Haridusminister — Hälvikute erikooli ja sanatoorsete koolide õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu kinnitamine Kehapuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan Kõnepuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (10 õppeaastat) Kõnepuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (11 õppeaastat) Kuulmispuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (11 õppeaastat) Kuulmispuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (12 õppeaastat

Hälvikute erikoolide ja sanatoorsete koolide õppeaastate arvu, õppeainete loendi ja õppetundide arvu kinnitamine Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 03. 07. 2001/37 (RTL 2001, 85, 1175) 16. 07. 2001. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497) paragrahvi 4 lõike 4 alusel haridusminister määrab: 1. Kinnitada kehapuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (juurde lisatud). 2. Kinnitada kõnepuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (10 õppeaastat) (juurde lisatud). 3. Kinnitada kõnepuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (11 õppeaastat) (juurde lisatud). 4. Kinnitada kuulmispuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (11 õppeaastat) (juurde lisatud). 5. Kinnitada kuulmispuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (12 õppeaastat; enne 1996/97. õppeaastat alustanud õpilastele) (juurde lisatud). 6. Kinnitada eesti õppekeelega kurtide põhikooli tunnijaotusplaan (12 õppeaastat; õpetamiseks totaalse kommunikatsiooni meetodil) (juurde lisatud). 7. Kinnitada vene õppekeelega kurtide põhikooli tunnijaotusplaan (12 õppeaastat; õpetamiseks totaalse kommunikatsiooni meetodil) (juurde lisatud). 8. Kinnitada kurtide põhikooli tunnijaotusplaan (10 õppeaastat; õpetamiseks kakskeelsel meetodil) (juurde lisatud). 9. Kinnitada nägemispuudega laste põhikooli tunnijaotusplaan (juurde lisatud). 10. Kinnitada vene õppekeelega abikooli tunnijaotusplaan (juurde lisatud). 11. Kinnitada toimetulekukooli tunnijaotusplaan (juurde lisatud). 12. Kinnitada hoolduskooli õppetöö korraldus (juurde lisatud). 13. Kinnitada koduõppel olevate abikooli õpilaste tunnijaotusplaan (juurde lisatud). 14. Sanatoorsed koolid ja tasanduskoolid koostavad tunnijaotusplaani lähtuvalt Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava põhikooli astme osast. 15. Tasanduskoolis toimuvad rütmikatunnid 1.-4. klassis 1-2 tundi nädalas muusikasaatjaga. Parandusõppe tunnid viiakse läbi vastavalt vajadusele individuaal- või rühmatööna 1.-6. klassis kolme nädalatunni ulatuses ja 7.-9 klassis ühe nädalatunni ulatuses klassi kohta. 16. Kõneravi vajavatele õpilastele toimub individuaal- ja rühmatöö logopeedi koostatud eriplaani alusel. 17. Gümnaasiumiklasside kohta koostavad keha-, kõne-, kuulmis-, nägemispuudega ja kurtide laste koolid tunnijaotusplaani lähtuvalt Eesti põhi- ja üldkeskhariduse riikliku õppekava gümnaasiumiastme osast. 18. Vene õppekeelega nägemispuudega laste kool töötab eesti vastava kooli tunnijaotusplaani alusel. Nägemispuudega laste koolides õpetatakse eesti keelt A-võõrkeelele ettenähtud tundide asemel. 19. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga nägemis-, kuulmis- või kehapuudega õpilasi õpetatakse vastavate koolide abi- või toimetulekuklassides selle kooli õpilaskontingendi spetsiifikat arvestavalt abikooli või toimetulekukooli tunnijaotusplaani ja vastavate õppekavade järgi kuni 9. klassini. 20. Vene õppekeelega toimetulekukool ja hoolduskool töötavad vastava eesti õppekeelega kooli tunnijaotusplaani alusel. 21. Kool võib õppenõukogu otsuse alusel mõnda ainet õpetada tunnijaotusplaanis ettenähtust suurema nädalatundide arvuga, jälgides, et õpilased õpiksid õppeaasta jooksul kõiki õppeaineid tunnijaotusplaaniga määratud mahus. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 KEHAPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Emakeel 7 7 7 6 6 5 5 4 4 5 A-võõrkeel 3 4 3 3 3 2 2 3 B-võõrkeel 3 2 4 3 3 Matemaatika 3 4 5 4 5 5 5 4 4 5 Loodusõpetus 2 2 2 2 Geograafia 1 1 2 2 Bioloogia 1 1 2 2 Keemia 1 1 2 2 Füüsika 1 2 2 Ajalugu 1 1 2 2 2 Inimese- ja Kodanikuõpetus(kodulugu) 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 Muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Tööõpetus/käsitöö, Kunst 3 3 3 3 1 1 1 1 1 1 Rütmika 1 1 1 1 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Valikained 1 1 2 2 4 Lubatud koormus 19 20 24 24 22 25 27 27 30 32 1. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 10. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 2. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Rühma suurus on 6-8 õpilast. Väiksema õpilaste arvu korral moodustatakse rühm mitme klassi õpilastest. 3. Kerge vaimse alaarenguga õpilasi õpetatakse põhihariduse lihtsustatud õppekava (abiõppe õppekava) alusel, mõõduka vaimse alaarenguga kehapuudega õpilasi õpetatakse toimetuleku õppekava alusel. 4. Raske liikumispuudega õpilastele toimub kehalise kasvatuse tunni ajal ravivõimlemine. Liidetud rühmade korral ei tohi rühma suurus ületada klassi täituvuse piirnormi. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 [RTL 2001, 85, 1175 – jõust. 16. 07. 2001] KÕNEPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (10 ÕPPEAASTAT) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Emakeel 8 10 10 9 9 8 7 7 5 5 A-võõrkeel 2 3 4 3 3 3 2 2 B-võõrkeel 2 2 2 Matemaatika 4 5 5 5 6 6 5 5 5 5 Loodusõpetus 2 2 2 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 Ajalugu 3 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 2 1 1 1 1 1 1 Keemia 3 3 Füüsika 2 2 2 Geograafia 2 2 2 2 Muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Kunst 1 1 1 1 1 1 Tööõpetus/käsitöö 2 2 2 2 2 2 2 2 3 4 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Valikaine 1 1 1 2 2 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 1. Ettevalmistusrühma võetakse 6-aastaseid raske kõnepuudega lapsi. 2. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 10. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Tööõpetuse õpperühma suurus on 8-10 õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. 4. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-9. klassis kahe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 5. Kõneravi tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna. Rühmad (2-4 õpilast) moodustatakse ühesuguse kõnepuudega õpilastest. Kõneravi tunnid toimuvad logopeedi koostatud eriplaani alusel 1.-4. klassis seitse tundi klassi kohta, 5.-7. klassis kuus tundi klassi kohta, 8-10. klassis viis tundi klassi kohta. 6. Valikainete õpperühma moodustamiseks peab olema vähemalt kuus õpilast. Õpperühma võib moodustada ka erinevate klasside vastava õppeaine huvilistest õpilastest. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 [RTL 2001, 85, 1175 – jõust. 16. 07. 2001] KÕNEPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (11 ÕPPEAASTAT; ENNE 1996/97. ÕPPEAASTAT ALUSTANUD ÕPILASTELE) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 6. 7. 8. 9. 10. 11. Emakeel 9 9 7 7 5 5 A-võõrkeel 4 4 4 3 2 2 B-võõrkeel 2 2 2 2 2 Matemaatika 6 5 5 5 5 5 Loodusõpetus 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 1 1 1 1 Keemia 3 3 Füüsika 2 2 2 Geograafia 2 2 2 2 Muusika 1 1 1 1 1 Kunst 1 Tööõpetus/käsitöö 2 2 2 3 3 4 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 Valikaine 1 1 2 2 2 2 Lubatud koormus 30 30 32 34 34 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse enne 1996/97. õ.a õpinguid alustanud õpilastele. 2. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 11. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on 8-10 õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. 4. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-9. klassis kahe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 5. Kõneravi tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna. Rühmad (2-4 õpilast) komplekteeritakse ühesuguse kõnepuudega õpilastest. Kõneravi tunnid toimuvad logopeedi koostatud eriplaani alusel 1.-4. klassis seitse tundi klassi kohta, 5.-7. klassis kuus tundi klassi kohta, 8.-11. klassis viis tundi klassi kohta. 6. Valikainete õpperühma moodustamiseks peab olema vähemalt kuus õpilast. Õpperühma võib moodustada ka erinevate klasside vastava õppeaine huvilistest õpilastest. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 [RTL 2001, 85, 1175 – jõust. 16. 07. 2001] KUULMISPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (11 ÕPPEAASTAT) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Emakeel 8 10 10 10 11 11 9 8 8 5 5 Võõrkeel 2 3 3 3 3 3 2 Matemaatika 4 4 5 5 6 6 5 5 5 5 5 Loodusõpetus 2 2 2 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 Keemia 3 3 Füüsika 2 2 2 Ajalugu 3 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 1 2 1 1 1 1 1 1 Geograafia 2 2 2 2 Kunst 1 1 1 1 1 1 1 Tööõpetus 1 1 2 2 2 2 2 2 3 3 4 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Rütmika 1 1 1 1 Valikaine 1 2 2 2 Hääldus- ja kuuldeõpe 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse koolides, kus kasutatakse audioverbaalset õppemeetodit. 2. Ettevalmistusrühma võetakse vastu 6-aastaseid kuulmispuudega lapsi. 3. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 11. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 4. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on 8-10 õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. 5. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-9. klassis kahe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 6. Hääldus- ja kuuldeõppe tunnid toimuvad 1.-5. klassis individuaaltööna kahe tunni ulatuses õpilase kohta, 6.-11. klassis rühmatööna (2-3 õpilast) kahe tunni ulatuses rühma kohta nädalas. Rütmikatunnid toimuvad muusikasaatjaga. Nendeks tundideks klassi rühmadeks ei jaotata. 7. Valikainete õpperühma moodustamiseks peab olema vähemalt kuus õpilast. Õpperühma võib moodustada ka erinevate klasside vastava õppeaine huvilistest õpilastest. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 [RTL 2001, 85, 1175 – jõust. 16. 07. 2001] KUULMISPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (12 ÕPPEAASTAT; ENNE 1996/97. ÕPPEAASTAT ALUSTANUD ÕPILASTELE) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Emakeel 12 10 10 10 7 7 6 Võõrkeel 3 3 3 3 2 2 2 Matemaatika 6 5 5 6 5 5 5 Loodusõpetus 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 Keemia 2 2 2 Füüsika 2 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 1 1 1 1 1 1 Geograafia 2 2 2 2 2 Kunst 1 1 Tööõpetus 2 2 2 3 3 3 4 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 Rütmika Valikaine 1 1 2 2 2 Hääldus- ja kuuldeõpe 2 2 2 2 2 2 2 Lubatud koormus 30 30 32 34 34 34 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse enne 1996/97. õ.a õpinguid alustanud õpilastele. 2. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse koolides, kus kasutatakse audioverbaalset õppemeetodit. 3. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 12. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 4. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on 8-10 õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. 5. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-9. klassis kahe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 6. Hääldus- ja kuuldeõppe tunnid toimuvad 1.-5. klassis individuaaltööna kahe tunni ulatuses õpilase kohta, 6.-12. klassis rühmatööna (2-3 õpilast) kahe tunni ulatuses rühma kohta nädalas. 7. Rütmikatunnid toimuvad muusikasaatjaga. Nendeks tundideks klassi rühmadeks ei jaotata. 8. Valikainete õpperühma moodustamiseks peab olema vähemalt kuus õpilast. Õpperühma võib moodustada ka erinevate klasside vastava õppeaine huvilistest õpilastest. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 EESTI ÕPPEKEELEGA KURTIDE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (ÕPETAMISEKS TOTAALSE KOMMUNIKATSIOONI MEETODIL) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Emakeel 7 9 10 10 12 14 12 12 12 11 11 11 Võõrkeel 3 3 3 3 2 2 Matemaatika 3 4 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 Loodusõpetus 2 2 Geograafia 2 2 2 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 2 Keemia 2 1 1 1 Füüsika 2 2 2 Kunst 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 Kehaline Kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Käsitöö/ Tööõpetus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 3 3 Inimese- ja Kodanikuõpetus (kodulugu) 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 Individuaalsed hääldustunnid 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 34 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse koolides, kus õpetamisel kasutatakse totaalse kommunikatsiooni meetodit. 2. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 12. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Kui õpilaste arv rühmas on alla kaheksa õpilase, liidetakse mitme klassi õpilased ühte rühma. 4. Hääldustöö tunnid toimuvad individuaaltööna. 5. Liitpuuetega kurte õpetatakse individuaalsete õppekavade alusel lähtuvalt õpilase erivajadustest. Õppekava koostab antud klassi õpetaja. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 VENE ÕPPEKEELEGA KURTIDE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (ÕPETAMISEKS TOTAALSE KOMMUNIKATSIOONI MEETODIL) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Emakeel 7 9 9 9 9 9 8 10 9 8 9 9 Eesti keel 1 1 3 4 4 4 4 3 3 3 Matemaatika 3 4 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 Loodusõpetus 2 2 Geograafia 2 2 2 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 2 2 2 Keemia 3\1 3\1 1 1 Füüsika 2 2 2 Kunst 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Käsitöö/ tööõpetus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 2 Kodulugu Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 Individuaalsed hääldustöö 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 Viipekeele arendus 1 1 1 2\4 2\4 2 2 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 34 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse koolides, kus õpetamisel kasutatakse totaalse kommunikatsiooni meetodit. 2. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 12. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Kui õpilaste arv rühmas on alla kaheksa õpilase, liidetakse mitme klassi õpilased ühte rühma. 4. Hääldustöö tunnid toimuvad individuaaltööna. 5. Liitpuuetega kurte õpetatakse individuaalsete õppekavade alusel lähtuvalt õpilase erivajadustest. Õppekava koostab antud klassi õpetaja. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 KURTIDE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN (ÕPETAMISEKS KAKSKEELSEL MEETODIL) Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Viipekeel 3 3 3 3 2 2 2 2 1 1 Eesti keel 2 3 4/5 6 7 8 7 6/7 6 7 Võõrkeel 3 3 3 3 Matemaatika 3 3 4 5 5 5 5 5/4 5 5 Loodusõpetus 1 1 2 2 2 2 Geograafia 2 2 2 2/1 Bioloogia 2 2 2 1/2 Keemia 2 3 Füüsika 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 1 1 1 1 1 Hääldus- ja Kuuldeõpe 3 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Kunst 3 3 3/2 2 2 2 1 1 1 1 Tööõpetus, käsitöö 1 1 1 2 2 2 2 2 2 2 Kehaline kasvatus 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 Lubatud koormus 20 20 23 25 25 28 30 30 32 34 1. Käesolevat tunnijaotusplaani rakendatakse koolides, kus õppetöö toimub kakskeelsel õpetusmeetodil. 2. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 10. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. Eesti keele lõpueksam toimub kui võõrkeele eksam. 3. Hääldus- ja kuuldeõpe toimub individuaaltööna. 4. Vajadusel võib kooli õppenõukogu otsusega 1-2 hääldus- ja kuuldeõppe tundi nädalas kasutada rühmatöö vormis laste järele- ja etteõpetamiseks eesti keeles. 5. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on kaheksa õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 NÄGEMISPUUDEGA LASTE PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN Õppeaine Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Emakeel 6 8 7 6 6 5 5 4 4 4 A-võõrkeel 2 2 3 3 3 3 3 2 B-võõrkeel 3 3 3 3 2 Matemaatika 3 4 5 5 5 5 5 5 5 5 Loodusõpetus 1 2 2 2 2 2 1 Geograafia 2 2 2 2 2 Bioloogia 2 2 2 1 Keemia 2 2 2 Füüsika 2 2 2 Ajalugu 2 2 2 2 2 2 Inimese- ja kodanikuõpetus (kodulugu) 1 1 1 1 1 1 1 1 3 Muusika 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 Kunst 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 Tööõpetus 1 1 2 2 2 2 2 2 4 4 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Rütmika 1 1 1 1 1 1 Orienteerumisõpetus 1 Valikained 1 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 34 1. Põhikooli lõpueksamid toimuvad 10. klassi lõpus haridusministri määrusega kehtestatud korras. 2. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühmad (8-10 õpilast) moodustatakse tööliikide järgi, arvestades õpilaste vaimseid ja kehalisi võimeid ning arstide soovitusi. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse õpperühm mitme klassi õpilastest. 3. Rütmikatunnid toimuvad muusikasaatjaga. Nendeks tundideks klassi rühmadeks ei jaotata. 4. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-4. klassis kahe nädalatunni ulatuses ja 6.-7. klassis ühe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 5. Käesolevas tunnijaotusplaanis nimetatud orienteerumisõpetus viiakse läbi igale pimedale õpilasele ühe nädalatunni ulatuses. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 VENE ÕPPEKEELEGA ABIKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN Õppeained Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 1. Vene keel 7 9 9 8 8 7 6 6 6 Eesti keel 2 2 2 3 4 4 4 2. Matemaatika 5 5 5 5 5 5 5 5 5 Füüsika ja keemia elementaarkursus 2 Kodulugu, loodusõpetus 1 1 1 1 2 2 2 2 1 Ajalugu, kodanikuõpetus 1 1 2 2 Geograafia 1 1 2 2 3. Muusika 1 1 1 1 1 1 1 Kunst 1 1 1 1 1 1 4. Tööõpetus/ käsitöö 2 2 2 3 6 6 7 7 9 Kehaline kasvatus 1 2 2 2 2 2 1 1 2 Rütmika 1 1 1 1 Elu- ja olustikuõpe 1 1 1 1 1 1 1 2 2 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 Tööpraktika (päevades) 5 10 10 15 1. Eesti õppekeelega abikool koostab tunnijaotusplaani vastavalt põhihariduse lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale), arvestades käesoleva tunnijaotusplaani punkte 2-9. 2. Abikoolis põhikooli lõpueksameid ei sooritata. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on 8-10 õpilast. Väiksema arvu õpilaste korral moodustatakse õpperühm mitme klassi õpilastest. 4. Üksikute õpilaste madalamaid võimeid ning arstide soovitusi arvestades või liitpuuete korral on lubatud koondada need õpilased eraldi tööõpetuse rühma täituvusega 4-6 õpilast. Selline rühm töötab 5.-6. klassis 4.-5. klassi õppekava alusel ja 7.-9. klassis 6.-7. klassi õppekava alusel. 5. Tööpraktika korraldatakse abikoolis kevadel pärast õppetöö lõppu. Vajadusel võib tööpraktika toimuda ka õppeaasta jooksul kindlatel aegadel, mille kool fikseerib iga klassi kohta peetavas õppetöö- ja praktikagraafikus. Sel juhul pikeneb õppetöö kevadel õppeaasta vältel läbiviidud praktikapäevade võrra. Tööpraktika kestvus päevas on 3-4 tundi. 6. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-6. klassis ühe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 7. Rütmikatunnid toimuvad muusikasaatjaga. Nendeks tundideks klassi rühmadeks ei jaotata. 8. Psüühiliste protsesside korrektsiooni tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna 1.-5. klassis ühe nädalatunni ulatuses klassi kohta. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 TOIMETULEKUKOOLI TUNNIJAOTUSPLAAN Õppeained Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Emakeel 5 5 6 6 7 7 7 8 8 Orienteerumisained 5 5 5 5 5 5 5 6 6 Matemaatika 3 4 4 4 5 5 5 5 5 Muusika 1 2 2 2 2 2 2 2 2 Kunst 2 2 1 1 1 1 1 1 Tööõpetus 3 2 3 4 6 8 8 8 10 Kehaline Kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Rütmika 1 1 1 1 Lubatud koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 34 1. Õpetamine toimub individuaalse õppekava alusel, mille koostab eripedagoog iga õpilase jaoks pärast tema põhjalikku ja mitmekülgset uuringut. Individuaalsete õppekavade koostamisel osalevad ka vanemad. 2. Käesolevas tunnijaotusplaanis nimetatud orienteerumisainete all mõeldakse järgmisi õppeaineid: kodulugu, geograafia, ajalugu ja kodanikuõpetus, füüsika, keemia ning olustikuõpetus. Loetletud ainete sisuelemente õpetatakse erinevate teemade (nt iseseisvumisõpetus; kodu, pere ja kool; inimese organism ja elutegevus; looduse tundmine jmt) vahendusel, mitte eraldi ainetena. 3. Tööõpetuse tunnid toimuvad alates 5. klassist poistele ja tüdrukutele eraldi. Õpperühma suurus on 4-7 õpilast. Väiksema õpilaste arvu puhul moodustatakse tööõpetuse õpperühm mitme klassi õpilastest. 4. Ravivõimlemise rühmad (4-6 õpilast) moodustatakse vastavalt meditsiinilistele näidustustele ja tunnid viiakse läbi 1.-6. klassis ühe nädalatunni ulatuses kehalise kasvatuse tundide arvelt. 5. Rütmikatunnid toimuvad muusikasaatjaga. Nendeks tundideks klassi rühmadeks ei jaotata. 6. Psüühiliste protsesside korrektsiooni tunnid toimuvad individuaal- või rühmatööna 1.-5. klassis ühe nädalatunni ulatuses klassi kohta. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 HOOLDUSKOOLI ÕPPETÖÖ KORRALDUS 1. Raske vaimse alaarenguga laste õpetamist ei planeerita ainete ja tundide kaupa, vaid tegevusvaldkondade ja nende alavaldkondadena. Tegevusvaldkonnad ja alavaldkonnad on järgmised: Tegevusvaldkonnad Alavaldkonnad Motoorika arendamine Keha tunnetus. Üldmotoorika. Peenmotoorika. Silma ja käe koordinatsioon. Kommunikatsioon Kõneorganite motoorika. Orienteerumisrefleksi loomine. Väljenduste mõistmine. Eneseväljendus. Sotsiaalsete oskuste kujundamine Vastastikuse sotsiaalse mõjutuse ergutamine: füüsiline kontakt, silmside, naeratamine, muu aktiivne vastastikune mõju lapse ja täiskasvanu vahel, muu aktiivne vastastikune mõju eakaaslaste vahel. Esemelise mõjutuse tekitamine. Eneseteenindamise ehk igapäevaste oskuste kujundamine Söömine: suu liigutused, söömine ja joomine, lauakombed. Puhtusekasvatus: WC kasutamine, pesemine. Riietumine: eeldused, lahtiriietumine, riidesse panemine, riietumistoimingute laiendamine. Tegutsemine ümbruses: kooli- ja kodutöödes osalemine, ümbruses orienteerumine. Kognitiivsed oskused Meelte arendamine. Eseme püsivus. Probleemi lahendamine. Põhjuslikud suhted ehk kausaalsus. Ruumilised suhted. Verbaalne väljendamine. Motoorne jäljendamine. Esemete kasutamine. Mäng. 2. Õpetamine toimub individuaalse õppekava järgi, mille koostab eripedagoog iga õpilase jaoks pärast õpilase põhjalikku ja mitmekülgset uuringut. Individuaalsete õppekavade koostamise juures osalevad ka lapsevanemad (eestkostjad). 3. Õpilase nädalakoormus hoolduskoolis on 1.-3. õppeaastal 20 tundi, 4.-6. õppeaastal 22 tundi ja 7.-9. õppeaastal 24 tundi. 4. Õpilase uuringuid ja arengut kajastatakse iga õpilase kohta peetavas diagnostilises vaatluspäevikus. 5. Õppetöö klassis toimub individuaaltööna, võimaluse piires ka grupitööna ning jaotub eripedagoogi poolt antud õpetuseks ja muu personali poolt tehtavaks arendustööks. Muu personali poolt tehtavat arendustööd planeerib ja juhendab eripedagoog ning see toimub kindlatel päevaplaanis näidatud aegadel. Kinnitatud haridusministri 2. juuli 1999. a määrusega nr 42 KODUÕPPEL OLEVATE ABIKOOLI ÕPILASTE TUNNIJAOTUSPLAAN Õppeained Õppetundide arv nädalas 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Emakeel 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Kodulugu, loodusõpetus 1,5 1,5 1,5 0,5 0,5 0,5 0,5 Võõrkeel 1 0,5 0,5 0,5 0,5 Matemaatika 3 3 2,5 2,5 2 1,5 1 1 1 Geograafia 1 0,5 0,5 0,5 Ajalugu 1 1 1 Lubatud koormus 8 8 7 7 7 6 6 6 6 Koduõpe toimub haridusministri määrusega kehtestatud korras.