Riigikogu — Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitlev Euroopa kokkulepe — RT II, 2011, 7

Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppe ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Kokkuleppele alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid, võttes arvesse 4. novembril 1950 Roomas alla kirjutatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon); meenutades 6. mail 1969 Londonis alla kirjutatud Euroopa Komisjoni ja inimõiguste kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitlevat Euroopa kokkulepet; võttes arvesse konventsiooniga loodud kontrollimehhanismi ümberkorraldamist 11. mail 1994 Strasbourgis alla kirjutatud protokolliga nr 11 (edaspidi konventsiooni protokoll nr 11), millega loodi Euroopa Komisjoni ja inimõiguste kohtu asendamiseks alaline Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi kohus); arvestades, et konventsiooni eesmärkide paremaks täitmiseks on praegust arengut silmas pidades soovitatav anda kohtu menetluses osalevatele isikutele teatud puutumatus ja soodustused uue kokkuleppega, Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluses osalevaid isikuid käsitleva Euroopa kokkuleppega (edaspidi kokkulepe), on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 1. Kokkulepet kohaldatakse järgmiste isikute suhtes: a. isikud, kes osalevad kohtu menetluses poolte, nende esindajate või nõustajatena; b. kohtu kutsutud tunnistajad ja eksperdid ning muud isikud, keda kohtu esimees on kutsunud kohtu menetluses osalema. 2. Kokkuleppes hõlmab mõiste kohus komiteesid, kodasid, suurkoja kolleegiumi, suurkoda ja kohtunikke. Mõiste menetluses osalema hõlmab teadete saatmist seoses konventsiooniosalise vastu esitatud kaebusega. 3. Kui konventsiooni artikli 46 lõikega 2 kooskõlas olevate ülesannete täitmisel kutsub ministrite komitee lõikes 1 nimetatud isiku välja või nõuab temalt kirjalikke avaldusi, kehtib kokkulepe ka selle isiku kohta. Artikkel 2 1. Kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud isikutel on kohtulik puutumatus kohtule antud suuliste ja kirjalike tunnistuste, dokumentide või muude esitatud tunnistusmaterjalide suhtes. 2. Nimetatud puutumatus ei kehti arvamuste suhtes, mis on avaldatud kohtule esitatud tunnistuste, dokumentide või tunnistusmaterjalide kohta väljaspool kohut. Artikkel 3 1. Kokkuleppeosalised austavad kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud isikute õigust kohtuga vabalt suhelda. 2. Selle õiguse rakendamine kinnipeetavate suhtes tähendab eelkõige järgmist: a. nende kirjavahetus saadetakse ära ja toimetatakse kohale ilma põhjendamatu viivituse ning muutusteta; b. nimetatud isikute suhtes ei või võtta mingeid distsiplinaarmeetmeid nende poolt korrektsel viisil kohtule saadetud materjalide tõttu; c. nimetatud isikutel on õigus pidada kirjavahetust ning konsulteerida teiste isikute juuresolekuta juristiga, kes on kvalifitseeritud esinema isikut kinnipidava riigi kohtus seoses kohtule esitatud avaldusega või sellest tuleneva menetlusega. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel ei või sellesse sekkuda riigivõim, välja arvatud juhul, kui sekkumine on seadusega kooskõlas ning demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku tagamiseks, kuriteo avastamiseks või menetlemiseks või tervise kaitseks. Artikkel 4 1. a. Kokkuleppeosalised võtavad endale kohustuse mitte takistada kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud isikute vaba liikumist ja reisimist eesmärgiga osaleda kohtu menetluses. b. Nende isikute liikumist ja reisimist ei piirata, välja arvatud juhul, kui piiramine on seadusega kooskõlas ning demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, üldise ohutuse või avaliku korra tagamiseks, kuriteo ärahoidmiseks, tervise või moraali kaitseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. 2. a. Läbisõiduriikides või menetluse toimumise riigis ei või nimetatud isikuid süüdistada või kinni pidada või muul viisil piirata nende vabadust seoses enne reisi algust toimunud tegude või süüdimõistmistega. b. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppe allkirjastamisel, ratifitseerimisel või heakskiitmisel deklareerida, et käesolevat lõiget ei kohaldata riigi enda kodanikele. Deklaratsioonist võib igal ajal taganeda Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. 