilansivälise informatsiooni põhjal. 1.2. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad arvutama oma kapitalinõude panga- ja kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks. 1.3. Kapitalinõuded panga- ja kauplemisportfelliga seotud krediidiriski katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi II peatükile. Kapitalinõuded kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski ning ülekanderiski katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi III ja IV peatükile. Kapitalinõuded panga- ja kauplemisportfelliga seotud valuutariski katmiseks arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi V peatükile. 1.4. Aruandlus toimub vastavalt aruandevormidele "Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse aruandlus soolo baasil" ja "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruandlus konsolideeritud baasil" (käesoleva juhendi lisa 1,5). 1.5. Ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud peavad kasutama ühiseid definitsioone ja põhimõtteid. 1.6. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvile 82 peab igal krediidiasutusel ja tema konsolideerimisgrupil olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide juhtimise strateegia. Krediidiasutused on kohustatud informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni riskide juhtimise strateegiatest ja nende muudatustest enne rakendamist. 1.7. Konsolideerimisgrupi kapitali adekvaatsus arvutatakse konsolideeritud aruandluse alusel. Konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruandluse koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna metoodilisest juhendist "Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine" (RTL 1997, 207/208, 1078). 2. MÕISTED 2.1. Pikk positsioon Pikk positsioon on positsioon, mis annab või võib anda õiguse või tekitada kohustuse, mille täitmise tulemusel krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp saab makse, väärtpaberi või tuletisinstrumendi. 2.2. Lühike positsioon Lühike positsioon on positsioon, mis annab või võib anda õiguse või tekitada kohustuse teostada makse või üle kanda väärtpaber või tuletisinstrument. 2.3. Kauplemisportfell 2.3.1. Kauplemisportfelli käsitletakse käesolevas juhendis vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 76 lõikele 1. 2.3.2. Kauplemisportfelli lülitatud instrumentidel või neist tulenevaid riske katvatel instrumentidel võivad olla lühikesed või pikad positsioonid. Kõiki kauplemisportfelli kuuluvaid instrumente tuleb kajastada turuväärtuses või selle puudumisel soetusmaksumuses. 2.3.3. Väärtpaberi või tuletisinstrumendi omandamise eesmärk määrab ära, kas väärtpaber või tuletisinstrument lülitatakse kauplemisportfelli või mitte. Tuletisinstrumendid ja muud instrumendid, mida hoitakse kauplemisportfelli väliste (ehk pangaportfelli) instrumentide riskide katmiseks, võib kauplemisportfellist välja jätta. Tuletisinstrumentide või muude instrumentide positsioone ei ole lubatud samaaegselt lülitada nii kauplemis- kui pangaportfelli. Kui teatud positsiooni kaetakse positsiooniga mingis teises väärtpaberis või tuletisinstrumendis, siis võib valida, kas lülitada kaetav positsioon kauplemis- või pangaportfelli. Ühe konkreetse väärtpaberi positsiooni võib osadeks jaotada ja kajastada ühe osa kauplemis- ning teise pangaportfellis. 2.3.4. Väärtpaberi või tuletisinstrumendi soetamise eesmärk peab olema dokumenteeritud. Dokumentatsioon peab baseeruma krediidiasutuse pädeva juhtorgani poolt kinnitatud põhimõtetel. Nende põhimõtete alusel lülitatakse instrumente kauplemisportfelli või arvatakse sealt välja või vaadeldakse neid kauplemisportfelli positsioonide riskide katmiseks omandatud instrumentidena. Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud peavad alati suutma dokumenteeritult Pangainspektsioonile põhjendada, miks konkreetne instrument on lülitatud kauplemis- või pangaportfelli. Instrumentide kandmisel ühest portfellist teise peab tehingu hind olema dokumenteeritud. 2.3.5. Väärtpaberite või tuletisinstrumentide positsioone tuleb kindlasti kajastada kauplemisportfellis, kui 1) positsioone hinnatakse riskijuhtimise süsteemis iga päev turuväärtuses; 2) väärtpaberitega tegelevale krediidiasutuse töötajale on antud õigus eelnevalt kokkulepitud piirides iseseisvalt positsioone reguleerida. 2.3.6. Kauplemisportfelli peab krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp lülitama vaid sellised instrumendid, mis on omandatud nende enda kulul või on tekitanud või võivad tekitada neile riski. 2.3.7. Pika positsiooni, mis koosneb krediidi- ja/või finantseerimisasutuste aktsiatest ja osadest või tuletisinstrumentidest, mille alusvaraks on krediidi- ja/või finantseerimisasutuste aktsiad ja osad, võib kauplemisportfelli lülitada vaid selles osas, mis ei kuulu mahaarvamisele aruandva krediidiasutuse ja/või tema konsolideerimisgrupi bruto-omavahenditest. 2.4. Kauplemisportfelliga seotud positsioonirisk koosneb üld- ja spetsiifilisest riskist. Üldrisk on risk, mis tuleneb üldistest arengutest turul. Spetsiifiline risk on risk, mis tuleneb väärtpaberi emitendi või tuletisinstrumentide alusvara emitendiga seotud teguritest. 2.5. Kauplemisportfelliga seotud ülekande- ja krediidiriskid 2.5.1. Kauplemisportfelliga seotud ülekande- ja krediidiriskid on riskid, mis tekivad 1) toimumata jäänud tehingutest (ülekanderisk); 2) reguleerimata ülekannetest, millest tekib nõudeõigus (krediidirisk); 3) vahetustehingutest, mis on lülitatud kauplemisportfelli (krediidirisk); 4) börsivälistest tuletisinstrumentidest (krediidirisk). 2.5.2. Lisaks eelnevale peab arvestama lõivude, komisjonitasude, dividendide ja kauplemisportfelli instrumentidega otseselt seotud ning muid krediidiriske. 2.6. Toimumata jäänud tehingud on tehingud, mis on jäänud tähtaegselt toimumata. Nende tehingute hulka ei arvata vahetustehinguid ning väärtpaberite laenuks andmist ja võtmist. 2.7. Reguleerimata ülekannete puhul on tegemist tehingutega, mille puhul väärtpaberite eest on tasutud enne nende saamist või kus väärtpaberite omandiõigus on üle läinud enne nende eest tasu saamist. 2.8. Väärtpaberite all mõistetakse väärtpabereid vastavalt väärtpaberituru seaduse paragrahvile 4 (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979). 2.9. Võlakiri on nõudeõigust tõendav dokument, mis sisaldab võlgniku kohustust tasuda oma võlg ja intressid võlausaldajale kokkulepitud tähtajal. 2.10. Tuletisinstrumendid on sellised finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub ühe või mitme lepingu aluseks oleva alusvara väärtusest. Tuletisinstrumendid jagunevad börsil ja vabaturul kaubeldavateks instrumentideks. Tuletistehingud on optsioonid, futuurid, forwardid, swapid ning muud sarnased tehingud. 2.11. Börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, millega teostatavaid tehinguid reguleerivad tuletisinstrumentide turu reeglid. Need reeglid ei kehti optsioonipreemiate, futuuride alusvara hinna ega alusvarale vastava indeksi suhtes. 2.12. Tururisk koosneb kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni, aktsiapositsiooni ja valuutariskist. 2.13. A-tsooni kuuluvad riigid, mis on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmed, ja riigid, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i Üldiste Laenukokkulepete (GAB _ General Agreements to Borrow) alusel. 2.14. B-tsooni riikide hulka kuuluvad kõik riigid, mis ei ole A-tsooni riigid. 2.15. Rahvusvaheliste arengupankade hulka kuuluvad Euroopa Investeerimispank (EIB), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD), Rahvusvaheline Finantskorporatsioon (IFC), Kariibi (Carribean) Arengupank (CDB), Ameerika Arengupank (IADB), Aasia Arengupank (AsDB), Aafrika Arengupank (AfDB), Põhjamaade Investeerimispank (NIB). 3. VABASTAMISTINGIMUSED 3.1. Krediidiasutused võivad vastavalt allpool toodud vabastamistingimustele taotleda Eesti Pangalt nõusolekut vabastada neid kohustusest arvutada kapitalinõuet kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ja krediidiriski katmiseks (vastavalt käesoleva juhendi II, III ja IV peatükile). Sellise nõusoleku saamisel lülitatakse need kirjed riskiga kaalutud vara ja bilansiväliste kohustuste hulka. 3.2. Vabastamistingimusteks on: 1) kauplemisportfelli väärtus ei ületa järjest enam kui viie pangapäeva jooksul 4% või viimase auditeeritud majandusaastaaruande järgi 5% koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummast; 2) kauplemisportfelli väärtus ei ületa järjest enam kui viie pangapäeva jooksul 10 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel või on alati väiksem kui 15 miljonit EUR-i Eesti Panga kursi alusel. 3.3. Kui kauplemisportfelli väärtus ületab ühte (või mõlemat) eelnevalt mainitud limiiti (vabastamistingimust), tuleb Pangainspektsiooni sellest viivitamata teavitada ning kapitalinõude arvutamisel lähtuda käesolevast juhendist. 3.4. Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing on vabastatud kohustusest arvutada kapitalinõuet positsiooniriski ja kauplemisportfelliga seotud ülekanderiski ning krediidiriski katmiseks, on nimetatud krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing kohustatud arvutama oma kapitalinõude valuutariski katmiseks (vastavalt käesoleva juhendi V peatükile). 3.5. Arvutades kauplemisportfelli väärtuse suhet koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummasse, peab kõik kauplemisportfelli kuuluvad instrumendid kajastama turuväärtuses (selle puudumisel soetusmaksumuses). Kõigi kauplemisportfelli positsioonide absoluutväärtused summeeritakse. 4. KAPITALINÕUDED KONSOLIDEERIMISGRUPILE 4.1. Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, siis arvutatakse kapitalinõue nii krediidiasutusele kui konsolideerimisgrupile. 4.2. Kapitalinõuded konsolideerimisgrupi valuutariski ning kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski katmiseks leitakse konsolideeritud aruandluse baasil - s.t kõigepealt aruanded konsolideeritakse ning alles seejärel arvutatakse kapitalinõuded. 5. TULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD RISKID 5.1. Müües ja/või ostes vabaturu tuletisinstrumente peab kasutama aruandva krediidiasutuse ja/või tema konsolideerimisgrupi pädeva juhtorgani poolt heakskiidetud tuletisinstrumentide hinna määramise mudelit. Pangainspektsioonil on õigus kontrollida hindamismudeli olemasolu ja selle efektiivsust ning vajadusel nõuda paranduste tegemist. 5.2. Krediidiasutused peavad kasutama seiresüsteeme, mis võimaldavad neil pidevalt jälgida tuletisinstrumentidega seotud riske. Tuletisinstrumentidest tulenevatele riskidele peavad krediidiasutused kehtestama sisemised piirangud ja enne nende muutmist esitama planeeritavate muudatuste kohta üksikasjalise informatsiooni Pangainspektsioonile. Krediidiasutus on kohustatud informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni uute tuletisinstrumentide turule toomise kavatsusest koos nende kohta käiva üksikasjaliku informatsiooniga. 6. SISEKONTROLLISÜSTEEMID 6.1. Riskide mõõtmiseks peab kasutama selliseid vahendeid ja aruandlust, mis võimaldavad juhtkonnal olemasolevaid positsioone pidevalt jälgida. 6.2. Krediidiasutuste ja nende konsolideerimisgruppide sisekontrollisüsteemid, administratiivsed ja raamatupidamise protseduurid peavad piisava täpsusega võimaldama leida kauplemisportfelli väärtuse suhet koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummasse ning tagama tegevuse vastavuse käesoleva juhendi nõuetele. 7. SISEMISTE MUDELITE KASUTAMINE KAPITALINÕUDE ARVUTAMISEL TURURISKI KATMISEKS Krediidiasutus peab taotlema Pangainspektsiooni kirjalikku nõusolekut selleks, et kasutada oma mudelit tururiski katmiseks vajalike omavahendite arvutamiseks. 8. ARUANDLUSE SAGEDUS JA TÄHTAEG Kapitali adekvaatsuse aruande aruandeperioodiks on soolo baasil kuu ja konsolideeritud baasil kvartal. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama kapitali adekvaatsuse aruande soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks ja konsolideeritud baasil interim-aruande koosseisus hiljemalt üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 9. ANDMETE TÄPSUS Summad esitatakse aruannetes tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Valuuta peab olema konverteeritud Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. II peatükk. Krediidirisk 1. ÜLDIST Krediidiriski arvutamisel tuleb arvesse võtta koguvara ja bilansivälised kohustused. Kauplemisportfelli kuuluvad krediidiriskiga seotud instrumendid kajastatakse varade või bilansiväliste kohustuste all. 2. VARA 2.1. Vara on jagatud nelja riskikategooriasse sõltuvalt tehingu teisest poolest või vara liigist. Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud peavad varade arvestamisel ja nende riskiga kaalumisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelist 1 "Varad". 2.2. Kui nõude laekumine tervikuna või osaliselt on ebatõenäoline, ei võeta ebatõenäoliselt laekuvat osa vara kaalumisel arvesse. 2.3. Juhul kui nõue on tagatud sellise garantii või pandiga, mis kuulub kategooriatesse I-III ja kui nõude teise poole järgi määratud risk on kõrgem garantii või pandi riskist, määratakse riskikategooria vastavalt sellele, millisesse kategooriasse lähtuvalt varade riski klassifikatsioonist garantii või pant kuuluks. 2.4. Kui nõue on osaliselt garanteeritud või muul viisil osaliselt tagatud, näidatakse selles kategoorias, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks tagatis või tagatud laenuosa. Tagamata laenuosa kajastatakse selles kategoorias, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks teine pool. 2.5. Täielikult või osaliselt pandiga tagatud nõude kaalumisel võib rakendada pandi kuuluvusele vastavat riskikategooriat ainult juhul, kui nõude tagatus pandiga on lepinguliselt fikseeritud ja aruandval krediidiasutusel on võlgniku pankrotistumisel eesõigusnõue (v.a kommertspant). 2.6. Reguleerimata ülekanded Krediidirisk tekib, kui väärtpaberite eest on tasutud enne nende saamist või kui väärtpaberite omandiõigus on üle läinud enne nende eest tasu saamist. Kui tehingud väärtpaberitega on rahvusvahelised ja makse või ülekande teostamisest on möödunud üle ühe päeva, arvutatakse kapitalinõue krediidiriski katmiseks alustades maksele või ülekandele järgnenud päevast. Kodumaiste tehingute puhul tuleb kapitalinõue leida makse või ülekande tegemise päevast arvates. Riskiga kaalutud vara reguleerimata ülekandest leitakse saada oleva summa korrutamisel riskikaaluga, mis tuleneb riskikategooriast, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks teine pool. 2.7. Riski klassifikatsioon Kapitali adekvaatsuse arvutamisel jagatakse vara järgmistesse riskikategooriatesse: 2.7.1. Kategooria I, kaal 0% 1) Sularaha ja selle ekvivalendid. Siia kuuluvad ka väärismetallid (kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium) maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes. 2) Nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele ning nende poolt täielikult tagatud nõuded. 3) Nõuded Euroopa Liidule ning Euroopa Liidu poolt täielikult tagatud nõuded. 4) Nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele ning nende poolt täielikult tagatud nõuded, mis on fikseeritud laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas. 5) Nõuded, mis on tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste või keskpankade või Euroopa Liidu poolt emiteeritud väärtpaberite, aruandvas krediidiasutuses hoiustatud laenusertifikaatide või muude hoiustega. 6) Nõuded Eesti keskvalitsusele ja keskpangale, samuti nende poolt täielikult tagatud nõuded või nende poolt emiteeritud väärtpaberitega tagatud nõuded. 2.7.2. Kategooria II, kaal 20% 1) Nõuded Eesti krediidiasutustele ning nende poolt tagatud nõuded. 2) Nõuded A-tsooni riikide krediidiasutustele ning nende poolt tagatud nõuded. 3) Nõuded rahvusvahelistele arengupankadele ja nende poolt tagatud nõuded, samuti arengupankade poolt emiteeritud väärtpaberitega tagatud nõuded. 4) Maksed teel. 2.7.3. Kategooria III, kaal 50% 1) Nõuded A-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele ning nende poolt tagatud nõuded. 2) Nõuded B-tsooni riikide krediidiasutustele ning nende poolt tagatud nõuded, mille tähtaeg on kuni üks aasta. 3) Nõuded, mis on täielikult tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga kinnisvarale, millel asuvat elamut laenuvõtja kasutab elamiseks või mille ta on andnud eluruumina üürile. Nõue on täielikult hüpoteegiga tagatud, kui nõudesumma ei ületa 2/3 hüpoteegi väärtusest. Siia ei kuulu esimese järgu hüpoteegiga tagatud laenud, mis on antud kinnisvara ostu-müügiga tegelevatele äriühingutele. Need kuuluvad kaalumisele IV riskikategooria all. 4) Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud. 2.7.4. Kategooria IV, kaal 100% 1) Nõuded Eesti kohalikele omavalitsustele ning nende poolt tagatud nõuded. 