Keskkonnaminister — "Metsa korraldamise juhendi" kinnitamine Metsa korraldamise juhend

"Metsa korraldamise juhendi" kinnitamine Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.04.2000/29 (RTL 2000, 50, 747) 08.05.2000 Määrus kehtestatakse Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel. Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 5 lõike 5 alusel määran: Kinnitada "Metsa korraldamise juhend" (juurde lisatud). Kinnitatud keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrusega nr 25 METSA KORRALDAMISE JUHEND I. METSA KORRALDAMISE OBJEKT 1. Metsa korraldamise objekt on mets, mille suhtes kohaldatakse metsaseadust ' 3 lõike 1 kohaselt. 2. Tulenevalt metsa korraldamise toimingust määratakse metsa korraldamise objekt järgmiselt: 1) metsa inventeerimisel sõltuvalt Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud eesmärgist haldus-, katastri- või majandamisüksuste kaupa; 2) metsa majandamiskava koostamisel metskondade või muude majandamisüksuste kaupa; 3) metsa majandamise soovituste koostamisel kinnistute kaupa; 4) metsa majandamise hindamisel sõltuvalt keskkonnaministri poolt määratud hindamise mahust haldus-, katastri- või majandamisüksuste kaupa. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 3. Konkreetse kalendriaasta metsa korraldamise objektid ja neil tehtavad toimingud (edaspidi metsakorraldustööd) määrab keskkonnaminister eelneva aasta 31. märtsiks. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 4. Metsakorraldustööde suunamiseks Keskkonnaministeerium: 1) koostab metsakorraldustööde ajakava; 2) korraldab riigihanke tööde teostajaks sobiva isiku (edaspidi metsa korraldaja) leidmiseks; 3) sõlmib metsa korraldajaga metsakorraldustööde tegemiseks riigi nimel lepingu (edaspidi metsakorraldustööde leping); 4) kontrollib metsakorraldustööde kvaliteeti. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] II. METSA KAARDISTAMISE TINGIMUSED 5. Metsa kaardistamisel kasutatakse LAMBERT-EST projektsiooni. 6. Metsa kaardistamine toimub mõõdus 1 : 10 000. Täiendav kaardistamise vajadus mõnes teises mõõtkavas lepitakse kokku metsakorraldustööde lepingus. 7. Metsakaart koostatakse digitaalse vektorkaardina ning seotakse Eesti põhikaardi võrgu koordinaatidega. 8. Metsa kaardistamise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan. 9. Kui katastriüksuste piirid on kantud Eesti põhikaardile või ortofotoplaanile, tuleb metsa kaardistamisel kasutada viimaseid alusplaanina. 10. Digitaalset aluskaarti tuleb eelistada tardkandjal olevale aluskaardile. 11. Põhikaardi vektorkujul olemasolu korral võetakse metsakaardile vajalikud põhikaardil kujutatud objektid põhikaardilt. Objektide koordinaadid peavad olema samad põhikaardi koordinaatidega. Vektorkujul põhikaardil puuduvad objektid tuleb kaardile kanda täpsusega, mille puhul koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 5 meetrit. 12. Vektorkujul põhikaardi puudumise korral tuleb objektid kaardile kanda sellise täpsusega, et koordinaadi veale vastav vahemaa looduses ei ületaks 10 meetrit. 13. Metsa kaardistamise tehniliseks aluseks on aero- või satelliitfotod. Fotosid kasutatakse aluskaardi situatsiooni täpsustamiseks, aluskaardil puuduvate situatsioonielementide asukoha määramiseks, eraldiste piiride dexifreerimiseks, topograafilise situatsiooni tunnetamiseks ning välitöödel täpseks orienteerumiseks. 14. Fotode mõõtkava peab vastama metsa kaardistamise mõõtkavale. 15. Fotode tellimine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus. Metsa korraldamiseks riigi poolt eraldatud vahenditest soetatud fotod säilitatakse metsa inventeerimisel saadud andmete alusel peetava riikliku registri juures. 16. Metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksuseks on eraldis. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on oma päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi osas kogu ulatuses piisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda erinevate eraldistena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini või mõne teise joonelemendiga. 17. Eraldise suuruse alampiir on 0,1 ha. 18. Metsa kaardistamisel tuleb üldkasutatavate leppemärkidena kasutada Eesti põhikaardi leppemärke. Metsa kaardistamisel kasutatavate leppemärkide klassifikaator on esitatud käesoleva juhendi lisas 1. 19. Digitaalsele metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid ning samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral). Eraldisepiirid kantakse kaardile eraldi kihina. Jõgede, ojade, kanalite ja veega kraavide puhul näidatakse kaardil vee voolusuund. Kui voolusuunda ei saa kujutada veekogu kallaste vahel, märgitakse see veekogu leppemärgi kõrval, kusjuures kraavide korral märgitakse voolusuund muldepoolsele küljele. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib kaardil kajastada ka muud informatsiooni. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 20. Tardkandjal metsakaardile kantakse piirid, teed, sihid, visiirid, liinid, veekogud, kraavid, hooned, tuletõrje veevõtukohad, võtmebiotoobid, samakõrgusjooned (põhikaardil olemasolu korral), vee voolusuunad, katastritunnused, kvartalite ja eraldiste numbrid, maakondade ja valdade nimetused, metsaomanike (riigimetsa korral riigimetsa majandajate) nimed, kaardi mõõtkava, metsa korraldamise välitööde aasta, kaardistamise eest vastutava isiku nimi ning kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga muu informatsioon. Kui ühe metsa korraldamise objekti metsakaart on mitmel lehel, näidatakse metsakaardil kaardilehe number. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 21. Metsakaardi alusel koostatakse vajaduse korral temaatilised (puistuplaan, metsamajanduslike tööde plaan jms) ja ülevaatekaardid (metskonna või muu majandamisüksuse või haldusüksuse metsade ülevaatekaart). 22. Metsa korraldaja fikseerib iga kaardi kohta kaardistamise eest vastutava isiku ning kaardistamistööde aja. 23. Kaartide koosseis, koopiate arv ning üleandmise ja levitamise tingimused määratakse metsakorraldustööde lepingus. III. METSA INVENTEERIMISE METOODIKA 24. Inventeerimise eesmärgi kinnitab keskkonnaminister. 25. Metsa inventeerimine statistilise valikmeetodiga seisneb vastavalt inventeerimise eesmärgile sobiva valimi leidmises, proovitükkide rajamises, vajalike mõõtmiste teostamises ning tulemuste üldistamises inventeerimisobjekti kui terviku kohta. 26. Valimi esinduslikkus ning mõõtmistäpsus peavad tagama mõõtmistulemuste üldistamise järel inventeerimise eesmärgi täitmiseks piisava usaldusväärsuse. 27. Metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste määramises eraldisel ning takseerandmete ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises. 28. Metsa inventeerimisel ülepinnalise takseerimise teel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala või teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmistega. 29. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas riigimetsas ning metsas, mille kohta puudub katastritunnus, jagatakse mets enne eraldiste piiritlemist sihtide, kraavide, teede, jõgede, ojade või teiste joonelementidega eraldatud metsaosadeks B kvartaliteks. Muude metsade kvartaliteks jagamine pole vajalik, kui metsaosa suurus võimaldab eraldiste numbrite järjestusest loogiliselt aru saada. 30. Eraldise kirjeldamine omaette üksusena on põhjendatud, kui eraldis vajab erinevat metsa majandamise viisi või selle takseertunnused erinevad naabereraldiste takseertunnustest vähemalt ühe takseertunnuse osas alljärgnevas ulatuses: 1) mõne puuliigi osatähtsus koosseisus erineb üle 20%; 2) enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta; 3) puistuelemendi rinnaspindala, puude arv hektari kohta või täius erineb üle 20%; 4) puistuelemendi kõrgus erineb üle 10%; 5) puistuelemendi hektaritagavara erineb üle 20%; 6) enamuspuuliigi päritolu on erinev; 7) eraldis kuulub metsakasvukohatüübilt erinevasse tüübirühma. 31. Tootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, boniteet, baaskõrgus (H100 või H50), puistu hektaritagavara, tagavara juurdekasv ning täius. Osa takseertunnuseid määratakse puistuelementide lõikes. Puistuelement on tekkeviisilt ühesugune puuliigi põlvkond, mis antud kasvutingimustes on ühtlaselt arenenud. Iga puistuelemendi kohta näidatakse takseerkirjelduses rinne, puuliik, koosseisukordaja, päritolu, keskmine vanus, tekkeaasta, keskmine kõrgus, keskmine rinnasdiameeter, rinnaspindala või puude arv hektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste kohta. Eraldisel hinnatakse lamapuidu kogus ning määratakse tuleohuklass. Juhul kui ülaltoodud takseerandmed ja -tunnused ei iseloomusta eraldist piisavalt, lisatakse eraldise oluliste iseärasuste kirjeldus. 32. Vähetootliku metsa kirjeldamisel on kohustuslikeks takseerandmeteks kvartali number (olemasolu korral), eraldise number, kõlvikuliik, eraldise pindala, metsakategooria, hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus, metsakasvukohatüüp, kuivenduse tunnus, liitus (täiuse asemel) ja tuleohuklass. Puuliikide kaupa näidatakse takseerkirjelduses koosseisukordaja ja keskmine kõrgus. Üksikpuude rinde esinemise korral kirjeldatakse see sarnaselt tootliku metsa kirjeldamisega. 33. Kvartalid nummerdatakse metskonna või muu majandamisüksuse piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab metskonna või muu majandamisüksuse loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema kvartalite numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 34. Eraldised nummerdatakse kvartali või kinnistu piires järjekorras, kusjuures numeratsioon algab kvartali või kinnistu loodenurgast ja lõpeb kagunurgas. Kui kinnistu koosneb mitmest maatükist, nummerdatakse eraldised maatükkide kaupa järjestikku. Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastatult võib säilitada varasema eraldiste numeratsiooni, lisades vajaduse korral täiendavaid numbreid. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 35. Kõlvikuliike eristatakse Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrusega nr 101 (RT I 1995, 32, 390) kinnitatud "Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra" kohaselt, v.a mets, mille puhul lähtutakse metsaseaduses toodud definitsioonist. Mets liigitatakse metsaseaduse paragrahvi 39 lõike 3 kohaselt tootlikuks ja vähetootlikuks metsaks. 36. Eraldise pindala hektarites arvutatakse eraldise piiripunktide koordinaatide järgi. 37. Metsakategooria määratakse metsa kasutamise eesmärgi põhjal, mis tuleneb planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) alusel kehtestatud planeeringust, õigusaktist või metsaomaniku tahtest. 38. Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjusena käsitletakse nimetatud puhul metsakategooriasse määramise alust. 39. Metsakasvukohatüüp määratakse mullaliigi ja taimkatte alusel vastavalt Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioonile (E. Lõhmus, Eesti metsakasvukohatüübid, Eesti NSV Agrotööstuskoondis, Tallinn, 1984). Mullaliigi määramiseks kasutatakse sondi või varem koostatud mullakaarti. Puistangualadel määratakse kasvukohatüüp puiste koostise järgi. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 40. Kuivenduse tunnus "k" määratakse kuivendatud aladele. 41. Boniteet määratakse välitöödel hinnanguliselt vastavalt käesoleva juhendi lisas 2 esitatud boniteerimistabelitele. 42. Baaskõrgus (H100 või H50) meetrites arvutatakse väliandmete alusel enamuspuuliigile. Baaskõrguse arvutamise mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 3. 43. Puistu hektaritagavara määratakse puistuelementide hektaritagavarade summana. Puistuelemendi hektaritagavara arvutatakse puistuelemendi kõrguse ning täiuse või rinnaspindala või puude arvu alusel. Tagavara arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Puistu hektaritagavara esitatakse tihumeetrites hektari kohta. 44. Puistu tagavara juurdekasv määratakse puistuelementide tagavara juurdekasvude summana. Tagavara juurdekasvu arvutamiseks kasutatavad matemaatilised mudelid on esitatud käesoleva juhendi lisas 5. Juurdekasv esitatakse tihumeetrites hektari kohta aastas. 45. Täius määratakse puistu esimesele ja teisele rindele rinde puude rinnaspindalade summa suhtena rinde koosseisu ja koostispuuliikide kõrguse järgi kaalutud normaalrinnaspindalasse. Juhul kui puistu looduslikud tingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopi kasutada, määratakse täius hinnanguliselt. Normaalrinnaspindalade summana kasutakse käesoleva juhendi lisas 6 antud standardtabelite rinnaspindala või selle alusel loodud mudelit. 46. Liitus määratakse puuliigi võrastikuga kaetud pindala suhtena eraldise pindalasse. 47. Rindelisus määratakse puistu ehituse järgi. Rinnetena eristatakse: 1) esimene rinne B puistu suurima kõrguse ja tagavaraga rinne, mille täius on vähemalt 0,3. Esimene rinne on puistu põhirinne; 2) teine rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on vahemikus 25...75% esimese rinde keskmisest kõrgusest, kusjuures rinde keskmine kõrgus on vähemalt 4 m; 3) järelkasvu rinne B rinne, mille keskmine kõrgus on kuni 4 m või alla 25% teise rinde või selle puudumise korral esimese rinde keskmisest kõrgusest ja millest võib loota tulevikupuude kasvu; 4) üksikpuude rinne B rinne, mis koosneb madala täiusega (alla 0,3) hõredalt paiknevatest, tavaliselt puistu põhirindest suurematest raielangile jäetud seemnepuudest või eelmisest metsapõlvest järgmisse jäetud säilikpuudest; 5) surnud puude rinne B rinne, mis koosneb püstiseisvatest surnud puudest. Mitmevanuselised puistud, millel on üks vertikaalselt liitunud võrastik ja kus pole võimalik rinnete eraldamine, kirjeldatakse põlvkondade viisi. Põlvkonnad eristatakse, kui nende vanuse erinevus on vähemalt 20 aastat. 48. Puuliik määratakse perekonna tasemel, välja arvatud künnapuu, haab, sanglepp ja hall lepp, mis määratakse liigi tasemel. Eestis väga vähe levinud puuliikide puhul näidatakse vaid, kas tegemist on okas- või lehtpuuga. Peapuuliik on antud kasvukohatingimustele kõige enam sobiv puuliik. Enamuspuuliik on esimese rinde suurima tagavaraga puuliik. Juhul kui viimane ei ole antud kasvukohale sobiv peapuuliik, määratakse peapuuliigiks selleks sobiv puuliik, kui selle tagavara on valmivates ja vanemates puistutes vähemalt 40% ja teistes puistutes vähemalt 30% puistu tagavarast. 49. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. Noorendikes ja vähetootliku metsa kirjeldamisel määratakse koosseisukordajad puude arvu omavahelise suhtena. Koosseisukordajad antakse protsentides. 50. Puistuelemendi keskmine vanus määratakse aastates puistuelemendi tekkeaastast arvates. Kui tekkeaasta ei ole täpselt teada, määratakse vanus aastaringide või männaste loendamisega, eelmise inventeerimise vanuseandmete või eksperthinnangu alusel. Kultiveeritud puuliikide vanus määratakse kultiveerimise aasta järgi arvestades uuendusviisi ja uuendusmaterjali. 51. Puistuelemendi tekkeaasta näidatakse, kui see on teada või kui seda on võimalik määrata täpsusega +B5 a. 52. Puistuelemendi keskmine kõrgus määratakse meetrites, mõõtes puistuelemendi keskmiste mudelpuude kõrguseid. Keskmine mudelpuu on normaalne puu, mille rinnasdiameeter vastab puistuelemendi puude rinnasdiameetrite ruutkeskmisele. 53. Puistuelemendi keskmine rinnasdiameeter määratakse sentimeetrites, mõõtes iga puistuelemendi keskmiste mudelpuude rinnasdiameetreid. 54. Rinnaspindala määratakse relaskoobi abil puistu esimesele ja teisele rindele. Rinnaspindala määratakse ruutmeetrites hektari kohta. 55. Puude arvu hektaril kasutatakse puistu tiheduse iseloomustamiseks noorendike ja üksikute puude inventeerimisel täiuse või rinnaspindala asemel ning kohustuslikuna järelkasvu rinde kirjeldamisel. Puude arv hektaril määratakse hinnanguliselt. 56. Päritolu järgi eristatakse loodusliku tekkega ja kultiveeritud puistuelemente. Loodusliku tekkega puistuelemendid liigitatakse tekkeviisi alusel seemne- ja võrsetekkelisteks. Kultiveeritud puuliigid liigitatakse kultiveerimise viisi alusel külvi- ja istutuskultuurideks. 57. Eraldisel kirjeldatakse majandamisotsuse vastuvõtmise seisukohalt olulised kahjustused. Kahjustuse iseloomustamiseks märgitakse kahjustatud puuliik, kahjustuse põhjus, kahjustatud puude osakaal protsentides ja kahjustusaste. 58. Lamapuidu kogus hinnatakse tihumeetrites hektari kohta. 59. Tuleohuklass määratakse vastavalt käesoleva juhendi lisas 7 toodud tabelile. 60. Takseertunnused, mida looduses ei määrata, kuid mis on tuletatavad teiste takseertunnuste järgi, leitakse arvutuslikult. 61. Ülepinnalisel takseerimisel ei tohi puuliikidel, mille tagavara moodustab enam kui 20% eraldisel kasvava puistu tagavarast, takseertunnuste määramise viga olla suurem kui: 1) kõrguse määramisel 10%, kui kõrgus on alla 15 m, siis 1,5 m; 2) rinnasdiameetri määramisel 10%, kui läbimõõt on alla 20 cm, siis 2 cm; 3) vanuse määramisel kuni 40-aastastes puistutes 5 aastat, 41- kuni 100-aastastes 10 aastat ja üle 100-aastastes 15 aastat; 4) rinnaspindala määramisel 13%; 5) koosseisu kordaja määramisel 15%. 62. Looduses määratavad takseertunnused peavad olema määratud sellise täpsusega, mis võimaldaks kasvava metsa tagavara määrata nii, et 2/3 juhtudel oleks tagavara määramise viga alla 15% ja ülejäänud juhtudel alla 20%. 63. Lisaks takseerandmetele tuleb eraldise takseerkirjelduses näidata eraldise asukoht (maakond ja vald), katastritunnus (olemasolu korral), omandivorm, metsaomaniku või -valdaja nimi või nimetus, metsaomaniku või -valdaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja nimi või nimetus, metsa korraldaja isiku- või registrikood, metsa korraldaja kontaktandmed (aadress, telefoninumber, faksinumber ja elektronposti aadress), taksaatori nimi ja isikukood, inventeerimise aeg (kuupäev, kuu ja aasta) ning inventeerimisviisi kirjeldus. 64. Metsa inventeerimisel kasutatavad klassifikaatorid on toodud käesoleva juhendi lisas 8. 65. Käesolevas juhendis nimetamata inventeerimisandmete kogumine sätestatakse metsakorraldustööde lepingus. IV. METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMINE 66. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel lähtutakse eraldise seisundist ja selle vastavusest metsa kasutamise eesmärgile. 67. Võimaldamaks metsaomaniku osalemist metsa majandamise soovituste koostamisel annab Keskkonnaministeerium informatsiooni konkreetse aasta metsa korraldamise objektidest ja metsa korraldamise tööde ajakavast Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 68. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel on metsa korraldaja kohustatud järgima õigusaktidest ja planeeringutest tulenevaid metsa majandamise kitsendusi ning arvestama metsa omaniku poolt metsa korraldamise tööde ajakavas määratud aja jooksul esitatud kirjalikke ettepanekuid. Ettepanekud esitatakse Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuste kaudu. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 69. Metsa majandamise viisid on lageraiesüsteem, turberaiesüsteem ja püsimetsasüsteem. 70. Vastavalt metsa majandamise viisile kavandatakse metsa uuendamise ja kasvatamise võtted, metsa kasutamise viisid, metsakaitse soovitused, bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud ning metsateede ehitamise soovitused. 71. Metsa uuendamiseks kavandatakse järgmised võtted: 1) uuendusraie; 2) metsaseemnete külvamine; 3) metsataimede istutamine; 4) looduslikule uuenemisele kaasaaitamine; 5) muud võtted, mis aitavad tagada metsa uuenemist. 72. Uuendusraie kavandamisel näidatakse raie liik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites. 73. Metsaseemnete külvamise kavandamisel näidatakse külvikohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid. 74. Metsataimede istutamise kavandamisel näidatakse istutuskohtade arv ja kultiveeritavad puuliigid. 75. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamise kavandamisel näidatakse kavandatavad abinõud. 76. Metsa kasvatamiseks kavandatakse järgmised võtted: 1) hooldusraie; 2) valikraie; 3) metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimine. 77. Hooldusraie kavandamisel näidatakse raieliik ja puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites. 78. Valikraie kavandamisel näidatakse puuliikide kaupa väljaraiutav tagavara tihumeetrites. 79. Metsamulla vee- ja toitereziimi reguleerimiseks kavandatakse: 1) kuivendussüsteemide hooldus; 2) väetamine. 80. Metsa kasutamise viisid määratakse vastavalt metsakategooriale. 81. Metsakaitse soovitustena kavandatakse: 1) tulekaitseribad; 2) tulekaitsebarjäärid; 3) tuletõrje veevõtukohad; 4) sanitaarraied; 5) juurepessualadel metsa uuendamisel haiguskindlama puuliigi valik; 6) putukarüüsteohtlikel aladel metsa uuendamisel tõrjeabinõude rakendamine; 7) muud keskkonnanõuetest tulenevad metsakaitse abinõud. 82. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõudena kavandatakse raietel säilikpuude ja lamapuidu jätmine ning riigimetsas osade lankide ülepõletamine. 83. Metsateede ehitamise soovitusena näidatakse eraldised, millele on metsa majandamiseks paremate tingimuste loomiseks otstarbekas rajada metsateed. 84. Kooskõlastatult riigimetsa majandajaga võib metsa korraldaja metsa majandamise kavas kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt. 85. Kooskõlastatult Keskkonnaministeeriumiga võib metsa korraldaja metsa majandamise soovitustes kavandada metsa majandamise võtteid käesolevas juhendis toodust detailsemalt. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 86. Metsa majandamise viiside ja võtete kavandamisel kasutatavad klassifikaatorid on antud käesoleva juhendi lisas 9. V. METSA RAIE MAHU ARVUTAMISE METOODIKA 87. Metsamajanduskavas näidatakse eraldiste kaupa metsa korraldamise hetkeseisuga järgneva kümne aasta jooksul maksimaalselt lubatav raie maht. 88. Metsa majandamise soovituses näidatakse eraldiste kaupa ja raieliikide viisi kavandatud raie maht. 89. Maksimaalselt lubatava metsa raie mahu määramisel lähtutakse metsa seisundist ning õigusaktidest ja planeeringutest tulenevatest metsa majandamise kitsendustest. 90. Metsa raie mahu kavandamisel lähtutakse täiendavalt küpsusvanusest, arvestuslangist, tagavara juurdekasvust, metsaomaniku poolt kirjalikult esitatud ettepanekutest, ökonoomsuse kriteeriumidest ning metsa majandamise headest tavadest. 91. Eestis enamlevinud puuliikide küpsusvanused ja nendest tulenevad arenguklassid on toodud käesoleva juhendi lisas 10. 92. Metsa majandamiskava või metsa majandamise soovituste koostamise objekti kohta arvutatakse käesoleva juhendi lisas 11 esitatud valemite järgi metsakategooriate viisi ühtlase kasutuse lank, küpsuslank, I vanuslank, II vanuslank, III vanuslank, integraallank, EBSAlank ning seisukorralank. Hoiumetsa kohta lanke ei arvutata. Arvestuslank määratakse arvutatud lankide keskmisena, täiustatud algoritmi järgi või eksperthinnangu alusel. Määratud arvestuslank ei tohi olla väiksem minimaalsest ja suurem maksimaalsest arvutatud langist. 93. Alla 1000 ha suuruse metsa korraldamise objekti kohta arvestuslanki ei arvutata. 94. Kavandatav raie maht ei tohi ületada tagavara juurdekasvu, välja arvatud: 1) väikestel, alla 50 ha suurustel metsa korraldamise objektidel; 2) metsa korraldamise objektidel, kus küpsete puistute osakaal objekti metsa pindalas on üle 20%. VI. METSA MAJANDAMISE HINDAMISE KORD 95. Metsa majandamise hinnang antakse: 1) õigusaktide nõuete järgimisele metsa uuendamisel, kasvatamisel ja kasutamisel ning metsakaitsel; 2) metsamajandamiskavade ja metsa majandamise soovituste vastavusele õigusaktide nõuetele. 96. Metsa majandamise hindamise mahu määrab igal konkreetsel kalendriaastal keskkonnaminister. [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] 97. Metsa majandamise hindamise metoodika määratakse sõltuvalt hindamise mahust metsakorraldustööde lepingus. Lisa 1 Metsa korraldamise juhendi juurde METSA KAARDISTAMISEL KASUTATAVAD LEPPEMÄRGID Metsakaardi leppemärkide klassifikaator Kood Leppemärk RGB kood Kirjeldus 1 (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,0,0 riigipiir 2 (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,0,0 maakonnapiir 3 (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,0,0 valla- või linnapiir 4 (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,0,0 katastriüksuse piir 5 (vt. RTL 1999, 69, 902) 120,0,120 kaitseala piir 6 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,128,0 reservaadipiir 7 (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,0,0 kõlvikupiir 8 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 majandamisüksuse piir 9 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 kvartalipiir 10 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 eraldisepiir 11 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 visiir 12 (vt. RTL 1999, 69, 902) 153,51,0 samakõrgusjoon 13 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 kraav laiusega 0...6 m 14 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 kraav laiusega 6,...110 m 15 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 / 0,0,255 kraav trassiga kuni 12 m 16 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 pinnastee 17 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 metsatee 18 (vt. RTL 1999, 69, 902) 153,51,0 kruusatee 19 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 maantee 20 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 raudtee 21 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 siht, trass 6...10 m 22 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 elektriliin 23 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,128,0 hekk või puuderida 24 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,128,0 võtmebiotoop 25 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 metskonna kontor 26 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 metsniku kordon 27 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 hoone 28 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 voolusuund 29 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 truup 30 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 tuletõrje veevõtukoht 31 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 eraldise piiri z-märk 32 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,128,0 looduslik rohumaa 33 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,0 põllumaa 34 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,128,0 põõsastik 35 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 madalsoo 36 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 siirdesoo 37 (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,0,255 raba Puistuplaani leppemärkide klassifikaator Kood Leppemärk RGB kood puuliik Kirjeldus MA (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,219,196 (255,149,79) mänd lagedad alad MS (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,219,196 (255,149,79) mänd selguseta alad MN (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,219,196 mänd noorendikud ML (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,184,138 mänd latimetsad MK (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,149,79 mänd keskealised metsad MV (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,114,21 mänd valmivad ja küpsed metsad KA (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,199,240 (211,88,211) kuusk lagedad alad KS (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,199,240 (211,88,211) kuusk selguseta alad KN (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,199,240 kuusk noorendikud KL (vt. RTL 1999, 69, 902) 226,144,226 kuusk latimetsad KK (vt. RTL 1999, 69, 902) 211,88,211 kuusk keskealised metsad KV (vt. RTL 1999, 69, 902) 197,33,197 kuusk valmivad ja küpsed metsad AA (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,255 (63,255,255) kask lagedad alad AS (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,255 (63,255,255) kask selguseta alad AN (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,255 kask noorendikud AL (vt. RTL 1999, 69, 902) 127,255,255 kask latimetsad AK (vt. RTL 1999, 69, 902) 63,255,255 kask keskealised metsad AV (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,250,250 kask valmivad ja küpsed metsad HA (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,191 (63,255,63) haab lagedad alad HS (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,191 (63,255,63) haab selguseta alad HN (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,191 haab noorendikud HL (vt. RTL 1999, 69, 902) 127,255,63 haab latimetsad HK (vt. RTL 1999, 69, 902) 63,255,63 haab keskealised metsad HV (vt. RTL 1999, 69, 902) 0,235,0 haab valmivad ja küpsed metsad TA (vt. RTL 1999, 69, 902) 207,207,207 (112,112,112) tamm lagedad alad TS (vt. RTL 1999, 69, 902) 207,207,207 (112,112,112) tamm selguseta alad TN (vt. RTL 1999, 69, 902) 207,207,207 tamm noorendikud TL (vt. RTL 1999, 69, 902) 160,160,160 tamm latimetsad TK (vt. RTL 1999, 69, 902) 112,112,112 tamm keskealised metsad TV (vt. RTL 1999, 69, 902) 65,65,65 tamm valmivad ja küpsed metsad SA (vt. RTL 1999, 69, 902) 196,226,231 (130,192,210) saar lagedad alad SS (vt. RTL 1999, 69, 902) 196,226,231 (130,192,210) saar selguseta alad SN (vt. RTL 1999, 69, 902) 196,226,231 saar noorendikud SL (vt. RTL 1999, 69, 902) 163,209,223 saar latimetsad SK (vt. RTL 1999, 69, 902) 130,192,210 saar keskealised metsad SV (vt. RTL 1999, 69, 902) 90,170,190 saar valmivad ja küpsed metsad LA (vt. RTL 1999, 69, 902) 227,194,255 (169,125,255) sanglepp lagedad alad LS (vt. RTL 1999, 69, 902) 227,194,255 (169,125,255) sanglepp selguseta alad LN (vt. RTL 1999, 69, 902) 227,194,255 sanglepp noorendikud LL (vt. RTL 1999, 69, 902) 198,155,255 sanglepp latimetsad LK (vt. RTL 1999, 69, 902) 169,125,255 sanglepp keskealised metsad LV (vt. RTL 1999, 69, 902) 128,85,255 sanglepp valmivad ja küpsed metsad VA (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,255,191 (255,255,63) hall lepp lagedad alad VS (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,255,191 (255,255,63) hall lepp selguseta alad VN (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,255,191 hall lepp noorendikud VK (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,255,95 hall lepp keskealised metsad VV (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,240,0 hall lepp valmivad ja küpsed metsad TX (vt. RTL 1999, 69, 902) 205,205,137 teised puuliigid SO (vt. RTL 1999, 69, 902) 194,255,227 (255,255,255) sood PS (vt. RTL 1999, 69, 902) 186,238,89 põõsastikud PA (vt. RTL 1999, 69, 902) 154,194,146 põllu- ja aiamaad JJ (vt. RTL 1999, 69, 902) 96,128,224 jõed ja järved XM (vt. RTL 1999, 69, 902) 169,169,140 muud maad Metsamajanduslike tööde plaani leppemärkide klassifikaator Kood Leppemärk RGB kood Kirjeldus LL (vt. RTL 1999, 69, 902) 211,88,211 lageraie looduslikule uuenemisele jätmisega LK (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,199,240 (127,255,255) lageraie kultiveerimisega LA (vt. RTL 1999, 69, 902) 240,199,240 (127,255,255) lageraie looduslikule uuendusele kaasaaitamisega TU (vt. RTL 1999, 69, 902) 127,255,255 turberaie VA (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,219,196 valgustusraie HR (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,149,79 harvendusraie SR (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,255,191 sanitaarraie VR (vt. RTL 1999, 69, 902) 205,255,255 valikraie RD (vt. RTL 1999, 69, 902) 255,100,100 raadamine KU (vt. RTL 1999, 69, 902) 191,255,191 kultiveerimine KH (vt. RTL 1999, 69, 902) (0,0,255) kuivendussüsteemide hooldus VT (vt. RTL 1999, 69, 902) (0,0,255) väetamine TR (vt. RTL 1999, 69, 902) (255,0,0) tulekaitseribade rajamine TB (vt. RTL 1999, 69, 902) (255,0,0) tulekaitsebarjääride rajamine TV (vt. RTL 1999, 69, 902) (255,0,0) tuletõrje veevõtukoha rajamine PT (vt. RTL 1999, 69, 902) (0,0,255) putukatõrjeabinõude rakendamine YP (vt. RTL 1999, 69, 902) (255,0,0) langi ülepõletamine TE (vt. RTL 1999, 69, 902) (128,0,0) metsatee ehitamine Lisa 2 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] BONITEERIMISTABELID Boniteediklasside kõrguste alampiirid okaspuudel ja kõvalehtpuudel (m) Vanus (a) Boniteet Ia I II III IV V Va 5 2,6 2,1 1,7 1,3 1,0 0,7 0,5 10 5,2 4,2 3,4 2,7 2,0 1,5 0,9 15 7,7 6,2 5,0 4,0 3,0 2,2 1,4 20 10,1 8,2 6,7 5,3 4,0 2,9 1,8 25 12,4 10,1 8,2 6,5 5,0 3,6 2,3 30 14,5 12,0 9,7 7,7 5,9 4,3 2,7 35 16,6 13,7 11,2 8,9 6,9 4,9 3,2 40 18,4 15,3 12,5 10,0 7,7 5,6 3,6 45 20,2 16,8 13,8 11,1 8,6 6,2 4,0 50 21,8 18,2 15,1 12,1 9,4 6,8 4,4 55 23,2 19,6 16,2 13,1 10,2 7,4 4,7 60 24,5 20,8 17,3 14,0 10,9 8,0 5,1 65 25,7 21,9 18,3 14,9 11,6 8,5 5,5 70 26,8 22,9 19,2 15,7 12,3 9,0 5,8 75 27,8 23,8 20,1 16,4 12,9 9,5 6,1 80 28,7 24,7 20,9 17,1 13,5 9,9 6,4 85 29,5 25,5 21,6 17,8 14,0 10,3 6,7 90 30,2 26,2 22,3 18,4 14,6 10,8 7,0 95 30,9 26,9 22,9 19,0 15,0 11,1 7,3 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 32,1 28,1 24,0 20,0 15,9 11,8 7,7 110 32,6 28,6 24,5 20,5 16,3 12,2 8,0 115 33,0 29,0 25,0 20,9 16,7 12,5 8,2 120 33,4 29,5 25,4 21,3 17,1 12,8 8,4 125 33,8 29,9 25,8 21,7 17,4 13,0 8,6 130 34,2 30,3 26,2 22,0 17,7 13,3 8,8 135 34,5 30,6 26,5 22,4 18,0 13,5 8,9 140 34,8 30,9 26,9 22,7 18,3 13,8 9,1 145 35,0 31,2 27,2 22,9 18,5 14,0 9,3 150 35,3 31,5 27,4 23,2 18,8 14,2 9,4 155 35,5 31,7 27,7 23,5 19,0 14,4 9,5 160 35,7 31,9 27,9 23,7 19,2 14,6 9,7 165 35,9 32,2 28,2 23,9 19,4 14,7 9,8 170 36,1 32,4 28,4 24,1 19,6 14,9 9,9 175 36,3 32,5 28,6 24,3 19,8 15,0 10,0 180 36,4 32,7 28,7 24,5 20,0 15,2 10,1 185 36,6 32,9 28,9 24,7 20,1 15,3 10,2 190 36,7 33,0 29,1 24,8 20,3 15,4 10,3 195 36,9 33,2 29,2 25,0 20,4 15,6 10,4 200 37,0 33,3 29,4 25,1 20,5 15,7 10,5 Boniteediklasside kõrguste alampiirid pehmelehtpuudel (m) Vanus (a) Boniteet Ia I II III IV V Va 5 3,5 2,9 2,3 1,8 1,4 1,0 0,6 10 7,0 5,7 4,6 3,6 2,7 2,0 1,2 15 10,2 8,3 6,7 5,3 4,0 2,9 1,8 20 13,2 10,8 8,8 6,9 5,3 3,8 2,4 25 15,8 13,1 10,6 8,5 6,5 4,6 2,9 30 18,2 15,1 12,4 9,9 7,6 5,4 3,5 35 20,3 16,9 13,9 11,2 8,6 6,2 3,9 40 22,1 18,5 15,3 12,3 9,5 6,9 4,4 45 23,6 20,0 16,5 13,4 10,4 7,5 4,8 50 25,0 21,2 17,6 14,3 11,1 8,1 5,2 55 26,1 22,3 18,6 15,1 11,8 8,6 5,5 60 27,1 23,2 19,5 15,9 12,4 9,1 5,8 65 28,0 24,0 20,2 16,5 13,0 9,5 6,1 70 28,7 24,7 20,9 17,1 13,5 9,9 6,4 75 29,3 25,3 21,4 17,6 13,9 10,2 6,6 80 29,9 25,9 22,0 18,1 14,3 10,5 6,8 85 30,4 26,4 22,4 18,5 14,6 10,8 7,0 90 30,8 26,8 22,8 18,9 15,0 11,1 7,2 95 31,2 27,2 23,2 19,2 15,2 11,3 7,4 100 31,5 27,5 23,5 19,5 15,5 11,5 7,5 105 31,8 27,8 23,8 19,8 15,7 11,7 7,6 110 32,1 28,1 24,1 20,0 15,9 11,9 7,8 115 32,3 28,3 24,3 20,2 16,1 12,0 7,9 120 32,5 28,5 24,5 20,4 16,3 12,2 8,0 125 32,7 28,7 24,7 20,6 16,5 12,3 8,1 130 32,9 28,9 24,9 20,8 16,6 12,4 8,1 135 33,0 29,0 25,0 20,9 16,7 12,5 8,2 140 33,1 29,2 25,2 21,0 16,9 12,6 8,3 145 33,3 29,3 25,3 21,2 17,0 12,7 8,4 150 33,4 29,4 25,4 21,3 17,1 12,8 8,4 155 33,5 29,5 25,5 21,4 17,2 12,9 8,5 160 33,6 29,6 25,6 21,5 17,3 12,9 8,5 165 33,7 29,7 25,7 21,6 17,3 13,0 8,6 170 33,8 29,8 25,8 21,6 17,4 13,1 8,6 175 33,8 29,9 25,9 21,7 17,5 13,1 8,7 180 33,9 30,0 25,9 21,8 17,5 13,2 8,7 185 34,0 30,0 26,0 21,9 17,6 13,2 8,7 190 34,0 30,1 26,1 21,9 17,6 13,3 8,8 195 34,1 30,2 26,1 22,0 17,7 13,3 8,8 200 34,1 30,2 26,2 22,0 17,7 13,3 8,8 Lisa 3 Metsa korraldamise juhendi juurde BAASKÕRGUSE ARVUTAMISE MUDELID 1. Baaskõrgus arvutatakse järgmise valemi järgi: (vt. RTL 1999, 69, 902) A - puistu vanus (a) H - puistu keskmine kõrgus (m) An - puistu vanus, mille kohta baaskõrgus arvutatakse (a) Hn - puistu baaskõrgus vanuses An (m) Kordajad b ja c võetakse vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja b c okaspuud ja kõvalehtpuud 25069 -487,90 pehmelehtpuud 7074 -131,34 2. Baaskõrguse H100 ja boniteedi vahel kehtivad järgmised seosed: boniteediklassi keskmine EQU boniteediklassi kõrguse alampiirile vastav EQU Kordaja bon võetakse vastavalt tabelile: Boniteet bon Ia 0 I 1 II 2 III 3 IV 4 V 5 Va 6 Lisa 4 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] TAGAVARA ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID 1. Puistud kõrgusega 5 ja enam meetrit a) M = H× G× F, kus b F = a + _+ c × ruutjuur H + d × ln(H) H b) M = Mn ×t, kus kase- ja pärnapuistutel Mn = a1 + b1 × H2 +c1 × H3 okaspuistutel ja teistel lehtpuistutel Mn = a1 + b1 × H +c1 × H2 2. Puistud kõrgusega alla 5 meetri M = 0,4 × G × (H + 3) M – puistu hektaritagavara (tm) H – puistu keskmine kõrgus (m) G – puistu rinnaspindalade summa (m2/ha) F – puistu keskmine rinnakõrguse vormiarv t – puistu täius Mn – vastava normaalpuistu tagavara (tm/ha) Kordajad a, b, c, d, a1, b1 ja c1 võetakse vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja a b c d a1 b1 c1 mänd, lehis, seedermänd –0,0309 2,5936 –0,0617 0,2107 –30,5946 16,6305 0,0254 kuusk, nulg, ebatsuuga, teised okaspuud 0,3495 1,5653 0 0,0172 –7,9880 9,2794 0,3473 kask, pärn 0,4193 0,8180 0 0 15,3442 0,7411 –0,0087 haab, sanglepp, hall lepp 0,8813 –0,5950 0,0437 –0,1969 –18,7579 8,3848 0,3233 tamm, saar, vaher, jalakas, teised lehtpuud 0,5993 0,9350 0,0286 –0,1006 –11,7131 8,4737 0,2767 Lisa 5 Metsa korraldamise juhendi juurde TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMISEKS KASUTATAVAD MATEMAATILISED MUDELID Tagavara juurdekasv arvutatakse järgmise valemi järgi: (vt. RTL 1999, 69, 902) jZM tagavara jooksev juurdekasv (tm/ha/a) A - puistu vanus (a) K - täiuseparand (kordaja) t - täius Kordajad a, b ja c võetakse vastavalt tabelile: Puuliik Kordaja Boniteet Ia I II III IV V Va mänd, a 1227 1090 979 843 715 408 367 lehis b 0,01972 0,01923 0,01780 0,01728 0,01605 0,02352 0,02081 c 1,924 1,978 1,989 2,113 2,263 3,766 3,635 kuusk, a 1370 1185 1047 930 967 585 nulg b 0,02373 0,02310 0,02281 0,02156 0,01129 0,01521 c 2,538 2,755 3,075 3,321 1,997 2,671 kask, a 800 712 626 536 372 269 170 sanglepp b 0,02695 0,02552 0,02374 0,02352 0,02107 0,02058 0,02028 c 2,035 2,126 2,215 2,451 1,962 2,028 2,282 haab, a 1038 918 770 621 436 302 pärn b 0,02681 0,02682 0,02382 0,02170 0,02418 0,02446 c 1,952 2,014 1,892 1,837 1,974 2,183 tamm a 1194 1194 753 608 460 325 325 b 0,01317 0,01317 0,02352 0,02241 0,02307 0,02307 0,02307 c 1,456 1,456 2,015 2,055 2,169 2,267 2,267 saar, a 1124 958 782 632 506 506 jalakas, b 0,01337 0,01256 0,01256 0,01264 0,01258 0,01258 vaher c 1,404 1,457 1,561 1,702 1,854 1,854 hall a 589 589 446 328 328 lepp, b 0,04130 0,04130 0,04381 0,04743 0,04743 remmelgas c 1,729 1,729 1,923 2,230 2,230 Kordaja b1 võetakse vastavalt tabelile: Puuliik Vanusegrupp kuni 30 a 30...100 a üle 100 a 10,44 kuusk, nulg 0,588 b1 = ------- + 0,24 0,344 A 1741 teised puuliigid 1,801 b1 = ------- - 0,133 0,041 A2 Lisa 6 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] STANDARDTABELID Puistu tagavara (tm) ja rinnaspindalade summa (m2/ha) täiusel 1,0 Kõrgus (m) Mänd, lehis, seedermänd Kuusk, nulg, ebastsuuga Kask, pärn Haab, sanglepp, hall lepp Tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa tagavara rinnaspindalade summa 2 11 5,4 10 4,8 8 4,0 9 4,3 8 4,2 3 21 8,6 21 8,8 16 6,6 18 7,5 18 7,3 4 35 12,5 30 10,8 25 8,8 28 10,1 27 9,8 5 55 16,0 46 13,2 30 10,3 33 12,2 41 11,8 6 69 18,4 60 15,6 38 11,4 45 13,9 51 13,1 7 87 21,3 74 17,5 47 12,5 57 15,4 62 14,4 8 104 23,4 89 19,2 57 13,6 70 16,8 74 15,7 9 121 25,2 105 20,8 68 14,8 84 18,1 86 16,9 10 139 26,9 120 22,0 80 16,0 98 19,3 100 18,1 11 156 28,0 137 23,3 93 17,2 112 20,4 114 19,3 12 172 29,0 154 24,5 108 18,4 127 21,5 129 20,4 13 189 29,9 171 25,6 122 19,5 143 22,6 144 21,5 14 205 30,6 189 26,7 138 20,6 160 23,7 160 22,5 15 224 31,5 209 27,8 154 21,7 178 24,8 176 23,5 16 241 32,2 229 28,9 172 22,8 195 25,8 193 24,4 17 258 32,7 250 30,0 190 23,9 215 27,0 210 25,4 18 276 33,3 271 31,0 208 24,9 234 28,0 229 26,4 19 294 33,8 293 32,0 227 25,8 255 29,1 248 27,4 20 311 34,3 316 33,0 245 26,6 277 30,3 267 28,3 21 329 34,7 340 34,0 263 27,3 299 31,4 288 29,3 22 347 35,1 364 34,9 281 28,0 321 32,4 309 30,2 23 366 35,6 389 35,9 300 28,7 345 33,5 330 31,1 24 384 36,0 415 36,8 320 29,4 370 34,7 352 32,0 25 403 36,4 442 37,8 339 30,0 395 35,7 375 32,9 26 421 36,7 469 38,7 360 30,7 422 36,9 398 33,8 27 439 37,0 496 39,6 381 31,4 448 37,9 421 34,6 28 457 37,3 525 40,5 402 32,0 474 38,9 445 35,4 29 475 37,6 553 41,3 423 32,6 501 39,9 469 36,2 30 492 37,8 583 42,2 443 33,1 526 40,7 493 36,9 31 510 38,0 613 43,1 464 33,6 554 41,6 518 37,7 32 527 38,2 645 44,0 487 34,2 580 42,4 543 38,4 33 545 38,4 676 44,8 509 34,7 607 43,2 568 39,1 34 563 38,6 709 45,7 531 35,2 636 44,1 594 39,8 35 580 38,8 743 46,6 553 35,7 666 45,0 620 40,5 Lisa 7 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] TULEOHUKLASSID Metsakasvukohatüüp Puuliik Arenguklass Tuleohuklass leesikaloo, kastikuloo, sambliku, kanarbiku okaspuud kõik arenguklassid I tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad II tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass pohla, sinilille, jänesekapsa, jänesekapsa-pohla, jänesekapsa-mustika, mustika, sinika okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad I tuleohuklass mänd, lehis keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad II tuleohuklass ülejäänud okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass naadi mänd, lehis kõik arenguklassid III tuleohuklass ülejäänud okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass ülejäänud okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass lehtpuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass lehtpuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass karusambla-mustika, karusambla, osja, tarna, lubikaloo okaspuud kõik arenguklassid III tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklass kuivendatud karusambla-mustika, kuivendatud karusambla, kuivendatud osja, kuivendatud tarna, kuivendatud lubikaloo okaspuud kõik arenguklassid II tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklass sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, kõdusoo, raba, madalsoo, siirdesoo okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad III tuleohuklass okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad IV tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid V tuleohuklass kuivendatud sõnajala, kuivendatud angervaksa, kuivendatud tarna-angervaksa, kuivendatud lodu, kuivendatud kõdusoo, kuivendatud raba, kuivendatud madalsoo, kuivendatud siirdesoo okaspuud lagedad alad, selguseta alad, noorendikud, latimetsad II tuleohuklass okaspuud keskealised metsad, valmivad metsad, küpsed metsad III tuleohuklass lehtpuud kõik arenguklassid IV tuleohuklass kivine puistang, saviliivane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid III tuleohuklass Liivane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid I tuleohuklass Turbane puistang kõik puuliigid kõik arenguklassid II tuleohuklass Lisa 8 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] METSA INVENTEERIMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID Omandivorm Kood Nimetus Kirjeldus F eramets, füüsilise isiku füüsilisele isikule kuuluv eramets J eramets, juriidilise isiku eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluv eramets Y eramets, ühisomand eraõiguslike isikute ühisomandis olev mets R riigimets, RMK Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev riigimets T riigimets, ajutiselt jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ja tagastamisele või erastamisele kuuluv mets X riigimets, muu riigile kuuluv mets, välja arvatud Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olev mets ja jätkuvalt riigiomandis olev õigusvastaselt võõrandatud ning tagastamisele või erastamisele kuuluv mets M munitsipaalmets kohalikule omavalitsusele kuuluv mets A muu avalik-õiguslik mets teistele avalik-õiguslikele isikutele kuuluv mets Kõlvikuliik Kood Nimetus Kirjeldus MT tootlik metsamaa MV vähetootlik metsamaa PS põõsastik SO soo PM põllumaa RM looduslik rohumaa VM viljapuu-marjaaed TA taimla SE seemla JA järv JG jõgi VH veehoidla, tiik OU õuemaa PK park KJ karjäär PV pinnaveeala XM muu maa Metsakategooria Kood Nimetus Kirjeldus H hoiumets K kaitsemets T tulundusmets Hoiu- või kaitsemetsaks määramise põhjus Kood Nimetus Kirjeldus Q õigusakt O omaniku tahe R kaitseala loodusreservaat S kaitseala sihtkaitsevöönd V piiranguvöönd K kallas, rand A allikad, surveline põhjavesi I infiltratsiooniala J joogiveehaare U uuristus- ja tuuleohtlik ala L looala M muinsuskaitseobjekt P planeeringuga määratud Metsakasvukohatüüp Kood Nimetus Kirjeldus Ll leesikaloo Kl kastikuloo Lu lubikaloo Sm sambliku Kn kanarbiku Sn sinika Ph pohla Jp jänesekapsa-pohla Ms mustika Jm jänesekapsa-mustika Km karusambla-mustika Kr karusambla Jk jänesekapsa Sl sinilille Nd naadi Sj sõnajala An angervaksa Ta tarna-angervaksa Os osja Tr tarna Ld lodu Ks kõdusoo Md madalsoo Ss siirdesoo Rb raba Lp liivane puistang Kp kivine puistang Sp saviliivane puistang Tp turbane puistang Boniteet Kood Nimetus Kirjeldus 0 Ia boniteet 1 I boniteet 2 II boniteet 3 III boniteet 4 IV boniteet 5 V boniteet 6 Va boniteet Rinne Kood Nimetus Kirjeldus 1 esimene rinne 2 teine rinne J järelkasvu rinne Y üksikpuude rinne S surnud puude rinne Puuliik Kood Nimetus Kirjeldus Ma mänd Ku kuusk Nu nulg Lh lehis Sd seedermänd Ts ebatsuuga Ta tamm Sa saar Va vaher Ja jalakas Kp künnapuu Ks kask Hb haab Lm sanglepp Lv hall lepp Pn pärn Pp pappel Re remmelgas To teised okaspuuliigid Tl teised lehtpuuliigid Päritolu Kood Nimetus Kirjeldus K külvikultuur I istutuskultuur S seemnetekkeline V võrstekkeline Kahjustuste põhjus Kood Nimetus Kirjeldus 1 tuli 2 üleujutus 3 tuuleheide 4 tormimurd 5 vaalimine 6 külmakahjustus 7 lumemurd 10 põder 11 metskits 12 metssiga 13 hirv 14 kobras 20 latipihklane 21 säsiürask 22 kooreürask 23 hiidürask 24 juureürask 25 männikärsakas 26 koorelutikas 27 mai- või juunipõrnikas 28 külmaliblikas 29 tammemähkur 30 männivaablane 31 männivaksik 40 juurepess 41 männitaelik 42 külmaseen 43 männi koorepõletik 44 haavataelik 45 lehisevähk 46 saarevähk 47 võrsevähk 50 teised 52 langala Kahjustusaste Kood Nimetus Kirjeldus N nõrk kahjustus ei pidurda puude kasvu K keskmine kahjustuse tagajärjel juurdekasv aeglustub T tugev kahjustuse tagajärjel juurdekasv peatub V väga tugev kahjustuse tagajärjel puud hävivad Tuleohuklass Kood Nimetus Kirjeldus 1 I tuleohuklass väga suur tuleoht 2 II tuleohuklass suur tuleoht 3 III tuleohuklass keskmine tuleoht 4 IV tuleohuklass väike tuleoht 5 V tuleohuklass väga väike tuleoht Iseärasus Kood Nimetus Kirjeldus YU üleujutatav LP ligipääsmatu RT raied ainult talvetingimustes KE koosseis ebaühtlane AE vanus ebaühtlane HE kõrgus ebaühtlane DE rinnadiameeter ebaühtlane TE täius või liitus ebaühtlane JE järelkasv ebaühtlane BE boniteet ebaühtlane KV kasvukohatüüp varieerub XB ei vasta boniteerimitabelile VB eraldisel võtmebiotoop K2 kuus osaliselt teises rindes Lisa 9 Metsa korraldamise juhendi juurde METSA MAJANDAMISE VIISIDE JA VÕTETE KAVANDAMISEL KASUTATAVAD KLASSIFIKAATORID Metsa kasutamise eesmärgid Kood Nimetus Kirjeldus L loodusobjektide hoidmine K keskkonnaseisundi kaitsmine M majandusliku tulu saamine Kavandatavad metsa majandamise viisid Kood Nimetus Kirjeldus L lageraiesüsteem T turberaiesüsteem P püsimetsasüsteem Kavandatavad metsa kasutamise viisid Kood Nimetus Kirjeldus L looduse kaitse kaitstavate loodusobjektide hoidmine K keskkonnakaitse maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine S sanitaarkaitse inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest R rekreatsioon inimese puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine M kõrvalkasutus puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine T teadus- ja õppetöö P puidu saamine J jahindus X riigikaitse Kavandatavad metsa majandamise võtted Kood Nimetus Kirjeldus LR lageraie AR aegjärkne raie HL häilraie VE veerraie VA valgustusraie HR harvendusraie SR sanitaarraie VR valikraie KR koridoride raiumine LA laasimine KV külv IS istutamine MM maapinna mineraliseerimine LK looduslikule uuenemisele kaasaaitamise muud abinõud (peale maapinna mineraliseerimise) LU looduslikule uuenemisele jätmine XU muud uuendamise viisid HD kultuuride hooldamine KH kuivendussüsteemide hooldamine VT väetamine TR tulekaitseribade rajamine TB tulekaitsebarjääride rajamine TV tuletõrje veevõtukoha rajamine PT putukatõrjeabinõude rakendamine XK muude metsakaitseabinõude rakendamine TE metsatee ehitamine LJ lamapuidu jätmine SJ säilikpuude jätmine YP langi ülepõletamine XB muud bioloogilise mitmekesisuse säilitamise abinõud XV muud võtted Lisa 10 Metsa korraldamise juhendi juurde [RTL 2000, 50, 747 - jõust.08.05.2000] KÜPSUSVANUSED JA ARENGUKLASSID Puuliigi küpsusvanus (a) Puuliik Boniteet Ia I II III IV V Va mänd, lehis, seedermänd 90 90 100 120 130 140 140 kuusk, nulg, ebatsuuga 70 80 90 100 100 100 100 teised okaspuud 70 80 90 100 100 100 100 tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu 100 110 120 120 130 130 130 kask, sanglepp, pärn 60 70 70 80 70 70 70 haab, pappel 50 50 50 50 50 50 50 hall lepp, remmelgas 30 30 30 30 30 30 30 teised lehtpuud 50 50 50 50 50 50 50 Arenguklassid Kood Nimetus Kirjeldus A lage ala ala, kus puistu täius on alla 0,3 ja kus kultiveeritud või loodusliku uuenemisega tekkinud peapuuliigiks sobivad taimed puuduvad või nende taimede arv ei ole metsa uuenemiseks piisav S selguseta ala kultiveeritud või looduslikult uuenev ala, kus kasvab enam kui 1200 peapuuliigi taime hektari kohta, kuid mis ei vasta teistele tingimustele, et ala võiks lugeda uuenenuks N noorendik kultiveeritud või looduslikult uuenenud ala, kus kasvab enam kui 1200 ülepinnaliselt paiknevat vähemalt 0,8 m kõrgust peapuuliigi taime hektari kohta ja mille keskmine rinnasdiameeter on alla 6 cm L latimets puistu täiusega üle 0,3, keskmise rinnasdiameetria 6...12 cm ning keskmise vanusega alla ½ küpsusvanusest. Latimetsa arenguklassi ei määrata hall-lepikutele K keskealine mets puistu täiusega üle 0,3 ja keskmise rinnasdiameetriaga üle 12 cm, mis 10 aasta jooksul ei saavuta küpsusvanust V valmiv mets puistu täiusega üle 0,3, mis 10 aasta jooksul saavutab küpsusevanuse Y küps mets puistu täiusega üle 0,3, mis on saavutanud küpsusvanuse Lisa 11 Metsa korraldamise juhendi juurde ARVESTUSLANGI ARVUTAMISEL KASUTATAVAD VALEMID 1. Ühtlase kasutuse lank (vt. RTL 1999, 69, 902) 2. Küpsuslank (vt. RTL 1999, 69, 902) 3. I vanuslank (vt. RTL 1999, 69, 902) 4. II vanuslank (vt. RTL 1999, 69, 902) 5. III vanuslank (vt. RTL 1999, 69, 902) 6. Integraallank (vt. RTL 1999, 69, 902) 7. EBSAlank (vt. RTL 1999, 69, 902) 8. Seisukorralank (vt. RTL 1999, 69, 902) A - puistu vanus AK - puistu küpsusvanus PA - vanuses A olevate puistute pindala Pi - eraldise pindala PS - seisukorra järgi raiele määratud puistute pindala