Märjamaa Vallavolikogu — Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Märjamaa vallas — KO, 86, 2206

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390, 393; 82, 480; 96, 565) § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) § 23 punkti 1 ja kuulanud ära volikogu sotsiaalkomisjoni seisukoha, Märjamaa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Märjamaa vallas» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Märjamaa Vallavolikogu 15. mai 2001. a määrus nr 10, Märjamaa Alevivolikogu 27. märtsi 2001. a määrus nr 11 ja Loodna Vallavolikogu 29. jaanuari 2001. a määrus nr 3. 3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. Volikogu esimees Allar OVIIR Kinnitatud Märjamaa Vallavolikogu 3. detsembri 2002. a määrusega nr 2 TÄIENDAVATE SOTSIAALTOETUSTE MAKSMISE KORD MÄRJAMAA VALLAS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab täiendavate sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, määramise ja maksmise korra Märjamaa vallas (edaspidi vald). 2. Täiendav sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on vallaeelarvest selleks ettenähtud summadest perekonna toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline toetus. 3. Toetust on õigus taotleda isikul, kelle elukohana Eesti rahvastikuregistris on registreeritud vald. 3.1. Isikutel, kellel puudub Eesti rahvastikuregistris registreeritud elukoht, on õigus toetust taotleda vältimatu sotsiaalabi ulatuses. 4. Toetust makstakse üldjuhul sotsiaalsete erivajadustega inimestele (perekondadele) vajalike kulutuste osaliseks või erandkorras täielikuks katmiseks, eesmärgiga säilitada taotleja või tema perekonna võimalikult iseseisev toimetulek ja hoidmaks ära abituse süvenemist. 5. Toetuste piirmäärad kehtestab Märjamaa Vallavalitsus igaks eelarveaastaks pärast vallaeelarve kinnitamist. II. MÕISTED 6. Toimetulek – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla. 7. Vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis sisaldavad vähemalt toitu, riietust ja ajutist peavarju. 8. Sotsiaalsete erivajadusega inimesteks loetakse väikese sissetulekuga isikuid (peresid), lasterikkaid peresid, puudega isikute peresid, seadusejärgsete ülalpidajateta vanureid ja vanemliku hoolitsuseta lapsi jt. III. TOETUSTE LIIGID 9. Toetuste liigid: 9.1. lastele makstavad toetused (makstakse välja lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale): 9.1.1. toimetuleku tagamiseks; 9.1.2. pere rehabilitatsioonituusiku osaliseks hüvitamiseks puudega lapsele; 9.1.3. abivahendite soetamise või rentimise osaliseks hüvitamiseks; 9.1.4. ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.1.5. suvelaagri tuusiku osaliseks hüvitamiseks; 9.1.6. lapse I klassi minekuks ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks; 9.1.7. huvitegevuse osaliseks hüvitamiseks; 9.1.8. töövihikute maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.1.9. haridustoetus: 9.1.9.1. parimad põhikooli lõpetajad; 9.1.9.2. parimad gümnaasiumi lõpetajad; 9.1.9.2.1. haridustoetust makstakse õpitulemuste alusel sõltumata perekonna sissetulekust. Toetuse maksmist korraldab vallavalitsus; 9.2. puuetega inimestele makstavad toetused: 9.2.1. toimetuleku tagamiseks; 9.2.2. rehabilitatsioonituusikute osaliseks hüvitamiseks; 9.2.3. abivahendite soetamise või rentimise osaliseks hüvitamiseks; 9.2.4. ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.2.5. kütte maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.3. eakatele makstavad toetused: 9.3.1. toimetuleku tagamiseks; 9.3.2. taastus-, pika- ja hooldusravi osaliseks hüvitamiseks; 9.3.3. abivahendite soetamise või rentimise osaliseks hüvitamiseks; 9.3.4. ravimite maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.3.5. kütte maksumuse osaliseks hüvitamiseks; 9.3.6. naabrihooldustoetus (naabrihooldus vormistatakse eaka inimese ja tema naabri ühise avalduse põhjal); 9.4. muud makstavad toetused: 9.4.1. erakorraliste eluasemekulude osaliseks hüvitamiseks; 9.4.2. õnnetusjuhtumite korral (tulekahju, kuriteo ohver, loodusõnnetus jms); 9.4.3. matuse korraldamiseks (makstakse välja matust korraldavale isikule); 9.4.4. toitlustamise osaliseks hüvitamiseks; 9.4.5. ürituste korraldamiseks ja üritustel osalemiseks (erivajadustega inimeste ürituste toetamiseks makstav toetus); 9.4.6. transpordikulude osaliseks hüvitamiseks (arsti juurde, rehabilitatsiooniasutusse, lastelaagrisse jms); 9.4.7. resotsialiseerimistoetus kinnipidamiskohast vabanenud isikule; 9.4.8. jõulutoetus; 9.4.9. muud toetused. IV. TOETUSE TAOTLEMINE 9.5. Toetuse taotleja esitab Märjamaa Vallavalitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab toetuse saamise vajadust. 9.6. Märjamaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonnal (edaspidi sotsiaalosakond) on vajadusel õigus nõuda taotlejalt perekonna sissetulekut tõendavaid dokumente või muid täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kümne päeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist. 9.7. Toetuse taotlused, millele ei ole ühe kuu jooksul avalduse esitamisest või kirjaliku teate saamisest arvates esitatud täiendavaid dokumente, vaadatakse nimetatud tähtaja möödumisel läbi esitatud dokumentide alusel. 9.8. Kui abivajaja ise ei ole esitanud avaldust toetuse saamiseks, on vajadusel avalduse esitamise õigus sotsiaalosakonnal. V. TOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE 9.9. Toetuse määramise aluseks on perekonna netosissetulek. Sissetulekute hulka arvatakse üksikisiku tulumaksu seaduse alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud, riiklike peretoetuste seadusega makstavad toetused (v.a lapse sünnitoetus ja koolitoetus), stipendiumid ja abirahad (v.a toimetulekutoetus ja täiendavad sotsiaaltoetused, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavad toetused). 9.10. Perekonna sissetulekute arvutamisel võetakse arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud, juhul kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid. 9.11. Toetus määratakse üldjuhul isikutele (perekondadele), kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri. 9.12. Õnnetusjuhtumite ja muude ettenägematute asjaolude puhul on õigus määrata ühekordset toetust ka suurema netosissetulekuga peredele. 9.13. Toetus määratakse taotleja avalduse ja sotsiaalosakonna poolt kontrollimise tulemusena olukorrale antud hinnangu alusel Märjamaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) korraldusega, milles on ära näidatud: 9.13.1. taotleja nimi; 9.13.2. taotleja elukoht; 9.13.3. toetuse suurus; 9.13.4. toetuse liik; 9.13.5. toetuse väljamaksmise viis. 9.14. Toetuse suurus sõltub vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekust ning taotleja konkreetsest vajadusest. 9.15. Vallavalitsusel on erandkorras õigus määrata toetusi ka määruses ettenägemata juhtudel või kinnitatud piirmäärasid ületavas summas. 9.16. Toetuse mittemääramise korral teatatakse sellest toetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, näidates ära keeldumise põhjuse. 9.17. Toetuse väljamaksmise aluseks on vallavalitsuse korraldus. 9.18. Toetus kantakse taotleja arveldusarvele või makstakse välja sularahas. Vajadusel on vallavalitsuse korralduse alusel õigus kanda toetus teenust osutava asutuse või isiku arvele. 9.19. Toetuse taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Andmete teadliku varjamise või valeandmete esitamise korral toetust ei maksta. Kui käesoleva määruse alusel makstud toetussummad on tingitud toetuse saaja kuritarvitusest, hüvitab toetuse saaja saadu vabatahtlikult. Kui alusetult saadud toetussummat ei hüvitata, nõutakse makstud summad tagasi kohtu korras.