3. Kokkuleppeosalised võtavad kohustuse lubada oma territooriumile tagasi isik, kes alustas reisi nimetatud territooriumilt. 4. Lõiked 1 ja 2 ei kehti, kui asjaomasel isikul on 15 järjestikuse päeva jooksul pärast seda, kui kohus ei pidanud tema juuresolekut enam vajalikuks, olnud võimalus minna tagasi riiki, kust ta oma reisi alustas. 5. Juhul, kui lõikest 2 tulenevad kohustused on vastuolus Euroopa Nõukogu konventsioonist, väljasaatmislepingust või muust teiste konventsiooniosalistega sõlmitud kriminaalasjades vastastikuse abi lepingust tulenevate kohustustega, on kokkuleppeosalise jaoks ülimuslikud käesoleva artikli lõike 2 sätted. Artikkel 5 1. Kokkuleppe artikli 1 lõikes 1 nimetatud isikutele antakse puutumatus ja muud soodustused üksnes selleks, et tagada nende sõnavabadus ja iseseisvus, mis on vajalik nende funktsioonide, ülesannete ja kohustuste täitmiseks ning neile kohtuga seoses delegeeritud õiguste kasutamiseks. 2. a. Kokkuleppe artikli 2 lõikega 1 sätestatud puutumatuse osaline või täielik äravõtmine on üksnes kohtu pädevuses; kohtul ei ole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus puutumatus ära võtta juhul, kui kohtu arvates takistab see õigusemõistmist ning puutumatuse osaline või täielik äravõtmine ei kahjusta lõikes 1 nimetatud eesmärke. b. Puutumatuse võib kohus ära võtta kas ex officio või konventsiooniosalise või asjaomase isiku soovil. c. Puutumatuse äravõtmise või sellest keeldumise otsust peab põhjendama. 3. Kui kokkuleppeosaline tõendab, et kokkuleppe artikli 2 lõikega 1 sätestatud puutumatuse äravõtmine on vajalik riigi julgeoleku vastu suunatud kuriteo menetlemisel, võtab kohus puutumatuse ära tõendatud määras. 4. Juhul, kui avastatakse mingi fakt, millel võib olla otsustav mõju ning mida taotluse esitaja ei teadnud ajal, mil tehti otsus puutumatuse äravõtmisest keeldumise kohta, võib ta esitada kohtule uue taotluse. Artikkel 6 Kokkulepe ei piira ega vähenda ühtegi kohustust, mille kokkuleppeosaline on võtnud konventsiooni või selle protokollidega ühinemisel. Artikkel 7 1. Kokkulepe on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad sellega nõustuda: a. alla kirjutades ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta või b. alla kirjutades ning selle hiljem ratifitseerides või heaks kiites. 2. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. Artikkel 8 1. Kokkulepe jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kümme Euroopa Nõukogu liikmesriiki on artikli 7 kohaselt kokkuleppega nõustunud või konventsiooni protokolli nr 11 jõustumise päeval, kui see on hilisem. 2. Edaspidi kokkuleppega nõustuva riigi suhtes jõustub see selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allakirjutamisest või ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest. Artikkel 9 1. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andes või edaspidi võib riik Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga jõustada kokkuleppe deklaratsioonis nimetatud territooriumil või territooriumidel, kelle rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või kelle eest ta on volitatud kohustusi võtma. 2. Kokkulepe jõustub lõike 1 kohaselt esitatud deklaratsioonis nimetatud territooriumi või territooriumide suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele sellekohase teate peasekretärile laekumisest. 3. Lõike 1 kohaselt tehtud deklaratsioonist võib selles nimetatud territooriumi suhtes taganeda kokkuleppe artiklis 10 ettenähtud korra kohaselt. Artikkel 10. 1. Kokkulepe jääb jõusse määramata ajaks. 2. Kokkuleppeosaline võib kokkuleppe denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. 3. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teate laekumisest peasekretärile. Denonsseerimine ei vabasta kokkuleppeosalist kohustusest, mis tal on tekkinud kokkuleppe alusel artikli 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes. Artikkel 11. Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele teatavaks iga: a. allakirjutamise; b. ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise; c. kokkuleppe jõustumise artiklite 8 ja 9 järgi; d. kokkuleppega seotud muu akti, teate või teadaande. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud 5. märtsil 1996 Strasbourgis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele.