Majandusminister — Pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja kinnitamine Pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri

Pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja kinnitamine jõustunud 01.03.1999. Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.11.2000 nr 34 (RTL 2000, 124, 1975) 14.12.2000 26.03.2001 nr 26 (RTL 2001, 42, 596) 06.04.2001 Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) paragrahvi 60 lõike 1 alusel määran: 1. Kinnitada "Pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri" (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. märtsil 1999. a. Kinnitatud majandusministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 46 Pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded, mis kehtivad pürotehniliste toodete hoidmisele, kasutamisele ja hävitamisele. [RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] 2. Pürotehnilised tooted käesoleva eeskirja mõistes on signaliseerimiseks, ilutulestiku korraldamiseks või mõneks muuks otstarbeks ettenähtud ained või ainete korrastatud segud, mis põlevad õhuhapnikku kasutamata ja tekitavad ettenähtud ulatuses ja viisil valgus-, heli-, paisk- ja soojusefekte. 3. Pürotehnilised tooted on ühest või mitmest pürotehnilisest ainest valmistatud asjad, kus üheks ainerühmaks on efektiained ja teiseks paiskained, mis efektiained ettenähtud suunas paiskavad. Pürotehnilised tooted võivad sisaldada ka ainult efektiainet, mis võib vajalikul juhul olla aktiveeritud paiskaine lisamisega (vulkaanid, tulepöörised jne). 4. Käesolev eeskiri on kohustuslik juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegelevad pürotehniliste toodete hoidmisega, kasutamisega või hävitamisega. [RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] II. PÜROTEHNILISTE TOODETE KLASSIFIKATSIOON 5. Pürotehnilised tooted kuuluvad ohtlikkuse järgi vastavalt lõhkematerjaliseadusele ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi. 6. Püssirohud kui paiskelõhkeained kuuluvad allklassi 1.1; hädasignaalvahendid ja tähepommid allklassi 1.3 ning muud pürotehnilised tooted allklassi 1.4. 7. Üheskoos vedamise ja hoidmise võimalikkuse järgi kuuluvad pürotehnilised tooted G ja S sobivusrühma. 8. Pürotehniliste ainete koguste, omaduste ja kasutusotstarbe järgi jaotatakse pürotehnilised tooted järgmistesse klassidesse: I klass - mänguilutulestik; II klass - väikeilutulestik; III klass - keskmine ilutulestik; IV klass - suur ilutulestik; T klass - tehnilise otstarbega pürotehnilised tooted. 9. Vastavalt kasutusklassile peavad pürotehnilised tooted vastama järgmistele nõuetele: 9.1. I klass - mänguilutulestik: 1) pürotehnilisi aineid võib toodetes olla kuni kolm grammi; 2) paukaine koostises ei tohi olla pliiühendeid; 3) pürotehnilised tooted, mis viiakse tegevusse süütamise või mehaanilise mõjutamisega ja mille efektiaine põhjustab heli või muud nähtust, peab rakenduma kolme kuni kuue sekundi jooksul pärast algimpulsi andmist; 4) selle klassi pürotehnilised tooted ei tohi sisaldada paiskeainet. Heliefektiga toodete puhul ei tohi müra tugevus 8 m kaugusel olla üle 115 dB. 9.2. II klass - väikeilutulestik: 1) pürotehnilisi aineid võib toodetes olla kuni 50 g. Kontsentreeritud bengalipulbrit võib olla toodetes kuni 2500 g; 2) raketis võib pürotehnilisi aineid olla kuni 20 g, selle hulgas efektiaineid kuni 10 g; 3) süütamise või mehaanilise mõjutamisega tegevusse viidavad pürotehnilised tooted peavad rakenduma kolme kuni kuue sekundi jooksul pärast süütamist või mehaanilist mõjutamist. See nõue ei kehti toodete kohta, mille puhul rakenduse viivitus ei ole vajalik; 4) raketid, tulepajad ja tähepommid peavad nendes olevad pürotehnilised ained nii kõrgele paiskama, et need põleks õhus ära ja maapinnale langenud põlemisjäägid oleksid piisavalt jahtunud; 5) heli tekitavad tooted ei tohi paisata kilde kaugemale kui kaheksa meetrit; seejuures ei tohi killud põleda või hõõguda ja müra tugevus sellises kauguses ei tohi olla üle 115 dB; 6) raketid võivad tõusta kuni 100 m kõrgusele. 9.3. III klass - keskmine ilutulestik: 1) ühest osast koosnevates toodetes võib pürotehnilisi aineid olla kuni 250 g. Raketis võib pürotehnilisi aineid olla kuni 75 g, sellest paiskeaineid kuni 40 g musta püssirohtu; 2) mitmest osast koosnevates pürotehnilistes toodetes võib olla kuni 800 g pürotehnilisi aineid, "jugades" aga kuni 1200 g; 3) pürotehnilised tooted võivad koosneda kuni 12 üksikosast; 4) ühes tootes võib olla kuni 100 g musta püssirohtu või 50 g mõnda muud nitraatsegu. 9.4. IV klass - suur ilutulestik: 1) pürotehniliste ainete mass toodetes ja rakettide lennukõrgus ei ole limiteeritud; 2) selle klassi pürotehnilisi tooteid müüakse juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kellel on ilutulestiku korraldamise luba. 9.5. T klass - tehnilise otstarbega pürotehnilised tooted. Tehnilise otstarbega pürotehnilised tooted jagunevad kahte allklassi T1 ja T2: 1) allklass T1 - peamiselt siseruumides kasutatav lavapürotehnika, kus pürotehnilise efektiga ei kaasne suure mürgisusega gaaside, sööbivate ainete ja raskete, teravnurksete ning kuumade lenduvate osakeste teket; 2) allklass T2 - hädasignaalvahendid ujuvvahenditel, õhusõidukitel, matka- ja alpinismirühmadel ning ekspeditsioonidel, päästeliinide raketid, kahjuritõrje vahendid, ilmastikku mõjutavad vahendid, õppe- ja spordiotstarbelised vahendid, paukpadrunid ja paukkorgid. 10. Hädasignaalvahenditeks on raketid, tõrvikud ja suitsu tekitavad vahendid. Raketid peavad andma punast värvi valgust ning suitsud olema oranþi värvi. Suitsu tekitavad vahendid on käes hoitavad või ujuvad, nende põlemisaeg on 3 kuni 15 minutit ja nähtavus sõltub ilmastikust. Tõrvikud on üldjuhul käes hoitavad, nad põlevad heleda valgusega vähemalt 40 s ja on selge ilmaga nähtavad 10-20 km kaugusele. 11. Merel kasutatavad hädasignaalraketid on langevarjuga või ilma. Langevarjuga hädasignaalrakettide laskekõrgus on vähemalt 300 m ja põlemisaeg vähemalt 40 s ning neid lastakse käest või vastavast seadmest ja nähtavus selge ilmaga on kuni 30 km. 12. Matkadel, ekspeditsioonidel ja alpinismis kasutatakse väiksemaid märguanderakette ja neid lastakse vastavast püstolist või seadmest. Nende laskekõrgus on 40-60 m ja põlemisaeg 5-8 s. III. PÜROTEHNILISTE TOODETE PAKEND JA PEALDISED 13. Pürotehniliste toodete veopakend peab olema selliselt valmistatud ja suletud, et normaalsete veotingimuste korral esineva vibratsiooni, temperatuuri kõikumise, niiskuse ja rõhu toimel sisepakendist sisu välja ei tuleks. 14. Kui pürotehnilisi tooteid müüakse hulgi tehasepakendist väiksemas koguses, tuleb nad pakkida tugevasse paberisse või kilesse selliselt, et paki sisu välja ei pudeneks. 15. Pürotehniliste toodete pakenditel peavad olema pealdised, mis sisaldavad järgmisi andmeid: 1) toote kommerts- või tehniline nimetus; 2) toote kasutus- ja hoidmisjuhend; 3) maaletooja nimi ja aadress; 4) pakendis olevate pürotehniliste toodete bruto- või netokaal (väikese tükikauba pakendil toodete kogus tükkides või meetrites); 5) toote ohumärgis ja kasutusklass; 6) kasutusloa märk (nr ja väljaandmise aeg). 16. Pealdised peavad olema toodete valmistaja või saatja asukohajärgse riigi keeles, kui see ei ole inglise, prantsuse või saksa keel, siis ka ühes nendest keeltest (kui välja- ja sissevedaja vahel ei ole teist kokkulepet), samuti peab kaasas olema eestikeelne teave ja kasutusjuhend. 17. IV ja T kasutusklassi pürotehniliste toodete, samuti paukkorkide pakenditele peab olema peale kantud ka valmistamisaasta. 18. Pürotehniliste toodete garanteeritud kasutusaeg normaalsete hoiutingimuste korral on kuni kolm aastat. Ujuvvahenditel kasutatavate hädasignaalivahendite kasutusaja määrab mereregister. 19. Kui pürotehnilistele toodetele on märgitud mitu erinevat vanusetsensust, tuleb eestikeelses kasutusjuhendis kasutada tootja või väljavedaja asukohajärgses riigis kehtestatud vanusetsensust. 20. Pealdised pürotehniliste toodete pakenditel peavad olema selgelt nähtavad, kergelt loetavad ja püsikindlalt trükitud. IV. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] V. PÜROTEHNILISTE TOODETE KASUTUSLUBA 26. Sisseveetud pürotehnilistel toodetel peavad olema selle valmistaja või vahendaja asukohajärgse riigi pädeva organi antud kasutusluba. 27. Kasutusloas peab kajastuma vajalik teave pürotehniliste toodete koostisest, ehitusest, omadustest ja kasutamisest. 28. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi tõendamisasutuse poolt väljaantud kasutuslubasid ja sertifikaate vastavustunnistuste väljaandmisega. Euroopa Liidus mitteregistreeritud ja teiste Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tõendamisasutuste poolt väljaantud toote nõuetekohasust tõendava dokumendi korral peavad olema lisatud väljaandmise aluseks olnud katsete ja kvaliteedijärelevalve tulemused ja teised toote nõuetekohasust tõendava dokumendi väljaandmise aluseks olnud andmed. Vastavustunnistus antakse välja, kui esitatud andmestik on piisav ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele, vastasel juhul on vajalikud täiendavad katsetused. 29. Kasutusloata sisseveetud või Eestis valmistatud pürotehnilistele toodetele annab kasutusloa pärast selle katsetamist Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kes peab arvestust ka väljastatud kasutuslubade üle. VI. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] VII. PÜROTEHNILISTE TOODETE HOIDMINE 37. Pürotehnilisi tooteid tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad toodete kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. 38. Pürotehniliste toodete lao ehitamisel või olemasoleva ehitise kohaldamisel laoks tuleb lao ohtliku ala ulatuse arvutamisel lähtuda laos (mitme hoidlaga laos suurima mahtuvusega hoidlas) hoitavates pürotehnilistes toodetes oleva pürotehnilise aine massist, toote allklassist ja lao läheduses olevate ehitiste konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. 39. Kui laos hoitakse 1.3 allklassi kuuluvaid pürotehnilisi tooteid, siis elamute, tööstushoonete ja ühiskondlike ehitiste suunas arvutatakse ohtliku ala ulatus r valemiga: r = 6,4 kuupjuur Q m, kus Q - hoidlas oleva pürotehnilise aine mass kg. Vähim kaugus ülalloetletud ehitistest peab olema 30 m. Liiklusmagistraalidest arvutatakse ohtliku ala ulatus valemiga: r = 4,3 kuupjuur Q m Liiklusmagistraali vähim kaugus laost peab olema 40 m. Kui laos hoitakse kuni 100 kg pürotehnilisi aineid, ei ole ohtliku ala ulatust vaja arvutada, vaid võtta vähim lubatud suurustest. Seejuures tuleb ehituslike abinõudega tagada, et avarii korral väljapoole ladu mingit kahjulikku mõju ei tekiks või levib see ainult ohutusse suunda. 40. 1.4 allklassi kuuluvate pürotehniliste toodete lao puhul ohtliku ala ulatust ei arvutata, kui seal hoitava pürotehnilise aine mass on kuni 100 kg. Kui laos olevad pürotehnilised tooted sisaldavad üle 100 kg pürotehnilist ainet, on ohtliku ala ulatus käesoleva eeskirja punktis 39 nimetatud ehitistele 25 m. 41. Kui kaitstava objekti suunas olevat hoidla seina on tugevdatud või hoidlas olevad raketid on paigutatud metallkonteineritesse (kappidesse), võib ohtliku ala ulatust vähendada. 42. Ladu peab olema ehitatud tulekindlast materjalist, tema uksed ja aknad peavad avanema väljapoole. Lao päikesepoolsed aknad tuleb katta kiirgustkaitsva seguga või kasutada kardinaid. 43. Lao põrand ja seinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad. Puhastada võib ainult niiske lapiga. Lao ukse ees peab olema jalapuhastusmatt. Põranda kattematerjal ei tohi käimisel anda süütamisvõimelisi sädemeid. 44. Ladu peab olema kuiv ja hästi tuulutatav. 45. Laos olevad elektriseadmed peavad olema plahvatuskindlad. Kui kasutatavad valgustid ja lülitid ei ole plahvatuskindlad, tuleb valgustada läbi akna ja lülitid paigutada väljapoole laoruumi. 46. Hoidla soojendamiseks võib kasutada vee-, auru-, õhu- või õlikütet. Kasutatavad küttekehad peavad olema siledapinnalised, nende välispinna temperatuur ei või olla üle 60 oC. Pürotehnilised tooted peavad küttepinnast paiknema vähemalt ühe meetri kaugusel. 47. Hoidlas peab olema automaatne tulekahjusignalisatsioon, mille andurid reageerivad kas suitsule või temperatuuri tõusule või mõlemale. 48. Alarmseade ja selle juhtmestik peavad olema paigaldatud selliselt, et nende funktsioneerimine oleks tagatud plahvatuse või tulekahju korral. 49. Igas laos (hoidlas) peab olema vähemalt kaks käsitulekustutit, mille minimaalne maht on 6 kg kuiva pulbrit (või samaväärses koguses kustutusainet). 50. Tekkinud tulekahju võib kohapealsete vahenditega kustutada vaid põlemise algstaadiumis, enne tule jõudmist pürotehniliste toodeteni. 51. Lao ruumides on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud. Selleks tuleb välja panna vastavad keelumärgid. 52. Pürotehniliste toodete kaste võib hoida virnas või riiulil. Riiulil hoitakse raskeid kaste, mis virnas hoides allolevaid kaste ja nendes olevaid tooteid võivad deformeerida. 53. Virnad ja riiulid peavad olema sellise kõrgusega, et neile kaste paigutades või võttes poleks vaja kasutada redelit või treppi. Virna suurim kõrgus käsitsiladustamisel võib olla 2 m ja riiuli kõrgus kuni 1,8 m. 54. Kastide all põrandal peavad olema vähemalt 10 cm kõrgused restid, kastide kaugus seinast samuti 10 cm. 55. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide pealdised oleksid nähtavad-loetavad. Virnade ja riiulite vahed peavad olema sellised, et seal saaks vabalt kaste kanda. Vähim vahekaugus ei või olla alla ühe meetri. 56. Pürotehniliste toodete lao kasutuselevõtmiseks kontrollib seda komisjon, mille koosseisus on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (komisjoni esimees), lao asukohajärgse tööinspektsiooni, politseiprefektuuri ja päästeasutuse esindajad. 57. Kui kontrolli tulemusena on ladu tunnistatud kasutamiskõlblikuks, annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kooskõlastatult ehitise omaniku või valdajaga (kui hoiuloa taotleja ei ole ehitise valdaja või omanik) ja kohaliku omavalitsusega, hoiuloa. 58. Hoiuloa saamiseks esitab selle taotleja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kirjaliku avalduse, milles on märgitud: 1) loa taotleja nimi, tegevusala, aadress, telefon; 2) lao asukoht ja plaanid; 3) laos hoitavate pürotehniliste toodete liigid allklasside järgi ja nende suurim hoitav kogus; 4) lao asukoha plaan mõõtkavas 1:1000 või 1:2000, millele on kantud lao asukoht ja 200 m raadiuses olevad ehitised ja lao plaan mõõtkavas 1:50 või 1:100; 5) kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. 59. Hoiuloas märgitud pürotehnilised tooted peavad lattu mahtuma kõiki ladustamisnõudeid järgides. 60. Hoiuluba antakse alalise lao valdajale tähtajaga kuni kolm aastat ja ajutise lao valdajale tähtajaga kuni üks aasta. 61. Alalise lao hoiuloa kehtivust võib pikendada kuni kolme aasta ja ajutise lao hoiuloa kehtivust ühe aasta võrra pärast lao seisukorra kontrollimist käesoleva eeskirja punktis 57 nimetatud komisjoni liikmete poolt. 62. Pürotehnilisi tooteid võib lattu hoiule võtta, laost väljastada ning pidada arvestust nende liikumise üle lao juhataja või tema asendaja. 63. Pürotehniliste toodete lao juhataja ja tema asendaja peavad olema lõpetanud vastava programmi järgi läbiviidud kursused, sooritanud eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kvalifikatsioonikomisjonis ja saanud lõhkematerjali väljastaja kutsetunnistuse. Kutsetunnistus kehtib viis aastat. Selle kehtivuse pikendamiseks peab laojuhataja tegema läbi täiendõppe ja sooritama eksami Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis. Eksam tuleb sooritada ka siis, kui antud isik ei ole kolm aastat töötanud oma erialal. 64. Laos peab olema juhend laohoidjale, millega on määratud pürotehniliste toodete ladustamise, arvelevõtmise, mahakandmise ja lao hooldamise kord, samuti laohoidja tegevus avariiolukorras, avariist teatamise kord ning esmaste tulekustutusvahendite kasutusjuhendid. 65. Laos tuleb III, IV ja T2 klassi kuuluvate pürotehniliste toodete arvestust pidada kas sissetuleku ja väljamineku raamatuga, mille lehed on nummerdatud, nööritud ja kinnitatud ettevõtja pitseriga või arvutiga, mille kehtivad kanded tuleb säilitada väljatrükkidena. Arvestus peab kajastama igapäevast lao seisu, sissetulekut ja väljaminekut. Pürotehniliste toodete arvestusraamatut (väljatrükke) tuleb säilitada viis aastat, arvates viimase sissekande tegemise päevast. VIII. PÜROTEHNILISTE TOODETE VEDU 66. Pürotehniliste toodete vedu raudtee-, õhu- ja veetranspordiga toimub vastavat veoliiki käsitlevate seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. 67. Pürotehniliste toodete autovedu üldiseks liikluseks avatud teedel on sätestatud "Ohtlike veoste riigisisese autoveo eeskirjaga" (RTL 1996, 43-45, 292; 139, 687). 68. Pürotehniliste toodete koguseline vabapiir autoveol on 1000 kg. Vabapiir on pürotehnilise toote suurim lubatud netomass ühes veoühikus, mille vedamisel ohtlikele veostele kehtestatud piirangud ei ole kohustuslikud. 69. Vabapiiri koguse piires pürotehnilisi tooteid vedav autojuht peab olema varustatud mobiiltelefoniga ja veokis peab olema üks käsitulekustuti, mille minimaalne maht on 2 kg kuiva pulbrit või samaväärses koguses kustutusainet. 70. Sõiduautoga võib vedada kuni 50 kg (neto) pürotehnilisi tooteid. Neto- ja brutomassi suhtarv pürotehnilistel toodetel loetakse 1:3,5. IX. PÜROTEHNILISTE TOODETE HULGIMÜÜK 71. -73. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] 74. Ujuvvahendeid võib varustada ainult selliste T2 klassi pürotehniliste hädasignaalvahenditega, millel on lisaks käesoleva eeskirja punktis 26 toodule ka mereregistri sertifikaat. X. PÜROTEHNILISTE TOODETE JAEMÜÜK 75. -77. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] 78. Pürotehniliste toodete jaemüügiga tegelevas kaupluses või müügiruumis võib hoida kuni 20 kg tooteid letitagusel riiulil ning kuni 80 kg kaupluse kõrvalruumis või letitaguses lukustatavas metallkapis (kastis), mille tulekindlus on vähemalt 30 min. Müügilett ja kapp peavad paiknema selliselt, et nad ohu korral ei raskendaks müügiruumist väljumist. 79. Metallkapp ei ole nõutav I klassi pürotehniliste toodete müügil, samuti juhul, kui kauplus asub ühes hoones või vahetus läheduses pürotehniliste toodete laoga, mis võimaldab kauplust varustada väikeste partiidega. 80. Kapi ukse välisküljel peab olema standardne ohumärgis, millel on näidatud toote allklass ja sobivusrühm. 81. Kapi lähedal ei tohi olla põlevaid vedelikke ja muid kergsüttivaid aineid, kapi kaugus küttekehast peab olema vähemalt üks meeter ja küttekeha välistemperatuur ei või olla üle 60 oC. 82. Kapi lähedal peab olema üks käsitulekustuti minimaalse mahuga 6 kg kuiva pulbrit (või samaväärses koguses kustutusainet). Tulekustuti on ette nähtud ainult välise tule kustutamiseks. Tulekahju korral tuleb kapp kohe sulgeda ning vitriinis ja riiulil olevaid tooteid püüda laialipaiskumise vältimiseks katta vaiba, teki või mõne muu esemega. 83. -87. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] XI. [Kehtetu - RTL 2001, 42, 596 - jõust. 06.04.2001] XII. ILUTULESTIKU KORRALDAMINE 95. Jaemüügil olevate I ja II klassi kuuluvate pürotehniliste toodetega võib ilutulestikku korraldada tootega kaasa antud juhendi nõudeid järgides isik, kellel on punktis 86 sätestatud ostuõigus. III, IV, T1 ja T2 klassi pürotehniliste toodete kasutamisel võib ilutulestikku korraldada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni antud ilutulestiku korraldamise luba omav asutus, füüsiline või juriidiline isik, kellel on ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik ja tingimused pürotehniliste toodete hoidmiseks. Ilutulestiku tegemiseks IV klassi pürotehniliste toodetega peab olema ka pürotehnik. 96. Ilutulestiku korraldamise eest vastutaval isikul peab olema lõhkeainete keemik-tehnoloogi või pürotehniku kvalifikatsioon või EL liikmesriigi pädeva organi antud tunnistus keskmise ja suurilutulestiku korraldamise õiguse kohta. Vastava kvalifikatsiooni (tunnistuse) puudumisel peab ta olema lõpetanud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kooskõlastatud õppeprogrammiga vastava kursuse ja omama praktilise töö kogemusi ning saama keskmise ilutulestiku, suurilutulestiku või siseilutulestiku korraldamise õiguse. 97. Ilutulestiku korraldamise eest vastutavat isikut atesteerib tööandja suunamisel või ettevõtja taotlusel Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni eksamikomisjon, kes kontrollib kandidaadi teadmisi pürotehniliste toodete omaduste ja käesoleva eeskirja nõuete tundmises ning valmisolekut praktiliseks tööks. Atesteeritule väljastatakse vastav tunnistus, mis kehtib viis aastat. 98. Ilutulestiku korraldamise luba antakse tähtajatuna ja see kehtib seni, kuni muutub asutuse või isiku nimi, vahetub ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik või esines ilutulestiku korraldamisel selliseid õigusaktide rikkumisi, mis tingivad loa kehtetuks tunnistamise. Ilutulestiku korraldamise luba võib kehtetuks tunnistada, kui: 1) ilutulestiku tegemisel kasutatakse pürotehnilisi tooteid, millel puudub kasutusluba või vastavustunnistus; 2) ilutulestiku tegemisel ei peeta kinni käesoleva eeskirja punktidest 107 ja 108; 3) ilustulestiku tegemisel tekkinud avariist või õnnetusjuhtumist ei teatata käesoleva eeskirja punktis 134 ettenähtud järelevalveasutustele. 99. Enne ilutulestiku korraldamise loa väljastamist kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon loa taotleja valmisolekut ilutulestiku korraldamiseks ja selle praktilist läbiviimist. 100. Loa konkreetse ilutulestiku tegemiseks annab kohalik omavalitsus kooskõlastatult politseiprefektuuri ja päästeasutuse esindajatega. Ilutulestiku tegemisel piiritsoonis tuleb see kooskõlastada piirivalvega ning lennukoridorides lennujuhtimise keskusega. 101. Ilutulestiku tegemise luba tuleb üldjuhul taotleda vähemalt kaks nädalat enne ilutulestiku tegemist ja seda võib teha nii ilutulestiku tellija kui ka korraldaja. Ilutulestiku tegemise loa taotluses tuleb näidata: 1) ilutulestiku tegemise koht, kuupäev, alguse ja lõpu kellaaeg ja ohtliku ala suurus; 2) ilutulestiku korraldaja nimi, aadress, ilutulestiku korraldamise loa number ja korraldamise eest vastutava isiku nimi; 3) ohutusabinõud, juurdepääsude sulgemine ohtlikku alasse ja selle tagamine. 102. Ilutulestiku korraldamiseks tuleb teha projekt, mis hõlmab ilutulestiku programmi, ettevalmistustööde kirjelduse ja mahu, lasketorude paigutuse, ühendamise ja süütamise skeemi, maakoha plaani, millel on vajalik informatsioon ohtlikust alast ja millele on kantud ilutulestiku ohtlik ala, valvurite paigutus, samuti pääste- ja evakuatsiooniteed. 103. Ilutulestiku programmis peab olema näidatud ilutulestiku alustamise ja lõpetamise aeg, kasutatavate pürotehniliste toodete loetelu, efektid, nende laskmise järjekord ja sagedus ning ohtliku ala suurus. 104. Ilutulestiku projekti kinnitab ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik ning tal on ilutulestiku korraldamise käigus õigus muuta programmi ohtliku ala vähendamiseks. 105. Ilutulestiku asukoht tuleb valida selliselt, et ei tekiks ohtu inimestele ega ümbruskonnale. Ilutulestikku ei tohi suunata inimeste poole ega nende kohale. 106. Ohtliku ala ulatus ehk kaugus laskekohast, mille sees võib inimene saada vigastusi kukkuvatest ilutulestiku jäätmetest, suitsust või tõrke andnud efektilaengust, sõltub pürotehnilise toote kaliibrist ja laskesuunast. Kui lasketorud on paigutatud kaldu, tuleb ohtliku ala ulatust laskesuunas suurendada sõltuvalt tähepommi kaliibrist, toru kaldenurgast ja pürotehnilisest efektist. Ohtliku ala ulatus sõltuvalt lastava pommi kaliibrist* ja pürotehnilisest efektist on toodud tabelis 3. Tabel 3 Pürotehniline efekt või/ja pommi kaliiber Ohtliku ala ulatus m 1. Madal ilutulestik 20 2. Tulepajad kõrgusega kuni 30 m 50 3. Pauguga tulepajad kõrgusega kuni 30 m 70 4. Pauguta silinderpommid i100 mm (4"); pauguta kuulpommid i150 mm (6") 75 5. Kõik ülejäänud pommid, sõltumata kaliibrist ja pürotehnilisest efektist 125 * Pommi kaliiber Saksa LV-st sisseveetavates toodetes on antud millimeetrites, teistest maadest tollides ("). 107. Ohtlikus alas ega laskekohas ei tohi ilutulestiku laskmise ajal ega pärast laskmist viibida kõrvalisi isikuid kuni pole kindlaks tehtud tõrkelaengute puudumine. 108. Ilutulestiku korraldamisel tuleb ohtlik ala tähistada ja tagada selle valve. Laskekoha vahetus läheduses ei tohi olla üldkasutatavaid teid, kergsüttivaid ja tuleohtlikke materjale, puuoksi ja ehitisi (kütusetsisternid, gaasiballoonid) ning ülalpool ei tohi olla elektri- ja sideliine. Madala ilutulestiku (kosed, rooma küünlad, fontäänid) ohutu ala on 20 m. 109. Tugev tuul võib tunduvalt mõjutada ohtliku ala suurust. Tuul võib viia ilutulestiku põlevaid paberijäätmeid väljapoole ohtlikku ala, kus kulu, puud, põõsad ja ehitised võivad süttida. Tugev tuul muudab tähepommi lennutrajektoori tuule suunas ja tähepommi ettenähtud figuuri. Võimaluse korral on otstarbekas enne ilutulestiku algust lasta õhku üks või mitu tähepommi lennutrajektoori ja käitumise testimiseks. Ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik peab tegema otsuse ilutulestiku võimalikust korraldamisest, laskmise suunast ja ohtliku ala ulatusest. Ilutulestik tuleb ära jätta või katkestada, kui tugev tuul või muu asjaolu ohustavad publikut, keskkonda või ilutulestiku korraldajaid. 110. Ilutulestiku tegemise kohas peab olema vajalikul hulgal käsitulekustutusvahendeid. Nende asukoht peab olema teada kõigile ilutulestiku ettevalmistamises osalejatele ja nad peavad oskama neid kasutada. 111. Ilutulestiku tegemiseks kasutatavad seadmed peavad olema kasutamise eesmärkidele vastavad ja käsitsemisel ohutud. Ilutulestiku tegemiseks võib kasutada ainult tööstuslikult valmistatud pürotehnilisi tooteid. On keelatud selliste pürotehniliste toodete kasutamine, mille puhul on vähimgi põhjus kahelda tema kvaliteedis. 112. Laskekohale ei tohi tuua rohkem pürotehnilisi tooteid kui see on ette nähtud antud ilutulestiku projektijärgseks läbiviimiseks. Laskekohas ja sellest 20 m raadiuses ei tohi suitsetada ega teha lahtist tuld. Ilutulestiku ettevalmistamises võib vastutava isiku juhendamisel osaleda vähemalt 18 a vanune isik, kellele tööandja on taganud vajaliku väljaõppe. 113. Ilutulestiku ettevalmistamise ajal peab pürotehnilisi tooteid pidevalt valvama või hoidma neid lukustatud autos. Sütikud tuleb hoida pürotehnilistest toodetest eraldi selliselt, et nende võimalik säde või plahvatus ei kanduks edasi pürotehnilisele tootele. 114. Üks isik võib ilutulestiku ettevalmistamisel korraga kanda kuni 25 kg pürotehnilisi tooteid, seejuures on keelatud pakendi loopimine ja lohistamine, samuti mistahes löögi tekitamine. Kui originaalpakendist on välja võetud osa pürotehnilisi tooteid, tuleb järelejäänud osa hoolega katta (kast sulgeda). 115. Ilutulestiku ettevalmistamine ja süütevõrgu ühendamine tuleb võimaluse korral teha päevavalguses. Pimedal ajal töötamisel peab igal töötajal olema taskulamp. Vihmase ilmaga kasutada teisaldatavaid telkvarje. 116. Enne tähepommi laadimist lasketorusse tuleb kontrollida, kas pomm on kuiv ja mistahes osa vähimagi vigastuseta. Tähepommi ei tohi tõsta ega kanda süütenöörist, vaid kanda pommi osast. Lasketorusse võib väiksemat tähepommi lasta tema süütenööri abil, 250 mm kaliibriga ja suuremat tähepommi aga vastava pikkusega nööriga. Seejärel tuleb kepiga kontrollida, kas tähepomm on läinud toru põhja. Tähepommi süütenöör tuleb teibiga kinnitada toru seina külge selliselt, et seda oleks lihtne süüdata. 117. Mistahes toimingu puhul ei tohi laadija ega muu isik kummarduda laetud lasketoru kohale. 118. Iga tähepommi jaoks peab olema vastava läbimõõdu ja pikkusega lasketoru. 50 mm ja 75 mm kaliibriga tähepommi puhul peab lasketoru läbimõõt olema suurem tähepommi läbimõõdust kuni 6 mm (1/4O); 100 mm kuni 150 mm kaliibriga tähepommi puhul kuni 9 mm (3/8O) ja suurema kaliibriga tähepommi puhul kuni 12,5 mm (1/2O). Lasketoru võib olla metallist, papist või plastmassist. Papist lasketoru puhul peab selle seina paksus olema kuni 75 mm kaliibriga tähepommi puhul vähemalt 9,5 mm ja 100-150 mm kaliibriga tähepommi puhul 12,5 mm. Papist laadimistorule tuleb pärast iga laskmist teha märge; ühe toruga on lubatud teha kuni 30 lasku. Üle 150 mm kaliibriga tähepommi papist lasketorus lasta ei tohi. 119. Lasketoru põhi peab olema tugevalt kinnitatud ja piisavalt paks. Lasketoru sisepikkus peab olema kuni 150 mm kaliibriga tähepommi kasutamisel vähemalt kuus korda suurem siseläbimõõdust ja viis korda suurem 200 mm kaliibriga ja suurema tähepommi kasutamisel. Lasketoru tuleb kinnitada selliselt, et ta soovitud asendit ei muudaks. Vihma või lumesaju korral tuleb lasketoru ava katta õhukese kile või tinapaberiga, millest saab tähepommi läbi lasta. 120. Elektrisütikuid tuleb enne nende paigaldamist hoida tehasepakendis või kaanega suletavas karbis (kastis). Lahtist elektrisütikut tuleb hoida vähemalt ühe meetri kaugusel pürotehnilisest tootest. Kuni süütevõrku ühendamiseni peab elektrisütik olema lühistatud. 121. Nii elektrisütikute, ühendusjuhtmete kui ka magistraaljuhtmete isolatsioon peab ära hoidma lekkevoolu tekke. Juhtmete ühenduskohad tuleb isoleerida isoleerpaela või isoleertupedega. Juhtmed peavad olema piisaval kaugusel metalltorudest ja -varrastest, samuti elektrijuhtmetest ja kaablitest ning töötavatest raadio-, tele- ja radarjaamadest. Kui tahtmatu süütamise ohtu ei ole võimalik välistada, tuleb kasutada tulega süütamist. Ühes süütevõrgus võib kasutada vaid ühe tehase samasse rühma kuuluvaid elektrisütikuid. Elektrisütikud tuleb süütevõrku ühendada kas jadas või grupis. Elektrisüstikud ühendatakse süütenööriga kleeplindi abil. Elektrisüütevõrgu korrasoleku kontrollimiseks ja süütevõrgu süütamiseks tuleb kasutada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt lubatud kontrollmõõteriistu ja süüteseadmeid. 122. Enne elektrisüütevõrgu süütamist tuleb selle korrasolekut kontrollida vastava mõõteriistaga. Magistraaljuhtme võib ühendada süüteseadme külge vahetult enne süütamist. Pärast süütamist tuleb magistraaljuhe süüteseadmest lahti ühendada. See tuleb teha ka juhul, kui ilutulestiku süütamine ei õnnestunud kogu ulatuses või osaliselt. Mitme süütenööri käsitsi süütamisel tuleb kasutada süütepulka. Kui süütamise ajal mõni nöör ei süttinud, ei tohi neid uuesti süüdata, vaid jätta lasketorusse tõrkelaenguna. 123. Juhul kui ei saa kindel olla, et kõik ilutulestiku tooted on tõrketa töötanud, ei tohi laskepaika minna enne kümne minuti möödumist. Kui siis selgub, et mõni ilutulestiku toode on süttinud põlema, kuid ei ole torust välja paiskunud, tuleb kiiresti eemalduda ja oodata ohu möödumiseni. 124. Ilutulestiku korraldaja peab pärast töö lõppu kontrollima, kas lasketorudesse ei jäänud lõhkemata või põlemata pürotehnilist ainet või toodet, samuti peab ta kontrollima kas ümbruskonda ei ole maha jäänud põlevaid või hõõguvaid pürotehnilise toote jäänuseid. Kui lasketorust leitakse lõhkemata või põlemata ilutulestiku toodet, tuleb see sealt ettevaatlikult eemaldada ning välja selgitada tõrke põhjus. Tõrke andnud toode tuleb hiljem hävitada. 125. Siseilutulestiku all mõistetakse teatri või ruumisisesel filmivõttel kasutatavat ilutulestikku või pürotehnilist efekti. 126. Siseilutulestiku tegemisel võib kasutada üldjuhul T1 klassi kuuluvat pürotehnilist toodet, samuti I, II või T2 klassi kuuluvat pürotehnilist toodet, mida on lubatud kasutada siseruumis. 127. Siseilutulestikus kasutatavad pürotehnilised tooted peavad vastama vastavalt tekitatavale efektile järgmistele nõuetele: 127.1. Udu- ja suitsutekitavad tooted ei tohi: 1) sisaldada suure mürgisuse või tugeva sööbiva toimega ainet; 2) põlemisel tekitada lisaohtu hõõgumise, kuumenemise, sädemete või tule näol; 3) sisaldada tahmatekitavat ainet; 4) põleda mittekohtkindlas kohas. 127.2. Valgustusvahendid ei tohi: 1) punkti 127.1 nõuetest kõrvale kalduda; 2) moodustada põlemisel süütamisvõimelisi sädemeid ja kuivanud šlakki. 127.3. Sädemeid pilduv toode ei tohi: 1) ettekavatsemata plahvatuse korral moodustada teravaservalisi kilde; 2) sisaldada pürotehnilist ainet üle 50 g; 3) sisaldada baariumnitraadi-, väävli- ja alumiiniumisegusid; 4) tekitada põlemisprodukti ja sädemeid, mis võivad sädemete pildumiskauguses asuvat kergsüttivat materjali põlema panna. 127.4. Heliefekti tekitav toode ei tohi: 1) omada üle ühe süüteviiviti, mille rakendumine võib ühe sekundi võrra nimiväärtusest kõrvale kalduda; 2) laiali paisata hõõguvaid kilde ja tekitada heli, mille tugevus kaheksa meetri kaugusel on üle 115 dB. 127.5. Välguefekti puhul ei tohi: 1) toote ümbris efekti toimimisel kilde anda; 2) laialipaiskuvad sädemed põhjustada tuleohtu; 3) toode sisaldada üle 15 g efektiainet; 4) muul viisil kui ainult elektriliselt süüdatav olla. 128. Siseilutulestikku tuleb vaadelda kui siseruumis tehtavat koldevälist tuletööd, mis kooskõlastatakse kohaliku päästeasutusega. Tuletöö tegemisel vastutavad tuleohutuse eest ehitise omanik, valdaja või peatööettevõtja, kes väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuleohutustunnistuse ja tuletöö loa ning määravad tuletöö üle järelevalvet teostavad isikud. 129. Abinõud enne siseilutulestiku alustamist: 1) ilutulestiku tegemise kohast ja selle ümbrusest vähemalt 5 m kaugusel koristada kergsüttiv materjal või see süttimiskindlalt katta; 2) vajaduse korral kasta ilutulestiku tegemise koha ümbrus veega; 3) ilutulestiku tegemise koha naaberruumides organiseerida tuletõrjevalve; 4) ilutulestiku tegemise ruum varustada vähemalt kahe 6 kg AB klassi käsitulekustutiga; 5) automaattuletõrjesüsteemi korral tohib seda lahti ühendada vaid kohaliku häirekeskuse loal, teatades sellest eelnevalt kohalikule päästeteenistusele; 6) lahtiühendatav tuletõrjesüsteemi osa peab olema võimalikult väike ning nii lahti- kui ka hilisemat külgeühendamist võib teha vaid seadmete hooldaja. 130. Lahtiühendatud tuletõrjesignalisatsioon ja -süsteem tuleb kokku ühendada võimalikult kiiresti pärast töö lõpetamist ning kokkuühendamisest teatada kohalikule häirekeskusele. 131. Kõik ilutulestiku tegijad peavad teadma, kus asub lähim telefon ning millised on eriteenistuse telefonid nii üldkasutatavatel kui ka GSM või NMT telefonil. 132. Õnnetusjuhtumist teatades tuleb toimida vastavalt saadud juhistele. 133. Kui ilutulestiku tegemisel tekkis varaline või isikukahju, peab ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik koguma kahju tekkimisest võimalikult täpse informatsiooni ning selgitama selle põhjused, samuti selgitama kannatada saanud isikute nimed. 134. Surmajuhtumi, raske või grupilise õnnetusjuhtumi, samuti plahvatuse või tulekahju korral peab ilutulestiku korraldaja viivitamatult teatama asukohajärgsele politseiasutusele, Tööinspektsioonile ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. XIII. PÜROTEHNILISTE TOODETE HÄVITAMINE 135. Hävitada tuleb sellised pürotehnilised tooted, mis katsetamistulemuste põhjal on tunnistatud kasutuskõlbmatuks, samuti tõrke andnud, niiskunud, vigastatud või leitud pürotehnilised tooted. 136. Kui hävitamine tekitab suurel hulgal suitsu, tugevat valgust või heli, tuleb hävitamise koht kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja päästeasutusega. 137. Pürotehnilisi tooteid võib hävitada isik, kellel on lõhkaja, pürotehniku, lõhkematerjalide lao juhataja või lõhkematerjali laborandi kutsetunnistus. 138. Pürotehniliste toodete vastutavaks hävitajaks võib olla ilutulestiku korraldamise eest vastutav isik või pürotehniliste toodete laojuhataja. 139. Pürotehniliste toodete hävitamisel peab osalema vähemalt kaks inimest. 140. Pürotehnilisi tooteid võib hävitada ainult põletamisega. Lahtises lõkkes võib hävitada ainult suitsutekitavaid tooteid, bengali tõrvikuid ja küünlaid ning säraküünlaid kuni 5 kg (netto pürotehniline aine) korraga. 141. Lõkke alus tehakse kuivast puust ja paberist, mis on immutatud põlevõlide või nende seguga ja mille põlemisaeg peab olema vähemalt 60 s. Süütamiseks tuleb kasutada vähemalt 1 m pikkust aeglaselt põlevat süütenööri või sama pikka paberitükkide riba. Süütamine peab toimuma alttuulepoolsest küljest. 142. Kui pürotehnilisi tooteid hävitatakse mitmes lõkkes korraga, peab lõkete omavaheline kaugus olema vähemalt 5 m. 143. Kui lõke ei sütti, ei või hävitamiskohale minna varem kui viis minutit pärast süütamist. 144. Hävitamisplatsi ohtliku ala ulatus on 100 m. 145. Pürotehnilisi tooteid (v.a käesoleva eeskirja punktis 140 nimetatud tooted) hävitatakse metallvaadis põletamisega. Pürotehniliste toodete põletamise vaadi joonis on toodud lisas 2. 146. Hävitamiseks kasutatava metallvaadi maht peab olema vähemalt 200 l. Tema allosas peavad olema õhuavad põlemisprotsessi tagamiseks. Avade kõrgus vaadi põhjast peab olema selline, et põletamiseks vajalik õli või selle segu (5-10 l) ei valguks vaadist välja, ja avade läbimõõt selline, et põletatavad tooted ei lendaks avast välja. 147. Vaadis peab olema rest, mille kaugus vaadi põhjast on 15-20 cm. Vaat kaetakse tugiribidega varustatud metallkaanega, millele võib vajaduse korral asetada lisaraskuse. 148. Lõkke tegemiseks valatakse vaadi põhja puistatud paberitükkidele põlevõli (diiselkütus, petroolium) ja sellele või selle kohale paigutatud restile laotakse hävitamisele kuuluvad tooted. Lõke süüdatakse 1 m pikkuse aeglaselt põleva süütenööriga õhuavade kaudu. 149. Hävitamiskohale võib minna 15 min pärast tule kustumist. 150. Hävitamistünni seisukorda tuleb iga hävituskorra järel kontrollida ja vajaduse korral tünn vahetada. 151. Hävitamisplats tuleb puhastada ja põlemata jäänud tooted hävitada järgmise põletamiskorraga. Uue hävitamise ettevalmistamist võib alustada siis, kui tünn on piisavalt jahtunud ega põhjusta õli või paberi süttimist. 152. Korraga hävitatavate pürotehniliste toodete lubatavad kogused on toodud tabelis 4. 153. Hävitatud pürotehniliste toodete kohta tuleb koostada vormikohane akt (lisa 1). Tabel 4 Korraga hävitatavate pürotehniliste toodete lubatavad kogused Hävitatavate toodete nimetused Korraga hävitatav kogus Hävitamisviis Hädasignaalraketid, ilutulestiku raketid, rooma küünlad ja tõrvikud ning nendega samastatavad tooted 30 tk Põletatakse vaadi põhjas olevas põlevas segus Värvilised käsitõrvikud ja valgustusraketid, paukpadrunid ning nendega samastatavad tooted 50 tk Põletatakse vaadi põhjas olevas põlevas segus või samas restile asetatuna Päästeliini raketid 2 tk Põletatakse vaadis restile asetatuna, kusjuures lennusuuna ots on asetatud tihedalt vastu vaadiseina Väikeilutulestiku vahendid (kuld- ja hõberihmad, tulilinnud, tulepöörised ja nendega samastatavad tooted) 100 tk Põletatakse vaadi põhjas olevas põlevas segus Sisinpommid, paharettpaugud 10 tk " Kuul- ja paukherned, sisinputukad, tongid, pistongid ja nendega samastatavad tooted 2 kg " Lisa 1 Pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja juurde Pürotehnilise toote hävitamisakt ... ...... 199 ... a Hävitamise vastutaja amet, ees- ja perekonnanimi 1. Hävitamise aeg 2. Hävitamise koht 3. Ilm hävitamise ajal 4. Hävitamise sooritaja 5. Hävitatava pürothenilise toote kogused 1) 2) 3) 4) 6. Hävitamise viis 7. Hävitamise põhjus 8. Hävitamise kulg Vastutaja allkiri Lisa 2 Pürotehniliste toodete käitlemise eeskirja juurde Põletusvaat