2) Nõuded Eesti Vabariigi poolt asutatud fondidele või muudele juriidilistele isikutele ning Hüvitusfondile ja tema tütarettevõtjatele. 3) Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi poolt ostetud Eesti Vabariigi erastamisväärtpaberid. 4) Samuti kajastatakse siin muud nõuded, mis ei kuulu kategooriatesse I-III (v.a kirjed, mis arvatakse kapitali adekvaatsuse arvutamisel omavahenditest maha). 3. BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED 3.1. Aruandes tuleb kajastada kõik krediidiriskiga seotud bilansivälised kohustused. Bilansivälised kohustused on jagatud kahte gruppi lähtudes nende kohustustega seotud krediidiriskist. I gruppi kuuluvad bilansivälised kohustused, kus krediidirisk on võrdne lepingu koguväärtusega (käesoleva juhendi lisa 1,5 tabel 2 "Bilansivälised kohustused", I grupp). II gruppi kuuluvad bilansivälised kohustused, kus krediidiriski suurus sõltub lepingu tähtajast ja lepingu aluseks oleva intressimäära, valuutakursi ning väärtpaberi, väärismetalli või kauba hinna kõikumisest (käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelid 3.1 ja 3.2 "Bilansivälised kohustused", II grupp). 3.2. Bilansiväliste kohustuste nimiväärtused konverteeritakse krediidiekvivalentideks, kasutades vastavat tehinguriski. I gruppi kuuluvad tehingud jagunevad vastavalt tehinguriskile täisriskiga kohustusteks (riski kaal 100%), keskmise riskiga kohustusteks (riski kaal 50%), keskmise/madala riskiga kohustusteks (riski kaal 20%) ja madala riskiga kohustusteks (riski kaal 0%). II gruppi kuuluvate tehingute puhul tuleb lepingute krediidiekvivalendid arvutada kas vastavalt turuväärtuse meetodile (current exposure method) või riski arvestamise lihtsustatud meetodile (original exposure method). Seejärel korrutatakse saadud krediidiekvivalent teise poole riskiga. Teise poole risk vastab varade riski klassifikatsioonile (II peatüki punkt 2.7). 3.3. Kui bilansiväline kohustus on täielikult või osaliselt tagatud garantii või pandiga, mis kuulub riskikategooriatesse I-III ja kui teise poole järgi määratud risk on kõrgem garantii või pandi riskist, määratakse bilansivälise kohustuse või selle osapoole riskikategooria vastavalt garantii või pandi kuuluvusele lähtudes varade riski klassifikatsioonist. 3.4. Täielikult või osaliselt pandiga tagatud bilansivälise kohustuse kaalumisel võib rakendada pandi kuuluvusele vastavat riskikategooriat ainult juhul, kui kohustuse tagatus pandiga on lepinguliselt fikseeritud ja aruandval krediidiasutusel on võlgniku pankrotistumisel eesõigusnõue (v.a kommertspant). 3.5. I GRUPP Kapitali adekvaatsuse arvutamisel jagatakse bilansiväliste kohustuste I grupp järgmistesse kategooriatesse: 3.5.1. Täisrisk, kaal 100% 1) Finantsgarantiid Siia kuuluvad väljastatud finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid ja dokumentaalmaksed. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue poolele, kelle kasuks on tagatis antud. 2) Käskvekslite kinnitamised Siia kuulub diskonteeritud käskvekslite kinnitamisest tulenev võimalik kohustus. Siin kuuluvad kajastamisele ka käendused. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue poolele, kelle kasuks aktsept või käendus on antud. 3) Regressiõigusega tehingud Siia kuuluvad lepingu alusel kolmandale isikule müüdud võlakirjad või muu vara, kui lepingu järgi jääb krediidiasutuse kanda laenuvõtja / võlakirjade väljalaskja maksevõimetuks jäämise risk või risk, kui võlakirja või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks müügi objektiks olev vara. 4) Väärtpaberite ettemüük Siia kuuluvad futuurlepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp müüb väärtpabereid, mis ei ole veel tema omanduses. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks tehingu objektiks olev vara. Kui nende lepingute turuväärtust arvestatakse bilansi varade poolel, tuleb need kapitali adekvaatsuse arvutamisel riskiga kaalutavast varast maha arvestada. 5) Vara ostmine tulevikus Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks tehingu objektiks olev vara. Kui nende lepingute turuväärtust arvestatakse bilansi varade poolel, tuleb need kapitali adekvaatsuse arvutamisel riskiga kaalutavast varast maha arvestada. 6) Tuleviku hoiustamistehingud Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp kohustub hoiustama finantsvara kindlaksmääratud ajal tulevikus, millele teine pool maksab tulevikus kokkulepitud intressisumma. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue hoiuse vastuvõtjale. 7) Osaliselt makstud väärtpaberid Siia kuulub see osa väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast, mis on küll krediidiasutuse poolt märgitud, kuid veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi väljalaskja vastava nõude esitamise korral. Väärtpaberite maksmata osa kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks väärtpaber. 3.5.2. Keskmine risk, kaal 50% 1) Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused tähtajaga üle ühe aasta. Siia kuuluvad lepingud, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, s.t garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Sellisteks on näiteks garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse kohta. Samuti kuuluvad siin kajastamisele mittefinantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud. 2) Dokumentaalmaksed Siia kuuluvad mitmesugused mittefinantsgarantii iseloomuga dokumentaalmaksed, näiteks erinevad dokumentaalakreditiivid. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud. 3) Vara ostu-tagasimüügi tehingud Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp ostab väärtpabereid või muud vara ning sellega kaasneb või võib teise poole nõudel kaasneda väärtpaberite või muu vara tagasimüügi kohustus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel tulevikus. Lepingud tuleb näidata kas väärtpaberite või muu vara kokkulepitud või selle puudumisel eeldatavas tagasimüügihinnas. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riskiklassifikatsioonist kuuluks ostetud väärtpaber või muu vara. 4) Väärtpaberite emissioonide korraldamine Siia kuuluvad lepingud, mille alusel aruandev krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp võtab endale tulevikus väljalastavate väärtpaberite väljalaske garanteerimiskohustuse. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluksid emiteeritavad väärtpaberid. 5) Valmisolekulaenud Siia kuulub aruandva krediidiasutuse tingimusteta laenuandmise kohustus, näiteks krediidiliinid ja arvelduslaenud, kui klient seda vastavasisulise kokkuleppe alusel nõuab. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue laenu saajale. 6) Muud tühistamatud kohustused 3.5.3. Keskmine / madal risk, kaal 20% Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused tähtajaga üks aasta või vähem. Siia kuuluvad lepingud, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, s.t garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist. Siin näidatakse antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele. Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias (I-IV), kuhu lähtudes varade riski klassifikatsioonist kuuluks nõue poolele, kelle kasuks tagatis on antud. 3.5.4. Madal risk, kaal 0% Tühistatavad kohustused 3.6. II GRUPP Bilansiväliste kohustuste II gruppi kuuluvad tuletisinstrumentidega seotud tehingud. 3.6.1. Nende tehingute puhul ei ole krediidiasutuse krediidiriskiks mitte lepingu nimiväärtus, vaid potentsiaalne kulu uue, asendava lepingu sõlmimisest juhul, kui lepingu teine pool ei täida oma kohustust. See kulu sõltub lepingu tähtajast ja lepingu aluseks oleva intressimäära, valuutakursi ning väärtpaberi, väärismetalli või kauba hinna kõikumisest. 3.6.2. Intressimäärade lepingud hõlmavad ühe valuuta intressimäära vahetustehinguid (single-currency interest rate swaps), baasvahetustehinguid (basis swaps), intressimäära forwardeid (forward-rate agreements), intressimäära futuure (interes-rate futures), ostetud intressimäära optsioone (interest-rate options purchased) ja muid sarnaseid lepinguid. 3.6.3. Valuutakursside lepingud hõlmavad eri valuutade intressimäära vahetustehinguid (cross-currency interest rate swaps), valuuta forwardeid (forward foreign-exchange contracts), valuuta futuure (currency futures), ostetud valuuta optsioone (currency options purchased) ja muid sarnaseid lepinguid. 3.6.4. Väärtpaberite, väärismetallide (v.a kuld) või kaupadega seotud lepingud hõlmavad nende alusel sooritatud vahetustehinguid, forwardeid, futuure, ostetud optsioone ja muid sarnaseid lepinguid. 3.6.5. Aruandes ei kajastata lepinguid (nt futuurid), millega kaubeldakse tuntud börsidel, kus tehingu pooltelt nõutakse tehingu teostamiseks rahalist tagatist (margin requirements). 3.6.6. Optsioonide puhul arvestatakse ainult ostetud optsioone (kuid mitte kirjutatud optsioone). 3.6.7. Valuuta tuletistehingu nimiväärtusena vaadeldakse tehingu aluseks oleva valuuta summat konverteerituna Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Intressimäära tuletistehingu nimiväärtusena vaadeldakse tehingu aluseks oleva väärtpaberi või hoiuse lepingus sätestatud väärtust. Väärtpaberi tuletistehingu nimiväärtusena vaadeldakse tehingu aluseks oleva väärtpaberi lepingus sätestatud väärtust. Kauba tuletistehingu nimiväärtusena vaadeldakse tehingu aluseks oleva kauba väärtust. 3.6.8. Kui vahetustehingu nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb, tuleb nimiväärtusena käsitleda aruandekuupäevaks allesjäänud summat. Vahetustehingud, mille nimiväärtus tagasimaksete tõttu väheneb ja kus pooltevahelistest maksetest tulenevad rahavood erinevad teineteisest, võivad nimiväärtused poolte jaoks samuti erineda. Sel juhul tuleb näidata kõrgem nimiväärtus. 3.6.9. Tuletisinstrumentide lepingute krediidiekvivalentide arvutamisel võib krediidiasutus valida kahe alljärgneva meetodi vahel, kuid riski arvestamise lihtsustatud meetodi (meetod 2) kasutamiseks või meetodi muutmiseks on vaja Pangainspektsiooni kirjalikku nõusolekut. 3.6.10. Meetod 1: Turuväärtuse meetod (current exposure method) 3.6.10.1. Lepingu asenduskuluks nimetatakse kulu, mis tekib, kui teine pool ei täida oma lepingulist kohustust ja krediidiasutusel tuleb sõlmida uus sarnane tehing, kuid juba teise hinnaga, s.o turuhinnaga. Seega leitakse asenduskulu lepingu ostuhinna lahutamisel lepingu turuväärtusest. Asenduskulu arvestatakse krediidiekvivalendi arvutamisel ainult siis, kui see on positiivse väärtusega. 3.6.10.2. Potentsiaalse tuleviku krediidiriski leidmiseks liidetakse krediidiasutuse tuletisinstrumentide lepingutes sätestatud nimiväärtused ning korrutatakse need järgmiste protsentidega: 3.6.10.2.1. Mitte OECD riikide tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid turuväärtuse meetodil Järelejäänud tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud (1) Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud (2) Väärtpaberitega seotud lepingud (3) Väärismetalliga (v.a kuld) seotud lepingud (4) Muude instrumentidega (commodities) seotud lepingud (5) Kuni üks aasta 0,5% 1,5% 10,0% 7,0% 10,0% Üks kuni viis aastat 1,0% 6,0% 12,0% 7,0% 12,0% Üle viie aasta 2,0% 9,0% 15,0% 8,0% 15,0% 3.6.10.2.2. OECD riikide tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid turuväärtuse meetodil Järelejäänud tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud (1) Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud (2) Väärtpaberitega seotud lepingud (3) Väärismetalliga (v.a kuld) seotud lepingud (4) Muude instrumentidega (commodities) seotud lepingud (5) Kuni üks aasta 0,0% 1,0% 6,0% 7,0% 10,0% Üks kuni viis aastat 0,5% 5,0% 8,0% 7,0% 12,0% Üle viie aasta 1,5% 7,5% 10,0% 8,0% 15,0% 3.6.10.3. Tulevikutehingud, vahetustehingud, ostetud optsioonid ja muud sarnased tuletisinstrumendid, mida ei ole võimalik paigutada veergudesse 1-4, kuuluvad muude instrumentidega seotud lepingute hulka (veerg 5). 3.6.10.4. Lepingute puhul, milles on sätestatud tagasimaksmine mitmes järgus, tuleb osamakse summa korrutada nii vastava protsendi kui tagasimaksete arvuga. 3.6.10,5. Tehingute puhul, mille turuväärtus mingitel kindlatel tähtaegadel võrdub nulliga, tuleb arvestada tähtaega kuni järgmise nullväärtuseni. 3.6.10.6. Lepingu asenduskulu ja potentsiaalse tuleviku krediidiriski summa korrutatakse lepingu teisele poolele vastava riski kaaluga lähtudes varade riski klassifikatsioonist. 3.6.10.7. Lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (s.o ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani). 3.6.10.8. Lepingute turuväärtust tuleb vaadelda aruandeperioodi viimase pangapäeva viimase müügihinnana, või kui see ei ole võimalik, siis aruandeperioodi viimase pangapäeva viimase ostu- ja müügihinna keskmisena. Kui tuletisinstrument ei ole avalikult noteeritud, tuleb turuväärtust käsitleda arvestusliku väärtusena vastavalt üldisele turukursile ja/või vastavat aruandeperioodi viimasel pangapäeval noteeritud valuutakursile. Eesti krooniga seotud tuletisinstrumentide puhul on lubatud kasutada krediidiasutuse enda poolt määratud kurssi lähtudes konservatiivsuse printsiibist. Vahetustehingu turuväärtust tuleb käsitleda uue, asenduslepingu nüüdisväärtusena, mis on diskonteeritud aruandeperioodi viimase päeva alusvaraga seotud turuintressiga. 3.6.10.9. Eesti Pangaga sõlmitud forwardite ning vahetustehingute puhul turuväärtust ei käsitleta ning seetõttu nendel lepingutel asenduskulu puudub. 3.6.10.10. Ühe valuuta intressimäära vahetustehingu puhul, mis hõlmab ujuva intressimääraga seotud rahavoogude vahetust, tuleb näidata vaid asenduskulu, kuna sellised lepingud ei oma tuleviku krediidiriski. 3.6.11. Meetod 2: Riski arvestamise lihtsustatud meetod (original exposure approach) 3.6.11.1. Krediidiasutuse tuletisinstrumentide lepingute nimiväärtused liidetakse ja korrutatakse alljärgnevate protsentidega: 3.6.11.1.1. Mitte OECD riikide tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid riski arvestamise lihtsustatud meetodil Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 1,5% 3% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 3% 6% (3%+3%) Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 1% 3% 3.6.11.1.2. OECD riikide tuletisinstrumentide ümberhindamistegurid riski arvestamise lihtsustatud meetodil Tähtaeg Intressimääradega seotud lepingud Valuutakurssidega seotud lepingud Üks aasta või vähem 0,5% 2% Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta 1,0% 5% (2%+3%) Täiendav juurdearvestus iga lisanduva aasta kohta 1,0% 3% 3.6.11.2. Saadud summa korrutatakse lepingu teisele poolele vastava riski kaaluga. 3.6.11.3. Intressimäärade lepingute tähtaegu tuleb näidata vastavalt järelejäänud tähtajale (s.o ajavahemik aruandekuupäevast lepingu lõpptähtajani) ja valuutakursside lepingute tähtaegu vastavalt lepingulisele tähtajale (s.o ajavahemik tehingu alustamise päevast tehingu lõpptähtajani). III peatükk. Kauplemisportfelli intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski arvutamine 1. ÜLDIST 1.1. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad arvutama oma kapitalinõude positsiooniriski katmiseks vastavalt käesolevale juhendile. Kui positsioonid kuuluvad vastavalt käesoleva juhendi VII peatükile omavahenditest mahaarvamisele, siis neid positsioone positsiooniriski arvutamisel ei arvestata. 1.2. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad intressipositsiooni riski ja selle katmise arvestamisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelitest 4 "Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks", 4.1 "Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks", 4.2 "Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks" (lõpptähtajal põhinev meetod) või 4.3 "Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks" (kestusel põhinev meetod). 1.3. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad aktsiapositsiooni riski ja selle katmise arvestamisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelitest 5 "Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks", 5.1 "Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks" ning 5.2 "Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks". 2. NETOPOSITSIOONI ARVUTAMINE 2.1. Üldist 2.1.1. Kauplemisportfelli netopositsioon üksikus finantsinstrumendis näitab erinevust pika ja lühikese positsiooni vahel selles finantsinstrumendis. 2.1.2. Positsioon teatud väärtpaberis näitab selle väärtpaberiga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi aruandepäeva seisuga. 2.1.3. Konkreetsesse väärtpaberi positsiooni arvatakse väärtpaberid, mis emiteeriti samas emissioonis, samas valuutas ja sama emitendi poolt ning millel on sama tootlus ja tähtaeg. Lisaks sellele peavad väärtpaberid emitendi pankrotisituatsioonis kuuluma samasse kategooriasse lähtudes vara riski klassifikatsioonist. Aktsiate puhul on ühte positsiooni arvamise lisakriteeriumiks sama aktsiaseeria. 2.2. Intressiforwardite ja intressifutuuride positsioonide arvutamine 2.2.1. Kui intressiforwardite, intressifutuuride ja muude sarnaste tehingute tulemusel tekib kohustus osta või müüa võlainstrumente, vaadeldakse mainitud forwardeid ning futuure pika ja lühikese positsiooni kombinatsioonina. 2.2.2. Pikk positsioon kajastab antud juhul positsiooni, milles on fikseeritud mingil ajamomendil tulevikus saadav intressimäär. Lühike positsioon kajastab aga positsiooni, milles on fikseeritud mingil ajamomendil tulevikus makstav intressimäär. 2.2.3. Intressiforwardid ja muud sarnased instrumendid jagunevad kaheks positsiooniks järgmiselt: 1) esimene positsioon, mis katab intressifutuuri puhul perioodi kuni intressifutuuri lepingu lõpptähtajani (maturity date) või intressiforwardi puhul kuni intressiforwardi ülekandepäevani (settlement day); 2) teine positsioon, mis katab perioodi kuni alusvara lõpptähtajani. 2.2.4. Mõlema positsiooni puhul arvestatakse positsiooni väärtuse leidmisel vaid alusvara nimiväärtusega (kupongi ei arvestata - loetakse nullkupongiks). 2.2.5. Üldriski arvutamisel arvestatakse esimest ja teist positsiooni vastavalt käesoleva juhendi lisadele 1.1 ja 1.2. 2.2.6. Seega vaadeldakse intressifutuuri pikka positsiooni kombinatsioonina kohustusest, mis lõpeb futuurlepingu lõpptähtajal, ja varast, mille hoidmistähtaeg lõpeb samal kuupäeval futuurlepingu lõpptähtajaga. 2.2.7. Sarnaselt on müüdud intressiforwardi pika positsiooni lõpptähtaeg ülekandepäeval algava lepinguperioodi lõppkuupäev ja lühikese positsiooni lõpptähtaeg ülekandekuupäev. 2.2.8. Kapitalinõude arvutamisel võlainstrumendiga seonduva spetsiifilise riski katmiseks ignoreeritakse intressifutuuride ja intressiforwardite lepingute pikki ja lühikesi positsioone. Forwardkohustust osta võlainstrumente peab vaatlema lepingu väärtuspäeval lõppeva kohustusena ning vastava instrumendi pika positsioonina. Kohustust ei tohi lülitada võlainstrumendi spetsiifilise riski arvutusse. 2.3. Optsiooni positsioonide arvutamine 2.3.1. Kauplemisportfelli lülitatud optsioonide spetsiifilise ja üldriski arvutamisel tuleb neid riske hinnata nende alusvara deltakoefitsiendi e turvasuhtega korrigeeritud väärtuses. Kui deltakoefitsienti pole võimalik väärtpaberiturul saada, peab kasutama Pangainspektsiooni poolt selleks kirjaliku nõusoleku saanud optsioonide hinnamudelit. 2.3.2. Võlainstrumentide positsiooniriski arvutamisel jaotatakse optsioonid kaheks positsiooniks samamoodi nagu intressiforwardite ja intressifutuuride puhul. Iga positsioon korrutatakse vastava optsiooni alusvara deltakoefitsiendiga. 2.4. Intressimäära vahetustehingute positsioonide arvutamine Intressimäära vahetustehinguid käsitletakse samamoodi kui kauplemisportfelli lülitatud võlainstrumente. Seega käsitletakse intressimäära vahetustehinguid, mille alusel saadakse ujuva määraga intresse ja makstakse fikseeritud määraga intresse, pika positsioonina ujuva intressimääraga instrumendis, mille lõpptähtajaks on periood järgmise intressimäära fikseerimiseni, ja lühikese positsioonina fikseeritud intressimääraga instrumendis, millel on sama tagasimaksetähtaeg kui intressimäära vahetustehingul. 3. TUNDLIKKUSANALÜÜSI MUDELITE KASUTAMINE POSITSIOONIDE ARVUTAMISEL 3.1. Krediidiasutused ja nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud, mis reguleerivad oma hindu vastavalt turuhindadele ja arvutavad intressiriski tuletisinstrumentidelt diskonteeritud rahavoogude baasil, võivad oma positsioonide arvutamisel kasutada tundlikkuse mudelit, millele on eelnevalt kirjaliku nõusoleku andnud Pangainspektsioon. Tundlikkuse mudeli abil arvutatud positsioone võib lülitada nii lõpptähtajal (käesoleva juhendi lisa 1.3) kui ka kestusel põhinevatesse (käesoleva juhendi lisa 1.4) arvutustesse. 3.2. Tundlikkuse mudelit võib kasutada nii tuletisinstrumentide kui võlainstrumentide positsioonide arvutustes. Tundlikkuse mudel peab genereerima positsioone, mis on sama tundlikud intressimäära muutuste suhtes kui rahavoog, millel nad põhinevad. Tundlikkuse leidmisel kasutatud intressimäärad peavad olema sama paindlikud kui alusvara intressimäär, kusjuures igas käesoleva juhendi lisas 1.3 esitatud lõppkuupäeva vööndis peab olema vähemalt üks tundlikkuse punkt. Muutused valikulistes intressimäärades peavad olema üksteisest sõltumatud. 4. TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONIDE VASTASTIKUNE NETTIMINE VÕLAINSTRUMENTIDE ÜLDRISKI ARVUTAMISEL 4.1. Kui positsioonide määramisel üldriski arvutamiseks ei kasutata tundlikkuse mudelit, võib Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul nettida oma netopositsioonid tuletisinstrumentides, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) netopositsioonidel on võrdne väärtus ja nad on esitatud samas valuutas; 2) ujuva intressiga netopositsioonide intressimäärad on enam-vähem sarnased; 3) järgmine intressimäära fikseerimise kuupäev või fikseeritud kursiga netopositsioonide lõpptähtaeg peab olema järgmistes piirides: a) tähtaeg vähem kui üks kuu alates aruandekuupäevast - peavad lõppema samal päeval, b) tähtaeg ühest kuust aastani alates deklareerimise kuupäevast - lõpptähtaegade erinevus ei tohi ületada seitset päeva; c) tähtaeg üle ühe aasta alates aruande kuupäevast - lõpptähtaegade erinevus ei tohi ületada 30 päeva. 5. KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVATE VÕLAINSTRUMENTIDE INTRESSIPOSITSIOONI KAPITALINÕUDE ARVUTAMINE 5.1. Üldist 5.1.1. Võla- ja muud sarnased instrumendid (võlainstrumendid) on: 1) võlakirjad; 2) väärtpaberid, mis on võrreldavad eelisaktsiatega ja mille tulukus on võrreldav intressimääraga; 3) tuletisinstrumendid, mis põhinevad ülaltoodud instrumentidel või intressimääradel; 4) muud instrumendid, mille väärtus sõltub intressimäärade muutumisest; 5) konverteeritavad väärtpaberid tingimusel, et neid ei arvestata aktsiapositsiooni riski arvutamisel. 5.1.2. Kauplemisportfelli võlainstrumentide kapitalinõue üld- ja spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse iga valuuta jaoks eraldi. 5.1.3. Netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5.2. Spetsiifiline risk 5.2.1. Võlainstrumentide spetsiifilise riski arvutamisel kajastatakse võlainstrumendid turuhindades. 5.2.2. Võlainstrumendi kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) liidetakse võlainstrumendi lühikese ja pika netopositsiooni absoluutväärtused; 2) saadud brutopositsioonid jagatakse kategooriatesse: Brutopositsioonide kategooriad Kategooriad Kaalud A Eesti Vabariigi ja A-tsooni riikide keskvalitsuste võlainstrumendid 0,00% B Aktsepteeritavad võlainstrumendid(tähtaeg kuni 6 kuud) 0,25% C Aktsepteeritavad võlainstrumendid(tähtaeg üle 6 ja kuni 24 kuud) 1,00% D Aktsepteeritavad võlainstrumendid(tähtaeg üle 24 kuu) 1,60% E Muud võlainstrumendid 10,00% 3) brutopositsioonid korrutatakse vastavate kaaludega; 4) kaalutud brutopositsioonide absoluutväärtused summeeritakse. 5.2.3. Aktsepteeritavate võlainstrumentide hulka kuuluvad: 1) võlainstrumendid, mis on välja antud avaliku sektori ja multilateraalsete arengupankade poolt; 2) võlainstrumendid, mis on: a) saanud investeerimisjärgu reitingu vähemalt kahelt tunnustatud reitinguagentuurilt või b) saanud heakskiidu Eesti Pangalt. 5.2.4. Kui võlainstrumendi väljalaskjat kontrollitakse kavatsusega temalt ära võtta investeerimisjärgu reiting, siis tema poolt väljalastud võlainstrumendid arvestatakse kategoorias Muud võlainstrumendid (E). 5.2.5. Ostetud optsioonide kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise riski katmiseks ei arvestata lühikesi positsioone, pikad positsioonid aga korrutatakse alusvara kaaluga lähtudes varade riski klassifikatsioonist. Müüdud optsioonide puhul ei arvestata pikki positsioone, lühikesed positsioonid aga korrutatakse alusvara kaaluga lähtudes varade riski klassifikatsioonist. 5.2.6. Kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise riski katmiseks ei võeta arvesse valuuta tulevikutehinguid ega valuuta vahetustehinguid. 5.2.7. Intressifutuure ja intressiforwardeid ei arvestata kapitalinõude arvutamisel spetsiifilise riski katmiseks. 5.2.8. Kui intressimäära vahetustehingu aluseks olev instrument on seotud intressipositsiooni riskiga, siis ei arvestata vahetustehingut spetsiifilise riski arvutamisel. Selliste vahetustehingute hulka kuuluvad näiteks intressimäära vahetustehingud, mis baseeruvad pankadevahelistel rahaturgude intressimääradel. Spetsiifilise riski arvutusse kaasatakse intressimäära vahetustehingud, mille intress baseerub ühe emitendi poolt väljaantud võlainstrumendil. 5.2.9. Spetsiifilise riski arvutamisel ei võeta arvesse võlakirju, mida kasutatakse kauplemisportfelli riski katmiseks. 5.2.10. Võlainstrumendi ostmist forwardlepingu alusel vaadeldakse lepingu väärtuspäeval lõppeva võlakohustusena ja pika positsioonina antud võlainstrumendis. 5.2.11. Vabaturu tuletisinstrumentide puhul tuleb lisaks intressipositsiooni riskile leida ka krediidiriski katteks vajalik kapitalinõue. 5.3. Üldrisk 5.3.1. Võlainstrumentide üldriski arvutamisel tuleb positsioonid kajastada turuväärtuses (selle puudumisel soetusmaksumuses). Netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse, kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. 5.3.2. Võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks arvutatakse iga valuuta jaoks eraldi. 5.3.3. Võlainstrumentide üldriski arvutamisel tuleb arvesse võtta ka bilansi kohustuste poolel kajastatud võlakirjad, mis kaitsevad kauplemisportfelli riski vastu. 5.3.4. Võlainstrumentide üldriski võib arvutada kasutades kas lõpptähtajal või kestusel põhinevat meetodit. Kestusel põhinevat meetodit võib kasutada vaid Pangainspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul. Ühtede võlainstrumentide puhul võib kasutada kestusel ja teiste puhul lõpptähtajal põhinevat meetodit. Kui üldriski arvutamiseks on valitud üks meetod, siis ilma Pangainspektsiooni kirjaliku nõusolekuta ei tohi meetodit vahetada. 5.3.5. Lõpptähtajal põhinev meetod 5.3.5.1. Käesoleva juhendi lisas 1.3 on ära toodud lõpptähtaja vööndid, kuhu võlainstrumendid paigutatakse. Lõpptähtaja vööndid jagunevad kolme tsooni. 5.3.5.2. Võlainstrumendi kapitalinõue üldriski katmiseks arvutatakse järgmiselt: 1) Võlainstrumentide netopositsioonid paigutatakse vastavatesse lõpptähtaja vöönditesse. Ujuva intressimääraga võlainstrumendid ja tuletisinstrumendid näidatakse nendes lõpptähtaja vööndites, mis vastavad järgmisele intressimäära fikseerimisele. Fikseeritud intressimääraga võlainstrumendid näidatakse aga nendes lõpptähtaja vööndites, mis vastavad nende järelejäänud tähtajale. 2) Võlainstrumentide netopositsioonid korrutatakse vastavate kaaludega. 3) Seejärel leitakse lõpptähtaja vööndite kaetud ja katmata kaalutud positsioonid. Selleks võrreldakse vööndi pikka ja lühikest kaalutud positsiooni. Absoluutväärtuselt väiksem kaalutud positsioon on vööndi kaetud positsioon. Vööndi katmata positsioon leitakse lühikese ja pika kaalutud positsiooni summeerimisel arvestades märke. 4) Seejärel summeeritakse kõigi lõpptähtaja vööndite kaetud kaalutud positsioonid. 5) Tsoonide lõikes summeeritakse vööndite katmata pikad ja lühikesed kaalutud positsioonid arvestades märke. 6) Saadud positsioonidest leitakse iga tsooni kaetud ja katmata kaalutud positsioon. 7) Seejärel leitakse kaetud ja katmata kaalutud positsioonid erinevate tsoonide vahel: a) kõigepealt leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 kaalutud katmata positsioonide vahel (tulemuseks on ühe tsooni kaetud ja teise tsooni katmata jäänud positsioon); b) siis leitakse kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 kaalutud katmata positsioonide vahel (kui punktis 1 kirjeldatud arvutuse tulemusena on 2. tsooni positsioon täielikult kaetud, jääb 3. tsooni positsioon katmata); c) lõpuks leitakse kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 kaalutud katmata positsioonide vahel (kui punktis 1 kirjeldatud arvutuse tulemusena on 1. tsooni positsioon täielikult kaetud, jääb 3. tsooni positsioon katmata). 8) Katmata jäänud positsioon leitakse tsoonide katmata jäänud positsioonide summeerimisel arvestades märke. 5.3.5.3. Võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks arvutatakse järgnevate punktide summana: 1) 10% kaetud positsioonidest kõigis lõpptähtajavööndites; 2) 40% kaetud positsioonidest tsoonis 1; 3) 30% kaetud positsioonidest tsoonis 2; 4) 30% kaetud positsioonidest tsoonis 3; 5) 40% kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 2 vahel ja tsoonide 2 ja 3 vahel; 6) 150% kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 3 vahel; 7) 100% katmata jäänud positsioonist. 5.3.6. Kestusel põhinev meetod 5.3.6.1. Fikseeritud intressimääraga võlainstrumentide korral arvutatakse tulukus järelejäänud tähtajani turuväärtuse alusel. Tulukus järelejäänud tähtajani peab võrduma diskontomääraga, mille juures võlainstrumendi rahavoogude nüüdisväärtuste summa võrdub võlakirja turuväärtusega. Ujuva intressimääraga võlainstrumentide puhul arvutatakse iga võlainstrumendi tulukus turuväärtuse alusel eeldusel, et põhisumma maksetähtaeg saabub järgmisel intressimäära fikseerimise kuupäeval. 5.3.6.2. Ülaltoodud põhimõtete alusel arvutatakse iga võlainstrumendi modifitseeritud kestus vastavalt järgmisele valemile: n t* Ct summa ----- D t=1 (1+r)t Dn = ------, kus D = --------------------- (1+r) n Ct summa ----- t=1 (1+r)t D - kestus Dn - modifitseeritud kestus R - tulukus lõpptähtajani Ct - rahavoog perioodil t M - aastate arv instrumendi lõpptähtajani 5.3.6.3. Iga võlainstrument paigutatakse vastavasse tsooni (käesoleva juhendi lisa 1.4) modifitseeritud kestuse alusel. 5.3.6.4. Seejärel arvutatakse iga võlainstrumendi jaoks kestusega kaalutud positsioon korrutades instrumendi turuhinna modifitseeritud kestusega ja eeldatava intressimäära muutusega. 5.3.6.5. Siis arvutatakse kõigi tsoonide kaalutud pikad ja lühikesed ning tsoonide ja tsoonidevahelised kaetud ja katmata positsioonid samamoodi nagu lõpptähtajal põhineva meetodi puhul. 5.3.6.6. Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi võlainstrumentide kapitalinõue üldriski katmiseks arvutatakse järgmiste punktide summana: 1) 2% kaetud positsioonidest kõigis tsoonides; 2) 40% kaetud positsioonidest tsoonide 1 ja 2 vahel ja tsoonide 2 ja 3 vahel; 3) 150% kaetud positsioonist tsoonide 1 ja 3 vahel; 4) 100% katmata jäänud positsioonist. 5.4. Muud võlainstrumentide riskid Lisaks positsiooniriskile võib võlainstrument olla seotud ülekande-, krediidi- ja/või valuutariskiga. Sellisel juhul peab leidma kapitalinõuded ka nende riskide katmiseks. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad alati suutma selgitada Pangainspektsioonile, kas ja kuidas on konkreetne võlainstrument seotud mingi riskiga. 6. KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVATE LIHTAKTSIATE NING MUUDE SARNASTE VÄÄRTPABERITE POSITSIOONI KAPITALINÕUDE ARVUTAMINE 6.1. Üldist 6.1.1. Lihtaktsiad ja muud sarnased varad (edaspidi lihtaktsiad): 1) lihtaktsiad; 2) likviidsed väärtpaberid, mis on kindlas seoses punktides 1 ja 3 loetletud instrumentidega; 3) tuletisinstrumendid, mille alusvaraks on punktide 1 ja 2 instrumendid. 6.1.2. Kui likviidse väärtpaberi alusvaraks on lihtaktsia, võib teda lihtaktsiaga nettida eeldusel, et tulevikus tõenäoliselt kasutatakse likviidse väärtpaberiga kaasnevaid õigusi. 6.1.3. Likviidseid väärtpabereid võib soovi korral käsitleda võlainstrumentidena. 6.1.4. Kauplemisportfelli kuuluvate lihtaktsiate spetsiifilise ja üldriski arvutamisel leitakse kõigepealt lihtaktsiate netopositsioonid. Seejärel summeeritakse eraldi pikad ja lühikesed netopositsioonid. Nende kahe summa absoluutväärtuste liitmisel saadakse kogu brutopositsioon, absoluutväärtuste lahutamisel aga kogu netopositsioon. 6.1.5. Tuletisinstrumentide, mille alusvaraks on lihtaktsiad, spetsiifilise ja üldriski arvutamisel jaotatakse tuletisinstrumendid positsioonideks alusvara positsioonide alusel. Tuletisinstrumente, mille aluseks on aktsiaindeks, võib jaotada positsioonideks indeksi baasiks olevate aktsiate positsioonidest lähtuvalt. 6.1.6. Aktsiaindeksi tuletisinstrumentide positsioone võib käsitleda samamoodi nagu individuaalset lihtaktsiat ilma aktsiaindeksi tuletisinstrumentide alusvarast lähtudes positsioonideks jaotamata. Kuid positsioonide netoväärtuse arvutamisel ei tohi nettida individuaalsete aktsiaindeksite futuure, mis pole samaväärsed. 6.1.7. Börsil kaubeldavate futuuride ja optsioonide, mis esindavad hästi diversifitseeritud aktsiaindekseid, spetsiifilise riski katmiseks rakendatakse 0%-list kapitalinõuet. Hästi diversifitseeritud aktsiaindeksid on EL ja Euroopa majandusruumi riikide kompetentsete organite poolt heakskiidetud ja kõrgelt likviidseteks tunnistatud ning lisaks nendele järgmises tabelis ära toodud lihtaktsiate indeksid. 6.1.8. Kõrgelt likviidsed aktsiaindeksid Austraalia All Ords Prantsusmaa CAC40 Austria ATX Rootsi OMX Belgia BEL 20 Saksamaa DAX Hispaania IBEX35 Ðveits SMI Holland EOE25 Suurbritannia FTSE 100 Jaapan Nikkei 225 USA S&P500 Kanada TSE 35 6.1.9. Eesti Vabariiki käsitletakse käesoleva peatüki punktide 6.2, 6.3 ja 6.4 riskide arvestuses sarnaselt A-tsooni riikidega. 6.2. Spetsiifiline risk 6.2.1. Iga turu (riigi) puhul tuleb summeerida kõigi lihtaktsiate netopositsioonide absoluutväärtused ja leida brutopositsioon iga turu (riigi) kohta eraldi. 6.2.2. Kõrgelt likviidsete lihtaktsiate kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on 2% riigi brutopositsioonist. Ükski konkreetse aktsia positsioon ei tohi olla enam kui 10% riigi brutopositsioonist. Kui mingi likviidse lihtaktsia netopositsioon on üle 5, kuid mitte üle 10% riigi brutopositsioonist, siis ei tohi selliste positsioonide summa kunagi ületada 50% riigi brutopositsioonist. Kui kõrgelt likviidsete lihtaktsiate positsioon ületab eespool mainitud piirid, siis rakendatakse antud positsioonide suhtes 4%-list kapitalinõuet spetsiifilise riski katmiseks. 6.2.3. Muude lihtaktsiate (v.a kõrgelt likviidsed) kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks on A-tsooni riikide puhul 4% riigi brutopositsioonist. Kõigi teiste riikide lihtaktsiate positsioonidele tuleb arvestada 10%-line kapitalinõue spetsiifilise riski katmiseks. 6.2.4. Eesti ettevõtjate poolt emiteeritud lihtaktsiad, millega kaubeldakse tunnustatud börsidel, loetakse kõrge likviidsusega lihtaktsiateks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) lihtaktsiad peavad vastama Tallinna Väärtpaberibörsi reglemendis toodud börsi põhinimekirjas noteerimise tingimustele; 2) lihtaktsiate keskmine kuu turukäive ületab 95% tõenäosusega 5000 lihtaktsiat päevas; 3) lihtaktsiate tegelikult toimunud tehingute kuu keskmine kõrgeima ja madalaima hinna vahe protsentides ei tohi ületada kuu keskmist turu hinnavahet protsentides. 6.2.5. EL ja Euroopa majandusruumi maades on kõrgelt likviidsed need aktsiad, mida iga riigi kompetentsed organid on kõrgelt likviidseteks tunnistanud. Lisaks sellele on kõrgelt likviidsed need lihtaktsiad, mis on lülitatud ükskõik millisesse käesoleva peatüki punktis 5.1 toodud tabelis "Kõrgelt likviidsed aktsiaindeksid" sisalduvasse aktsiaindeksisse. 6.3. Üldrisk Lihtaktsiate kapitalinõue üldriski katmiseks on A-tsooni riikide lihtaktsiate puhul 8% ja B-tsooni riikide lihtaktsiate puhul 12% turu (riigi) netopositsioonist. Kui teatud aktsia netopositsioon ületab 20% turu brutopositsioonist, tuleb seda ületav osa (korrigeerimine) lisada turu (riigi) netopositsioonile bruto-põhimõttel (korrigeeritud positsiooni saamiseks). 6.4. Muud lihtaktsiate riskid Lisaks positsiooniriskile võib lihtaktsia olla seotud ülekande-, krediidi- ja valuutariskiga. Sel juhul tuleb leida kapitalinõue ka nende riskide katmiseks. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peab alati suutma selgitada Pangainspektsioonile, kas ja kuidas konkreetne lihtaktsia on seotud mingi riskiga. IV peatükk. Kapitalinõude arvutamine kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 1. Kui kauplemisportfelli kuuluva võlainstrumendi või lihtaktsiaga seotud tehing jääb toimumata ülekandetähtajal, tuleb leida kauplemisportfelli ülekanderisk väärtpaberi aruandekuupäeva turuhinna ning lepingulise tehinguhinna vahe absoluutväärtuse leidmise teel. Kui tehing on jäänud arveldamata vähemalt viie pangapäeva jooksul, tähendab see kahjumit ja tuleb leida kapitalinõue ülekanderiski katmiseks. Kapitalinõue leitakse korrutades hinnavahe absoluutväärtus vastava teguri e kaaluga (meetod A). Ülekanderiski ei pea arvutama vahetustehingute, väärtpaberite laenamise ja laenuks võtmise tehingute puhul. 2. Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul võib krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp arvutada oma kapitalinõude korrutades üle viie pangapäeva pärast maksetähtaega toimumata jäänud iga tehingu lepingulise tehinguhinna vastava teguriga (meetod B). Kui leping on jäänud arveldamata 46 või enama pangapäeva jooksul pärast ülekande tähtaega, tuleb ülekanderiski arvutamiseks kasutada meetodit A. 3. Hinnavahede tegurid Pangapäevade arv pärast ülekandepäeva Meetodi A tegur% hinnavahest Meetodi B tegur% hinnast 5 kuni 15 8 0,5 16 kuni 30 50 4 31 kuni 45 75 9 46 ja enam 100 100 (hinnavahest) 4. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad kauplemisportfelli ülekanderiski ja selle katmise arvestamisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelist 6 "Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks". V peatükk. Kapitalinõude arvutamine riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt 1. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad arvutama oma kapitalinõude riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud osale kliendi võlakohustustelt lähtudes käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelist 7 "Kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt". 2. 25%-list omavahendite taset ületavatele kauplemisportfelli kuuluvatele kliendi võlakohustuste osadele kehtivad järgmised riski kaalud: Limiidi ületamine Eririski kaal Kuni 10 päeva 200% Üle 10 päeva (% neto-omavahenditest): kuni 40% 200% 40% kuni 60% 300% 60% kuni 80% 400% 80% kuni 100% 500% 100% kuni 250% 600% üle 250% 900% VI peatükk. Kapitalinõude arvutamine valuutariski katmiseks 1. ÜLDIST Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad avatud valuutapositsioonide arvestamisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelitest 8 "Kogu avatud netovaluuta positsioon" ja 8.1 "Krediidiasutuse netovaluuta positsioonid". Iga valuuta puhul tuleb näidata aruandekuupäeva seisuga nii bilansilised kui bilansivälised nõuded ja võlgnevused valuutas. Sarnaselt valuutadele tuleb kajastada ka väärismetalle. 2. VALUUTADE NETOPOSITSIOONIDE LEIDMINE 2.1. Kapitalinõue valuuta riski katmiseks arvutatakse kõigi valuutakursi muutustest sõltuvate instrumentide (sh aktsiad, kaubad ja muud) alusel. Positsioonid igas valuutas arvutatakse eraldi. Kõigepealt arvutatakse avatud netopositsioon iga valuuta jaoks. Eesti krooni, Euroopa Liidu eurot ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikuid käsitletakse ühe valuutana ja arvestatakse ühise positsioonina. Käesoleva juhendi lisa 1,5 tabelis 8.1 "Krediidiasutuse netovaluuta positsioonid" esitatakse Eesti kroon, Euroopa Liidu euro ja iga ühisrahamaa rahvusvaluuta ühik eraldi ridadel. 2.2. Avatud netovaluuta positsioon koosneb järgmistest elementidest: 1) bilansiline positsioon - s.o kõigi selles valuutas väljendatud vara ning kohustuste ja omakapitali vahe. Vara ja kohustused tuleb liigendada vastavalt bilansivormile (Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määrus nr 2 (RTL 1997, 23, 131; RTL 1999, 6, 65)). Siin kajastatakse muuhulgas ka vahetustehingute tulud/kulud nende tekkimise momendil ning aruandepäevaks laekumata spot-tehingute summad; 2) forwardpositsioon - kõigi forwardtehingutega saada oleva ning makstava valuuta vahe. Eraldi näidatakse ostetud ning müüdud valuuta; 3) futuurpositsioon - kõigi futuurtehingutega saada oleva ning makstava valuuta vahe. Eraldi näidatakse ostetud ning müüdud valuuta; 4) vahetustehingute positsioon - kõigi vahetustehingutega saada oleva ning makstava valuuta vahe. Eraldi näidatakse ostetud ning müüdud valuuta; 5) muude bilansiväliste instrumentide positsioon - iseloomustab muude tulevikus kindlalt toimuvate valuuta sisse- ja väljavoolude vahet; 6) optsioonide deltakoefitsientide vahe tingimusel, et Pangainspektsioon on kirjaliku nõusoleku andnud kasutatavale optsiooni hindamise mudelile. 2.3. Kui teatud valuuta puhul sissevoolu (väljavoolu) kogumaht ületab 15% kogu bilansivälisest valuutade sissevoolust (väljavoolust), siis tuleb koos aruandega saata Eesti Panka ka vastava valuuta kohta käivate kirjete selgitus (v.a EEK-i, EUR-i ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikute ühispositsioon). 2.4. Selliselt leitud positiivse väärtusega netovaluuta positsiooni nimetatakse pikaks positsiooniks (s.o krediidiasutus omab antud valuutas rohkem kui võlgneb). Lühike positsioon on vastand pikale positsioonile. 2.5. Sarnaselt valuutadega tuleb arvutada ka iga üksiku väärismetalli avatud netopositsioon. Väärismetallideks loetakse kulda, plaatinat, hõbedat ja pallaadiumi maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes. 2.6. Kõigi valuutade netopositsioonide arvutamisel taandatakse liitvaluutad komponentvaluutadeks vastavalt kehtivatele kvootidele. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp võivad valida, kas nad soovivad eurodes noteeritud instrumendid taandada komponentvaluutadeks või käsitleda eurodes samuti nagu muid valuutasid. Valuutasid, mis alluvad õiguslikult siduvatele riikidevahelistele lepingutele (nt leping Belgia ja Luksemburgi vahel), võib Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul käsitleda ühe valuutana. 3. KOGU AVATUD NETOVALUUTA POSITSIOON 3.1. Iga valuuta lühikesed ja pikad netopositsioonid konverteeritakse Eesti kroonidesse kasutades aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kurssi. Valuutad, mida Eesti Pank ei noteeri, konverteeritakse Eesti kroonidesse vastava riigi Euroopa Liidu euro noteeringu alusel. Väärismetallid konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Londoni börsi ennelõunase USA dollarites väljendatud noteeringu kaudu. 3.2. Summeeritakse eraldi valuutade pikad ja lühikesed avatud netopositsioonid ning saadakse vastavalt pikk ja lühike kogu netopositsioon. Neist absoluutväärtusega suuremale liidetakse väärismetallide kogu positsioon (absoluutväärtusena) ning saadakse panga kogu avatud netovaluuta positsioon (edaspidi ANVP) (vt punkt 4.5). Väärismetallidesse suhtutakse konservatiivsemalt, kuna nende hinnakõikumised on oluliselt suuremad enamike valuutade kursikõikumistest. 3.3. Kui on tegu korreleeruvate valuutadega, siis Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul võib vähendada ANVP-d 50% ulatuses nende valuutade vahelisest kaetud positsioonist. Kahte valuutat võib lugeda otseselt korreleeruvateks, kui antud kaetud positsiooni väärtusest 4%-lise või väiksema kahjumi tekkimise tõenäosus on võrdsete ja vastandlike positsioonide pealt neis valuutades järgneva kümne pangapäeva jooksul kolmeaastase vaatlusperioodi puhul 99% ja viieaastase vaatlusperioodi puhul 95%. Kahjumi tõenäosust arvutatakse igapäevase vahetuskursi alusel arvestades eelnevat kolme või viit aastat. 3.4. Kogu ANVP ei tohi ületada 30% krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. 4. KAPITALINÕUDE ARVUTAMINE 4.1. Kui kogu ANVP, mis on saadud vastavalt käesoleva peatüki punktis 3 toodud arvutuskäigule, ületab 2% krediidiasutuse neto-omavahenditest, peab krediidiasutusel vastavalt ülejäägi suurusele olema piisavalt kapitali, et katta võimalikke kaotusi. Seetõttu tuleb krediidiasutusel arvestada kapitalinõue 2%-list neto-omavahendite taset ületavast summast. 4.2. Neto-omavahendite summa arvutatakse vastavalt käesoleva juhendi VII peatükile. Kui arvutuse tulemusel selgub, et krediidiasutusel ei ole kapitalinõuet valuutariski katmiseks, peab krediidiasutus siiski esitama Eesti Pangale aruande "Krediidiasutuse netovaluuta positsioonid" (käesoleva juhendi lisa 1,5 tabel 8.1). Kogu ANVP osa, mis ületab 2%-list krediidiasutuse neto-omavahendite taset, leitakse iga kuu 10. ja 20. kuupäeva ning kuulõpu näitajate keskmisena. 4.3. Üksikute valuutade avatud netopositsioonide piirmäärad on esitatud järgnevas tabelis: Valuutade avatud netopositsioonide piirmäärad Valuutad Avatud netovaluuta positsiooni piirmäär neto-omavahenditest %-des B-tsooni riikide valuutad (v.a Läti ja Leedu) 5 Läti latt ja Leedu litt 10 A-tsooni riikide valuutad 15 Eesti krooni, Euroopa Liidu euro ja ühisrahamaade rahvusvaluuta ühikute ühispositsioon 15 4.4. Krediidiasutus on kohustatud ülaltoodud piirmääradest pidevalt kinni pidama, viies valuutade avatud netopositsioonid vastavusse Eesti Panga nõuetega iga pangapäeva lõpuks. 4.5. Näide kogu ANVP ning vastava kapitalinõude leidmise kohta Olles arvutanud avatud netopositsiooni iga valuuta ja väärismetalli kohta, konverteeritakse need positsioonid Eesti kroonideks ja arvutatakse kogu ANVP ning selle katteks ette nähtud kapital järgnevalt. 4.5.1. Olgu konverteeritud avatud netopositsioonid näiteks järgmised: EUR -100 AUD -80 EEK +200 CAD +50 USD -120 kuld (XAU) -10 JPY +120 plaatina (XPL) +10 GBP -40 hõbe (XAG) +5 4.5.2. Olgu krediidiasutuse omavahendid antud dekaadil näiteks 2000. EEK + EUR +100 USD -120 kuld (XAU) -10 JPY +120 GBP -40 Plaatina (XPL) +10 CAD +50 AUD -80 hõbe (XAG) +5 Pikk positsioon: +270 Lühike positsioon: -240 Väärismetallide kogu positsioon: 25 4.5.3. Seega: Valuutade pikk kogu netopositsioon on +270. Valuutade lühike kogu netopositsioon on -240. Väärismetallide kogu positsioon (absoluutväärtustena liites) on 25. Kogu ANVP on: 270 + 25 = 295. 4.5.4. Kogu ANVP kaheprotsendilist omavahendite taset ületav osa on: 295 - 2% x 2000 = 255. Oletagem, et 255 oli kuu esimese dekaadi näitaja. Kui kahe järgneva dekaadi vastavad näitajad on näiteks 300 ja 252, siis kuu (s.o kolme dekaadi) keskmiseks kogu ANVP kaheprotsendilist omavahendite taset ületavaks osaks kujuneb: (255 + 300 + 252) / 3 = 269. See osa lisatakse kapitali adekvaatsuse leidmisel riskiga kaalutud vara ning bilansiväliste kohustuste summale. 4.5.5. Seega ainult valuutariski katmiseks (arvestamata siinkohal krediidiriski) peab krediidiasutusel olema omavahendeid vähemalt 269 x 10% = 26,9. VII peatükk. Omavahendid ja kapitali adekvaatsuse arvutamine 1. OMAVAHENDID Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi omavahendid on jaotatud esmasteks, täiendavateks ja kauplemisportfelli tururiski katvateks omavahenditeks. Enne tururiski katvate omavahendite arvamist omavahendite hulka peab taotlema vastava kirjaliku nõusoleku Pangainspektsioonilt. Esmased ja täiendavad omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid. Neto-omavahendid saadakse bruto-omavahenditest vastavate mahaarvamiste tegemise tulemusena. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad omavahendite arvestamisel lähtuma käesoleva juhendi lisa 1,5 koondtabelist "Omavahendid ja kapitali adekvaatsus" ja tabelist 9 "Allutatud laenud ja muud sarnased kohustused". 1.1. Esmased omavahendid (esimese taseme omavahendid e Tier 1) 1.1.1. Sissemakstud aktsia- või osakapital Sellel kirjel näidatakse bilansis kapitalikirjel "Aktsiakapi tal" kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid märkija poolt tasumata aktsiad ja väljalastud kumulatiivsed eelisaktsiad ja bilansis kapitalikirjel "Aaþio" kajastatud summa, millest on maha arvatud märgitud, kuid tasumata ülekurss. 1.1.2. Üldine pangandusreserv Sellel kirjel näidatakse bilansis kapitalikirjel "Üldine pangandusreserv" kajastatud summa. Üldise pangandusreservi moodustamisega kaasnevat potentsiaalset tulumaksukohustust ei kaasata omavahendite koosseisu. 1.1.3. Muud reservid Sellel real näidatakse bilansis kapitalikirjel "Muud reservid" kajastatud summa (sh põhikirjalised reservid). 1.1.4. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum Sellel kirjel näidatakse bilansis kapitalikirjel "Eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum" kajastatud summa. Kahjum võetakse arvesse igal juhul, kasum ainult siis, kui see on sõltumatu audiitori poolt kinnitatud. Auditi tegemist tõendav dokumentatsioon tuleb esitada Pangainspektsioonile. Konsolideeritud baasil arvutustesse võib krediidiasutus kaasata oma tütarettevõtja eelmise aasta jaotamata kasumi/kahjumi enne kogu konsolideerimisgrupile auditi tegemist juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kinnitatud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad tingimused, mis krediidiasutuse audiitorile. 1.1.5. Jooksva aruandeperioodi kasum/kahjum Sellel kirjel näidatakse bilansis kapitalikirjel "Aruandeperioodi kasum (kahjum)" kajastatud kasum, millest on maha arvatud plaanitud dividendid, või kahjum. Kahjum võetakse arvesse igal juhul, kasum ainult siis, kui see on sõltumatu audiitori poolt kinnitatud. Kui järgmistel perioodidel pärast kasumi kinnitamist audiitori poolt töötab krediidiasutus kahjumiga, võetakse arvesse bilansiline kasum. 1.1.6. Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) Sellel kirjel näidatakse konsolideeritud bilansis kohustuste kirjel "Vähemusosalus" kajastatud summa, millest on maha arvatud auditeerimata interim-aruandes kajastatud "Vähemusosaluse osa kasumist". 1.1.7. Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) Sellel kirjel näidatakse konsolideeritud bilansis kapitalikirjel "Realiseerimata kursivahed" kajastatud summa. 1.1.8. Krediidiasutuste aktsiakapitali ja reservide hulgas võib näidata ainult reaalselt eksisteerivaid summasid. Krediidiasutustel peab olema võimalik kirjetel 1-8 näidatud vahendeid kasutada kahjude katmiseks. 1.2. Mahaarvamised esmastest omavahenditest Esmaste omavahendite arvestamisel tuleb maha arvestada järgmised kirjed: 1.2.1. Oma aktsiad Sellel kirjel näidatakse bilansis kapitalikirjel "Oma aktsiad" kajastatud summa. 1.2.2. Immateriaalne põhivara Sellel kirjel näidatakse bilansis varakirjel "Immateriaalne põhivara" kajastatud summa. 1.3. Täiendavad omavahendid (teise taseme omavahendid e Tier 2) 1.3.1. Siia kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse paragrahvi 74 lõigetele 1, 2, 3 ja 4. 1.3.2. Muud kapitali iseloomuga kirjed Sellel kirjel näidatakse fikseerimata tähtajaga väärtpaberid ja muud sarnased instrumendid, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: 1) Krediidiasutuse pankroti korral toimub laenu tagasimaksmine vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvis 131 sätestatule. 2) Laenu ei või tagasi maksta võlausaldaja initsiatiivil ja ilma Pangainspektsiooni eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3) Laenuleping peab võimaldama krediidiasutusel intresside maksmist edasi lükata vähemalt ühel alljärgneval põhjusel: a) kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsus ei vasta esitatud nõuetele; b) kui krediidiasutusel puudub kasum; c) mõnel muul põhjusel, mis on tingitud krediidiasutuse finantsolukorrast ja mis on kindlaks määratud lepingu tingimustes. 4) Neid laene võib arvesse võtta vaid krediidiasutusele reaalselt makstud laenusumma ulatuses. 1.3.3. Punkti 1.3.2 all näidatud kapitali iseloomuga kirjete arvestamiseks täiendavate omavahendite hulka peab krediidiasutus igal üksikul juhul saama eelneva kirjaliku nõusoleku Pangainspektsioonilt. 1.4. Mahaarvamised bruto-omavahenditest 1.4.1. Krediidiasutuse ja/või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad üle 10% viimaste aktsiakapitalist või häälte arvust ning muud kapitali iseloomuga kirjed (allutatud nõuded ja muud sarnased finantsinstrumendid), mis ületavad 10% viimaste aktsiakapitalist. Kui aktsiad ja osad teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes on vajalikud seoses nende äriühingute äritegevuse ümberstruktureerimisega, võib nimetatud mahaarvamise (bilansilises väärtuses) jätta Pangainspektsiooni kirjalikul nõusolekul tegemata. 1.4.2. Krediidiasutuse ja/või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad kuni 10% viimaste aktsiakapitalist või häälte arvust ning muud kapitali iseloomuga kirjed. Mainitud aktsiad ja osad ning muud kapitali iseloomuga kirjed tuleb summeerida ja seejärel omavahenditest maha arvata see osa summast, mis ületab 3% aruandva krediidiasutuse ja/või tema konsolideerimisgrupi bruto-omavahenditest. 1.4.3. Mahaarvamisele mitte kuuluvad osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes kaalutakse varade riski klassifikatsiooni IV kategooria all. 1.4.4. Konsolideeritud omavahendite arvutamisel ei pea maha arvama samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste aktsiaid ja osi, sest need elimineeritakse konsolideerimise käigus. 1.4.5. Mahaarvamisele ei kuulu krediidiasutuste poolt soetatud investeerimisfondide osakud ja aktsiad. 1.5. Mahaarvamised neto-omavahenditest 1.5.1. Neto-omavahenditest tuleb 100%-liselt maha arvata: 1) pangaportfelli võlakohustuste see osa, mis ületab riski kontsentratsiooni aruande juhendis ette nähtud piirmäärasid; 2) investeerimispiiranguid ületavad summad. 1.5.2. Samas peab Pangainspektsiooni kohe teavitama neto-omavahenditest maha arvatud positsiooni likvideerimise ajakavast. 1.6. Omavahendid kauplemisportfelli tururiski katmiseks (kolmanda taseme omavahendid e Tier 3) 1.6.1. Siia kuuluvad allutatud laenud ja muud sarnased kohustused, mis vastavad krediidiasutuste seaduse paragrahvi 77 lõigetele 1 ja 2. 1.6.2. Allutatud laene ja muid sarnaseid kohustusi, mille maksetähtajani on jäänud vähem kui üks aasta, ei arvata kauplemisportfelli tururiski katmiseks kasutatavate omavahendite hulka. 1.6.3. Enne laenu omavahendite hulka arvamist peab saama kirjaliku nõusoleku Pangainspektsioonilt. 2. OMAVAHENDITELE KEHTESTATUD PIIRANGUD Omavahenditele kehtestatud piirangud tulenevad krediidiasutuste seaduse paragrahvist 78. 3. KAPITALI ADEKVAATSUSE ARVUTAMINE 3.1. Esmalt leitakse kapitalinõuded järgmiste kauplemisportfelli riskide katmiseks: 1) intressipositsiooni risk; 2) aktsiapositsiooni risk; 3) ülekanderisk. 3.2. Kauplemisportfelli riskiaktivate leidmiseks korrutatakse kapitalinõuded 10-ga: Kauplemisportfelli kapitalinõude konverteerimine riskiaktivateks Risk Kapitalinõue Riskiaktivateks konverteerimine Intressipositsiooni risk A 10xA Aktsiapositsiooni risk B 10xB Ülekanderisk C 10xC 3.3. Seejärel peab välja arvutama kogu avatud netovaluuta positsiooni (valuutarisk) ning pangaportfelli riskiga kaalutud varad ja bilansivälised kohustused, mille all kajastatakse ka krediidiriski poolt mõjutatavad kauplemisportfelli instrumendid. 3.4. Kapitalinõue valuutariski ja krediidiriski katmiseks Risk Kapitalinõue Valuutarisk 2%-list omavahendite taset ületav kogu ANVP (D) 10%xD Krediidirisk Riskiga kaalutud varad ja bilansivälised kohustused (E) 10%xE 3.5. Siis tuleb leida kapitalinõue riskikontsentratsiooni piirmäära ületanud kauplemisportfelli kuuluvatelt kliendi võlakohustustelt (F). 3.6. Leida maksimaalne kasutatavate täiendavate omavahendite (Tier 2) suurus riskide katmiseks arvestades omavahenditele kehtestatud piiranguid. 3.7. Leida maksimaalne kasutatavate omavahendite suurus kauplemisportfelli tururiski katmiseks (Tier 3) arvestades omavahenditele kehtestatud piiranguid. 3.8. Kapitali adekvaatsuse arvutamise skeem: E. LITVINOV K. KOSKARU S. TOMSON Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.1 INTRESSIMÄÄRA TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONIDE KÄSITLEMINE Instrumendid Spetsiifilise riski kapitalinõue Üldriski kapitalinõue Valuutafutuurid - valitsuse võlakirjad Ei Jah, kahe positsioonina - kommertsvõlakirjad Jah Jah, kahe positsioonina - intressimääraindeksid (nt LIBOR) Ei Jah, kahe positsioonina Vabaturu tuletisinstrumendid - valitsuse võlakirjad Ei Jah, kahe positsioonina - kommertsvõlakirjad Jah Jah, kahe positsioonina - intressimääraindeksid Ei Jah, kahe positsioonina - FRA-d, swapid Ei Jah, kahe positsioonina - Valuutaforwardid Ei Jah, positsioonina igas valuutas Optsioonid Kaks võimalust: - valitsuse võlakirjad Ei a) käsitleda koos kattepositsiooniga - kommertsvõlakirjad Jah - lihtsustatud meetod - intressimääraindeksid Ei - stsenaariumi analüüsid - FRA-d, swapid Ei - sisemised mudelid b) delta-plus meetod (gamma ja vega peavad saama eraldi kapitalinõuded) Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.2 AKTSIA TULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONIDE KÄSITLEMINE Instrumendid Spetsiifilise riski kapitalinõue Üldriski kapitalinõue Valuutafutuurid või vabaturu futuurid - üksik aktsia Jah Jah, teise positsioonina - indeks Jah Jah, kahe positsioonina Optsioonid Kaks võimalust - üksik aktsia Jah c) käsitleda koos kattepositsiooniga - lihtsustatud meetod - indeks Jah - stsenaariumi analüüsid- sisemised mudelid d) delta-plus meetod (gamma ja vega peavad saama eraldi kapitalinõuded) Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.3 LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Tsoon Lõpptähtaja vööndid Kaalud (%-des) Eeldatav intressimäära muutus (%-des) Kupong 3 või enam %-ga Kupong vähem kui 3 % (1) (2) (3) (4) (5) Üks 1 0 = 1 kuu 0 = 1 kuu 0,00 - 2 >1 = 3 kuud >1 = 3 kuud 0,20 1,00 3 >3 = 6 kuud >3 = 6 kuud 0,40 1,00 4 >6 = 12 kuud >6 = 12 kuud 0,70 1,00 Kaks 5 >1 = 2 aastat >1,0 = 1,9 aastat 1,25 0,90 6 >2 = 3 aastat >1,9 = 2,8 aastat 1,75 0,80 7 >3 = 4 aastat >2,8 = 3,6 aastat 2,25 0,75 Kolm 8 >4 = 5 aastat >3,6 = 4,3 aastat 2,75 0,75 9 >5 = 7 aastat >4,3 = 5,7 aastat 3,25 0,70 10 >7 = 10 aastat >5,7 = 7,3 aastat 3,75 0,65 11 >10 = 15 aastat >7,3 = 9,3 aastat 4,50 0,60 12 >15 = 20 aastat >9,3 = 10,6 aastat 5,25 0,60 13 >20 aastat >10,6 = 12,0 aastat 6,00 0,60 14 >12,0 = 20,0 aastat 8,00 0,60 15 >20,0 aastat 12,50 0,60 Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.4 KESTUSEL PÕHINEV MEETOD Tsoon (1) Modifitseeritud kestus aastates (2) Eeldatav intressimäära muutus (%-des) (3) Üks > 0 = 1,0 1,0 Kaks 1,0 >= 3,6 0,85 Kolm > 3,6 0,7 Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.5 KREDIIDIASUTUSE KAPITALI ADEKVAATSUSE ARUANNE SOOLO/KONSOLIDEERITUD BAASIL Panga nimi Aadress Koostaja Telefon Kuupäev Aruandva panga volitatud ametniku allkiri Aruande täitmise kuu / aasta TABEL 1 VARAD Algsumma Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1. Sularaha I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 2. Nõuded keskpangale I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 3. Nõuded krediidiasutustele I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 4. Nõuded klientidele I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 5. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 6. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 7. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 8. Muud aktsiad ja osad I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 9. Materiaalne põhivara IV kategooria 100 10. Muu vara I kategooria 0 II kategooria 20 III kategooria 50 IV kategooria 100 11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud III kategooria 50 VARAD KOKKU TABEL 2 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED I GRUPP Algsumma Tehingurisk % Krediidiekvivalent Riski kaal Riskiga kaalutud summa 1 2 3=1x2 % 4 5=3x4 1. Finantsgarantiid I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 2. Käskvekslite kinnitamised I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 3. Regressiõigusega tehingud I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 4. Väärtpaberite ettemüük I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 5. Vara ostmine tulevikus I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 6. Tuleviku hoiustamistehingud I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 7. Osaliselt makstud väärtpaberid I kategooria 100 0 II kategooria 100 20 III kategooria 100 50 IV kategooria 100 100 8. Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused tähtajaga üle 1 aasta I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 9. Dokumentaalmaksed I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 10. Vara ostu-tagasimüügi tehingud I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 11. Väärtpaberite emissioonide korraldamine I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 12. Valmisolekulaenud I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 13. Muud tühistamatud kohustused I kategooria 50 0 II kategooria 50 20 III kategooria 50 50 IV kategooria 50 100 14. Teatud majandustegevusega seotud võimalikud kohustused tähtajaga 1 aasta või vähem I kategooria 20 0 II kategooria 20 20 III kategooria 20 50 IV kategooria 20 100 15. Tühistatavad kohustused 0 0 KOKKU I GRUPP TABEL 3.1 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED A. TULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD TEHINGUD - MITTE OECD RIIGID (TURUVÄÄRTUSE MEETOD) II GRUPP Asenduskulu Algsumma Ümberhindamistegur % Tuleviku krediidirisk Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3 4=(2 x 3) 5=(1 + 4) 6 7=(5 x 6) A. Intressi- määradega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 0,5 0 II kategooria 0,5 20 III kategooria 0,5 50 IV kategooria 0,5 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 1 0 II kategooria 1 20 III kategooria 1 50 IV kategooria 1 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 2 0 II kategooria 2 20 III kategooria 2 50 IV kategooria 2 100 B. Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 1,5 0 II kategooria 1,5 20 III kategooria 1,5 50 IV kategooria 1,5 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 6 0 II kategooria 6 20 III kategooria 6 50 IV kategooria 6 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 9 0 II kategooria 9 20 III kategooria 9 50 IV kategooria 9 100 C. Väärtpaberitega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 10 0 II kategooria 10 20 III kategooria 10 50 IV kategooria 10 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 12 0 II kategooria 12 20 III kategooria 12 50 IV kategooria 12 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 15 0 II kategooria 15 20 III kategooria 15 50 IV kategooria 15 100 D. Väärismetalliga (v.a kuld) seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 7 0 II kategooria 7 20 III kategooria 7 50 IV kategooria 7 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 7 0 II kategooria 7 20 III kategooria 7 50 IV kategooria 7 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 8 0 II kategooria 8 20 III kategooria 8 50 IV kategooria 8 100 E. Muude instrumentidega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 10 0 II kategooria 10 20 III kategooria 10 50 IV kategooria 10 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 12 0 II kategooria 12 20 III kategooria 12 50 IV kategooria 12 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 15 0 II kategooria 15 20 III kategooria 15 50 IV kategooria 15 100 KOKKU MITTE OECD RIIGID (II GRUPP) TABEL 3.1 (järg) BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED B. TULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD TEHINGUD - OECD RIIGID (TURUVÄÄRTUSE MEETOD) II GRUPP Asenduskulu Algsumma Ümberhindamistegur % Tuleviku krediidirisk Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3 4=(2 x 3) 5=(1 + 4) 6 7=(5 x 6) A. Intressimääradega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 0 0 II kategooria 0 20 III kategooria 0 50 IV kategooria 0 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 0,5 0 II kategooria 0,5 20 III kategooria 0,5 50 IV kategooria 0,5 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 1,5 0 II kategooria 1,5 20 III kategooria 1,5 50 IV kategooria 1,5 100 B. Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 1 0 II kategooria 1 20 III kategooria 1 50 IV kategooria 1 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 5 0 II kategooria 5 20 III kategooria 5 50 IV kategooria 5 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 7,5 0 II kategooria 7,5 20 III kategooria 7,5 50 IV kategooria 7,5 100 C. Väärtpaberitega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 6 0 II kategooria 6 20 III kategooria 6 50 IV kategooria 6 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 8 0 II kategooria 8 20 III kategooria 8 50 IV kategooria 8 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 10 0 II kategooria 10 20 III kategooria 10 50 IV kategooria 10 100 D. Väärismetalliga (v.a kuld) seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 7 0 II kategooria 7 20 III kategooria 7 50 IV kategooria 7 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 7 0 II kategooria 7 20 III kategooria 7 50 IV kategooria 7 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 8 0 II kategooria 8 20 III kategooria 8 50 IV kategooria 8 100 E. Muude instrumentidega seotud lepingud Järelejäänud maksetähtaeg kuni üks aasta I kategooria 10 0 II kategooria 10 20 III kategooria 10 50 IV kategooria 10 100 Järelejäänud maksetähtaeg üks kuni viis aastat I kategooria 12 0 II kategooria 12 20 III kategooria 12 50 IV kategooria 12 100 Järelejäänud maksetähtaeg üle viie aasta I kategooria 15 0 II kategooria 15 20 III kategooria 15 50 IV kategooria 15 100 KOKKU OECD RIIGID (II GRUPP) KOKKU II GRUPP TABEL 3.2 BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED A. TULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD TEHINGUD - MITTE OECD RIIGID (RISKI ARVESTAMISE LIHTSUSTATUD MEETOD) II GRUPP A. Intressimääradega seotud lepingud Algsumma Ümberhindamistegur % Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3=(1 x 2) 4 5=(3 x 4) 1.Järelejäänud maksetähtaeg 1 aasta või vähem 1,5 0 1,5 20 1,5 50 1,5 100 2. 1 t 2 3,0 0 3,0 20 3,0 50 3,0 100 3. 2 t 3 4,0 0 4,0 20 4,0 50 4,0 100 4. 3 t 4 5,0 0 5,0 20 5,0 50 5,0 100 5. 4 t 5 6,0 0 6,0 20 6,0 50 6,0 100 6. 5 t 6 7,0 0 7,0 20 7,0 50 7,0 100 7. 6 t 7 8,0 0 8,0 20 8,0 50 8,0 100 8. 7 t 8 9,0 0 9,0 20 9,0 50 9,0 100 9. 8 t 9 10,0 0 10,0 20 10,0 50 10,0 100 10. 9 t 10 11,0 0 11,0 20 11,0 50 11,0 100 11. 10 t 11 12,0 0 12,0 20 12,0 50 12,0 100 12. 11 t 12 13,0 0 13,0 20 13,0 50 13,0 100 13. 12 t 13 14,0 0 14,0 20 14,0 50 14,0 100 14. 13 t 14 15,0 0 15,0 20 15,0 50 15,0 100 15. 14 t 15 16,0 0 16,0 20 16,0 50 16,0 100 16. üle 15 aasta 17. KOKKU TABEL 3.2 (järg) BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED II GRUPP B Valuutakurssidega seotud lepingud Algsumma Ümberhindamistegur % Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3=(1 x 2) 4 5=(3 x 4) 18. Esialgne tähtaeg 1 aasta või vähem 3,0 0 3,0 20 3,0 50 3,0 100 19. 1 t 2 6,0 0 6,0 20 6,0 50 6,0 100 20. 2 t 3 9,0 0 9,0 20 9,0 50 9,0 100 21. 3 t 4 12,0 0 12,0 20 12,0 50 12,0 100 22. 4 t 5 15,0 0 15,0 20 15,0 50 15,0 100 23. 5 t 6 18,0 0 18,0 20 18,0 50 18,0 100 24. 6 t 7 21,0 0 21,0 20 21,0 50 21,0 100 25. 7 t 8 24,0 0 24,0 20 24,0 50 24,0 100 26. 8 t 9 27,0 0 27,0 20 27,0 50 27,0 100 27. 9 t 10 30,0 0 30,0 20 30,0 50 30,0 100 28. 10 t 11 33,0 0 33,0 20 33,0 50 33,0 100 29. 11 t 12 36,0 0 36,0 20 36,0 50 36,0 100 30. 12 t 13 39,0 0 39,0 20 39,0 50 39,0 100 31. 13 t 14 42,0 0 42,0 20 42,0 50 42,0 100 32. 14 t 15 45,0 0 45,0 20 45,0 50 45,0 100 33. üle 15 aasta 34. KOKKU KOKKU MITTE OECD RIIGID (II GRUPP) TABEL 3.2 (järg) BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED B. TULETISINSTRUMENTIDEGA SEOTUD TEHINGUD - OECD RIIGID (RISKI ARVESTAMISE LIHTSUSTATUD MEETOD) II GRUPP A. Intressimääradega seotud lepingud Algsumma Ümberhindamistegur % Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3=(1 x 2) 4 5=(3 x 4) 1.Järelejäänud maksetähtaeg 1 aasta või vähem 0,5 0 0,5 20 0,5 50 0,5 100 2. 1 t 2 1,0 0 1,0 20 1,0 50 1,0 100 3. 2 t 3 2,0 0 2,0 20 2,0 50 2,0 100 4. 3 t 4 3,0 0 3,0 0 3,0 50 3,0 100 5. 4 t 5 4,0 0 4,0 20 4,0 50 4,0 100 6. 5 t 6 5,0 0 5,0 20 5,0 50 5,0 100 7. 6 t 7 6,0 0 6,0 20 6,0 50 6,0 100 8. 7 t 8 7,0 0 7,0 20 7,0 50 7,0 100 9. 8 t 9 8,0 0 8,0 20 8,0 50 8,0 100 10. 9 t 10 9,0 0 9,0 20 9,0 50 9,0 100 11. 10 t 11 10,0 0 10,0 20 10,0 50 10,0 100 12. 11 t 12 11,0 0 B. Valuutakurssidega seotud lepingud Algsumma Ümberhindamistegur % Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3=(1 x 2) 4 5=(3 x 4) 11,0 20 11,0 50 11,0 100 13. 12 t 13 12,0 0 12,0 20 12,0 50 12,0 100 14. 13 t 14 13,0 0 13,0 20 13,0 50 13,0 100 15. 14 t 15 14,0 0 14,0 20 14,0 50 14,0 100 16. üle 15 aasta 17. KOKKU TABEL 3.2 (järg) BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED II GRUPP B Valuutakurssidega seotud lepingud Algsumma Ümberhindamistegur % Krediidiekvivalent Riski kaal % Riskiga kaalutud summa 1 2 3=(1 x 2) 4 5=(3 x 4) 18. Esialgne tähtaeg 1 aasta või vähem 2,0 0 2,0 20 2,0 50 2,0 100 19. 1 t 2 5,0 0 5,0 20 5,0 50 5,0 100 20. 2 t 3 8,0 0 8,0 20 8,0 50 8,0 100 21. 3 t 4 11,0 0 11,0 20 11,0 50 11,0 100 22. 4 t 5 14,0 0 14,0 20 14,0 50 14,0 100 23. 5 t 6 17,0 0 17,0 20 17,0 50 17,0 100 24. 6 t 7 20,0 0 20,0 20 20,0 50 20,0 100 25. 7 t 8 23,0 0 23,0 20 23,0 50 23,0 100 26. 8 t 9 26,0 0 26,0 20 26,0 50 26,0 100 27. 9 t 10 29,0 0 29,0 20 29,0 50 29,0 100 28. 10 t 11 32,0 0 32,0 20 32,0 50 32,0 100 29. 11 t 12 35,0 0 35,0 20 35,0 50 35,0 100 30. 12 t 13 38,0 0 38,0 20 38,0 50 38,0 100 31. 13 t 14 41,0 0 41,0 20 41,0 50 41,0 100 32. 14 t 15 44,0 0 44,0 20 44,0 50 44,0 100 33. üle 15 aasta 34. KOKKU KOKKU OECD RIIGID (II GRUPP) KOKKU II GRUPP TABEL 4 KAPITALINÕUE INTRESSIPOSITSIOONI RISKI KATMISEKS 1 Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks (tabel 4.1) 2 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks: lõpptähtajal põhinev meetod(tabel 4.2) 3 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks: kestvusel põhinev meetod (tabel 4.3) 4 Kokku kapitalinõue (1+2+3) TABEL 4.1 KAPITALINÕUE INTRESSIPOSITSIOONI SPETSIIFILISE RISKI KATMISEKS Valuuta Instrumendid Erinevate instrumentide lühikeste ja pikkade netopositsioonide absoluutväärtuste summa Kaalud % Kapitalinõue Eesti Vabariigi ja A-tsoonide riikide keskvalitsuste võlainstrumendid 0,00 Aktsepteeritavad instrumendid tähtaeg kuni 6 kuud 0,25 tähtaeg üle 6 ja kuni 24 kuud 1,00 tähtaeg üle 24 kuu 1,60 Muud võlainstrumendid 10,00 Kokku kapitalinõue TABEL 4.2 KAPITALINÕUE INTRESSIPOSITSIOONI ÜLDRISKI KATMISEKS Lõpptähtajal põhinev meetod Valuuta 1 Tsoon Vöönd Kaalutud netopositsioonide summa Positsioon vööndis Positsioon tsoonis Kaetud positsioonid tsoonide vahel pikk lühike kaetud katmata pikk katmata lühike kaetud positsioon katmata positsioon Tsoon 1 1 2 tsoonide 3 1 ja 2 4 vahel Kokku tsoonide Tsoon 5 1 ja 3 2 6 vahel 7 Kokku tsoonide Tsoon 8 2 ja 3 3 9 vahel 10 11 12 13 14 15 Kokku Kaetud positsioonide summa Katmata jäänud positsioon 2 Kaetud positsioonid tsoonides ja nende vahel Positsioon Kaalud % Kapitalinõue Kaetud positsioonide summa 10 Kaetud positsioon tsoonis 1 40 Kaetud positsioon tsoonis 2 30 Kaetud positsioon tsoonis 3 30 Kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 vahel 40 Kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 vahel 40 Kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 vahel 150 Katmata jäänud positsioon 100 Kokku kapitalinõue lõpptähtajal põhineva meetodi alusel TABEL 4.3 KAPITALINÕUE INTRESSIPOSITSIOONI ÜLDRISKI KATMISEKS Kestvusel põhinev meetod Valuuta 1 Tsoon Kaalutud netopositsioonide summa Positsioon tsoonis Kaetud positsioonid tsoonide vahel pikk lühike kaetud katmata Tsoon1 tsoonide 1 ja 2 vahel tsoonide 1 ja 3 vahel Tsoon2 tsoonide 2 ja 3 vahel Tsoon3 Katmata jäänud positsioon 2 Kaetud positsioonid tsoonides ja nende vahel Positsioon Kaalud % Kapitalinõue Kaetud positsioon tsoonis 1 2 Kaetud positsioon tsoonis 2 2 Kaetud positsioon tsoonis 3 2 Kaetud positsioon tsoonide 1 ja 2 vahel 40 Kaetud positsioon tsoonide 2 ja 3 vahel 40 Kaetud positsioon tsoonide 1 ja 3 vahel 150 Katmata jäänud positsioon 100 Kokku kapitalinõue kestvusel põhineva meetodi alusel TABEL 5 KAPITALINÕUE AKTSIAPOSITSIOONI RISKI KATMISEKS 1 Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks (tabel 5.1) 2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks (tabel 5.2) 3 Kogu kapitalinõue (1+2) TABEL 5.1 KAPITALINÕUE AKTSIAPOSITSIOONI SPETSIIFILISE RISKI KATMISEKS Pikk netopositsioon Lühike netopositsioon Kogu brutopositsioon Kaalud % Kapitalinõue 1 2 3=1+2 4 5=3 x 4 0%-ga kaalutavad positsioonid 0 2%-ga kaalutavad positsioonid 2 4%-ga kaalutavad positsioonid 4 10%-ga kaalutavad positsioonid 10 KOKKU TABEL 5.2 KAPITALINÕUE AKTSIAPOSITSIOONI ÜLDRISKI KATMISEKS Positsioonid Pikk netopositsioon Lühike netopositsioon Kogu netopositsioon Korrigeerimine Korrigeeritud positsioon Kaalud % Kapitalinõue 1 2 3=1-2 4 5=3+4 6 7=5 x 6 A-tsooni riikide lihtaktsiad 8 B-tsooni riikide lihtaktsiad 12 KOKKU TABEL 6 KAPITALINÕUE KAUPLEMISPORTFELLI ÜLEKANDERISKI KATMISEKS MEETOD A Väärtpaberite järelejäänud tähtaeg Turuhind Lepinguline tehinguhind Hinnavahe absoluutväärtus Kaalud % Kapitalinõue 1 2 3=1-2 4 5=3 x 4 5 kuni 15 päeva 8 16 kuni 30 päeva 50 31 kuni 45 päeva 75 üle 46 päeva 100 KOKKU MEETOD A MEETOD B Väärtpaberite järelejäänud tähtaeg Turuhind Lepinguline tehinguhind Hinnavahe absoluutväärtus Kaalud % Kapitalinõue 1 2 3=1-2 4 5=3 x 4 5 kuni 15 päeva 0,5 16 kuni 30 päeva 4 31 kuni 45 päeva 9 üle 46 päeva 100 KOKKU MEETOD B TABEL 7 KAPITALINÕUE RISKIKONTSENTRATSIOONI PIIRMÄÄRA ÜLETANUD KLIENDI VÕLAKOHUSTUSTELT Limiidi ületamine Algsumma Eririski kaal % Kapitalinõue 1 2 3=1 x 2 1. Kuni 10 päeva 200 2. Üle 10 päeva (% omavahenditest) 2.1 kuni 40% 200 2.2 40% kuni 60% 300 2.3 60% kuni 80% 400 2.4 80% kuni 100% 500 2.5 100% kuni 250% 600 2.6 üle 250% 900 KOKKU TABEL 8 KOGU AVATUD NETOVALUUTA POSITSIOON Neto-omavahendid Kogu ANVP 2%-list neto-omavahendite taset ületav kogu ANVP I dekaad II dekaad III dekaad 3 dekaadi keskmine TABEL 8.1 KREDIIDIASUTUSE NETOVALUUTA POSITSIOONID Valuuta I Vara II Kohustused ja omakapital Sularaha Nõuded pankadele Nõuded klientidele Väärtpaberid Muu vara Vara kokku Võlad pankadele Nõudmiseni hoiused Tähtajalised hoiused Muud kohustused ja omakapital Kohustused ja omakapital kokku 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 0 0 0 0 TABEL 8.1 (järg) KREDIIDIASUTUSE NETOVALUUTA POSITSIOONID III Forward-positsioon IV Futuur-positsioon V Vahetustehingute positsioon ostetud valuuta müüdud valuuta ostetud valuuta müüdud valuuta ostetud valuuta müüdud valuuta 12 13 14 15 16 17 TABEL 8.1 (järg) KREDIIDIASUTUSE NETOVALUUTA POSITSIOONID V Muude bilansiliste instrumentide positsioon VI Optsioonid VII ANVP (I-II+1213+14-15+16-17+18-19+24) VIII ANVP % netoomavahenditest (26/Neto O V x 100) nõuded kohustused Kirjutatud müügi-optsioonid Kirjutatud ostuoptsioonid Ostetud ostuoptsioonid Ostetud müügioptsioonid Deltakoefitsientide vahe Valuuta summa Summa tuh. EEK 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 TABEL 9 ALLUTATUD LAENUD JA MUUD SARNASED KOHUSTUSED Allutatud laenud ja muud sarnased kohustused Järelejäänud tähtaeg Kokku Kaal Kaalutud summa Üle 5 aasta 100% 4-5 aastat 80% 3-4 aastat 60% 2-3 aastat 40% 1-2 aastat 20% Alla 1 aasta 0% KOKKU (kanda üle täiendava omakapitali kirjele 2.1) Allutatud laenud ja muud sarnased kohustused kauplemisportfelli tururiski katmiseks järelejäänud tähtaeg Kokku Üle 2 aasta 1-2 aastat Alla 1 aasta KOKKU (kanda üle kirjele 6. OV kauplemisportfelli tururiskide katmiseks) KOONDTABEL OMAVAHENDID JA KAPITALI ADEKVAATSUS 1. ESMASED OMAVAHENDID (Tier 1) 1.1 Sissemakstud aktsiakapital 1.2 Üldine pangandusreserv 1.3 Muud reservid 1.4 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum 1.5 Jooksva aruandeperioodi kasum 1.6 Vähemusosalus (ainult konsolideeritud aruandes) 1.7 Realiseerimata kursivahed (ainult konsolideeritud aruandes) 1.8 Oma aktsiad (miinusega) 1.9 Immateriaalne põhivara (miinusega) 2. TÄIENDAVAD OMAVAHENDID (Tier 2) 2.1 Allutatud laenud ja muud sarnased kohustused 2.2 Muud kapitali iseloomuga kirjed 3. KOKKU BRUTOOMAVAHENDID (1+2) 4. MAHAARVAMISED BRUTOOMAVAHENDITEST 4.1 Aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile (üle 10% nende aktsiakapitalist) 4.2 Aktsiad ja osakud teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile (kuni 10% nende aktsiakapitalist) 5. KOKKU NETOOMAVAHENDID (3-4) 6. MAHAARVAMISED NETOOMAVAHENDITEST 7. OV KAUPLEMISPORTFELLI TURURISKIDE KATMISEKS (Tier 3) 8. RISKIGA KAALUTUD VARAD 8.1 I kategooria 8.2 II kategooria 8.3 III kategooria 8.4 IV kategooria 9. RISKIGA KAALUTUD BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED 9.1 Grupp I 9.2 Grupp II 10. KAPITALINÕUE KAUPLEMISPORTFELLI RISKIDE KATMISEKS 10.1 Kapitalinõue intressipositsiooni riski katmiseks 10.2 Kapitalinõue aktsiapositsiooni riski katmiseks 10.3 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 11. KAPITALINÕUE RISKIDE KONTSENTRATSIOONI PIIRMÄÄRA ÜLETANUD KLIENDI VÕLAKOHUSTUSTELT 12. 2%-list OMAVAHENDITE TASET ÜLETAV KOGU ANVP 13. KAPITALI ADEKVAATSUS (5.- 6.+ 7.)/ (8.+9.+10.x10+11.x10+12.) Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.6 Riikide ja territooriumide kolmetähelised koodid Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil Lisa 1.7 Kapitali adekvaatsuse aruandlus 1. RISKIGA KAALUTUD VARADE ARUANNE 1.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 1.2. Aruande valdkond Krediidiriskiga kaalumisele kuuluvad varad vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatükile (lisa 1.5 tabel 1). 1.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Riskiga kaalutud varade aruande kood on 120. Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide summa, mille vara liigi identifikaator ja riski kaal langevad kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 1.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 1.5. Aruande esitamise tähtaeg Soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev. Konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 1.6. Aruanderea struktuur 1) vara liik 2) riski kaal 3) jääk 1.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Vara liigi identifikaatorid: sularaha 1 nõuded keskpangale 2 nõuded krediidiasutustele3 nõuded klientidele 4 fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 5 tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6 sidusettevõtjate aktsiad ja osad 7 muud aktsiad ja osad 8 materiaalne põhivara 9 muu vara 10 viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 11 2) Riski kaal Siin näidatakse teise osapoole või vara liigi riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi II peatükile. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 3) Varade jääk Siin näidatakse antud riskigruppi kuuluva vara liigi bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 2. INTRESSIPOSITSIOONI RISKI ARUANNE 2.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 2.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad intressipositsiooni riski hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (lisa 1.5 tabelid 4.1-4.3). 2.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Intressipositsiooni riski aruande kood on 121. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 2.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 2.5. Aruande esitamise tähtaeg Soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev. Konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 2.6. Aruanderea struktuur 1) riski tüüp 2) valuuta kood 3) tsoon 4) riski kaal 5) pikk netopositsiooni 6) lühike netopositsioon 2.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Riski tüübi identifikaatorid: spetsiifiline risk 1 lõpptähtajal põhinev üldrisk 2 kestusel põhinev üldrisk 3 2) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on fikseeritud vara või bilansivälise instrumendi alusvara väärtus. Valuuta kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Spetsiifilise riski puhul on valuuta identifikaatoriks EEK. 3) Tsooni identifikaator tsoon 1 1 tsoon 2 2 tsoon 3 3 Siin näidatakse üldriski puhul instrumendi tsoon vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi lisadele 1.3 või 1.4. Spetsiifilise riski puhul jääb identifikaatori koht tühjaks. 4) Riski kaal Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kaal vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi lisale 1.3 või III peatüki punkti 5.2.2 lõigu 2 tabelile "Brutopositsioonide kategooriad". Kestusel põhineva üldriski arvutamise meetodi puhul on riski kaaluks modifitseeritud kestuse ja eeldatava intressimäära muutuse korrutis, mis on arvutatud vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile. Riski kaal näidatakse koefitsiendina vastavalt riski kaalule. 5) Pikk netopositsioon Siin näidatakse vastava pika netopositsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpus. Üldriski puhul esitatakse pikk netopositsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul välisvaluutas fikseeritud pikk netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Lühike netopositsioon Siin näidatakse vastava lühikese netopositsiooni absoluutväärtus aruandeperioodi lõpus. Üldriski puhul esitatakse lühike netopositsioon vastavas valuutas tuhandetes ühikutes ümardatuna täisühikuteni. Spetsiifilise riski puhul välisvaluutas fikseeritud lühike netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 3. AKTSIAPOSITSIOONI RISKI ARUANNE 3.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 3.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad aktsiapositsiooni erinevaid riske hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile (lisa 1.5 tabelid 5.1-5.2). 3.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Aktsiapositsiooni riski aruande kood on 122. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide ja korrigeerimiste summad, mille identifikaatorid langevad kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 3.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 3.5. Aruande esitamise tähtaeg Soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev. Konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 3.6. Aruanderea struktuur 1) riski tüüp 2) riigi kood 3) kapitalinõude protsent 4) pikk netopositsioon 5) lühike netopositsioon 6) korrigeerimine 3.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Riski tüübi identifikaatorid: spetsiifiline risk 1 üldrisk 2 2) Riigi kood Siin näidatakse riik, mille turu aktsiapositsiooni antud väärtpaber kuulub. Riigi kood määratakse vastavalt Klassifikaatorikeskuse riikide ja territooriumide tähissüsteemi kolmetähelisele koodile ja näidatakse suurte tähtedega (kapitali adekvaatsuse juhendi lisa 1.6). 3) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse üldriski või spetsiifilise riski kapitalinõude protsent vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 4) Pikk netopositsioon Siin näidatakse pika netopositsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Lühike netopositsioon Siin näidatakse lühikese netopositsiooni absoluutväärtus tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud netopositsioon konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Korrigeerimine Kogu riigi netopositsioonile korrigeerimise teel lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa absoluutväärtus. Lisatav osa leitakse vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi III peatükile. Lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud lisatav teatud aktsia netopositsiooni osa konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 4. KAUPLEMISPORTFELLI ÜLEKANDERISKI ARUANNE 4.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 4.2. Aruande valdkond Kauplemisportfelli kuuluvad ülekanderiske hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile (lisa 1.5 tabel 6). 4.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Kauplemisportfelli ülekanderiski aruande kood on 123. Ühe reana tuleb näidata nende turuhindade ja lepinguliste tehinguhindade summad, mille identifikaatorid langevad kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 4.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 4.5. Aruande esitamise tähtaeg Soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev. Konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 4.6. Aruanderea struktuur 1) arvutamise meetod 2) kapitalinõude protsent 3) turuhind 4) lepinguline tehinguhind 4.7. Aruande struktuuri seletus 1) Arvutamise meetodi identifikaatorid: Meetod A 1 Meetod B 2 Siin näidatakse kauplemisportfelli ülekanderiski arvutamise meetod vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile. 2) Kapitalinõude protsent Siin näidatakse kapitalinõude protsent vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi IV peatükile. Kapitalinõude protsent näidatakse koefitsiendina vastavalt kapitalinõude protsendile. 3) Turuhind Tehingu turuhind esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud tehingu turuhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Meetodi B korral on turuhinna väärtus null. 4) Lepinguline tehinguhind Lepinguline tehinguhind esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud lepinguline tehinguhind konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5. NETO-OMAVAHENDID 5.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 5.2. Aruande valdkond Neto-omavahendid soolo baasil vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile. 5.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Neto-omavahendite aruande kood on 10. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 5.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil dekaad ja konsolideeritud baasil kvartal. 5.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil on 2. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu ja konsolideeritud baasil üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 5.6. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) neto-omavahendid 5.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaator Neto-omavahendite kirje identifikaator on 600. 2) Neto-omavahendid Neto-omavahendid esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6. VALUUTADE NETOPOSITSIOONIDE ARUANNE 6.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 6.2. Aruande valdkond Valuutariske hõlmavad instrumendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VI peatükile (lisa 1.5 tabel 8.1). 6.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Valuutade netopositsioonide aruande kood on 100. Ühe reana tuleb näidata nende netopositsioonide summad, mille valuuta kood langeb kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 6.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil dekaad ja konsolideeritud baasil kvartal. 6.5. Aruande esitamise tähtaeg Aruande esitamise tähtaeg on soolo baasil 2. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu ja konsolideeritud baasil üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 6.6. Aruanderea struktuur 1) valuuta 2) sularaha 3) nõuded pankadele 4) nõuded klientidele 5) väärtpaberid 6) muu vara 7) vara kokku 8) võlad pankadele 9) nõudmiseni hoiused 10) tähtajalised hoiused 11) muud kohustused ja omakapital 12) kohustused ja omakapital kokku 13) forward-ostutehingud 14) forward-müügitehingud 15) futuuri-ostutehingud 16) futuuri-müügitehingud 17) vahetustehingud - ost 18) vahetustehingud - müük 19) muud bilansivälised nõuded 20) muud bilansivälised kohustused 21) kirjutatud müügioptsioonid 22) kirjutatud ostuoptsioonid 23) ostetud ostuoptsioonid 24) ostetud müügioptsioonid 25) deltakoefitsientide vahe 26) netopositsioon 6.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles on vara või kohustuse väärtus fikseeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt Eesti Klassifikaatorikeskuse valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurte tähtedega. Valuutad ja väärismetallid, mille puhul varade ja kohustuste summa ümberarvestatuna Eesti kroonidesse on väiksem kui 200 000 EEK, võib näidata ühe reana koodiga MUU. 2) - 24) Bilansiliste ja bilansiväliste kohustuste ning nõuete jäägid esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavas valuutas tuhandetes ühikutes. Kohustuste ja nõuete jäägid, mida kajastatakse koodiga MUU, konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 7. KAPITALI ADEKVAATSUS 7.1. Aruande eesmärk Kapitali adekvaatsuse arvutamiseks vajalike andmete saamine. 7.2. Aruande valdkond Esmased, täiendavad ja kauplemisportfelli tururiski katvad omavahendid vastavalt kapitali adekvaatsuse juhendi VII peatükile (lisa 1,5 Koondtabel). 7.3. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Kapitali adekvaatsuse aruande kood on 10. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 7.4. Aruandeperiood Aruandeperiood on soolo baasil kalendrikuu ja konsolideeritud baasil kvartal. 7.5. Aruande esitamise tähtaeg Soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäev. Konsolideeritud baasil aruandeperioodile järgneva ühe kuu jooksul. (EP president m 28.06.2000 Nr.10 jõust.13.07.2000) 7.6. Aruanderea struktuur 1) kirje identifikaator 2) väärtus 7.7. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje identifikaatorid Esmased omavahendid 620 Sissemakstud aktsiakapital 621 Üldine pangandusreserv 624 Muud reservid 622 Eelmiste aastate jaotamata kasum / kahjum 623 Jooksva aruandeperioodi kasum 625 Vähemusosalus (konsolideeritud baasil) 542 Realiseerimata kursivahed (konsolideeritud baasil) 543 Oma aktsiad (miinusega) 626 Immateriaalne põhivara (miinusega) 627 Täiendavad omavahendid 628 Allutatud laenud ja muud sarnased kohustused 630 Muud kapitali iseloomuga kirjed 631 Kokku brutoomavahendid 632 Mahaarvamised brutoomavahenditest 633 Aktsiad ja osad teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile (üle 10% nende aktsiakapitalist) 634 Aktsiad ja osad teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded neile (kuni 10% nende aktsiakapitalist) 636 Kokku neto-omavahendid 638 Mahaarvamised neto-omavahenditest 530 OV kauplemisportfelli tururiskide katmiseks 531 Riskiga kaalutud varad 639 I kategooria 640 II kategooria 641 III kategooria 642 IV kategooria 643 Riskiga kaalutud bilansivälised kohustused 644 Grupp I 532 Grupp II 533 Kapitalinõue kauplemisportfelli riskide katmiseks 534 Kapitalinõue intressipositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 535 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks, õpptähtajal põhinev meetod 536 Kapitalinõue intressipositsiooni üldriski katmiseks, kestusel põhinev meetod 537 Kapitalinõue aktsiapositsiooni spetsiifilise riski katmiseks 538 Kapitalinõue aktsiapositsiooni üldriski katmiseks 539 Kapitalinõue kauplemisportfelli ülekanderiski katmiseks 540 Kapitalinõue riskide kontsentratsiooni piirmäära ületanud kliendi võlakohustustelt 541 2%-list omavahendite taset ületav kogu ANVVP 645 Kapitali adekvaatsus 647 2) Kirje väärtus Kirje väärtus leitakse aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt kapitali adekvaatsuse aruande juhendile ning esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 6. juuli 1999. A määrusega nr 18 KREDIIDIASUTUSTE INVESTEERINGUTE ARVUTAMISE JUHEND NING ARUANDLUSE KORD SOOLO JA KONSOLIDEERITUD BAASIL 1. ÜLDIST 1.1. Investeeringutena käsitletakse materiaalsete väärtuste või finantspõhivara soetamist. 1.2. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad investeeringute kajastamisel lähtuma käesoleva juhendi punktis 4 toodud aruande esitusformaadist. 1.3. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel ja tema konsolideerimisgrupil olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegia, kaasa arvatud investeerimisstrateegia. Krediidiasutused on kohustatud informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni investeerimisstrateegiast ja selle muudatustest enne rakendamist. 2. INVESTEERIMISPIIRANGUD 2.1. Käesolevas juhendis käsitletakse investeerimispiiranguid vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvile 81. 2.2. Investeerimispiiranguid ületavad summad tuleb maha arvata krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. Krediidiasutuse juhatus on kohustatud kohe informeerima Pangainspektsiooni kõikidest piirmäärade ületamistest ning liigse positsiooni likvideerimise ajakavast. 3. NETO-OMAVAHENDID Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi neto-omavahendid leitakse vastavalt "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil" VII peatükile. 4. INVESTEERINGUTE ARUANDED 4.1. Aruande valdkond Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi investeeringud finantspõhivarasse ning materiaalsetesse väärtustesse vastavalt investeeringute aruande juhendile. 4.2. Esitusformaat 4.2.1. Aruanded saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Investeeringud finantspõhivarasse aruande kood on 140. Investeeringud materiaalsetesse väärtustesse aruande kood on 141. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 4.2.2. Investeeringud finantspõhivarasse aruanne 4.2.2.1. Aruanderea struktuur: 1) investeeringu liik 2) äriühingu nimi 3) äriühingu registreerimise number 4) finantspõhivara 5) aktsiad 6) aktsiad / ettevõtte aktsiakapital 7) hääled 4.2.2.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Investeeringu liigi identifikaatorid: investeeringud äriühingutesse 1 investeeringud krediidi- ja finantseerimisasutustesse 2 investeeringud abiettevõtjatesse 3 finantspõhivara, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni korraldajana või mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks, kui seda ei hoita üle kahe aasta 4 finantspõhivara, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni garanteerimise käigus, kui seda ei hoita üle kahe aasta 5 Investeeringu liigi 1 all näidatakse kõik investeeringud finantspõhivarasse, v.a need, mis on vabastatud investeerimispiirangutest. Viimaseid näidatakse investeeringu liikide 2, 3, 4 või 5 all. Investeeringud finantseerimisasutustesse, mis on ühtlasi ka krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi abiettevõtja, kajastatakse identifikaatoriga 3. Kui väärtpaberite emissiooni korraldamisega kaasneb samaaegselt ka emissiooni garanteerimine, käsitletakse seda kui investeeringut finantspõhivarasse, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni garanteerimise käigus ja tähistatakse identifikaatoriga 5. 2) Äriühingu nimi Siin näidatakse äriühingu nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Investeeringute korral, millega ei kaasne olulise osaluse omandamine, on äriühingu nimeks "Muud". 3) Äriühingu registreerimise number Siin näidatakse äriühingu registrinumber või äriregistrikood. Äriühingu nime "Muud" korral jääb identifikaatori koht tühjaks. 4) Finantspõhivara Siin näidatakse finantspõhivara bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides. Näitaja väärtus puudub, kui on tegemist investeeringutega finantspõhivarasse, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni korraldajana, mis on omandatud kahjude ennetamiseks või vältimiseks, mis on omandatud väärtpaberite emissiooni garanteerimise käigus. Kõik finantsinvesteeringud, millega ei kaasne olulise osaluse omandamine, näidatakse koondsummana ja tähistatakse investeeringu liigi identifikaatoriga 1. 5) Aktsiad Siin näidatakse finantspõhivara hulka kuuluvate aktsiate bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6) Aktsiad / äriühingu aktsiakapital Finantspõhivarana soetatud aktsiate suhe antud äriühingu aktsiakapitali suhtarvuna. 7) Hääled / äriühingu koguhääled Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi poolt omatavate häälte suhe äriühingu koguhäältesse suhtarvuna. 4.2.3. Investeeringud materiaalsetesse väärtustesse aruanne 4.2.3.1. Aruanderea struktuur 1) investeeringu liik 2) materiaalse väärtuse nimetus 3) bilansiline väärtus 4.2.3.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Investeeringu liigi identifikaatorid: investeering materiaalsetesse väärtustesse 1 investeering materiaalsetesse väärtustesse, mis on omandatud kahjude ennetamiseks ja vältimiseks 2 Investeeringu liigi 1 all näidatakse kõik investeeringud materiaalsetesse väärtustesse, mis ei ole vajalikud krediidiasutusele ja tema konsolideerimisgrupile tegevuslitsentsiga lubatud tehingute sooritamiseks, v.a kinnisvara, mis on omandatud kahjude ennetamiseks ja vältimiseks ning mida näidatakse investeeringu liigi 2 all. 2) Materiaalse väärtuse nimetus Siin näidatakse materiaalse väärtuse nimetus nii, et nimetus ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 3) Bilansiline väärtus Siin näidatakse materiaalse väärtuse bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 5. Aruandluse sagedus ja tähtaeg Investeeringute aruande aruandeperioodiks soolo baasil on kuu ja konsolideeritud baasil kvartal. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama investeeringute aruande soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks ja konsolideeritud baasil interim-aruande koosseisus hiljemalt üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) E. LITVINOV K. KOSKARU S. TOMSON Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 6. juuli 1999. A määrusega nr 18 KREDIIDIASUTUSTE RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARVUTAMISE JUHEND NING ARUANDLUSE KORD SOOLO JA KONSOLIDEERITUD BAASIL Käesolev "Krediidiasutuste riskide kontsentreerumise arvutamise juhend ning aruandluse kord soolo ja konsolideeritud baasil" (edaspidi "Riskide kontsentreerumise juhend") põhineb järgmistel Euroopa Liidu direktiividel: 1) direktiiv krediidiasutuste riskide kontsentreerumise jälgimise ning kontrolli kohta (Directiv on Monitoring and Controlling Large Exposures of Credit Institutions (92/121/EEC)), 2) direktiiv krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve kohta (Directiv on the Supervision of Credit Institutions on a Consolidated Basis (92/30/EEC)), 3) direktiiv investeerimisfirmade ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (Directiv on Capital Adequacy of Investment Firms Including Credit Institutions (93/6/EEC)). 1. ÜLDIST 1.1. Käesolev juhend kehtib nii krediidiasutusele kui ka tema konsolideerimisgrupile. Riskide kontsentreerumise juhendis soolo baasil võetakse võlakohustustena ja neto-omavahenditena arvesse vastavalt klientide võlakohustused krediidiasutuse ees ja krediidiasutuse neto-omavahendid. Riskide kontsentreerumise juhendis konsolideeritud baasil võetakse arvesse kliendi võlakohustused konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ees ning konsolideerimisgrupi neto-omavahendid. 1.2. Neto-omavahendid leitakse vastavalt "Krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil" VII peatükile. 1.3. Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad kliendi võlakohustuste kajastamisel lähtuma käesoleva juhendi punktis 5 toodud esitusformaadist. 1.4. Krediidiasutused on kohustatud pidevalt jälgima riskide kontsentreerumist. Kui krediidiasutusel ei ole suure riskikontsentratsiooniga kliente, siis peab ta sellest kirjalikult teatama Pangainspektsioonile. 1.5. Krediidiasutus on kohustatud rakendama usaldusväärset riskide juhtimist ja raamatupidamist ning vastavat sisekontrolli, et teha kindlaks ja näidata ära kõik suured riskide kontsentreerumised ning muutused neis, tõhustamaks ka krediidiasutuse enda kontrolli riskide kontsentreerumise üle. 1.6. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel ja tema konsolideerimisgrupil olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegia, kaasa arvatud riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegia. Krediidiasutused on kohustatud informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni riskide kontsentreerumise jälgimise ja juhtimise strateegiast ning selle muudatustest enne rakendamist. 2. MÕISTED 2.1. Kliendi võlakohustuste all käsitletakse käesolevas juhendis alljärgnevaid bilansilisi ja bilansiväliseid kirjeid. 2.1.1. Bilansilised kirjed: 1)nõuded krediidiasutustele; 2)nõuded klientidele; 3)väärtpaberid (sh aktsiad ja osad); 4)intressinõuded. 2.1.2. Bilansivälised kirjed: 1)garantiid ja muud sarnased tehingud; 2)muud tühistamatud nõuded; 3)tühistatavad nõuded; 4)tuletisinstrumentidega seotud tehingud. 2.1.3. Hoius teises krediidiasutuses arvatakse võlakohustuse hulka, kui selle järelejäänud tähtaeg on rohkem kui kolm kuud ning seda ei saa mingil juhul varem välja võtta. 2.1.4. Kliendi võlakohustustest arvatakse maha järgmised bilansilised ja bilansivälised kirjed: 1)kirjed, mis arvatakse maha bruto-omavahenditest (kapitali adekvaatsuse arvutamisel); 2)nõuded, mis tekivad teisele osapoolele välisvaluutatehingutega seotud arvelduste käigus, kus aruandev asutus on oma kohustused täitnud, kuid ei ole saanud vastumakset. Selliseid nõudeid ei arvata kliendi võlakohustuse hulka, kui makse tegemisest on möödunud kuni kaks pangapäeva. Pärast seda perioodi tuleb sellised nõuded kajastada kliendi võlakohustusena; 3)nõuded, mis tekivad väärtpaberitehingutega seotud arvelduste käigus, kui selliste nõuete "vanus" on maksimaalselt viis pangapäeva. Sellised nõuded tekivad, kui makse on tehtud või väärtpaberid üle antud enne vastumakse saamist. Pärast seda perioodi tuleb sellised nõuded kajastada kliendi võlakohustustena. 2.1.5. Kuna arvestuse eesmärk on piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus või tema konsolideerimisgrupp võib kliendi või omavahel seotud isikute tõttu kanda, siis kliendi võlakohustustele riskide kaalumist ei rakendata. Aruandva krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi varad võetakse arvesse nende täieliku bilansilise väärtusega ning bilansivälised kirjed nende nimiväärtusega. Madala riskiga (krediidirisk 0%) bilansiväliste kirjete puhul on lubatud 100%-line mahaarvamine (bilansiväliste kirjete liigendamist riskikategooriatesse on kirjeldatud "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhendis ning aruandluse korras soolo ja konsolideeritud baasil" II peatüki punktis 3). 2.1.6. Kliendi võlakohustuse hulka arvatakse ka nõuded, mille väärtus sõltub terves ulatuses või suures osas kliendi tegevusest või kliendi finantsolukorrast, kuid mis ei ole otseselt nõuded kliendi vastu. 2.2. Omavahel seotud isikud 2.2.1. Omavahel seotud isikuid käsitletakse vastavalt krediidiasutuse seaduse paragrahvi 85 lõikele 3. 2.2.2. Omavahel seotud isikute korral tuleb üksikute isikute võlakohustused liita ja vaadelda neid kui omavahel seotud isikute ühist võlakohustust. 2.2.3. Seotuse hindamisel lähtutakse: 1) ühistest omanikest, kui nad kontrollivad vähemalt 1/3 äriühingute summaarsest aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häälte arvust ning omavad seejuures neis äriühingutes olulist osalust; 2) isikute osalustest äriühingus, kui need kokku moodustavad vähemalt 1/3 vastava äriühingu aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osadega määratud häälte arvust tingimusel, et need isikud omavad vastavas äriühingus olulist osalust ja see osalus ületab 10% iga isiku aktsia- või osakapitalist; 3) vastastikustest garantiidest, kui need ületavad 25% iga garanteeriva äriühingu aktsia- või osakapitalist; 4) ühistest juhtidest, vastastikusest ärialasest sõltuvusest, millest ei saa lühikese aja jooksul lahti öelda ning kõikidest muudest seostest juhul, kui need toovad endaga kaasa olukorra, kus ühe isiku finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäolised makseraskused ka teisel (teistel). 2.2.4. Pangainspektsioonil on õigus vabastada krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi klient seotuse kriteeriumist tulenevast piirmäärast, kui on alust arvata, et seotuse aste ei ole kliendi jaoks määrava tähtsusega. 2.3. Viivislaen on laen, mis on tähtajaks tagastamata, millelt tähtaegselt ei laeku laenulepinguga ettenähtud laenu põhiosa või intressi makseid või mille laekumine on ebatõenäoline. 2.4. Hinnang kahjudele Selle all mõistetakse krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi kvalitatiivset hinnangut kliendi poolt temale põhjustatavate tõenäoliste kahjude kohta. Hinnang peab kindlasti sisaldama kliendile antud laenude provisjonisummat. Lisaks laenuprovisjonile kuuluvad siia veel võimalikud kahjud krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi omanduses olevatelt kliendi aktsiatelt ja tema poolt emiteeritud võlakirjadelt, kliendi kasuks antud tühistamatute kohustuste (nt garantiide) täitmistest jms. 3. KLIENDI VÕLAKOHUSTUSTE PIIRMÄÄRAD 3.1. Ühe kliendi võlakohustuse piirmäär 3.1.1. Ühe kliendi võlakohustuste piirmäära rakendatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 85 lõikele 2. Limiiti võib ületada vaid kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberite osas. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 85 lõikele 7 on krediidiasutus kohustatud Pangainspektsiooni informeerima kavatsusest ületada limiiti ning taotlema limiidi ületamiseks kirjaliku nõusoleku. Eraldi tuleb taotluses näidata limiiti ületavad summad ja kliendid. 3.1.2. Pangaportfelli instrumentide osas limiiti ületada ei tohi. Kui ühe kliendi või omavahel seotud isikute võlakohustus on nii panga- kui kauplemisportfellis, siis kehtivad sellele võlakohustusele pangaportfellile kehtestatud nõuded. 3.1.3. 25%-list limiiti ületavale osale kauplemisportfelli instrumentide osas kehtivad järgmised riski kaalud: >Limiidi ületamine Eririski kaal Kuni 10 päeva 200% Üle 10 päeva (% neto-omavahenditest): * kuni 40% 200% * 40% kuni 60% 300% * 60% kuni 80% 400% * 80% kuni 100% 500% * 100% kuni 250% 600% * üle 250% 900% 3.1.4. Eespool mainitud limiite ületanud kliendi suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste osa kajastatakse ja kaalutakse vastavate riski kaaludega "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse aruande juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil" VII peatükis. 3.1.5. Limiiti ületanud kauplemisportfelli positsioonid, mida hoitakse alla kümme päeva, ei tohi kokku ületada 500% soolo baasil krediidiasutuse või konsolideeritud baasil tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. 3.1.6. Limiiti ületanud kauplemisportfelli positsioonid, mida hoitakse rohkem kui kümme päeva, ei tohi kokku ületada 600% soolo baasil krediidiasutuse või konsolideeritud baasil tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. 3.2. Krediidiasutusega seotud isikute võlakohustuste piirmäära rakendatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 85 lõikele 5. 3.3. Konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute võlakohustuste piirmäära (ainult soolo baasil) rakendatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 85 lõikele 4. 3.4. Klientide suure riskikontsentratsiooniga võlakohustuste kogusumma piirmäära rakendatakse vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 85 lõikele 6. 3.6. Punktides 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4 toodud pangaportfelli instrumentidele kehtestatud piiranguid ületavad summad tuleb maha arvata krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi omavahenditest. Pangainspektsiooni peab piirmäärade ületamisest ning liigse positsiooni likvideerimise ajakavast kohe teavitama. 4. PIIRMÄÄRADEST VABASTUSED 1) Kliendi võlakohustused, mis kuuluvad kategooriasse I lähtuvalt "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil" II peatüki punktis 2.7 toodud riski klassifikatsioonist. 2) Krediidiasutuse võlakohustused, mis on kuni üheaastase tähtajaga või kustutatavad nõudmisel või kuni üheaastase etteteatamisega (lühiajalised pankadevahelised võlakohustused). 5. RISKIDE KONTSENTREERUMISE ARUANNE 5.1. Aruande valdkond Krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi kliendi või omavahel seotud isikute võlakohustused, mis ületavad 10% krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi neto-omavahenditest. 5.2. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Riskikontsentratsiooni aruande kood on 130. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 5.2.1. Aruanderea struktuur 1)grupi identifikaator 2)kliendi nimi 3)kliendi registreerimise number 4)bilansilised võlakohustused 5)bilansivälised võlakohustused 6)mahaarvamised 7)mahaarvamise põhjus 8)aktsiad 9)viivislaenud 10)hinnang kahjudele 5.2.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Grupi identifikaator Kui kliendid on omavahel seotud isikud, siis nad tähistatakse ühesuguse numbriga, mis on grupi identifikaatoriks. Krediidiasutusega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud tähistatakse ühise identifikaatoriga 9. Grupi identifikaatoriga 9 tähistatavate äriühingute võlakohustused esitatakse ainult soolo baasil. 2) Kliendi nimi Siin näidatakse kliendi nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Krediidiasutusega seotud isikud esitatakse ühe reana ja nende puhul on kliendi nimeks "Krediidiasutusega seotud isikud". Grupi "Krediidiasutusega seotud isikud" alla kuuluvad krediidiasutuste seaduse paragrahvi 84 lõikes 2 nimetatud isikud. 3) Kliendi registreerimise number Siin näidatakse kliendi registreerimise number või äriregistrikood. Kui kliendi nimeks on "Krediidiasutusega seotud isikud" jääb identifikaatori koht tühjaks. 4) Bilansilised võlakohustused Siin näidatakse bilansilised võlakohustused aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt riskide kontsentreerumise aruande juhendile tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud võlakohustused konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 5) Bilansivälised võlakohustused Siin näidatakse bilansivälised võlakohustused aruandeperioodi lõpu seisuga vastavalt riskide kontsentreerumise aruande juhendile tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud bilansivälised võlakohustused konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. 6) Mahaarvamised Siin näidatakse vastavalt riskide kontsentreerumise aruande juhendile võlakohustustelt lubatud mahaarvamised aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kliendi võlakohustused, mis on piirmääradest vabastatud, kajastatakse mahaarvamistena. 7) Mahaarvamise põhjuse identifikaator omavahenditest maha arvatud 1 välisvaluutatehingutega seotud arveldused 2 väärtpaberitehingutega seotud arveldused 3 krediidirisk 0% 4 lühiajalised pankadevahelised võlakohustused 5 muu 6 Siin näidatakse kliendi või omavahel seotud isikute võlakohustustest tehtud mahaarvamiste põhjuste identifikaatorid. 8) Aktsiad Siin näidatakse kliendi võlakohustuste hulka kuuluvate aktsiate bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 9) Viivislaenud Siin näidatakse kliendi viivislaenude maht aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 10) Hinnang kahjudele Siin näidatakse kliendi poolt põhjustatavate tõenäoliste kahjude summa aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 6. ARUANDLUSE SAGEDUS JA TÄHTAEG Riskide kontsentreerumise aruande aruandeperioodiks soolo baasil on kuu ja konsolideeritud baasil kvartal. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama riskide kontsentreerumise aruande soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks ja konsolideeritud baasil interim-aruande koosseisus hiljemalt üks kuu pärast aruandeperioodi lõppu. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) E. LITVINOV K. KOSKARU S. TOMSON Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 6. juuli 1999. A määrusega nr 18 KREDIIDIASUTUSE LIKVIIDSUSE ARVUTAMISE JUHEND NING ARUANDLUSE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Krediidiasutused on kohustatud vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 80 lõikele 1 oma vara paigutama selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. 1.2. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 82 lõikele 2 peab igal krediidiasutusel olema pädeva juhtorgani poolt kinnitatud riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise strateegia, kaasa arvatud likviidsuse juhtimise strateegia. Krediidiasutused on kohustatud informeerima kirjalikult Pangainspektsiooni likviidsuse juhtimise strateegiast ja selle muudatustest enne rakendamist. 1.3. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 80 lõikele 2 on krediidiasutuse juhid vastutavad varade ja kohustuste juhtimise korraldamise eest nii, et finantseerimine ei baseeruks liialt lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pöörama tähelepanu nõuete ja kohustuste tähtaegadele, et nende saabumine ei ohustaks krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab olema võimeline oma kohustusi tähtaegselt täitma. Samuti tuleb likviidsuse juhtimisel silmas pidada selliseid finantseerimise instrumente nagu krediidiliinid ja valmisolekulaenud, kuna need võivad ootamatult mõjutada krediidiasutuse likviidsust. 1.4. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 80 lõikele 3 on Eesti Pangal õigus vajadusel kehtestada igale krediidiasutusele eraldi protsentuaalne piirmäär negatiivse kumulatiivse positsiooni ja likviidsete varade suhtele. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel (aruande esitusformaat on toodud käesoleva juhendi punktis 2). 2. LIKVIIDSUSE ARUANNE 2.1 Aruande valdkond Kajastamist leiavad ainult need bilansilised ja bilansivälised tehingud, millega kaasnevad või võivad kaasneda rahavood. 2.2. Esitusformaat Aruanne saadetakse Finantsinspektsioonile elektroonilisel teel. Aruande elektrooniline formaat on kirjeldatud käesoleva määruse lisas 5. Likviidsuse aruande kood on 110. Ühe reana tuleb näidata nende kohustuste või nõuete jääkide summa, mille identifikaatorid langevad kokku. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) 2.2.1. Aruanderea struktuur 1) kirje tüüp 2) kirje liik 3) residentsus 4) klient 5) tähtaeg 6) jääk 2.2.2. Aruanderea struktuuri seletus 1) Kirje tüübi identifikaatorid: kohustus 1 nõue 2 2) Kirje liigi identifikaatorid: Bilansilised: hoius 1 laen 2 võlakirjad või fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 3 aktsiad ja osad 4 valitsuse laenufondid ja välisabifondid 5 muud kohustused või nõuded 6 allutatud kohustused 7 Bilansivälised: kohustused ja nõuded, millega kaasnevad rahavood 8 kohustused ja nõuded, millega võivad kaasneda rahavood 9 3) Residentsuse identifikaatorid: resident 1 mitteresident 2 Residentsust näidatakse vastavalt bilansi koostamise juhendile. 4) Kliendi identifikaator keskvalitsus 1 kohalik omavalitsus 2 eelarveväline fond 3 kindlustusasutus ning pensionifond 4 muu finantseerimisasutus 5 krediidiasutus 6 riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud 7 muu äriühing 8 mittetulundusühing 9 eraisik 10 keskpank 12 Väljaantud võlakirjade puhul on kliendiks võlakirja ostja. Aktsiate ja osade puhul kajastatakse kliendi identifikaatorina emitendi identifikaator. 5) Tähtaja identifikaatorid: nõudmiseni 2 tähtajaks tasumata 26 kuni 1 pangapäev 14 1 kuni 2 pangapäeva 15 2 kuni 3 pangapäeva 16 3 kuni 4 pangapäeva 17 4 kuni 5 pangapäeva 18 5 kuni 10 pangapäeva 19 10 pangapäeva kuni 1 kuu 20 1 kuni 2 kuud 12 2 kuni 3 kuud 13 3 kuni 4 kuud 21 4 kuni 5 kuud 22 5 kuni 6 kuud 23 6 kuni 12 kuud 5 1 kuni 2 aastat 6 2 kuni 5 aastat 24 üle 5 aasta 25 Tähtaja identifikaator määratakse tehingu järelejäänud tähtaja järgi. Sissetulevaid rahavoogusid tuleb käsitleda kõige hilisema laekumise järgi ning väljaminevaid rahavoogusid kõige varasema väljamineku järgi. Antud kontekstis ei käsitleta lepingu järelejäänud tähtajana lepingu võimalikku lõpetamist enne lepingu lõpptähtaega. Varad, mis ei ole likviidsed ja ei oma konkreetset järelejäänud tähtaega, kajastatakse veerus järelejäänud tähtajaga üle 5 aasta. Likviidsed varad tuleb kajastada selles ajaperioodis, millal on võimalik reaalselt tekitada nende turustamisest tulenev rahavoog. Likviidsete varadena käsitleda kauplemisportfelli arvatud "Krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendi ning aruandluse korra soolo ja konsolideeritud baasil" III peatükis defineeritud kõrgelt likviidseid aktsiaid ning aktsepteeritavaid võlainstrumente (sh Eesti Vabariigi ning A-tsooni riikide keskvalitsuste võlainstrumendid). 6) Jääk Jääk on identifikaatoritele vastava kohustuse või nõude jääk aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused konverteeritakse Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. Likviidsed varad näidatakse väärtuses, mille ulatuses on võimalik nad kiiresti ilma olulise rahakaota realiseerida. Nõuetest lahutatakse maha ebatõenäoliselt laekuvad nõuded. 3. ARUANDLUSE SAGEDUS JA TÄHTAEG Krediidiasutuse likviidsuse aruande aruandeperioodiks on kuu. Krediidiasutused peavad Finantsinspektsioonile esitama likviidsuse aruande aruandeperioodile järgneva kuu 5. pangapäevaks. (EP president m 21.12.2001 Nr.5 jõust.01.01.2002 - RTL 2001, 139, 2071) E. LITVINOV K. KOSKARU S. TOMSON