Legislator Case Law & Legislation
227399 EE

Keskkonnaminister — Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis — RTL, 140, 2035

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Keskkonnaminister — Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis — RTL, 140, 2035

Määrus kehtestatakse «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» (RT I 2001, 85, 512; 2002, 61, 375) § 9 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhise. § 2. Mõisted ja lühendid Määruses ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid ja lühendeid: 1) taotlusmaterjalid – kõik dokumendid, mida taotleja esitab loa andjale kompleksloa saamiseks; 2) EHAK – Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator; 3) EMTAK – Eesti majanduse ja tegevusalade klassifikaator2; 4) toore – materjalid, ained või valmistised, mida kasutatakse toote valmistamiseks ja mis sisalduvad tootes: metall, puit, plastmass, mineraalid, õlid, tõrvad, orgaanilised ja anorgaanilised kemikaalid, taimsed ja loomsed toorained ja muud materjalide, ainete või valmististe tüübid; 5) abimaterjalid – materjalid, ained või valmistised, mis ei sisaldu tootes, kuid on kasutusel tootmisprotsessis: määrded, õlid, puhastusvahendid, pesu- ja muud hooldusained ning muud materjalide, ainete või valmististe tüübid; 6) pooltoode – tootmisel tekkiv ja edasi töödeldav materjal, aine või valmistis; 7) EKN kaubakood ja nimetus – Eesti kaupade nomenklatuuri kaubakood ja nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määruses nr 20 «Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 13, 211; 34, 447; 56, 593; 2000, 9, 54; 2001, 6, 15; 30, 163; 38, 219; 53, 323; 101, 665; 2002, 31, 181; 46, 294) kehtestatud kaupade riiklikule klassifikaatorile; 8) CAS ( Chemical Abstracts Service) nr – aine number ajakirja Chemical Abstracts infoteenistuse keemiliste ainete loetelus ja vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määruses nr 59 «Ohtlike ainete loetelu kinnitamine» (RTL 1999, 39, 508; 509; 2002, 35, 485) sätestatule; 9) EINECS (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) nr – aine number seisuga 18. september 1981. a Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus; 10) ELINCS (European List of Notified Chemical Substances) nr – alates 19. septembrist 1981. a Euroopa uute keemiliste ainete loetellu lülitatud aine number3; 11) säilitamisviis – moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis; 12) «Riigi veekatastri» kood – veehaarde number «Riigi veekatastris»; 13) tahke kütus – tahked kütteained: kivisüsi, turvas, turbabrikett, koks, põlevkivi, küttepuit, saepuru, muud puidujäätmed või muud kütusena kasutatavad jäätmed, mis on võimaluse korral varustatud EKN kaubakoodiga; 14) gaasikütus – gaasilised kütteained: generaatorigaas, veeldatud ja gaasilises olekus maagaas või muud gaasid, mis on võimaluse korral varustatud EKN kaubakoodiga; 15) vedelkütus – vedelad kütteained: nafta- ja mineraalõlide kerged destillaadid (mootoribensiinid, muud kerged fraktsioonid), nafta- ja mineraalõlide keskmised destillaadid (petrool, reaktiivkütus, diislikütus, muud kütused, sealhulgas kerge kütteõli), nafta- ja mineraalõlide rasked destillaadid ja destillatsioonijäägid (gaasiõlid väävlisisaldusega kuni 0,05% massist, üle 0,05%, kuid mitte üle 0,2% massist ja üle 0,2% massist; põlevkivikütteõli; muud kütteõlid väävlisisaldusega kuni 1% massist; raske kütteõli väävlisisaldusega kuni 1% massist), jäätmekütus, mis on võimaluse korral varustatud EKN kaubakoodiga; 16) äkkheide – käitise või seadme tehnoloogiliselt põhjendatud käivitamisel ja seiskamisel keskkonda eralduv heide (edaspidi tehnoloogiline äkkheide) või avarii, lekke või planeerimata äkkseiskamise korral keskkonda eralduv heide (edaspidi avariiline äkkheide); 17) saasteainete hajumisarvutus – matemaatiline modelleerimismeetod, mis võimaldab arvutuslikult määrata saastetasemetele vastavad samataseme- ehk isojooned, sealhulgas saastetaseme maksimaalse sisalduse kauguse saasteallikast ja saastetaseme piirväärtuse saavutamise kauguse saasteallikast, arvestades seejuures saasteallikate koosmõju ja saastefooni andmeid; 18) immutusala ja -pinnase iseloomustus – näitajad, mis iseloomustavad pinnast, millesse heitvett juhitakse (pinnakatte paksus, filtratsioonimoodul, heitvee immutussügavus, põhjavee kõrgeim tase ja voolusuund) ning immutusala vähim kaugus lähima joogiveeallika sanitaarkaitseala välispiirist; 19) jäätmekood – vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2002. a määruses nr 185 «Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu» (RT I 2002, 48, 307) sätestatule; 20) jäätmete ohtlikkus – vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2002. a määruses nr 185 «Jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu» ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. a määruses nr 281 «Ohtlike jäätmete määratlemise ja liigitamise kord» (RT I 2002, 75, 449) sätestatule. Jäätmeid tähistatakse järgmiselt: o – ohtlikud jäätmed, t – tavajäätmed; 21) jäätmete taaskasutamis- (R) – ja kõrvaldamiskoodid (D) – jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodid vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. augusti 1998. a määruses nr 183 «Jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistute kinnitamine» (RT I 1998, 75, 1239; 2000, 34, 208) kehtestatud nimistutele; 22) jäätmete kogumisviis – moodus, kuidas jäätmeid kogutakse, vaheladustatakse ja säilitatakse: vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljas või siseruumis; 23) jäätmete tekke seire – käitises kasutatav või kavandatav süsteem jäätmete moodustumise ja käitlemise jälgimiseks; 24) tootmise seire – käitises kasutatav või kavandatav süsteem tootmisprotsesside reguleerimiseks vajalike parameetrite fikseerimiseks ja jälgimiseks; 25) heite tekke seire – käitises kasutatav või kavandatav süsteem õhku ja vette suunatava saasteheite moodustumise ja heite puhastamise ning jääkheite näitajate jälgimiseks. § 3. Kompleksloa taotlemine Kompleksloa saamiseks esitab taotleja loa andjale lisas 1 antud vormi kohase allkirjastatud taotluse ja taotlusmaterjalid, mille sisu on sätestatud «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» (edaspidi seadus) § 9 lõigetes 1, 2 ja 3 ning täpsustatud selle määruse §-des 3–23 ning lisades 2–9. § 4. Käitise asukoht Käitise andmete kirjelduse juurde esitatakse järgmised lisamaterjalid: 1) käitise asukohakaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20000 mõõtkavas. Kaardile kantakse käitise territoorium, märgitakse sellega piirnevate alade maakasutuse sihtotstarbe liigid, kaardi piirkonnas asuvate teiste käitiste ja saasteallikate territooriumide piirid ning lähimad kohalikest tingimustest lähtuvalt olulised hooned ja rajatised, näidates nende kauguse lähimast saasteallikast või tootmisterritooriumi piirist; olemasolevad või kavandatavad veehaarded koos sanitaarkaitsealadega ning veekogud, mida käitise tegevus võib mõjutada; 2) kohalikest tingimustest lähtuvalt oluliste geograafiliste ja tehnogeensete objektide iseloomustus kauguseni, mis võrdub antud tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Õhusaasteallikate puudumise korral tuleb kirjeldada käitise territooriumiga vahetult piirnevat ala; 3) käitise asendiplaan (edaspidi plaan) koordinaatidega sobivas mõõtkavas, kuid mitte väiksemas kui 1:5000. Plaanile kantakse põhja-lõuna suund ning kõikide hoonete, rajatiste ja väljaspool neid toimuva tegevuse kohad; 4) käitise planeerimise, projekteerimise ning ehitamisega seotud asutuste loetelu (nimi, aadress, telefon, faks ja e-posti aadress). § 5. Käitise põhitegevus Käitise ja selle tegevuse kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) kavandatavad investeeringud parima võimaliku tehnika soetamiseks; 2) töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates tootmisüksustes; 3) tavapärane tööaeg; 4) koopiad kehtivatest lepingutest, mis omavad tähtsust kompleksloa taotlemisel; 5) ülesseatud tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside lõikes ning planeeritud aastatoodangu maht; 6) käitise tehnoloogiaprotsesside kirjeldus, ulatus ja kestus; 7) ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse, selle arengust ja peamistest tootmisetappidest; 8) iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi plokk-skeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga. § 6. Uue käitise kavandamine, olemasoleva käitise rekonstrueerimine Käitise ehitus- või rekonstrueerimistööde kavandamisel esitatakse järgmised andmed: 1) käitise ehitus- või rekonstrueerimistööde kavandatav tähtaeg; 2) uue või rekonstrueeritava käitise tegevuse kavandatav algusaeg; 3) muu teave, mis on nõutud selle määruse §-des 3–23, selles ulatuses, mida võimaldab esitada projekt, välja arvatud selliste ehitus- või rekonstrueerimistööde puhul, millel pole olulist keskkonnamõju. § 7. Käitise töö, loodusvara kasutamise, heite kontrollimise ning õnnetuste vältimise juhtimissüsteem Käitise töö, loodusvara kasutamise, heite kontrollimise ning õnnetuste vältimise juhtimissüsteemi kirjelduses esitatakse: 1) käitaja organisatsiooni struktuur, millel on eristatav käitaja keskkonnaalase tegevuse juhtimise osa; 2) andmed tehnoloogia-, püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta esitatakse lisas 8 antud vormi kohaselt. Andmetele lisatakse hooldus- ja kontrollsüsteemi kirjeldus; 3) andmed vastutuse ja volituste kohta õnnetuste või õnnetuse ohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel; 4) keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade, milles on märgitud vastavus rahvusvahelistele standarditele EVS-EN ISO seeria 14000 või EMAS4, juhul kui käitises rakendatakse nimetatud standardeid; 5) andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase koolituse kohta. § 8. Parim võimalik tehnika (1) Taotlusmaterjalides esitatakse käitise tehnilised võimalused, sealhulgas kasutatava tehnika parameetrid ja saavutatavad erikulude ja heite tasemed võrrelduna käitaja poolt valitud parima võimaliku tehnikaga. (2) Kui võrdlusest selgub, et parimat võimalikku tehnikat veel ei rakendata, lisatakse: 1) selgitus toorme, vee ja energia säästliku kasutamise, jäätmetekke vältimise ning jäätmete taaskasutamise, mürarikkas tootmises müra ja vibratsioonitaseme vähendamise ning õhku saastavas tootmises õhusaaste taseme alandamise meetmete kohta; 2) tegevuskava, milles selgitatakse, kuidas ja millal kavatsetakse parimat võimalikku tehnikat rakendada. § 9. Toore, abimaterjalid, pooltooted ja kemikaalid (1) Andmed tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta esitatakse lisa 2 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid sisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta esitatakse lisa 2 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Kemikaalide või abimaterjalide säilitamise kohta esitatakse mahutite loetelu ja järgnev teave: 1) andmed mahutis sisalduva aine ja selle kasutamise kohta; 2) mahuti tehniline kirjeldus, sealhulgas mahutavus ja tüüp; 3) mahuti iga ja paiknemine (maa all, maa peal, siseruumis, väljas); 4) kemikaalide hoidmisega seotud välisõhu, vee ja pinnase kaitsemeetmed; 5) mahuti kaugus heitvee äravoolutorustikust, veekogudest ja puurkaevudest; 6) mahuti viimase kontrollimise kuupäev; 7) andmed mahuti tehnilise järelevalve ja hooldamise kohta; 8) muude ohtlike ainete hoidlate iseloomustus, sealhulgas säilitamisviis ja asukoht (välisterritooriumil või siseruumis); 9) pinnase, pinna- ja põhjavee kaitstus võimaliku saastamise eest; 10) mahutite ja hoidlate asendiplaan sobivas mõõtkavas. (4) Andmed ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamise kohta esitatakse lisa 2 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (5) Lisa 2 tabelites 2 ja 3 nõutud riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on sätestatud sotsiaalministri 26. mai 2000. a määruses nr 37 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord» (RTL 2000, 78, 1184). (6) Selgitusena lisatakse andmed toorme, abimaterjalide, pooltoodete ja kemikaalide kasutamise vähendamise meetmete kohta. § 10. Vesi (1) Andmed veevõtu kohta esitatakse lisa 3 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa esitatakse lisa 3 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Andmed veevõtu seire kohta esitatakse lisa 3 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (4) Andmed veekasutuse kohta esitatakse lisa 3 tabelis 4 antud vormi kohaselt. (5) Andmetele lisatakse: 1) veejaotuse skeem; 2) veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus; 3) puurkaevu passi või arvestuskaardi koopia, milles on märgitud puurkaevu sügavus ja pumba tootlikkus; 4) võetava vee ja kasutamiseks vajaliku vee kvaliteedi võrdlev hinnang; 5) võetava vee töötlemise kirjeldus; 6) pinnaveevõtu korral veekogu nimetus ja kood «Riigi veekatastris»; 7) veevõtukoha ja seirepunktide koordinaadid ja täpne asukoht märgituna kaardil; 8) põhjavee võtu puhul põhjaveekihi nimetus ja kinnitatud varu; 9) puurkaevu asukoha kirjeldus, sealhulgas koordinaadid ja kood «Riigi veekatastris» ning maatüki, millel puurkaev asub, nimetus. (6) Lisaks lõigetes 1 kuni 5 nimetatud informatsioonile esitatakse andmed vee säästva kasutamise meetmete kohta. § 11. Energia ja kütus (1) Andmed kütuse kasutamise ja energia tootmise kohta liikide kaupa esitatakse lisa 4 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed energia tarbimise kohta kasutusalade kaupa esitatakse lisa 4 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Selgitusena lisatakse: 1) andmed energia ja kütuse kasutamise vähendamise, tõhusa kasutamise või taaskasutamise meetmete kohta; 2) andmed energiakulu arvestite tüüpide, paigutuse, kontrollimise mooduse ja sageduse kohta. § 12. Välisõhu saastamine (1) Andmed tegevusalade, tehnoloogiaprotsesside ja -seadmete ning püüdeseadmete kohta esitatakse lisa 5 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kohta tehnoloogiaprotsesside kaupa esitatakse lisa 5 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Andmed äkkheite kohta esitatakse lisa 5 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (4) Kontrollimatu ja hajusa heite kirjeldus esitatakse vabas vormis heiteallikate kaupa. (5) Andmed põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kohta esitatakse lisa 5 tabelis 4 antud vormi kohaselt. (6) Andmed lahustite kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kohta esitatakse lisa 5 tabelis 5 antud vormi kohaselt. (7) Andmed saasteainete hajumisarvutuste tulemuste kohta iga paikse saasteallika kaupa esitatakse lisa 5 tabelis 6 antud vormi kohaselt. Arvutustele lisatakse teave kasutatud arvutiprogrammi kohta. (8) Andmed ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteaallikate koosmõju kohta esitatakse lisa 5 tabelis 7 antud vormi kohaselt. (9) Koondandmed välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste kohta esitatakse lisa 5 tabelis 8 antud vormi kohaselt. (10) Andmetele lisatakse: 1) käitise geograafilise koordinaatsüsteemiga seotud asendiplaan mõõtkavas vähemalt 1:5000, millel on märgitud õhusaasteallikate paiknemine; 2) saasteainete heitkoguste ja välisõhu saastetaseme määramiseks kasutatud meetodite kirjeldus; 3) maapinnalähedase õhukihi arvutusliku saastetaseme kaardid sobivas mõõtkavas iga saasteaine kohta eraldi, millele märgitakse saastetaseme piirväärtusele vastav samataseme- ehk isojoon. § 13. Välisõhus leviv müra ja vibratsioon Taotlusmaterjalides esitatakse: 1) välisõhus leviva müra ja vibratsiooni allikate kirjeldus; 2) välisõhus leviva müra taseme mõõtmistulemused päevasel ja öisel ajal; 3) välisõhus leviva müra ja vibratsiooni allikate paiknemine käitise asendiplaanil. § 14. Käitise veeheide (1) Andmed veesaasteallikate ja reovee puhastamise kohta esitatakse lisa 6 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimise kohta esitatakse lisa 6 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Andmed heitvee veekogusse juhtimise kohta esitatakse lisa 6 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (4) Andmed heitvee pinnasesse juhtimise kohta esitatakse lisa 6 tabelis 4 antud vormi kohaselt. (5) Lisa 6 tabelites 3 ja 4 nõutud reostustundlikkus on kehtestatud keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrusega nr 65 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» (RTL 1998, 346/347, 1432; 1999, 167, 2446) ja veekogu kood on leitav «Riigi veekatastri» järgi. (6) Andmed äkkheite kohta esitatakse lisa 6 tabelis 5 antud vormi kohaselt. (7) Andmetele lisatakse: 1) veesaasteallikate, puhastusseadmete, kogumiskaevude ja -basseinide ning suublate paiknemine käitise asendiplaanil; 2) käitise kanalisatsioonisüsteemi plaan, andmed torude materjali, vanuse ja hoolduse kohta, viimase kontrollimise kuupäev, kontrollimise tulemused ja kontrollinud asutuse nimetus; 3) heitvee moodustumise ja ärajuhtimise plokk-skeem; 4) puhastusseadmete skeemid, välja arvatud juhul, kui reo- või heitvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. § 15. Käitise jäätmehoodus (1) Taotlusmaterjalides esitatakse: 1) toorme ja tehnoloogiaprotsesside iseloomustus jäätmetekke seisukohalt; 2) käitises jäätmetekke minimeerimiseks ja jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks kavandatavad meetmed. (2) Andmed sissetulevate ja väljaminevate jäätmete liikide ja koguste ehk jäätmete aastabilansi kohta esitatakse lisa 7 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (3) Andmed jäätmete kogumise ja veo kohta esitatakse lisa 7 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (4) Andmed jäätmete kõrvaldamise kohta kalendriaasta jooksul esitatakse lisa 7 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (5) Andmed jäätmete vaheladustamise kohta kalendriaasta jooksul esitatakse lisa 7 tabelis 4 antud vormi kohaselt. (6) Andmetele lisatakse: 1) tehnoloogia ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmekoguste kohta; 2) jäätmete koostise iseloomustus, vajaduse korral ohtlike jäätmete keemilise analüüsi tulemused; 3) selgitus käitises korraldatud jäätmekäitluse kohta, sealhulgas jäätmekäitlusseadmestiku kirjeldus koos vajalike skeemide või joonistega ning jäätmekäitluskohtade ja rakendatavate ohutusmeetmete iseloomustus; 4) andmed isikute kohta, kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas andmed jäätmeid ladestavate isikute kohta. § 16. Heite vältimise või vähendamise tehnika (1) Taotlusmaterjalides esitatakse tegevuskava välisõhu- ja veesaasteainete heitkoguste piirväärtuste ja lubatud heitkoguste saavutamiseks parima võimaliku tehnikaga, sealhulgas kavandatavad meetmed: 1) pinnase ning pinna- ja põhjavee reostamise vältimiseks või kui see ei ole võimalik, vähendamiseks; 2) välisõhusaaste vältimiseks või kui see ei ole võimalik, vähendamiseks; 3) väliõhus leviva müra ja vibratsiooni vältimiseks või vähendamiseks. (2) Lõikes 1 mainitud tegevuskavale lisatakse ajakava ja majanduslikud arvestused kavandatud meetmete tasuvuse kohta. § 17. Heite ja keskkonnaseisundi seire (1) Andmed välisõhu kvaliteedi seire kohta esitatakse lisa 9 tabelis 1 antud vormi kohaselt. (2) Andmed veesaasteallika väljalaskme seire kohta esitatakse lisa 9 tabelis 2 antud vormi kohaselt. (3) Andmed veekogu seire kohta väljalaskme mõjupiirkonnas esitatakse lisa 9 tabelis 3 antud vormi kohaselt. (4) Andmetele lisatakse: 1) proovivõtu- ja mõõtepunktide loetelu, nende asukohad kaardil või plaanil või koordinaadid ning skeem, kui nad paiknevad väljaspool kaarti või plaani; 2) tootmise, jäätmete ja heite tekke seireks kavandatavad meetmed. § 18. Käitise tegevuse mõjupiirkond Käitise tegevuse mõjupiirkonna kohta esitatakse järgmised andmed: 1) välisõhku eralduvate saasteainete, veeheite, jäätmetekke ja -käitlemise, välisõhus leviva müra ja vibratsiooni mõjupiirkond; 2) vee erikasutuse piirkond; 3) tegevuse mõju veekogu ja põhjavee seisundile. § 19. Heite keskkonnamõju seire Käitisest lähtuva heite keskkonnamõju seire kohta esitatakse taotlusmaterjalides järgmine teave: 1) välisõhu kvaliteedi ja ärajuhitava heitvee suubla seireks rakendatavad meetmed, näidates ära proovivõtu kohad või paiksete mõõtejaamade aadressid ja asukohtade geograafilised koordinaadid, samuti pideva seire teostamisel või samalaadsete saasteallikate koosmõju hindamisel saadud saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise hinnang; 2) jäätmekäitluskoha seireks rakendatavad meetmed ning proovivõtukohtade kirjeldus ja paiknemine; 3) pinnase ja põhjavee jääkreostuse seireks rakendatavad meetmed; 4) välisõhus leviva müra- ja vibratsiooni seireks rakendatavad meetmed ning mõõtepunktide asukohad. § 20. Õnnetuste vältimine Juhul kui käitaja ei ole kohustatud taotlusele lisama riskianalüüsi tulemust ja inimese tervist, vara või keskkonda kahjustavate õnnetuste vältimiseks ning nende tagajärgede likvideerimiseks kavandatud meetmeid seaduse § 9 lõike 3 alusel, lisatakse taotlusmaterjalidele järgmised andmed: 1) käitise tegevuse tagajärjel tekkida võivate õnnetuste või õnnetuse ohu kirjeldus; 2) käitises võimaliku õnnetuse ohu vältimiseks kehtestatud kord ja juhised selle puhul tegutsemiseks; 3) «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 15 lõikes 4 sätestatud meetmed. § 21. Tegevuse alustamine ja lõpetamine, puhastustööd, tootmis- või puhastusseadmete rikked Taotlusmaterjalides esitatakse puhastustöödel, tootmis- või puhastusseadmete rikete korral, tehnoloogiaseadmete töö alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad meetmed. § 22. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemisel ja järelhoolde meetmed Keskkonnamõju vältimise või vähendamise kohta käitise või selle osa sulgemisel ja järelhoolde kohta esitatakse taotlusmaterjalides järgmine teave: 1) keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed, mis võetakse kasutusele tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast tegevuse lõpetamist; 2) kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed ja kava võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks. § 23. Kirjandus ja sisu kokkuvõte Taotlusmaterjalides esitatakse kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu ning tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte, mis sisaldab järgmist: 1) tegevuse lühikirjeldus, millele kompleksluba taotletakse; 2) ülevaade käitise peamistest tootmisprotsessidest lihtsustatud plokkskeemi kujul koos ainevoogude ja keskkonnamõjudega ning vastavate selgitustega; 3) kasutatava tehnika võrdlus parima võimaliku tehnikaga ja õigusaktides kirjeldatud normidega; 4) viide selle määruse § 4 punktides 1 ja 3 sätestatud kaardile ja plaanile. Minister Heiki KRANICH Rahanduse ja halduse asekantsler kantsleri ülesannetes Kalju KUKK 1 196/61/EÜ (EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26–40) 2 EHAK ja EMTAK koode puudutav teave on saadav Eesti Statistikaameti koduleheküljelt http://www.stat.ee. 3 CAS, EINECS ja ELINCS nr puudutav teave on saadav Kemikaalide Teabekeskusest ja Euroopa Kemikaalide Büroo (European Chemicals Bureau) koduleheküljelt http://ecb.jrc. 4 761/2001/EÜ (EÜT L 114/1, 24.04.2001) määruse eestikeelne tekst on saadav Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnast Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 1 KESKKONNAKOMPLEKSLOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise kuupäev Loa taotluse registreerimisnumber Loa andja nimetus ja aadress Loa taotluse konfidentsiaalsed osad 1. Loa taotleja 1.1. Ärinimi/Nimi 1.2. Äriregistrikood/Isikukood 1.3. Aadress telefon/faks e-post 2. Käitise andmed 2.1. Käitise nimetus 2.2. Käitise aadress 2.3. Kontaktisik: nimi, ametikoht telefon/faks e-post 2.4. Käitise territoriaalkood EHAKi järgi ja geograafilised koordinaadid 2.5. Tootmisterritooriumi pindala hektarites 3. Taotleja põhi- ja muud tegevusalad 3.1 Põhitegevusala nimetus ja vastav EMTAKi kood 3.2. Muude tegevusalade nimetused ja vastavad EMTAKi koodid 3.3. Käitise tööaeg 3.4. Käitise aastane tootmismaht 3.5. Käitises ülesseatud tootmisvõimsus Käitajale otsuse kättetoimetamise viis tavapostiga tähitud postiga Käitaja: .......................................................................................................................... (nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev) Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 2 TOORME, ABIMATERJALIDE VÕI POOLTOODETE SÄILITAMINE JA KASUTAMINE Tabel 1. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine EKN kauba- kood nimetus säilitamis- viis, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, tonni, m3 tegevusala või tehnoloogia- protsess kogus erikulu, tonni, m3 tooteühiku kohta, g/kWh või kg/MWh kokku, tonni/a, m3/a jääb tootesse, % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Toore Abimaterjalid Pooltooted Tabel 2. Tegevusalas või tehnoloogiaprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine EKN kauba- kood nimetus säili- tamis- viis, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil maksimaalne üheaegselt hoitav kogus, tonni, m3 tegevusala või tehno- loogia- protsess kogus, tonni/a, m3/a erikulu, tonni, m3 tooteühiku kohta, g/kWh või kg/MWh CAS / EINECS/ ELINCS nr nimetus ohu- kategooria riski (R) – lause ohutus (S) – lause sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Toore Abimaterjalid Pooltooted Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamine Toode Ohtlik aine Säilitamine EKN kaubakood nimetus CAS/EINECS/ ELINCS nr nimetus ohu- kategooria R–lause S–lause sisaldus tootes, % säilitamisviis, mahuti tüüp nr plaanil või kaardil maksimaalne kogus, tonni, m3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 3 VEEVÕTT JA -KASUTUS Tabel 1. Veevõtt Veehaare Veeliik vastavalt «Riigi veekatastri» klassifikat- sioonile Vee kogus Maksimaalne veevõtt, tuh m3/a «Riigi veekatastri» kood tüüp nr plaanil või kaardil tuh m3/a tuh m3/kv kokku sh mõõdetud I kv II kv III kv IV kv 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Põhjavesi Veekogu Ühisvee- värgist (saadud teistelt) Muu Kokku Tabel 2. Veevõtt veehaarete kaupa Veehaare Veevõtt, m3 «Riigi veekatastri» kood nimetus koordinaadid nr plaanil või kaardil tunnis ööpäevas kvartalis aastas idapikkus põhjalaius I kv II kv III kv IV kv 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Veekogu Põhjaveekiht Tabel 3. Veevõtu seire Veehaare Mõõdetav näitaja Seire sagedus Kasutatud määramismeetod (mõõtmis- või arvutusmeetod) Mõõtepunkt Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Proovi analüüsi teostav labor veekatastri kood nimetus nr plaanil või kaardil koordinaadid nr plaanil või kaardil nimetus, tüüp kalibreeri- mise sagedus idapikkus põhjalaius 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Veekogu Põhjaveekiht Tabel 4. Veekasutus Kasutusala Veehaare (veekogu või põhjaveekiht) Kasutatav veehulk «Riigi veekatastri» kood nimetus nr plaanil või kaardil veeliik tuh m3/a m3 vee erikulu, m3 tooteühiku kohta I kv II kv III kv IV kv 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 a) Olmevesi b) Tehnoloogiline vesi tootmisetappide lõikes: Tehnoloogiline vesi tootmisprotsesside lõikes: Pesemis- või puhastusprotsessides Jahutusvesi Muudes protsessides c) Energia tootmiseks kasutatav vesi: Jahutusvesi d) Muu e) Antakse teistele tarbijatele f) Ringluses olev vesi Kokku Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 4 KÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINE Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine liikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a EKN kauba- kood nimetus väävli- sisaldus, % tuha- sisaldus, % alumine kütte- väärtus, MJ/kg; gaas, MJ/Nm3 Kogus, tonni/a; gaas, tuh m3 erikulu, tonni või m3 tooteühiku kohta, g/kWh või kg/MWh elekter soojus ja aur kokku tootmis- protsessis ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks sise- trans- pordiks muu kokku oma- tarve müük kokku oma- tarve müük 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Tahke kütus Gaasikütus Vedelkütus Tabel 2. Energia tarbimine kasutusalade kaupa Kasutusala Energia tarbimine, MWh/a, MJth/a elekter, MWh/a soojus, MJth/a aur, MJth/a kokku omatoodang muu tarnija erikulu, MWh tooteühiku kohta kokku omatoodang muu tarnija erikulu, MJth tooteühiku kohta kokku omatoodang muu tarnija 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Tootmisetappide lõikes: Valgustus Jahutus ja külmutus Sulatus Ventilatsioon Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine Muu kasutus Veetöötlusseadmed Kokku Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 5 VÄLISÕHU SAASTAMINE Tabel 1. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteaine Saasteallika nr plaanil või kaardil EMTAKi kood tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed nimetus, tüüp arv puhastusaste, % efektiivsus- kontrolli sagedus CAS nr nimetus aasta keskmine heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm3 nimetus, tüüp arv töö- tundide arv aastas projekt tegelik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Tabel 2. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite kasutamisel, välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupa Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine EMTAKi kood nimetus nr plaanil või kaardil nimetus koordinaadid ava läbi- mõõt D, m väljumis- kõrgus H, m maht- kiirus Vt, m3/s tempera- tuur T, °C CAS nr nimetus heitkogus maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a ida- pikkus põhja- laius 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Tabel 3. Äkkheide Saasteallikas Äkkheite põhjus Äkkheite kestus Välisõhku eralduv saasteaine nimetus nr plaanil või kaardil CAS nr nimetus äkkheite kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta maksimaalne hetkeline, mg/Nm³ maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Tehnoloogiline äkkheide Avariiline äkkheide Tabel 4. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused Põletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteaine Saaste- allika nr plaanil või kaardil katlatüüp arv nominaalsoojus- võimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth töö- tundide arv aastas nimetus väävli- sisaldus, % aastas tonni/ tuh m3 CAS nr nimetus heitkogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg/Nm3 maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a piirväärtus aasta keskmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Tabel 5. Lahustite kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Kogus, tonni/a Välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogus Saasteallika nr plaanil või kaardil EMTAKi kood nimetus lahustid värvid liimid lakid muud väljuvate gaaside mahuühiku kohta, mg C/Nm3 tonni/a piirväärtus aasta keskmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Tabel 6. Saasteainete hajumisarvutuste tulemused iga paikse saasteallika kaupa Saasteallikas Väljuvate gaaside parameetrid Välisõhku eralduv saasteaine Saastetaseme arvutuse tulemused nr plaanil või kaardil nimetus ava läbi- mõõt D, m välju- mis- kõrgus H, m maht- kiirus Vt m3/s tempera- tuur T, °C CAS nr nimetus maksimaalne hetkeline heitkogus M, g/s sadenemis- tegur F saaste- taseme piir- väärtus SPV1, µg/m3 maksimaalne arvutuslik saaste- tase Cm, µg/m3 maksimaalse saastetaseme tekkimise kaugus saaste- allikast Xm, m suhe kaugus saaste- allikast, kus saavutatakse saastetaseme piirväärtus SPV1, m 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Tabel 7. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju Saasteaine Saaste- allikate arv Arvutuslik saastetase Peamised saasteallikad CAS nr nimetus saaste- taseme piir- väärtus SPV1 , µg/m3 maksimaalne arvutuslik saastetase ΣCm, µg/m3 maksimaalse saastetaseme tekkimise kaugus tootmis- territooriumi piirist, Xm, m suhe saastetase tootmis-- territooriumi piiril Σǵg/m3 suhe foonisaaste- tase tootmis- territooriumi piiril C, µg/m3 suhe nr plaanil või kaardil saasteallika osakaal maksimaalse saastetaseme põhjusta- misel, % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Tabel 8. Koondandmed välisõhku eralduvate saasteainete tegelike ja taotletavate heitkoguste kohta Saasteaine Saasteallikate arv Saasteallika nr plaanil või kaardil Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus CAS nr nimetus tegelik taotletav maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a maksimaalne hetkeline, g/s tonni/a 1 2 3 4 5 6 7 8 Kokku Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 6 VEEHEIDE Tabel 1. Veesaasteallikad ja reovee puhastamine Saasteallikas Saasteaine Puhasti nr plaanil või kaardil Reovee puhastamine Saasteaine kogus, tonni nr plaanil või kaardil nimetus CAS/ EINESC/ ELINCS nr nimetus sisaldus reovees enne puhas- tust, mg/l sisaldus heitvees peale puhas- tust, mg/l protsessi iseloomustus sedame nimetus, tüüp puhastusaste, % aastas kvartalis projekti- järgne tegelik I kv II kv III kv IV kv 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Kokku Tabel 2. Heitvee ühiskanalisatsiooni juhtimine Saasteallikas Ühenduskoht ühiskanalisatsiooniga Heitvee vooluhulk, m3 Vee- ettevõte, heitvee käitleja, sõlmitud lepingu nr nr plaanil või kaardil nimetus nimetus koordinaadid nr plaanil või kaardil ööpäevas kvartalis aastas ida- pikkus põhja- laius keskmine maksimaalne keskmine maksimaalne keskmine maksimaalne 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Kokku Tabel 3. Heitvee veekoguse juhtimine Saasteallikas Väljalase Heitveesuublana kasutatav veekogu Heitvee vooluhulk, m3 nr plaanil või kaardil nimetus kood nimetus koordinaadid nr plaanil või kaardil kood reostus- tundlikkus nimetus ööpäevas kvartalis aastas ida- pikkus põhja- laius keskmine maksi- maalne keskmine maksi- maalne keskmine maksi- maalne 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Kokku Tabel 4. Heitvee pinnasesse juhtimine Saasteallikas Suubla Immutusala, pinnas Heitvee vooluhulk, m3 nr plaanil või kaardil nimetus kood nimetus pindala koordinaadid nr plaanil või kaardil iseloomus- tus, sh põhjavee voolu- suund ja kõrgeim tase reostus- tund- likkus ööpäevas kvartalis aastas pindala- ühiku kohta ida- pikkus põhja- laius keskmine maksi- maalne keskmine maksi- maalne keskmine maksi- maalne 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Kokku Tabel 5. Äkkheide Suubla või väljalaskme kood Äkkheite põhjus Äkkheite kestus Saasteaine Äkkheite kogus, tonni/a CAS/EINECS/ELINCS nr nimetus maksimaalne sisaldus, mg/l 1 2 3 4 5 6 7 Tehnoloogiline äkkheide Suubla Väljalase Avariiline äkkheide Suubla Väljalase Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 7 JÄÄTMEHOOLDUS Tabel 1. Sissetulevate ja väljaminevate jäätmete liigid ja kogused ehk jäätmete aastabilanss Jäätmed Sissetulek Väljaminek, tonni/a jäätme- kood nimetus ohtlikkus tekib saadakse teistelt ettevõtjatelt, tonni/a kokku, tonni/a taaskasutatakse kõrvaldatakse antakse teistele ettevõtjatele kokku tonni toodangu- ühiku kohta tonni/a kogus R-kood kogus D-kood 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Tabel 2. Jäätmete kogumine ja vedu Jäätmed Jäätmete kogumisviis Vedu jäätmekood nimetus ohtlikkus kogus, tonni/a veok vedaja (veoettevõtja nimetus või omavedu) veo sihtkoht vastuvõttev ettevõtja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Tabel 3. Jäätmete kõrvaldamine kalendriaasta jooksul (kõrvaldamistoimingud D1–D15) Jäätmed Taotletav piirkogus kõrvaldamiseks Jäätmekäitluskoht jäätmekood nimetus tonni/a tonni/kvartalis asukoht, prügila liik iseloomustus, vastavus sanitaar- ja keskkonnanormidele 1 2 3 4 5 Tabel 4. Jäätmete vaheladustamine kalendriaasta jooksul Jäätmed Taotletav piirkogus vaheladustamiseks Jäätmekäitluskoht jäätmekood nimetus tonni/a tonni/kvartalis asukoht iseloomustus, vastavus sanitaar- ja keskkonnanormidele 1 2 3 4 5 Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 8 TEHNOLOOGIA-, PÜÜDE- VÕI PUHASTUSSEADMETE HOOLDUS JA KONTROLL Seade Hooldus Kontroll nimetus, tüüp tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseade nimetus, tüüp töörežiim kalibreerimis- sagedus 1 2 3 4 5 6 7 8 Tehnoloogiaseadmed Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed Veepuhastusseadmed Jäätmekäitlusseadmed Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 68 «Keskkonnakompleksloa taotluse lisade vormid ja nende täitmise juhis» lisa 9 HEITESEIRE Tabel 1. Välisõhu kvaliteedi seire Saasteaine Saasteallikas Seire sagedus Lubatud määramis- meetod (mõõtmis- või arvutusmeetod) Mõõtepunkti asukoht Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Proovi analüüsi teostav labor Välisõhu kvaliteedi seirejaama asukoht CAS nr nimetus nimetus nr plaanil või kaardil nr plaanil või kaardil koordinaadid nimetus, tüüp kalibreerimis- sagedus aadress koordinaadid ida- pikkus põhja- laius ida- pikkus põhja- laius 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Tabel 2. Veesaasteallika väljalaskme seire Saasteallikas Välja- laskme kood Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire sagedus Lubatud määramismeetod (mõõtmis- või arvutusmeetod) Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Proovi analüüsi teostav labor nimetus nr plaanil või kaardil nr plaanil või kaardil koordinaadid CAS/EINECS/ ELINCS nr nimetus nimetus, tüüp kalibreerimis- sagedus ida- pikkus põhja- laius 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 Tabel 3. Veekogu seire väljalaskme mõjupiirkonnas Saasteallikas Väljalaskme kood Veekogu Mõõtepunkti asukoht Saasteaine Seire sagedus Lubatud määramismeetod (mõõtmis- või arvutusmeetod) Kasutatavad mõõteriistad ja seadmed Proovi analüüsi teostav labor nimetus nr plaanil või kaardil nimi veekatastri kood nr plaanil või kaardil koordinaadid CAS/ EINECS/ ELINCS nr nimetus nimetus, tüüp kalibreerimis- sagedus ida- pikkus põhja- laius 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →