Majandusminister — Maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja kinnitamine Maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskiri — RTL, 74, 311

Maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja kinnitamine Vastu võetud majandusministri 11.02.1998. a. määrusega nr. 8 (RTL 1998, 74/75, 311), jõustunud 14.03.1998. Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562) paragrahvi 78 lõike 2 alusel määran: Kinnitada maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskiri. Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 11. veebruari 1998. a. määrusega nr. 8 Maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja kehtestamise aluseks on maapõueseaduse paragrahvi 78 lõige 2. Ohutuseeskirja nõuded on vastavuses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/104/EEC nõuetega. 2. Käesolev allmaakaevandamise ohutuseeskiri (edaspidi ohutuseeskiri) sätestab tööohutusnõuded maavara ja maa-ainese (edaspidi kaevis) allmaakaevandamisel (edaspidi kaevandamine), sellega kaasnevate tööde tegemisel ning ehitiste ja seadmete kasutamisel. Tööohutuse tagamisel tuleb lisaks käesolevale ohutuseeskirjale järgida teisi tööohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 3. Ohutuseeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes kaevandavad kaevist allmaakaevandamise viisil, s.o. kaevanduses ning projekteerivad, ehitavad või käitlevad nende töödega seotud ehitisi ja seadmeid. 4. Kaevandus on käesoleva eeskirja mõistes allmaakaevandamist rakendav mäeettevõte koos selleks vajalike pealmaahoonete, rajatiste ja seadmetega. 5. Allmaatöödele lubatakse vähemalt 18 aasta vanuseid isikuid, kes on läbinud eelneva tervisekontrolli, saanud erialase väljaõppe ja tutvustatud avarii olukorras tegutsemise korraga. 6. Kõrvalised isikud võivad viibida allmaakaeveõõntes või mäeettevõtte pealmaatsehhides objekti kasutaja või mäetööde eest vastutava isiku nõusolekul ja tema volitatud isiku saatel. 7. Igas töötavas kaevanduses peab olema mäetööde arengukava ja selle põhjal koostatud ja mäepäästesalga ülemaga kooskõlastatud avariide likvideerimisplaan. Mäetööde arengukava kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 8. Narkootiliste, psühhotroopsete või toksiliste ainete ja alkohoolsete jookide kaasatoomine ning tarvitamine kaevanduses on keelatud. 9. Viibimine kaeveõõntes ilma kaitsekiivri, tööriietuse, päästetorbiku ja kaevurilambita on keelatud. Teiste isikukaitsevahendite vajaduse otsustab objekti asutaja. 10. Isikukaitsevahendid peavad vastama Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993. a. määruse nr. 356 (RT I 1993, 75, 1103) isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra nõuetele. 11. Kõik töökohad rööbastee(de)ga kaeveõõntes peavad olema tähistatud hoiatusmärkide või -signaalidega, aga veovahendid omama valgus- ja helisignaali vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. 12. Koristustöödel ja kaeveõõnte rajamisel on üksinda töötamine keelatud. 13. Kaevanduses kasutatavad masinad ja seadmed peavad vastama Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993. a. määruse nr. 356 masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra nõuetele. Allmaamäetöödel kasutatavad diiselajamiga masinad peavad vastama nende tööohutuse juhendi nõuetele, mis on kooskõlastatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 14. Kaevanduses kasutatavate seadmete liikuvad osad peavad olema kindlalt varjestatud, välja arvatud need seadmed, mille liikuvate osade varjamine kaitsekatetega pole võimalik nende talitusliku otstarbe tõttu. Seadmetel, mille liikuvate osade juures töötavad inimesed, peab käivitusele eelnema kogu seadme ulatuses töötajatele kuuldav hoiatussignaal kestusega mitte alla 5 sekundi. 15. Kaevanduses tuleb organiseerida selline arvepidamine, mille puhul oleks igal ajal täpselt teada kõik maa all viibivad isikud. II. VÄLJAPÄÄSUD. KAEVEÕÕNTE RAJAMINE JA TOESTAMINE 16. Töötaval kaevandusel peab olema allmaakaeveõõntest vähemalt kaks eraldi asuvat allmaatöötajatele hõlpsasti ligipääsetavat väljapääsu maapinnale. 17. Koristuseel peab olema vähemalt kaks eraldi väljapääsu paneelistrekile. Paneelistrekkides kaevise veoks lintkonveierite kasutamisel peab koristuseel olema ka väljapääs naaberpaneelistrekile. 18. Allmaatöödel töötavad isikud peavad teadma väljapääsuteid maapinnale. 19. Kaeveõõned peavad olema tähistatud märkide ja viitadega selliselt, et need võimaldaksid leida töötajatel vajalikku väljapääsuteed maapinnale. 20. Kaeveõõnte rajamisel ja hilisemal kasutamisel peavad inimkäikude laiused ja ohutusvahemikud vastama tabelis 1 toodud suurustele. Tabel 1 ---------------------------------------------------------------- Kaeveõõned Kasutatav transpordiliik Ohutusvahemiku paiknemise Minimaalne kohad ----------------- inimkäigu laius (m) ohutusvahemik (m) Märkused ---------------------------------------------------------------- 1 2 3 4 5 6 ---------------------------------------------------------------- 1. Horisontaalkaeveõõned Puit-, Rööbastee metall- ja Toestiku raudbetoon (seina) või raamtoestiku kaeveõõnesse puhul paigaldatud 0,25 m, seadmete ja monoliitse veeremi kivi- või maksimaalse betoontoestiku gabariidi puhul 0,2 m vahel 0,7 0,2-0,25 Kahe transpordivahendi maksimaalse külggabariidi vahel - 0,2 ---------------------------------------------------------------- 2. Horisontaalkaeveõõned Sõltuvalt Konveier toestiku koos liigist rööbasteega Toestiku ja veeremi vahel 0,7 0,2-0,25 Toestiku ja konveieri vahel 0,7 0,4 Konveieri ja veeremi vahel - 0,4 ---------------------------------------------------------------- 3. Horisontaalkaeveõõned Rööbastee Sõiduvagunitesse Inimkäigu sisenemise ja laius peab nendest olema väljumise mõlemal kohtades 1,0 - pool 1,0 m Manööverduspiirkondades Inimkäigu 0,7 - laius peab olema mõlemal pool 0,7 m ---------------------------------------------------------------- 4. Horisontaal- Konveieri ja ja laetala kaldkaeveõõned vaheline Konveier kaugus ei Toestiku ja või olla konveieri alla 0,5 m, vahel 0,7 0,4 ajami- ja pingutuspea juures alla 0,6 m ---------------------------------------------------------------- 5. Kaldkaeveõõned Konveier Inimkäik koos võib rööbasteega rajamisel Toestiku ja olla ka konveieri veeremi vahel 0,7 0,4 pool Konveieri ja veeremi vahel - 0,4 Veeremi ja Sõltuvalt toestiku vahel 0,7 0,2-0,25 toestiku liigist ---------------------------------------------------------------- 6. Kaldkaeveõõned Inimveo köistee Toestiku või kaeveõõnesse paigaldatud seadmete ja trossi vahel ripphoiduri kõrgusel - 0,6 ---------------------------------------------------------------- 21. Rajatava kaeveõõne mõõdistamine ja suunamine toimub vastavalt maapõueseaduse paragrahvi 76 lõike 4 alusel kinnitatud markðeideritööde läbiviimise nõuetele. 22. Kaeveõõne rajamine ja toestamine toimub vastavalt kaeveõõne rajamise projektile. 23. Kaeveõõne rajamisel ei tohi kaeveõõne alaline toestik ee rinnast maha jääda üle 4 m. 24. Ðahti rajamisel peavad ees viibivad töölised olema kaitstud võimalike ülevalt kukkuvate esemete eest kaitsesirmiga (kaitseplatvormiga). 25. Kui ðahti rajamine ja alalise toestiku paigaldamine toimub üheaegselt, peab ripp-platvorm, millelt toimub ðahti toestamine, olema varustatud seadisega (sõrmedega) tema kinnitamiseks tööde sooritamise ajaks ðahti seinte külge. III. KORISTUSTÖÖD 26. Kaevise koristustööd toimuvad vastavalt allmaakoristus-kaeveõõne (edaspidi koristuskaeveõõs) projektile. 27. Koristuskaeveõõne (kamberplokk, kombainilaava jt.) projekt kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga ja selle kinnitab mäetööde eest vastutav isik. 28. Koristuskaeveõõs koos koristustöödeks sinna paigaldatud seadmetega võetakse kasutusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni inspektori otsuse alusel. 29. Uute kaevandamisviiside katsetamine ja kasutamine on lubatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni nõusolekul. 30. Lae sundlangetamisega kamberkaevandamisviisi kasutamine on keelatud. IV. KAEVEÕÕNTE KORRASHOID, REMONT JA LIKVIDEERIMINE 31. Tegevkaeveõõned tuleb hoida puhtad ja töökorras ning peavad vastama kaeveõõne rajamise ja kasutamise projekti ning käesoleva ohutuseeskirja nõuetele. 32. Kaeveõõne rajamise ja kasutamise projekti nõuetele mittevastavad kaeveõõned tähistatakse nendesse sisenemist keelavate märkidega. 33. Ohtlikes kohtades (lahtikihistunud laekivimid, ripikud, toestamata lõhed, puhastamata tervikuseinad jm.) on töötamine keelatud. Ohu kõrvaldamine peab toimuma vastavalt järelevalve isiku antud töökäsule või tema juhtimisel. 34. Kaeveõõne ümbertoestamis- ja varingu likvideerimistöid tuleb teha vastavalt kaevanduse mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) kinnitatud varingu toestuspassile või ohutusmeetmetele. 35. Kaeveõõne ümbertoestamisel ja remontimisel töökohtade tähistamiseks ülespandud ohutusmärkide või -signaalide eemaldamine on enne tööde täielikku lõpetamist ja rööbastee seisukorra kontrollimist keelatud. 36. Varingute likvideerimisele lubatakse töölisi, kellel on vähemalt aastane töökogemus kaeveõõnte rajamisel ja toestamisel. 37. Toestamiseks kasutatav kiilmuhv-ankurtoestik peab tagama kaeveõõne lae kivimikihtide püsivuse ja nende tööde tegemise tööohutuse juhend kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Kaeveõõne likvideerimisel on kiilmuhvankrute väljavõtmine laest lubatud ainult eemaltjuhitava hüdraulilise kaitsetoestiku all. 38. Vertikaalðahtis, ðurfis, punkris või teistes allakukkumisohtlikes kohtades töötamisel peab kasutama turvavööd. 39. Remonditööde tegemine vertikaal- või kaldðahtis samaaegselt rohkem kui ühes kohas ei ole lubatud. 40. Vertikaalðahti ümbertoestamist ja remonti tuleb teha turvakatusega töölavalt. 41. Vertikaal- või kaldðahtis tehakse armeeringu, inimkäikude ja ohutusvahemikkude mõõdistamist vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. 42. Enne kaeveõõne taastamistöid peab seal kontrollima õhu koostist. 43. Oma otstarbe minetanud kaeveõõned tuleb likvideerida, järgides maapõueseaduse paragrahvi 77 lõike 3 alusel kehtestatud mäetööde lõpetamise ja peatamise korra nõudeid. 44. Vertikaalðahti ja üle 30-kraadise kaldkaeveõõne likvideerimisel on neist toestiku väljavõtmine keelatud. V. KAEVEÕÕNTE TUULUTUS 45. Inimeste viibimine kaeveõõnes on keelatud, kui selle õhus on hapniku sisaldus alla 20 protsendi või kahjulike gaaside sisaldus suurem kui on näidatud tabelis 2. Tabel 2 ---------------------------------------------------------------- Kahjulikud gaasid Kahjuliku gaasi kontsentratsiooni lubatud piirväärtused -------------------------------------- protsenti mahust mg/m3 ---------------------------------------------------------------- Süsinikmonooksiid (CO) 0,00170 20 ---------------------------------------------------------------- Lämmastikoksiid (NOx) 0,00026 2 ---------------------------------------------------------------- Väävlisanhüdriid (SO2) 0,00038 10 ---------------------------------------------------------------- Väävelvesinik (H2S) 0,00071 10 ---------------------------------------------------------------- 46. Pärast lõhketöid on keelatud siseneda etesse, kui tabelis 2 näidatud kahjulike gaaside sisaldus kaeveõõne õhus ümberarvestatuna tinglikuks süsinikoksiidiks ületab mahu järgi 0,008 protsenti (94,1 mg/m3). Kahjulike gaaside sellise kontsentratsiooni saavutamiseks vajalik aeg määratakse õhuproovide analüüsiga ja see aeg ei tohi ületada üht tundi. Õhuproovide võtmist tuleb teha vastavalt õhu koostise kontrollimise ja kulu mõõtmise juhendile, mis kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 47. Kaevanduse pea- ja jaoskonna (edaspidi tuulutusðurfi) ventilaatorseadmete tööreþiim määratakse mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) kirjaliku korraldusega, kusjuures puhkepäevadel, kui ventilaatorseadmed on seisma jäetud, peab kaeveõõnte õhus olema hapniku ja kahjulike gaaside sisaldus lubatud normide piires. 48. Inimeste sisenemisel isoleeritud (tuulutamata) kaeveõõnesse peab kasutama isoleerivaid respiraatoreid või muid isikukaitsevahendeid. 49. Koristuskaeveõõnes on lubatud õhu liikumiskiiruseks kuni 4 m/s ja ðahtis selle remonttöödel või ðahti redellahtris inimeste liikumisel kuni 8 m/s. 50. Õhu soojendamiseks kaeveõõntes on lubatud kasutada ainult tehase valmistatud allmaa tule- ja tolmuohutuse nõuetele vastavaid õhusoojendajaid. 51. Kambriploki või kombainilaava tuulutamine ainult kohaliku tuulutuse ventilaatorseadmega on keelatud. 52. Koristus- ja ettevalmistuskaeveõõnte tuulutusskeemid ja vajalikud õhuhulgad määratakse vastavalt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga kooskõlastatud tuulutuskavade koostamise juhendile. 53. Ühe ja sama ðahti või ðurfi kasutamine siseneva ja väljuva õhujoa üheaegseks läbilaskmiseks ei ole lubatud. 54. Lõhkematerjalide laol peab olema erijugatuulutus. 55. Inimveo köisteega seadmestatud kaldkaeveõõntes on tuulutususte paigaldamine keelatud. 56. Õhujugade reguleerimine kaeveõõntes lubatakse tuulutuse järelevalve isiku loal. 57. Tuulutusðurfi ventilaatorseade peab olema seadmestatud eemaltjuhtimise ja ventilaatorseadme töö kontrollaparatuuriga. 58. Tuulutusðurfi ventilaatorseadet võib seisata või selle tööreþiimi muuta kaevanduse mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) või teda asendava isiku kirjaliku korralduse alusel. 59. Tupikkaeveõõne tuulutamiseks paigaldatakse ventilaatorid selle suudmest vähemalt 10 m kaugusele värske õhujoaga kaeveõõnesse, kusjuures tupik-kaeveõõne tuulutamiseks ei tohi kulutada (kasutada) üle 70% ventilaatorseadmete asukohta läbivast õhuhulgast. VI. TOLMUREÞIIM 60. Tolmutõrje põlevkivi kaevandamisel toimub vastavalt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud juhendile. Kui tolmutõrjeseadised ei taga tervisekaitsenormide kohast õhu koostist, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. 61. Allmaakaeveõõntesse ei ole lubatud juhtida värsket õhujuga nende ðahtide, ðurfide ja puuraukude kaudu, mille läbimisel õhk saastub tolmuga üle 25% lubatud piirnormist. 62. Tolmusisaldust töökoha õhus kontrollitakse vähemalt üks kord kvartalis. VII. LIIKUMINE NING INIMESTE JA KOORMATE VEDU KAEVEÕÕNTES 63. Horisontaalkaeveõõntes tuleb organiseerida inimeste vedu töökohale ja tagasi, kui töökoha kaugus ðahtiõuest on üle ühe km, ja kaldkaeveõõntes, kui selle kõrguspunktide vahe on üle 30 m. 64. Inimeste veol horisontaalkaeveõõntes on lubatud piirkiiruseks 5,5 m/s (20 km/h). 65. On keelatud: 1) vedada inimveorongis lõhkematerjale, kergestisüttivaid ja mürgiseid aineid ning vagunist väljaulatuvaid tööriistu ja esemeid; 2) koormavagunite haakimine inimveorongi külge, välja arvatud tööriistade ja materjalide veoks. 66. Kaldðahtis ei ole koormate ja inimeste üheaegne vedu lubatud. 67. Inimeste viibimine kaldkaeveõõnes on seal rööbasveovahendi liikumise ajal keelatud. 68. Kaldðahti tõsteseade varustatakse trossi või haakeseadise purunemise juhuks veovahendi allajooksu tõkestava seadisega. 69. Haakeseadisega veovahendite kasutamisel peab olema mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) kinnitatud kokku- ja lahtihaakimisjuhend. 70. Rööbasteel, mille kalle on üle 0,01, ei tohi rööbasveovahendeid käsitsi lükata. 71. Inimeste ja koormate allalaskmine ja tõstmine vertikaal- ja kaldðahtis ei ole lubatud tõstevahendiga, mis ei vasta valmistaja juhendi või teiste tõstet reguleerivate normdokumentide nõuetele. 72. Inimeste ja koormate vedu kaeveõõntes korraldab objekti kasutaja või mäetööde eest vastuva isiku poolt selleks määratud isik. VIII. ALLMAAVEOVAHENDID 73. Rööbastee kasutamine ei ole lubatud, kui: 1) rööbe on ettenähtust üle 20 mm laiem või üle 2 mm kitsam; 2) rööpapea kulumine rööbastel R-24 ületab 12 mm ja rööbastel R-33 - 16 mm; 3) pöörmetel esineb defekte, mis võivad põhjustada veeremi rööbastelt väljasõitu; 4) rööbastee ehitus ei vasta normdokumendi nõuetele. 74. Elektrivedurite kasutamisel rööbasteedel, mille kalle on üle 0,005, peab olema koostatud inimeste ja koormate ohutu veo juhend, mille kinnitab kaevanduse mäetööde eest vastutav isik (peainsener). 75. Rööbasveovahendi liikumisel kaeveõõntes peab olema pidurdusteekonna maksimaalne pikkus inimeste veol kuni 20 m ja koormate veol kuni 40 m. 76. Allmaaveovahendi kohustuslik tehniline ülevaatus tehakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni poolt vähemalt üks kord aastas. 77. Elektriveduri toitevõrk paigaldatakse vastavalt montaaþi ja kasutamise juhendi nõuetele. Juhend kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 78. Konveiereid kasutatakse kaeveõõntes vastavalt valmistaja juhendi nõuetele. 79. Konveierliini juhtimisseadis peab tagama: 1) konveierliinis iga järgmise konveieri töölelülitamise pärast temale eelneva konveieri nominaalkiiruse saavutamist; 2) nende konveierite automaatse seiskamise, mis veavad kaevist seismajäänud konveierile; 3) seismajäänud konveieri käivitusseadise blokeerimise kuni rikkepõhjuse kõrvaldamiseni; 4) konveieri elektriajami väljalülitamise konveieri aeglustunud käivitamisel või veolindi liikumiskiiruse vähenemisel üle 25 protsendi nominaalkiirusest. 80. Konveieri ülevaatust ja tehnohooldust tehakse vastavalt valmistaja juhendis ettenähtud nõuetele. 81. Konveieriveoga kaeveõõnde paigaldatakse ohutud ülekäigud lint- ja kraapkonveieritest ülekäimiseks. IX. KAEVANDUSTÕSTE 82. Kaevandustõsteks vajaliku vertikaalkaeveõõne (edaspidi ðaht) rajamine, armeerimine ja ðahti seadmete paigaldamine toimub kehtestatud korras kinnitatud projekti järgi. 83. Tõsteseadme ehitus peab vastama Eesti Vabariigi standarditele, normidele või Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud rahvusvahelistele või välisriikide standarditele ja normidele. 84. Tõsteseadmete kasutamisel peab objekti kasutaja: 1) tagama, et tõsteseadet kasutatakse ja hoitakse töökorras käesoleva eeskirja, valmistaja (tarnija) esitatud seadme ohutust käsitleva dokumentatsiooni ning tõsteseadme tööohutuse juhendi nõuete kohaselt; 2) määrama tõsteseadme kasutamise ja korrasoleku eest vastutava isiku (isikud). 85. Tõstevahendi (kabiin, tõstekong, tõsteanum) kiirus määratakse üldjuhul projektiga, kuid see ei tohi ületada: 1) inimeste tõstmisel ja allalaskmisel - ðahtis 12 m/s ja kaldkaeveõõnes 5 m/s; 2) koormate (materjali) tõstmisel ja allalaskmisel kaldkaeveõõnes vagonetiga 5 m/s; 3) inimeste tõstmisel ja allalaskmisel tõsteanumaga - juhtlattidega ðahtis 8 m/s ja ilma juhtlattideta ðahtis 1 m/s. 86. Tõstevahendi kaitsepidurdamisel (stoppnupuga pidurdamisel) ei tohi keskmine aeglustus kaldkaeveõõnes kaldega kuni 30o olla alla 0,75 m/s2 ja kaldkaeveõõnes kaldega üle 30o alla 1,5 m/s2, või ületada tabelis 3 toodud suurusi. Tabel 3 ---------------------------------------------------------------- Kaeveõõne 5o 10o 15o 20o 25o 30o üle 50o kaldenurk ---------------------------------------------------------------- Aeglustuse suurus, m/s2 0,8 1,2 1,8 2,5 3,0 3,5 5,0 ---------------------------------------------------------------- 87. Tõsteseadme võib kasutusele võtta pärast tõsteseadme testimist Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis tunnustatud isiku poolt. 88. Trossiratas (hõõrderatas), millel puudub vahetatav vooder, tuleb asendada uuega, kui rattaääriku või pöia kulumine ületab 50% esialgsest paksusest. 89. Inimeste tõstmise ja allalaskmise kongide püüdurid katsetatakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, samuti pärast remonti või uue püüduri paigaldamist. X. TÕSTEMASINAD JA VINTSID 90. Inimeste ja materjalide tõstmiseks ettenähtud seadmetel peavad olema dünaamilise pidurdusega elektriajamid. 91. Tõstemasinad ja vintsid võib kasutusele võtta, kui nad on komplekteeritud (varustatud) valmistajatehase juhendis ja projektdokumentatsioonis ettenähtud mõõteriistade ja seadistega. 92. Tõstemasina (vintsi) pidurdusseadmed peavad masina pidurdatud (liikumatus) seisundis tagama, et kaitsepidurdusmomendi suhe staatilisse momenti ei oleks väiksem tabelis 4 toodud suurustest. Tabel 4 ---------------------------------------------------------------- Kaeveõõne kaldenurk kuni 15o 20o 25o 30o ja enam ---------------------------------------------------------------- 1,8 2,2 2,6 3,0 ---------------------------------------------------------------- Töösse peab kaitsepidur rakenduma arvates pidurdamise algusest: 0,8 sekundi jooksul - sõltumata pidurajami tüübist; 0,5 sekundi jooksul - pneumoajami puhul; 0,6 sekundi jooksul - hüdroajami puhul; 0,3 sekundi jooksul - vedrudega pneumo- ja hüdroajami puhul. 93. Inimeste- ja segatõste (inimeste ja koormate) tõstekongid tuleb tõstetrossiga ühendada üksteisest sõltumatu kahe riputuse abil (töö- ja kaitseriputus). 94. Ümara ristlõikega tasakaalustav tross riputatakse koos pöörleva riputusaasaga. 95. Kaevandustõste tõstevahendi riputus- või haakeseadise ning tõste- ja tasakaalustustrossid peavad vastama kehtivatele normidele. 96. Vertikaalðahti tõsteseadme töö (töötamine) ei ole lubatud, kui puudub: 1) seadis signaali andmiseks allmaa tõstekorraldajalt pealmaa tõstekorraldajale ja pealmaa tõstekorraldajalt tõstemasina juhile; 2) signaali "stopp" andmise seadis allmaa tõstekorraldajalt või pealmaa tõstekorraldajalt tõstemasina juhile; 3) kahepoolne telefoni- või valjuhääldiside allmaa ja pealmaa tõstekorraldajate ning tõstemasina juhi vahel; 4) eraldi toitega varusignalisatsioon. 97. Terastrossid kuuluvad korduvkatsetusele iga 12-kuulise tööperioodi järel. 98. Kaevanduse vertikaal- ja kaldðahti tõstevahendi trossid katsetatakse enne ülespanemist tõmbe- ja paindeprooviga (välja arvatud kuni 30o kaldega kaeveõõne koormaveotrossid). 99. Trosside edasine kasutamine tõsteseadmetel ei ole lubatud, kui nende korduvkatsetusel: 1) tugevusvaru osutus: - inim- ja avariiremondi tõsteseadmetel - alla 7-kordse staatilise koormuse; - segatõsteseadmetel - alla 6-kordse staatilise koormuse; - koormatõstel ja liikuval tõsteseadmel - alla 5-kordse staatilise koormuse; 2) summaarne traatide pind, mis ei pidanud vastu tõmbe- ja paindeproovile, moodustas üle 25% trossi kõigi traatide ristlõike üldpinnast. 100. Terastrossi paigaldamine või sellega edasi töötamine ei ole lubatud, kui tal on sõlmi, deformeerunud keerde ja teisi vigastusi, samuti ahenemist üle 10% nominaalsest diameetrist. 101. Kaevandustõsteseadmete töötamisel keerustatud terastrossi kasutamine ei ole lubatud, kui katkenud traatide arv trossi keerusammu kohta moodustab traatide üldarvust trossis üle: 1) 5 protsendi - tõste- ja vastukaalutrossil; 2) 10 protsendi - kuni 30-kraadilise kaldega kaeveõõne koormaveo-, tasakaalustus-, amortisatsiooni- ja piduritrossil. 102. Kaevandustõste tõstevahendi riputus- või haakeseadistel peab olema valmistajatehase märgis ja valmistamise kuupäev. XI. ELEKTRIPAIGALDISED JA VALGUSTUS 103. Kaevanduses tuleb elektritööde tegemisel järgida ehitiste elektripaigaldiste, elektriseadmete valmistamise ning tarnimise, elektritööde ja nende järelevalve ning muude kehtivate eeskirjade nõudeid. 104. Allmaa elektripaigaldiste valikul tuleb lähtuda ehitiste madalpingeelektripaigaldiste eeskirja EEI 3-3:1994 peatükis 32 sätestatud välistoimete (ümbruse temperatuur, kliima, vesi, tolm jt.) liigitusest ja tähistusviisist, mida on nende projekteerimisel ja ehitamisel arvesse võetud. 105. Kaevanduses peab olema Elektrikontrollikeskuse poolt väljastatud pädevustunnistusega elektritööde juhataja (käidujuhataja). 106. Allmaaelektripaigaldistes ei tohi kasutada maandatud neutraaliga trafosid, välja arvatud trafod, mis on ette nähtud ainult elektriveduri kontaktvõrgu muundurseadmetele. 107. On keelatud kasutada elektripaigaldisi, mille pingealtid juhtivad osad ei ole maandatud, ühendatud toitejuhistiku maandusega ja 127-1000 V nimipingega vooluahela puhul varustatud rikkevoolukaitsega. 108. Üle 1000 V nimipingega allmaaelektri tarvitid tuleb kaitsta blokeeringuga, mis tõkestab maa suhtes alanenud isolatsioonitakistusega liinide ja elektritarvitite pingestamise. 109. Kaevanduse elektritööde või käidujuhatajal peab olema elektripaigaldiste toitejuhistike skeem, mis on koostatud vastavalt elektritööde eeskirjade nõuetele. 110. Elektripaigaldised märgistatakse loetava pealdisega, mis näitab lülitatavat seadet või piirkonda ja liigvoolukaitse rakendumise sättevoolu. 111. Elektriseadise kasutamine on keelatud, kui selles asuvatel kaitseplokkidel ei ole valmistajatehase, taatlusorganisatsiooni või mäeettevõtte volitatud isiku plommi või märgist. 112. On keelatud: 1) üle 1000 V nimipingega elektriseadmete operatiivne teenindamine, kasutamata isikukaitsevahendeid (dielektrilised kindad, botikud või isoleerivad alused); 2) kuni 1000 V nimipingega rikkevoolukaitseta elektriseadmete operatiivne teenindamine ja juhtimine, kasutamata dielektrilisi kindaid; 3) remontida elektriseadmete või kaablite pingestatud osi ja ühendada elektriseadmeid ning mõõteriistu pinge all oleva juhistikuga; 4) kasutada mittekorras kaitsevahendeid; 5) hoida pingestatult mittekasutatavaid elektrijuhte; 6) muuta elektriseadmete juhtimis-, kaitse- ja kontrollseadiste skeeme, samuti kaitseseadme gradueeringut kaevanduse elektritööde või käidujuhataja kirjaliku loata; 7) omavoliliselt maha võtta elektriseadmetelt märke, silte ja plomme. 113. Kaeveõõntes on keelatud kasutada põlevate katete või alumiiniumjuhtidega kaableid. 114. Jõukaablite paigaldamine, välja arvatud valgustuskaablite, kaevandusse värsket õhujuga suunavatesse kaeveõõntesse ei ole lubatud. 115. Kaeveõõntes kasutatavad paindkaablid riputatakse selliselt, et nad oleksid kaitstud liikurmasinate või veovahendite poolt vigastamise eest. 116. Elektriseadmete kaablisisestused ja -väljastused peavad olema tihendatud. 117. Kaeveõõntes ei ole lubatud kasutada jõutrafosid, mis sisaldavad põlevvedelikku. 118. Üle 1000 V nimipinge puhul on kaeveõõnes keelatud: 1) toitejuhistike kasutamine ilma liinide, trafode ja elektrimootorite lühisekaitseta; 2) elektrimootorite kasutamine ilma lühise-, liigkoormus- ja alapingekaitseta. 119. Kuni 1000 V nimipinge puhul on keelatud: 1) trafode ja iga neist lähtuva ühendusliini kasutamine ilma automaatlülitita; 2) elektrimootorite ja nende toitekaablite kasutamine ilma lühise-, liigkoormus-, alapinge- ja rikkevoolukaitseta; 3) üle 127 V nimipingega toitejuhistiku kasutamine ilma rikkevoolukaitseta. 120. Sulavkaitse peab olema kaliibritud ja asuma padrunkorpuses. 121. Elektriseadmed ühendatakse toitejuhistikku magnetkäivitite või juhtimispuldi abil. 122. Magnetkäivitite käitamiseks ei tohi kasutada ühenupulisi juhtimislüliteid, välja arvatud stopplüliti. 123. Kaeveõõntes koos elektripaigaldistega asuvad torustikud, signaaltrossid ja metallkonstruktsioonid peavad olema maandatud. 124. Üle 1000 V nimipingega elektripaigaldiste ja -liinide operatiivseid ümberlülitusi on lubatud teenindaval personalil teha kaevanduse elektritööde või käidujuhataja loal. 125. Kontrollimata liigvoolu- ja rikkevoolukaitselülitite kasutamine ei ole lubatud. 126. 127-1000 V nimipingega vahelduvvoolu elektriseadmete ja kaablite kasutamine ei ole lubatud, kui nende isolatsioonitakistus maa suhtes on alla järgmiste suuruste: 1) 0,5 MS - koristus- ja ettevalmistustöödel kasutatavatel elektrimootoritel; 2) 1,0 MS - teistel elektrimootoritel; 3) 1,0 MS faasi kohta - käivitus- ja jaotusaparatuuril ning ükskõik millise pikkusega soomus- ja paindkaablitel. 127. Pärast paigaldamist või pikaajalist kasutamise vaheaega peab elektriseadmete ja kaablite isolatsiooni enne pingestamist kontrollima. 128. On keelatud: 1) elektripaigaldiste kasutamine maandussüsteemi üldise takistuse mõõtmise aegunud tähtaja korral; 2) allmaa elektripaigaldiste kasutamine, kui maandussüsteemi üldine üleminekutakistus, mõõdetuna ükskõik millise maanduri juures, ületab 2S; 3) monteeritud elektriseadme pingestamine maandustakistuse eelneva mõõtmiseta. 129. Kõik allmaatöökohad peavad olema varustatud ohutu tehisvalgustusega. XII. TULEKAHJUDE VÄLTIMINE JA KUSTUTAMINE 130. Igal töötaval kaevandusel peab olema Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud tuleohutuse pass vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a. määruse nr. 152 "Tuleohutuseeskirjade väljatöötamise ja kinnitamise kord" (RT I 1995, 38, 507) alusel väljaantud allmaaehitiste tuleohutuseeskirja punktile 9. 131. Allmaatöödele ei tohi lubada isikuid, keda ei ole õpetatud kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid. 132. Mittekasutatavad maapinnale väljuvad kaeveõõned tuleb isoleerida tulekindlate tõketega. 133. Kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning ðahtisuudmele lähemal kui 20 m on suitsetamine keelatud. 134. Mäetööde tagajärjel maapinnal tekkinud langatuslehtrid tuleb viivitamatult täita ja tasandada mittepõleva materjaliga. 135. Tuletöid allmaa kaeveõõntes ja nendega vahetult ühenduses olevates kaevandushoonete ruumides tuleb teha vastavalt Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud tuletööde läbiviimise juhendile. 136. Põlevaid materjale ei ole lubatud kasutada lintkonveieri trumlite ja rullikute vooderdamiseks, ajami- ja pingutuspea kinnitamiseks, lindi kõrvalejooksu vältimiseks, lindi tugialusteks, konveieri ülekäikudeks ning seadmete alusteks. 137. Kaeveõõntes on keelatud masinate, seadmete ja mehhanismide pesemine bensiini ja muude põlevvedelikega. 138. On keelatud vedada ja hoida diislikütust ning määrdeaineid kindlalt sulgemata nõudes. 139. Õlitäitega hüdrauliliste süsteemide, mehhanismide ja seadmete edasine kasutamine on õlilekke tekkimisel keelatud, kusjuures mahavalgunud õli tuleb kohe ära koristada. Rikkis termokaitsega hüdromuhvide kasutamine on keelatud. 140. Mäetööde tegemist kustutatud tulekahju piirkonnas võib alustada kaevanduse mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) loal. 141. Kaeveõõnes viibivad inimesed peavad kasutama isoleerivaid respiraatoreid, kui sinna on sattunud tulekahju piirkonnast saastunud õhku. 142. Enam kui 20 m kõrgusega aherainepuistangul peab olema projektiga määratud kaitseala ja sinna hoonete või rajatiste paigutamine on keelatud. 143. Aheraine ladustamisel on lubatud moodustada ainult lamepuistanguid. 144. On keelatud: 1) ladustada aherainepuistanguisse katlamajade jahtumata tuhka ja kergestisüttivaid materjale (puit, saepuru, paber, puhastusmaterjalid jm.); 2) aherainepuistangute kustutamine ja laialilükkamine pimedal ajal valgustamata kohtades; 3) vee või pulbi juhtimine põlevale aherainepuistangule, kui inimesed ei ole eemaldatud ohutusse kohta; 4) vee juhtimine aherainepuistangu põlengul tekkinud lõhedesse ja tühimikesse; 5) töötada üksinda põleva aherainepuistangu kustutamisel; 6) ladustada põlevasse aheraine puistangusse. XIII. VEEKÕRVALDUS JA KAEVEÕÕNTE UPUTUSE ÄRAHOIDMINE 145. Veekoguri maht peab vastama vähemalt 4-tunnise normaalse vee juurdevoolu hulgale. 146. Veekõrvaldussüsteem peab tagama normaalse ööpäevase vee juurdevoolu väljapumpamise 20 tunni jooksul. 147. Veekõrvalduse pumbakambrit teiste kaeveõõntega ühendavad käigud suletakse tõkkeustega. 148. Kaevanduse peapumbajaamal peab olema vähemalt kaks veekõrvaldamise survetorustikku. 149. Veepuhandusohtlikud kaeveõõned peavad olema eelnevalt määratud ja kantud mäetööde plaanile. 150. Mäetööde tegemine uppunud kaeveõõntele lähemal kui 200 m ilma vastava projektita on keelatud. 151. Kõrvuti asuvates mäeettevõtetes sama kihindi kaevandamine ei ole ilma nendevahelise kaitsetervikuta lubatud. 152. Tehniliste puuraukude likvideerimine on lubatud mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) kirjaliku korralduse alusel. 153. Uppunud kaeveõõntest vee väljapumpamine on lubatud mäetööde eest vastutava isiku (peainseneri) loal. 154. Mäetööde tegemine veekogude ja territooriumide all, kus asuvad tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete hoidlad, on ilma vastava projektita keelatud. XIV. KESKKONNAKAITSE JA TERVISHOID 155. Ohtlikest ainetest tekkivate võimalike tervise-, keskkonna- ja omandikahjustuste vältimiseks peab nende tööstuslik kasutamine ja hoidmine vastama Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1992. a. määrusega nr. 175 kinnitatud "Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise korra" (RT I 1992, 28, 385) nõuetele. 156. Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale või altkaevandatud maatükile saab ehitisi rajada vastavalt Vabariigi Valituse 18. detsembri 1996. a. määrusega nr. 316 kinnitatud "Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile ehitiste rajamise korra" (RT I 1996, 89, 1606) nõuetele. 157. Allmaakaevandamisel tuleb hoonete ja rajatiste hoidmiseks ning maapinna nihete vältimiseks järgida maapõueseaduse paragrahvi 76 lõike 4 alusel kehtestatud maapinna ja ehitiste hoidmise korra nõudeid. 158. Kõikides kamberplokkides, kombainilaavades ja ðahtiõues peab kannatanute kandmiseks olema vähemalt kaks kõva alusega kanderaami. 159. Allmaatöölised peavad oskama anda meditsiinilist esmaabi. 160. Töölised peavad läbima perioodilise tervisekontrolli vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a. määrusega nr. 214 kinnitatud "Tööde loetelule, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine" (RT I 1992, 34, 454) nõuetele. XV. VASTUTUS MÄETÖÖDE TEGEMISEL 161. Käesoleva ohutuseeskirja nõuete rikkumise eest kannavad füüsilised isikud haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 162. Juriidilise isiku vastutus on sätestatud maapõueseaduse paragrahvis 83.