Keskkonnaminister — Võtmebiotoobi väljavaliku juhendi ja võtmebiotoobi klassifikaatori kinnitamine Võtmebiotoobi väljavaliku juhend Võtmebiotoobi klassifikaator

Võtmebiotoobi väljavaliku juhendi ja võtmebiotoobi klassifikaatori kinnitamine Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.02.2000/17 (RTL 2000, 30, 384) 06.03.2000 Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 31 lõike 3 alusel määran: 1. Kinnitada "Võtmebiotoobi väljavaliku juhend" (lisatud). 2. Kinnitada "Võtmebiotoobi klassifikaator" (lisatud). Kinnitatud keskkonnaministri 7. juuli 1999. a määrusega nr 65 VÕTMEBIOTOOBI VÄLJAVALIKU JUHEND 1. Võtmebiotoop (vääriselupaik) on kaitset vajav ala tulundusmetsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks on suur. 2. Võtmebiotoobi väljavalik seisneb võtmebiotoobi klassifikaatoris toodud näitajatele vastavate kaitset vajavate alade väljaselgitamises tulundusmetsas. 3. Võtmebiotoobi väljavalikut korraldab Keskkonnaministeeriumi metsaosakond maakonnas asuvate keskkonnateenistuste kaudu. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 4. Võtmebiotoope võivad välja valida isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud võtmebiotoobi väljavalikut käsitleva kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 5. Võtmebiotoop valitakse välja metsa korralise ülepinnalise takseerimise käigus või iseseisva toiminguna. 6. Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuse juhataja esitab andmed väljavalitud võtmebiotoopide kohta Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele võtmebiotoopide andmekogusse kandmiseks. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 7. Keskkonnaministeeriumi maakondade keskkonnateenistustelt saadud taotluste alusel teeb metsaosakond keskkonnaministrile ettepaneku eraõiguslikule isikule ja kohalikule omavalitsusele kuuluva metsa korral metsaomaniku ja keskkonnaministri vahelise lepingu sõlmimiseks ja riigimetsa korral riigimetsa majandajale ettekirjutuse tegemiseks. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 8. Keskkonnaministri ja metsaomaniku vahel sõlmitav võtmebiotoobi kaitse leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) võtmebiotoobi asukoht; 2) metsaomaniku nimi, isiku- või registrikood, aadress; 3) võtmebiotoobi nimetus ja teda iseloomustavad näitajad; 4) võtmebiotoobina väljavalitud ala suurus (ha); 5) võtmebiotoobi kaitse korraldamiseks poolte poolt tehtavad toimingud ja nendega kaasnevad õigused ja kohustused; 6) lepingu sõlmimise koht, aeg ja kehtimise aeg. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 9. Kui võtmebiotoobina väljavalitud alal asub kaitsealuseid liike kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843) tähenduses ja metsaomanik ei soovi sõlmida keskkonnaministriga võtmebiotoobi kaitse lepingut käesoleva juhendi kohaselt, teeb metsaosakond keskkonnaministrile kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 punkti 3 kohaselt ettepaneku võtmebiotoobina väljavalitud alal kaitseala moodustamiseks. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 10. Andmekogus säilitatakse andmeid võtmebiotoopide kohta nii kaua, kui neil on olemas võtmebiotoobi klassifikaatoris antud näitajad. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] 11. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus esitab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonnale kord aastas aruande andmekogusse kantud ja sealt välja arvatud võtmebiotoopide kohta. [RTL 2000, 30, 384 - 06.03.2000] Kinnitatud keskkonnaministri 7. juuli 1999. a määrusega nr 65 VÕTMEBIOTOOBI KLASSIFIKAATOR 1000. Võtmebiotoopide (vääriselupaikade) põhijaotus 1100. Loometsad 1101. Okasmetsad 1102. Segametsad 1103. Laialehised metsad 1104. Teised lehtmetsad 1110. Nõmmemetsad 1111. Okasmetsad 1112. Segametsad 1120. Palumetsad 1121. Okasmetsad 1122. Segametsad 1123. Haavikud 1124. Teised lehtmetsad 1130. Laanemetsad 1131. Okasmetsad 1132. Segametsad 1140. Sürjametsad 1141. Okasmetsad 1142. Segametsad 1143. Laialehised metsad 1144. Haavikud 1145. Teised lehtmetsad 1150. Salumetsad 1151. Okasmetsad 1152. Segametsad 1153. Laialehised metsad 1154. Lepikud 1155. Haavikud 1156. Teised lehtmetsad 1160. Lammimetsad 1161. Laialehised metsad 1162. Lepikud 1163. Teised lehtmetsad 1164. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1170. Soostunud metsad 1171. Laialehised metsad 1172. Lepikud 1173. Haavikud 1174. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1175. Männikud ja kaasikud 1180. Rabastunud metsad 1181. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1182. Männikud ja kaasikud 1190. Madalsoometsad 1191. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1192. Männikud ja kaasikud 1200. Lodumetsad 1201. Lepikud 1202. Teised lehtmetsad 1203. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1210. Siirdesoometsad 1211. Männikud ja kaasikud 1220. Rabametsad 1221. Männikud ja kaasikud 1230. Kõdusoometsad 1231. Laialehised metsad 1232. Lepikud 1233. Kuusikud ja kuuse-segametsad 1234. Männikud ja kaasikud VÕTMEBIOTOOPIDE (VÄÄRISELUPAIKADE) PÕHIJAOTUSELE VASTAVAD NÄITAJAD Loometsad (Põhijaotustele 1101, 1102, 1103, 1104 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Lubjarikkal pinnasel kasvav looduslik puistu. Mullakihi keskmine paksus on alla 30 cm ja mullaniiskus ulatub kuivast kuni niiskeni. Näitajad: - paekiviklibu ja -paljandid; - õhuke paepealne mullakiht; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - iseloomulikud aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud; - vanade suurte puude olemasolu; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Aleurodiscus amorphus, Boletus satanas, Clavariadelphus pistillaris, Clavariadelphus truncatus, Geastrum spp., Gomphus clavatus, Hydnellum spp., Sarcodon spp., Sowerbyella spp. Okasmetsad (Põhijaotustele 1101, 1111, 1121, 1131, 1141, 1151 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Kuival, mesotroofsel või niiskel pinnasel kasvav looduslik puistu, mille koosseisust vähemalt 80% moodustavad okaspuud. Näitajad: - looduslikult uuenenud; - minimaalne inimmõju; - seisvad surnud puud; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, kõrguse ja diameetriga; - tuulemurd ja -heide; - häilud; - üle 150-aastased männid, iseloomuliku soomusja korbaga ja päikesele avatud. Tunnusliikide näiteid: seened: Asterodon ferruginosus, Diplomitoporus flavescens, Fomitopsis rosea, Leptoporus mollis, Multiclavula mucida, Phaeolus schweinitzii, Phellinus ferrugineofuscus, Phellinus nigrolimitatus, Phlebia centrifuga, Pycnoporellus fulgens, Sarcosoma globosum, Skeletocutis stellae; samblikud: Arthonia leucopellea, Chaenotheca subroscida, Evernia divaricata, Evernia mesomorpha, Hypogymnia farinacea, Icmadophila ericetorum, Lecanactis abietina, Ramalina thrausta; sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania trilobata, Dicranum spurium, Geocalyx graveolens, Hylocomium umbratum, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha, Lepidozia reptans, Leucobryum glaucum, Nowellia curvifolia, Odontoschisma denudatum, Plagiothecium undulatum, Riccardia latifrons, Sphagnum wulfianum; mardikad: Ampedus sanguineus, Anoplodera variicornis, Boros schneideri, Buprestis novemmaculata, Calitys scabra, Callidium coriaceum, Ceruchus chrysomelinus, Chalcophora mariana, Dendrophagus crenatus, Nothorhina punctata, Ostoma ferruginea, Peltis grossa. Segametsad (Põhijaotustele 1102, 1112, 1122, 1132, 1142, 1152 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Kuival, mesotroofsel või niiskel pinnasel kasvav, looduslik okaspuu enamusega puistu, mille koosseisust 20-50% moodustavad lehtpuud. Näitajad: - looduslikult uuenenud; - minimaalne inimmõju; - seisvad surnud puud; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, kõrguse ja diameetriga; - tuulemurd ja -heide; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Asterodon ferruginosus, Diplomitoporus flavescens, Fomitopsis rosea, Ganoderma lucidum, Geastrum spp., Hericium coralloides, Leptoporus mollis, Multiclavula mucida, Phellinus ferrugineofuscus, Phellinus nigrolimitatus, Phlebia centrifuga, Pycnoporellus fulgens, Sarcosoma globosum, Skeletocutis stellae, Tremiscus helvelloides, Xylaria polymorpha; samblikud: Arthonia leucopellea, Chaenotheca brachypoda, Evernia divaricata, Evernia mesomorpha, Hypogymnia farinacea, Icmadophila ericetorum, Lecanactis abietina, Leptogium saturninum, Lobaria pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma spp., Parmeliella triptophylla, Peltigera collina, Ramalina thrausta; sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania trilobata, Frullania dilatata, Geocalyx graveolens, Hylocomium umbratum, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha, Lejeunea cavifolia, Lepidozia reptans, Metzgeria furcata, Neckera complanata, Neckera pennata, Nowellia curvifolia, Odontoschisma denudatum, Plagiothecium undulatum, Riccardia latifrons, Sphagnum wulfianum, Ulota crispa; mardikad: Acanthoderes clavipes, Agrilus ater, Agrilus mendax, Anoplodera variicornis, Calitys scabra, Callidium coriaceum, Ceruchus chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Dendrophagus crenatus, Descarpentriesina variolosa, Dicerca alni, Dicerca furcata, Hololepta plana, Leptura nigripes, Leptura thoracica, Necydalis major, Ostoma ferruginea, Peltis grossa, Platycerus spp., Saperda perforata, Xylotrechus rusticus. Laialehised metsad (Põhijaotustele 1103, 1143, 1153 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Kuival, mesotroofsel või niiskel pinnasel kasvav looduslik puistu, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher, pärn, jalakas, saar, künnapuu. Näitajad: - looduslikult uuenenud; - minimaalne inimmõju; - seisvad surnud puud; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, kõrguse ja diameetriga; - tuulemurd ja -heide; - häilud; - väga suured, õõnsustega puud. Tunnusliikide näiteid: seened: Ceriporia purpurea, Geastrum spp., Lindtneria trachyspora, Lycoperdon echinatum, Perenniporia medullapanis, Phellinus ferruginosus, Steccherinum robustius, Xylaria polymorpha, Xylobolus frustulatus; samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Chaenotheca chlorella, Chaenotheca phaeocephala, Cliostomum corrugatum, Cyphelium inquinans, Gyalecta ulmi, Lobaria pulmonaria, Megalaria grossa, Nephroma spp., Pertusaria pertusa, Sclerophora spp., Thelotrema lepadinum; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon viticulosus, Frullania dilatata, Isothecium alopecuroides, Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria furcata, Mnium hornum, Neckera complanata, Neckera pennata, Porella spp.; mardikad: Calosoma inquisitor, Cyrtoclytus capra, Gnorimus nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Mycetochara spp., Osmoderma eremita, Rhamnusium bicolor. Haavikud (Põhijaotustele 1123, 1144, 1155, 1173 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Kuival, mesotroofsel või niiskel pinnasel kasvav looduslik puistu, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad haavad. Näitajad: - looduslikult uuenenud; - seisvad surnud puud; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, suuruse ja diameetriga; - tuulemurd ja -heide; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Dentipellis fragilis, Hericium coralloides, Junghuhnia pseudozilingiana, Multiclavula mucida, Sistotrema raduloides, Skeletocutis odora, Tomentella crinalis; samblikud: Acrocordia gemmata, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Leptogium saturninum, Lobaria pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma spp., Parmeliella triptophylla, Peltigera collina; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Frullania dilatata, Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria furcata, Neckera complanata, Neckera pennata, Ulota crispa; mardikad: Acanthoderes clavipes, Agrilus ater, Ceruchus chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Descarpentriesina variolosa, Hololepta plana, Necydalis major, Saperda perforata, Xylotrechus rusticus. Teised lehtmetsad (Põhijaotustele 1104, 1124, 1145, 1156, 1163, 1202 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Looduslik puistu, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lehtpuud, lisatingimusega, et haava osakaal ning samuti laialeheliste puuliikide osakaal puistust on väiksem kui 50%. Näitajad: - looduslikult uuenenud; - seisvad surnud puud; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - tuulemurd ja -heide; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Dentipellis fragilis, Hericium coralloides, Junghuhnia pseudozilingiana, Multiclavula mucida, Sistotrema raduloides, Skeletocutis odora, Tomentella crinalis; samblikud: Acrocordia gemmata, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Leptogium saturninum, Lobaria pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma spp., Parmeliella triptophylla, Peltigera collina; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Frullania dilatata, Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria furcata, Neckera complanata, Neckera pennata, Ulota crispa; mardikad: Acanthoderes clavipes, Agrilus ater, Ceruchus chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Descarpentriesina variolosa, Hololepta plana, Necydalis major, Saperda perforata, Xylotrechus rusticus. Lepikud (Põhijaotustele 1154, 1162, 1172, 1201, 1232 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Perioodiliselt üleujutataval, niiskel mineraalsel või turbasel alal kasvav looduslik puistu, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lepad. Näitajad: - viljakas, liigniiske ala; - mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega; - puudel hästiarenenud tugijuured; - mets looduslikult uuenenud; - iseloomulik leppade uuenemine kännuvõsudest ja vanade puude jalamilt; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - esineb surnud või pehkinult seisvaid puid ning lamapuitu; - tuulemurd ja -heide; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Physisporinus vitreus, Phlebia subochracea; samblikud: Arthonia leucopellea, Arthonia vinosa, Chaenotheca brachypoda, Hypogymnia farinacea, Lecanactis abietina, Mycoblastus sanguinarius, Menegazzia terebrata, Thelotrema lepadinum; sammaltaimed: Bazzania trilobata, Geocalyx graveolens, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha, Mnium hornum, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata; mardikad: Ampedus nigroflavus, Ceruchus chrysomelinus, Dicerca alni, Peltis grossa. Kuusikud ja kuuse-segametsad (Põhijaotustele 1164, 1174, 1181, 1191, 1203, 1233 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Turbasel või niiskel pinnasel kasvav kuusik, kuuse- ja männi-segamets või okas- ja lehtpuu-segamets, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused. Näitajad: - viljakas, liigniiske ala; - mets looduslikult uuenenud; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, kõrguse ja diameetriga; - iseloomulikud aeglase kasvuga kuused; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - tuulemurd ja -heide; - häilud. Tunnusliikide näiteid: seened: Asterodon ferruginosus, Dentipellis fragilis, Eocronartium muscicola, Fomitopsis rosea, Leptoporus mollis, Perenniporia subacida, Phellinus ferrugineofuscus, Phellinus nigrolimitatus, Phlebia centrifuga, Physosporinus vitreus, Pycnoporellus fulgens, Skeletocutis odora, Skeletocutis stellae; samblikud: Arthonia leucopellea, Chaenotheca subroscida, Evernia divaricata, Evernia mesomorpha, Icmadophila ericetorum, Lecanactis abietina, Ramalina thrausta; sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania trilobata, Geocalyx graveolens, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha, Lepidozia reptans, Leucobryum glaucum, Nowellia curvifolia, Odontoschisma denudatum, Plagiothecium undulatum, Riccardia latifrons, Riccardia palmata, Sphagnum wulfianum, Splachnum ampullaceum; mardikad: Anoplodera variicornis, Calitys scabra, Callidium coriaceum, Ceruchus chrysomelinus, Ostoma ferruginea, Peltis grossa. Märgalade männikud ja kaasikud (Põhijaotustele 1175, 1182, 1192, 1211, 1221, 1234 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Männikud, männi- ja kase-segametsad ja kaasikud liigniisketel, enamasti toitainetevaestel pinnastel. Siia kuuluvad rabamännikud, metsa rabaks ülemineku alad jne. Näitajad: - pinnas liigniiske, kraavitamata; - mets looduslikult uuenenud; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, suuruse ja diameetriga; - iseloomulikud aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud; - oluline päikesele eksponeeritud vanade jämedate puude, kuivanud jämedate okste ja tüvede olemasolu. Tunnusliikide näiteid: seened: Diplomitoporus flavescens, Leptoporus mollis; samblikud: Hypogymnia farinacea, Mycoblastus sanguinarius; sammaltaimed: Nowellia curvifolia, Jamesoniella autumnalis, Splachnum ampullaceum. Laialehised metsad märgaladel (Põhijaotustele 1161, 1171, 1231 vastavad vääriselupaiga näitajad) Kirjeldus Õhukesel turbapinnasel või märjal mineraalsel (savisel) pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid. Näitajad: - viljakas, liigniiske, kraavitamata ala; - mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega; - puudel hästiarenenud tugijuured; - mets looduslikult uuenenud; - metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge; - puud erinevatest põlvkondadest, erineva vanuse, kõrguse ja diameetriga; - lamapuit erinevates lagunemisstaadiumides; - esineb vanu, suuremõõtmelisi puid. Tunnusliikide näiteid: seened: Ceriporia purpurea, Geastrum spp., Lindtneria trachyspora, Lycoperdon echinatum, Perenniporia medulla-panis, Phellinus ferruginosus, Physisporinus vitreus, Phlebia subochracea, Steccherinum robustius, Xylaria polymorpha, Xylobolus frustulatus; samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia leucopellea, Arthonia vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Chaenotheca chlorella, Cyphelium inquinans, Gyalecta ulmi, Lobaria pulmonaria, Megalaria grossa, Nephroma spp., Pertusaria pertusa, Sclerophora spp., Thelotrema lepadinum; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon viticulosus, Frullania dilatata, Isothecium alopecuroides, Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria furcata, Mnium hornum, Neckera complanata, Neckera pennata; mardikad: Calosoma inquisitor, Gnorimus nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Osmoderma eremita. 2000. Maastikuelementidega seotud võtmebiotoobid (vääriselupaigad) 2100. Looduslike jõgede ja ojade kaldanõlvad 2101. Järsud jõekaldad 2102. Laugjad jõekaldad 2103. Ojakaldad 2110. Tasased veekogude-äärsed metsad (lammimetsad) 2111. Madalad jõekaldad ja jõelammid 2112. Ojaäärsed lammid 2113. Muud kaldaäärsed metsad 2120. Teised vee poolt mõjutatud alad 2121. Ajutiste veekogude kaldad 2122. Allikalised alad 2123. Karbonaatsete soode ja märgade niitude äärsed metsad 2124. Kopratammide mõjualad 2130. Saared ja poolsaared 2131. Väike saar või poolsaar 2132. Saarelise asendiga märgala 2140. Järsakumetsad 2141. Klindimetsad 2142. Teised järsakumetsad 2150. Endised põlendikud 2160. Puisniit 2170. Sarapik 2180. Üksikud suured puud 2000. MAASTIKUELEMENTIDEGA SEOTUD VÄÄRISELUPAIGAD Näitajate loetelus on nimetatud põhijaotuse näitajatele lisanduvad täiendavad väärtused. 2100. Looduslike jõgede ja ojade kaldanõlvad 2101. Järsud jõekaldad Kirjeldus Jõekalda tõusunurk on üle 35E. Kallas on kaetud metsaga või esinevad liiva- või paekivipaljandid. Jõgi on laiem kui 2 meetrit. 2102. Laugjad jõekaldad Kirjeldus Jõekalda tõusunurk mahub vahemikku 10-35E. Jõgi on laiem kui 2 meetrit. 2103. Ojakaldad: Kirjeldus Ojakalda tõusunurk ületab 10E. Oja on kitsam kui 2 meetrit. Näitajad: - stabiilselt niiske mikrokliima; - pinnaseerosioon; - järskkallastel paljandub lähtekivim; - omapärase võra ja juurestikuga puud. Tunnusliikide näiteid: sammaltaimed: Geocalyx graveolens, Mnium hornum, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata. 2110. Tasased veekogude-äärsed metsad (lammimetsad) 2111. Madalad jõekaldad ja jõelammid Kirjeldus Jõgi on laiem kui 2 meetrit. 2112. Ojaäärsed lammid Kirjeldus Oja on kitsam kui 2 meetrit. 2113. Muud kaldaäärsed metsad Kirjeldus Väikeste metsajärvede ja tiikide kaldaalad. Näitajad: - ala on kraavitamata; - pinnase kõrge toitainesisaldus; - esineb alluviaalseid setteid; - stabiilselt niiske mikrokliima; - ala perioodiliselt mõjutavad üleujutused ja jää. 2120. Teised veest mõjutatud alad 2121. Ajutiste veekogude kaldad Kirjeldus Ajutised ojad, nired, madalad lohud ja orukesed täituvad veega ainult tugevate vihmasadude või lume sulamise järel. Näitajad: - perioodiliselt liigniiske ala; - mulla kõrge toitainesisaldus. 2122. Allikalised alad Kirjeldus - allikas on üksik põhjavee väljumiskoht; - allikkond on laialdane põhjavee väljumiskoht, kus võib olla mitu allikat; - allikaline ala on soostunud põhjavee hajusa väljavoolu koht, kus algallikat pole näha. Näitajad: - ümbrus on kraavitamata ja ilma ehitusteta; - muld toitaineterikas; - allika lähiümbruse temperatuur püsib aastaringselt suhteliselt stabiilne. Tunnusliikide näiteid: samblad: Geocalyx graveolens, Helodium blandowii, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata, Trichocolea tomentella. 2123. Karbonaatsete soode ja märgade niitude äärsed metsad Kirjeldus Lagedad või (enamasti hõredalt) puudega kaetud madalsood või niisked niidud karbonaatsel pinnasel kasvavates metsades. Näitajad: - karbonaatse pinnase- ja põhjavee mõju; - stabiilselt niiske mikrokliima; - ala kraavitamata. Tunnusliikide näiteid: sammaltaimed: Geocalyx graveolens, Hamatocaulis vernicosus, Helodium blandowii, Paludella squarrosa, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata. 2124. Kopratammide mõjualad Kirjeldus Iseloomulik järsult niiskemaks muutunud pinnas, halvenenud vee äravool, mida põhjustab märjalt alalt allavoolu takistav kobraste ehitatud tamm. Näitajad: - vääriselupaigana käsitletakse üleujutatud puistuid nõvades ja orgudes, st piiratud aladel, mitte tasaseid alasid, mis on hektarite kaupa vee all; - oluline on vee püsimine ka suvel, tegu ei ole kuivavate jõelammidega; - üleujutuse tagajärjel hukkunud, püsti seisev kuivanud mets; - tegemist on loodusliku veekoguga. Tunnusliikide näiteid: mardikad: Dicerca furcata, Melandrya dubia, Peltis grossa. 2130. Saared ja poolsaared 2131. Väike saar või poolsaar Kirjeldus Väikese saare või poolsaare pindala on alla 1,5 ha. Saarte all mõistetakse märgaladel paiknevaid mineraalpinnase laike ning veest ümbritsetud mitmesuguse pinnasega maismaa-alasid. Näitajad: - stabiilselt niiske mikrokliima; - geograafiline asukoht loob isoleerituse. 2132. Saarena asetsev märgala Kirjeldus Väikese märgala-saare pindala on alla 1,5 ha. Märgala-saarena mõistetakse siin eri tüüpi soid, rabasid, üleujutatavaid ja pilliroogu kasvanud alasid, mis on ümbritsetud metsaga. Näitajad: - ala on kraavitamata; - stabiilselt niiske mikrokliima; - hästi arenenud metsa ja märgala vahelised üleminekutsoonid. 2140. Järsakumetsad 2141. Pangametsad Kirjeldus Pangametsad kasvavad pangaalusel nõlvakul, klindilõhedes, enam kui 35-kraadise kaldega pangal ning kuni 10 meetrit pangaservast kaugemal. 2142. Teised järsakumetsad Kirjeldus Kõik teised metsad enam kui 35-kraadise kaldega nõlvadel, mis ei lange vooluveekogu suunas ning mille kõrgus on vähemalt 10 m. Näitajad: - omapärased pinnasetingimused (kõrge pH tase, suur lubjarikkus); - nõrgvesi; - pinnaseerosioon; - maalihked; - põhjapoolsetel nõlvadel stabiilselt niiske mikrokliima; - lõunapoolsed nõlvad päikesele avatud. Tunnusliikide näiteid: sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon viticulosus, Frullania dilatata, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha, Metzgeria furcata, Mnium hornum, Neckera pennata, Porella spp.; mardikad: Peltis grossa. 2150. Endised põlendikud Kirjeldus Selgete põlengu jälgedega metsaalad, st esineb põlenud surnud puid ning paljudel puudel on tulekahjustusi. Näitajad: - pärast tulekahju on mets taastunud looduslikult; - on säilinud söestunud tüveosi; - esineb jämedaid põlengu üle elanud puid; - esineb tulekahju järel vaiguga kattunud männitüvesid. Tunnusliigid: mardikad: Arhopalus tristis, Melanophila acuminata. 2160. Puisniit Kirjeldus Puisniit on hõre puistu, kus puud ja põõsad võivad paikneda väikeste gruppidena. Niitmine võib olla lõpetatud, aga võib ka jätkuda. Näitajad: - kinnikasvanud puisniitudes esineb üksikuid vanu, alt laasumata puid; - jätkuvalt niidetavate puisniitude rohurinde liigirikkus on suur, eriti rohkesti esineb kõrrelisi; - oluline on puude avatus päikesele. Tunnusliikide näiteid: Samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca chlorella, Gyalecta ulmi, Lobaria pulmonaria, Pertusaria pertusa, Sclerophora spp.; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Isothecium alopecuroides, Metzgeria furcata, Neckera pennata; mardikad: Agrilus mendax, Ampedus nigroflavus, Dicerca alni, Liocola marmorata, Lymexylon navale. 2170. Sarapik Kirjeldus Sarapik on sarapuu enamusega lehtpuusalu. Valdavalt on tegu endise põllumajanduskõlvikuga, mis on suktsessiooni käigus muutunud sarapikuks. Näitajad: - mosaiikne struktuur; - pikaajaline sarapuude järjepidevus; - esineb vanu sarapuid; - iseeneslik hõrenemine. Tunnusliikide näiteid: seened: Ceriporea purpurea, Ceriporia reticulata, Geastrum spp., Phellinus ferruginosus; sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Isothecium alopecuroides, Metzgeria furcata, Mnium hornum; mardikad: Melandrya dubia. 2180. Üksikud suured puud Kirjeldus Puu, mis omaette või koos sarnaste puude grupiga on piisavalt suur, et olla elupaigaks elupaigaspetsiifilise liigi elujõulisele populatsioonile. Näitajad: - väga vana ja suur puu või puude grupp; - väga suur surnult seisev või lamav puu; - esineb surnud oksi; - puudel, eriti tammedel, iseloomulikud augud ja õõnsused; - puude avatus päikesele. Tunnusliikide näiteid: samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca chlorella, Chaenotheca phaeocephala, Cliostomum corrugatum, Gyalecta ulmi, Lobaria pulmonaria, Pertusaria pertusa, Sclerophora spp.; mardikad: Boros schneideri, Cossonus cylindricus, Gnorimus nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Mycetochara spp., Mycetophagus quadripustulatus, Osmoderma eremita.