Põllumajandusminister — Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.12.2000/72 (RTL 2000, 138, 2198) 01.01.2001 27.11.2001/66 (RTL 2001, 130, 1871) 16.12.2001 02.12.2002/79 (RTL 2002, 138, 2028) 16.12.2002 Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 23 lõike 2 ja paragrahvi 26 lõike 4 ning «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4; 88, 531) paragrahvi 18 lõike 6 alusel. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eeskiri käsitleb inimesele toiduks mõeldud koduloomade (veised, sh pühvlid Bubalus bubalis ja Bison bison, sead, lambad, kitsed, kabjalised), kütitud või farmis peetud suurte ulukite värske liha käitlemise hügieeninõudeid ettevõttes (tapamaja, lihalõikus-, lihapakkimisettevõte, külmhoone). 1.2. Eeskiri kehtestab nõuded loomade tapaeelse veterinaarkontrolli, tapaloomade tapmise ja värske liha veterinaarkontrolli kohta; nõuded lihatöötlemisettevõtte (tapamaja, lihalõikus-, lihapakkimisettevõte, külmhoone) tunnustamiseks ja enesekontrolliks ning nõuded liha käitlemisele liha lõikusel, pakkimisel, hoidmisel ja veol. 1.3. Eeskirja nõuded on aluseks riikliku veterinaarjärelevalve ametnikule ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel. 1.4. Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile liha käitlejatele. Eeskirja nõuetest juhindutakse ettevõtte projekteerimisel. 1.5. Käesoleva eeskirja nõuded laienevad ka hakklihale, ilma et need piiraksid täpsemate nõuete kehtestamist hakklihale. 1.6. Farmis peetud või jahipidamisel tapetud suurte ulukite liha käideldakse käesoleva eeskirja nõuete kohaselt, vajadusel võib kehtestada täpsemaid nõudeid. 1.7. Värske liha peab olema käideldud tunnustatud ettevõttes ja tunnistatud veterinaarkontrollil toidukõlblikuks. 1.8. Eeskirja nõuded kehtivad ka imporditud värske liha kontrollimisel, hoidmisel, pakendamisel ja veol. 1.9. Eeskirja nõudeid tuleb täita hulgimüügiettevõttel, kes hoiab, pakendab või veab värsket liha, olenemata liha päritolust. 1.10. Väikeettevõttest teise ettevõttesse, sh 23. osa nõudeid täitvasse väikeettevõttesse saabunud liha tuleb vastuvõtmise järel hoida eraldi ruumis, kuni järelevalveametnik või volitatud veterinaararst on liha kontrollinud ja toidukõlblikkuse suhtes otsuse langetanud. 1.11. Eeskirja nõuded ei käsitle lihatooteid tootva ettevõtte hügieeninõudeid, kuid nõuded laienevad sellise ettevõtte koosseisu kuuluvale lihalõikus-, lihapakkimisüksusele, lihahoiukambrile või külmhoonele (külmlaole), samuti ka kombineeritud tegevusega lihatöötlemisettevõtte üksustele. 1.12. Eeskiri ei käsitle hügieeninõudeid: 1.12.1. värske liha lõikamisel, ettevalmistamisel, pakkimisel ja hoidmisel jaemüügikauplustes, müügikohtade kõrvalruumides ning toitlustamisettevõtetes; 1.12.2. oma tarbeks farmis tapetud kodulooma, farmis peetud või kütitud uluki lihale; 1.12.3. lihale, mida ei kasutata inimesele toiduks; 1.12.4. värskele lihale, mida eksponeeritakse näitusel, kasutatakse õppe- või teadusuuringuteks, laboratoorseks analüüsiks tingimusel, et liha ei tarbita inimese poolt. 1.13. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.13.1. käitlemisettevõte (edaspidi ettevõte) - Veterinaar- ja Toiduameti või maakonna veterinaarkeskuse poolt tunnustatud tapamaja, lihalõikus-, -pakkimisettevõte, külmhoone (-ladu) või mitmest eelloetletud üksustest koosnev ettevõte, kus tapetakse ja töödeldakse koduloomi, ulukeid, käideldakse värsket liha lihalõikusel, pakendamisel (pakkimisel), hoidmisel; 1.13.2. käitleja - isik, kes oma ettevõtte kaudu tegutseb liha käitlemise valdkonnas. Juriidilist isikut esindab tema juhatus või seda asendav organ; 1.13.3. farm - hooned ja rajatised, mis on ette nähtud põllmajandusloomade pidamiseks; 1.13.4. hakkliha - kodulooma, kütitud või farmis peetud uluki värske liha, mis on hakitud või muul viisil peenestatud vas tava seadme abil. Liha peenestamiseks hakklihaks võib kasutada erineva konstruktsiooniga seadmeid; 1.13.5. külmhoone - ettevõte, kus hoitakse inimesele toiduks mõeldud värsket liha reguleeritud temperatuuri reþiimidel; 1.13.6. kütitud ja farmis peetud suured ulukid - kõik sõralised loomad: põder, hirv, metskits, metssiga ja teised suured loomad nagu karu ning suured linnud, nagu jaanalind. Farmis peetud ulukiks ei loeta suletud alas, metsulukitega sarnastes vabades tingimustes elavaid ulukeid; 1.13.61. kütitud ulukite ettevõte - tunnustatud ettevõte, kus töödeldakse kütitud suuri ulukeid eesmärgiga saada toiduks liha; 1.13.62. kütitud ulukite kogumiskeskus - hügieeninõuetele vastav ruum või hooneosa, kus kütitud ulukeid hoitakse enne ettevõttesse saatmist 1.13.7. liha - tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused, sealhulgas rümbaosad: pead, jalad, sabad; 1.13.8. lihalõikusettevõte - ettevõte, kus toimub värske liha lõplik tükeldamine või lõikamine enne tarbijale müüki või järgnevat töötlemist. Lõplikul tükeldamisel või lõikamisel poolrümbad (väikeste loomade rümbad) tükeldatakse enam kui kolmeks osaks või liha konditustatakse ja siiritakse (vabastatakse soontest, kõõlustest, sidekoest); 1.13.9. mehaaniliselt konditustatud liha mass - värske liha mass, mis saadakse luudele kinnitunud lihas- ja teiste pehmete kudede mehhaanilisel eemaldamisel vastava seadme abil; 1.13.10. lihapakkimisettevõtte - ettevõte, kus toimub lihapartiide pakendamine ainult müügi- ja veopakendisse; pakendamise tõttu võib lihapartii jaguneda osapartiideks; 1.13.11. pakendamine - liha asetamine kaitsvasse, kinnisesse ümbrisesse (eelpakendamine), müügipakendisse või veopakendisse; 1.13.12. rümp - tapetud looma töödeldud kere (lihakeha), mis peab olema nõuetekohaselt veretustatud, nülitud (või sigadel harjased eemaldatud) ja millel on eemaldatud sisikond, pea, saba, suguelundid ning jäsemed randme- või pöialiigese kohalt. Searümpadel, mida kasutatakse samas ettevõttes lihatoodete valmistamise toormena, võib pead jätta eemaldamata tingimusel, et pead oleksid töödeldud, sealhulgas kõrvad, silmad ja tonsillid eemaldatud; 1.13.13. siseelundid - tapalooma rinna-, kõhu- ja vaagnaõõnest eemaldatud elundid, sealhulgas neerud, hinge- ja söögitoru; 1.13.14. tapamaja - ettevõte, kus tapetakse ja töödeldakse koduloomi ja ulukeid, eesmärgiga saada inimesele toiduks toidukõlblikku liha; 1.13.15. tapasaadused - tapalooma töötlemisel kere küljest eemaldatud siseelundid, lihas-, rasvkude, veri, kereosad (pead, jalad, sabad), välja arvatud rümp; 1.13.16. toidukõlblik - veterinaarkontrolli otsuse põhjal tervisele ohutu ja hügieeninõuete kohaselt töödeldud liha; 1.13.17. tükiliha - töötlemata tükiliha (poolrümp, veerandrümp, raietükk) või töödeldud tükiliha: viilutatud, alla 100-grammisteks tükkideks lõigatud, vasardatud või muul viisil töödeldud, maitse-, lisa- või teiste toiduainetega või nendeta värske liha; 1.13.18. veovahend - mootorsõiduki transpordireservuaar/tsistern või auto, raudteevaguni ja lennuki pagasiruum, laeva trümm või liha veokonteiner; 1.13.19. järelevalveametnik - vastava ettevalmistusega ametnik, keda riiklik veterinaarjärelevalveorgan on määranud teostama järelevalvet ja kontrollima liha. Järelevalveametnikul peab olema veterinaararsti kvalifikatsioon; 1.13.20. väikese võimsusega ettevõte (edaspidi väikeettevõte) - tunnustatud ettevõte (tapamaja või lihalõikusettevõte), mis liigitatakse tulenevalt tootmismahust ettevõteteks, kus: 1.13.20.1. tapetakse kuni 20 loomühikut nädalas ja kuni 1000 loomühikut aastas (tapamaja); 1.13.20.2. lõigatakse või toodetakse kuni 5000 kilogrammi liha nädalas (lihalõikusettevõte); 1.13.21. loomühikut tõlgendatakse käesoleva eeskirja mõistes järgmiselt: 1.13.21.1. üks täiskasvanud veis või kabjaline = üks loomühik (LÜ); vasikad, noorveised 0,5 LÜ; 1.13.21.2. üks siga, eluskaaluga üle 100 kilogrammi = 0,2 loomühikut (LÜ); 1.13.21.3. põrsas, eluskaaluga kuni 15 kilogrammi = 0,05 loomühikut (LÜ); 1.13.21.4. üks siga, eluskaaluga üle 15 kuni 100 kilogrammi = 0,15 loomühikut (LÜ); 1.13.21.5. üks lammas/kits = 0,10 loomühikut (LÜ), talled eluskaaluga kuni 15 kilogrammi = 0,05 loomühikut (LÜ); 1.13.21.6. kütitud või farmis peetud suurte ulukite puhul kohaldatakse vastavalt põtradele veiste, metskitsedele lammaste ja kitsede ning metssigadele kodusigade LÜ määrasid; 1.13.22. värske liha - liha, sealhulgas vaakumi või muudetud rõhu all pakendatud värske liha, mida ei ole töödeldud säilivuse kindlustamiseks, välja arvatud jahutamine või külmutamine. [RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 2. LIHA KÄITLEVA ETTEVÕTTE ENESEKONTROLLI NÕUDED 2.1. Käitleja peab igas tootmisetapis planeeritud tegevustega kontrollima hügieeninõuete täitmisel kõigi vajalike meetmete kasutusele võtmist värske liha käitlemise ohutusnõuete tagamiseks. Selle läbiviimise üheks vormiks on ettevõtte enesekontroll. 2.2. Väikeettevõtte enesekontrolli nõuded on antud käesoleva eeskirja 22. osas (punkt 22.17). 2.3. Värske liha ohutuse tagamiseks tuleb kontrollimisega katta kogu tootmistegevus, kõik töövahendid, aparaadid, seadmed, instrumendid, tüki- ja hakkliha valmistamiseks kasutatav tooraine. Ettevõttel tuleb läbi viia regulaarset tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. Kontrollimiste tulemused peavad olema kirjalikult registreeritud. 2.4. Enesekontrolli läbiviimiseks ettevõttes moodustatakse enesekontrollimeeskond, koostatakse enesekontrolli plaan, mille kinnitab käitleja ja kooskõlastab järelevalveametnik. Plaanis näidatakse laboratoorium(id), kus toimub proovide uurimine. 2.5. Enesekontrolli plaani koostajatel ja kooskõlastajal tuleb arvestada ettevõtte suurusjärku ja tootmise iseloomu. 2.6. Enesekontrolli süsteem on muutuv, selle üksikosad muutuvad ettevõtte tegevuse muutumisega. Plaani muudatused kooskõlastatakse järelevalveametnikuga. 2.7. Ettevõttes tehtav enesekontroll peab põhinema: 2.7.1. liha käitlemisel igas tootmisetapis kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja nende riskide ohjamisel kasutatava kontrollisüsteemi loomisel; 2.7.2. kriitiliste kontrollpunktide määramisel (ohu kirjeldus), mis võimaldab igas tootmisetapis ennetada ohtu või viia see vastuvõetava kriitilise piirini; 2.7.3. kontrollikriteeriumide määramisel, mis eristavad vastuvõetavat vastuvõtmatust; 2.7.4. seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides; 2.7.5. korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises, kui on ületatud kriitiline piir; 2.7.6. tegevusel, mis tõestab enesekontrolli efektiivsust, ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel. 2.8. Ettevõtte enesekontrolli plaan peab sisaldama järgmisi andmeid ettevõtte tegevuse kohta ja meetmeid tehnoloogilise protsessi kontrollimiseks: 2.8.1. kõikide tegevuste kohta koostatakse tehnoloogiline skeem: tapamajas alates loomade vastuvõtmisest kuni liha jahutamise või külmutamiseni ja väljastamiseni; lihalõikus-, -pakkimisettevõttes alates liha vastuvõtmisest kuni liha väljastamiseni. Üksikute tööoperatsioonide kohta antakse tegevuse lühikirjeldus. Antakse kasutatava tooraine, valmistoodangu, kasutatavate pakkimismaterjalide ja pakendite lühikirjeldused. Käitlemisruumide plaanidel näidatakse tooraine, toote, jäätmete, töötajate liikumisteed; 2.8.2. tapamajas rümpade ja tapasaaduste töötlemise kvaliteedi ja hügieeninõuete täitmise järelevalve ja kontrolli korraldus; tingimisi kõlblikuks või toidukõlbmatuks tunnistatud liha kohta tuleb näidata, kuhu liha suunata; 2.8.3. ettevõttesse vastuvõetava liha kontrollimise dokumenteerimine ja kirjeldus selle kohta, mida kontrollitakse. Iga lihapartiid tuleb vastuvõtmisel vähemalt organoleptiliselt hinnata. Ettevõttesse saabuva liha kohta peetavas þurnaalis märgitakse iga partii vastuvõtmisel kuupäev, lihaliik ja töötlemisviis, liha päritolu ja kaasasoleva veterinaartõendi number, liha saatja, liha termiline seisund vastuvõtmisel ja saatedokumendis, liha täiendav töötlemine vastuvõtmisel (puhastamine, täiendav jahutamine vm) ja kontrollimisel toidukõlbmatuks tunnistatud liha kogus. Sea- või hobuseliha partiide puhul on nõutav tõend trihhinelloosi uuringu kohta; 2.8.4. ettevõttest väljastatava liha väljamineku dokumenteerimine; kui väljastatavale lihapartiile on tehtud laboratoorsed uuringud, tuleb þurnaalis teha sellekohane märge; 2.8.5. ettevõttes vastuvõetud lõigatud liha, mehaaniliselt konditustatud liha massi ja tapasaaduste partiist proovide võtmine laboratoorseks uurimiseks; 2.8.6. jahutatavate, külmutatavate ning lihahoiuruumide ja neis hoitava liha temperatuuri järelevalve süsteem (temperatuuride registreerimine þurnaalis, registreerimissagedus); 2.8.7. ohtude analüüsi põhjal leitud kriitilised kontrollpunktid; 2.8.8. kriitiliste kontrollpunktide seire läbiviimise kirjeldus; 2.8.9. ennetavad abinõud ja korrigeerivad tegevused kriitilistes kontrollpunktides ning nendest teatamise kord. Kriitilistes punktides järelevalve eest vastutavate isikute määramine; 2.8.10. ettevõttes kasutatavate veterinaarkontrolli templite, tervisemärgiga varustatud etikettide, pakendite või pakkimismaterjalide registreerimine, kusjuures näidatakse nende hoidmise eest vastutav isik ja hoidmise koht; 2.8.11. igapäevane ettevõtte koristamiskvaliteedi hindamine, sealhulgas proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vastavalt koostatud koristamisplaanile; tulemuste dokumenteerimine; 2.8.12. kahjurite tõrje programm ja tulemuste dokumenteerimine; 2.8.13. kasutatava joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovide võtmine, laboratoorsete uuringute korraldamine; 2.8.14. töötajate meditsiinilisele kontrollile allumise järelevalve; 2.8.15. proovidest analüüse teostavate laboratooriumide nimed koos konkreetse uuringu märkimisega; 2.8.16. tervisele ohtliku toodangu turult kõrvaldamise kord, tarbija ja järelevalveasutuse informeerimise korraldamine; 2.8.17. tootmisprotsessis osalevate töötajate tehnoloogia- ja hügieenialase koolituse kava, mis peab sisaldama koolituse eesmärke, mahtu, sagedust ja määrama koolituses osalejate ringi; 2.8.18. tapamajas või lihalõikusettevõttes eri riskiastmega loomsete saaduste kogumise ning igat liiki loomsete jäätmete kogumise, hoidmise ja transportimise kava. 2.9. Enesekontrollil saadud tulemused, sealhulgas laboratoorsete analüüside tulemused dokumenteeritakse iga planeeritud tegevuse kohta ja esitatakse järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 2.10. Enesekontrolli plaani täitmise eest kannavad vastutust töötajad, kes on kindlaks määratud enesekontrolli plaanis. [ RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 3. ETTEVÕTTELE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED 3.1. Tapamaja, lihalõikus-, lihapakkimisettevõtte ja külmhoone hooned, ruumid, nende planeering ja sisseseade peavad vastama oma asendi, konstruktsiooni, ruumide ja seadmete osas käesoleva osa nõuetele. Käesolevas osas esitatud üldnõuded kehtivad ka kütitud ulukite ettevõttele. 3.2. Ettevõtte hoonekompleksi kohta, olenemata tema tegevusest ja asukohast, peab olema koostatud projektdokumentatsioon, mis koosneb (koos kirjeldusega) vähemalt: 3.2.1. asendiplaanist; 3.2.2. tootmishoone(te) ja korruseplaanidest (mitmekorruselistes hoonetes); 3.2.3. tehnoloogiliste seadmete plaanidest; 3.2.4. veevarustuse, heitvee ärajuhtimise, elektrienergiaga varustamise, külmamajanduse plaanidest; 3.2.5. jäätmete kogumise ja kahjutustamise skeemidest käitlemisruumides; 3.2.6. tehnoloogia skeemidest, kus on näidatud tooraine, toodete, jäätmete ja töötajate liikumisteed. 3.3. Ettevõtte asend: 3.3.1. ettevõte peab asuma maa-alal, kus ei esine sagedasi üleujutusi, ei ole pidevalt ebameeldivaid lõhnu, suitsu, tolmu või muud keskkonna saastet. Uue ettevõtte planeerimisel tuleb arvestada kehtivaid keskkonnanõudeid ettevõtte asukoha kauguse määramisel elamutest ja toiduaine käitlemisele ohtlikest objektidest; 3.3.2. ettevõtet teenindavad sõiduteed, -väljakud ning ettevõtte hoonetevahelised alad peavad olema kaldega sadevete äravooluks ja sillutatud tugeva kattega; 3.3.3. ettevõtte territooriumil ja käitlemisruumides võivad toimuda ainult need tootmistegevused, mis on tunnustatud Veterinaar- ja Toiduameti või maakonna veterinaarkeskuse poolt. Pääs ettevõtte territooriumile ja tootmishoonetesse on lubatud ainult ettevõtte töötajatele ja järelevalveametnikele; 3.3.4. lihatöötlemisettevõtte paiknemine teise ettevõtte territooriumil või viimasele kuuluva hoone osas võib toimuda ainult siis, kui: 3.3.4.1. ei ole ohtu värske liha hügieenile; 3.3.4.2. lihatöötlemisettevõte asub territooriumil või hoone osas nii, et ei toimu tooraine, valmistoodangu, töötajate liikumisteede ristumist või kokkupuudet teise ettevõttega; 3.3.4.3. lihatöötlemisettevõtte asendi- ja ruumide plaanidel on näidatud tema kasutada oleva territooriumi või hooneosa punase kontuuriga. Lõpliku otsuse langetab järelevalveametnik ettevõtte tunnustamisel. 3.4. Ettevõttes peavad olema ette nähtud piisavalt avarad käitlemisruumid loomade tapmiseks ja liha töötlemiseks, jahutamiseks, hoidmiseks, lõikamiseks, pakkimiseks, samuti koridorid ja teised pinnad loomade liikumiseks, liha vedamiseks ja vastuvõtmiseks; ruumid lisaainete, pakkimismaterjalide ettevalmistamiseks ja hoidmiseks, olmeruumid, tootmise teenindusruumid. 3.5. Käitlemisruumides peab olema võimalik takistusteta teostada tehnoloogilisi operatsioone ning täita hügieeni- ja tööohutusnõudeid. 3.6. Hooned ja ruumid tuleb projekteerida nii, et kasutatav tooraine ja tootmises tekkinud jäätmed ning toidukõlbmatuks tunnistatud liha ei saasta valmistoodangut. Tapamajas peab olema töötlemisprotsesside järjestus korraldatud mustalt poolelt puhta poole suunas; ettevõttes värske liha käitlemisel ei tohi tooraine ja valmistoote kulgemisteed ristuda. 3.7. Käitlemisruumides ning ruumides, läbi mille toimetatakse liha, peavad olema täidetud vähemalt alljärgnevad nõuded: 3.7.1. põrandad tugevast, veekindlast materjalist, siledad, kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad, kaldega vee äravoolukohtade suunas; põrandas asuvad avad peavad olema varustatud haisulukuga ja kaetud restiga. Ruumides, kus temperatuur on 0 °C või alla selle, samuti koridorides ja teistes vaheruumides ei pea olema kaldega põrand; hoidlate külmkambrites ei pea olema põrandates vee äravooluavasid. Lihatöötlemisettevõtte tootmis- ja abiruumides on puitpõrandad keelatud; 3.7.2. ruumide seinad, vaheseinad ja muud vahekonstruktsioonid tugevad, tihedad, sileda pinnaga ja viimistletud heledatoonilise materjaliga, mis ei eralda materjali osakesi või tükke ega roostet. Seinte ja teiste konstruktsioonide viimistlusmaterjaliks ei ole lubatud kasutada puitu. Seinad tapamajas peavad olema kaetud kergesti pestava ja desinfitseeritava materjaliga vähemalt kolme meetri kõrguselt, teistes käitlemisruumides vähemalt kahe meetri (hoiuruumides hoiustatava materjalivirna) kõrguselt arvates põrandapinnast. Uutes ettevõtetes või ettevõtte ümberehitatavates ruumides, mis ehitatakse pärast käesoleva eeskirja jõustumist, peavad seina ja põranda liitekohad olema ümarad; 3.7.3. laed vettpidavad, puhastatavad, viimistletud heledas toonis ja konstrueeritud selliselt, et oleks välditud kondenseeritud vee tekkimine ja tolmu kogumine. Lae viimistlusmaterjal ei tohi pudeneda lihale, seadmetele ega ruumi pindadele; 3.7.4. uksed tihedalt suletavad, sileda pinnaga, mittekorrodeeruvast materjalist ja viimistletud kergesti puhastatava materjaliga, puituksed viimistletud mõlemalt poolt. Uksepiidad, seinad ja muud pinnad, mis alluvad mehhaanilistele löökidele, võib kindlustada metall- või muu mittekorrodeeruvast materjalist kindlustusribaga; puitu ei ole lubatud kasutada; 3.7.5. viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid lõhnata ja ei tohi mõjutada värske liha kvaliteeti; 3.7.6. aknalauad puhastatavad ja kaldega ruumi poole, välistamaks nendel esemete hoidmist. Aknad peavad tihedalt sulguma, raamid viimistletud pestava materjaliga; 3.7.7. ventilatsioonisüsteemide konstruktsioon võimaldama ruumides normaalse õhuvahetuse ja ära hoidma kondensaadi tekkimise. Käitlemisruumides, kus tekib rohkesti auru, peab ventilatsioon olema sellise võimsusega, et aur oleks ruumist eemaldatud. Ventilatsioonisüsteem peab olema ehitatud nii, et õhk mustemalt poolelt ei satuks puhtamale poolele (puhta ja musta poole mõtteliseks piiriks loetakse nahanülgimise või searümpade harjastest puhastamise lõpetamist); 3.7.8. piisav loomulik või kunstlik ruumivalgustus. Kunstlik valgustus peab olema selline, mis ei moonuta liha värvi. Valgustid peavad olema kaetud katete või kaitsevõrega. Valgustustihedus peab olema: 3.7.8.1. käitlemisruumides vähemalt 220 luksi; 3.7.8.2. inspektsioonikohtades vähemalt 540 luksi; 3.7.8.3. hoidlaruumides, ladudes, koridorides, abiruumides, olmeruumides vähemalt 110 luksi; 3.7.9. käitlemisruumides elektrijuhtmed kaetud ja paigaldatud elektriohutusnõuetele vastavalt. 3.8. Külma ja kuuma veega varustatus peab tagama tehnoloogiliste protsesside läbiviimise, seadmete, ruumide ning töötajate käte ja töövahendite pesemise. 3.9. Töökohtade vahetus läheduses peavad olema käte ja töövahendite pesemiskohad. Käte pesemiseks peab olema surve all olev külm ja kuum vesi või eelnevalt segatud soe vesi. Töökohtade ja käitlemisruumide läheduses paiknevates kätepesemise kohtades tuleb kasutada kraane, mis ei ole avatavad käte abil (käsitsi opereeritavad). Kätepesemise kohtades peavad olema pesemis- ja desinfitseerimisained, hügieenilised kuivatusvahendid ja prügianumad. Soovitav on kasutada ühekordseid kuivatusvahendeid (salvrätikud). 3.10. Töövahendite, seadmete, ruumide puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks peab olema vajalikus koguses selleks ettenähtud vahendeid. Töövahendite steriliseerimiseks kasutatavates seadmetes peab kuuma vee temperatuur olema vähemalt 82 °C. 3.11. Seadmed, töövahendid, anumad ja muu inventar, mis on kokkupuutes tooraine või valmistoodanguga, peavad olema terved, siledapinnalised, korrosioonikindlast materjalist, kergesti pestavad, puhastatavad ja desinfitseeritavad. 3.12. Ettevõttes peavad olema piisava mahutavusega ja vastavate temperatuuridega jahutus-, külmutus- ja hoiuruumid eraldi toorainele ja valmistoodangule. 3.13. Imporditud liha, tapasaadused ja muu lihatooraine tuleb ettevõttesse saabudes paigutada veterinaarkontrolli otsuseni eraldi jahutatavasse ruumi. 3.14. Kogu tootmisprotsessi ulatuses tuleb kindlustada tooraine, pakendamata või pakendatud liha hügieeniline käitlemine ning tooraine ja valmistoodangu peale- ja mahalaadimise võimalus. Ruumides peavad olema tagatud nõutavad temperatuurid. 3.15. Liha hoidmiseks ettenähtud nõud (vannid, liuad jms), samuti lihaga täidetud nõud peavad olema asetatud selliselt, et nad ei puutuks vahetult kokku põranda, seinte või ustega. 3.16. Ettevõttes peavad olema vastavad vahendid (restid, raamid jms), mille abil on võimalik vältida liha või lihaga täidetud nõude (vannid, konteinerid) ja pakkimismaterjalide ning pakendite vahetut kokkupuutumist seinte, põrandate ja teiste pindadega. 3.17. Pakkimismaterjalide, pakendite, vorstikestade jaoks peavad olema puhtad, kuivad, ventileeritavad hoiuruumid. Pakkimisvahendeid ei ole lubatud hoida käitlemisruumides, koridorides, vahekäikudes, tamburites või ruumides, kus hoitakse pesemis- ja desinfitseerimisaineid, teostatakse pisiremonti või muid liha käitlemisega mitteseotud tegevusi. 3.18. Tapamajas toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja tapasaaduste, samuti töötlemisel tekkinud lihajäätmete kogumiseks peavad olema tihedalt suletavad, vettpidavad, vastavalt märgistatud nõud, millel on sulguriga kaaned. Toidukõlbmatud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud lukustatavasse ruumi. Kogumisruumi seinad ja põrand peavad olema kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad. Kui jäätmeid ei veeta ettevõttest ära või ei töödelda kohapeal iga päev, peab kogumisruum olema jahutatav. Kui puudub selline kogumisruum, peab väljaspool tootmishoonet ettevõtte mustema poole territooriumil olema selleks ettenähtud koht, kuhu on paigaldatud kogumismahuti, mida peab tühjendama iga päev. Mahuti peab olema tihedalt suletav, vettpidav ja pestavast materjalist ja mahutit peab tühjendama iga päev. Toidukõlbmatuid jäätmeid võib eemaldada käitlemisruumidest ka ðahtide või suruõhutorustiku abil. ðahtide või torude pinnad peavad olema siledad, kergesti puhastatavad, pestavad ja desinfitseeritavad. 3.181. Eri riskiastmega loomsete jäätmete kogumisnõud ja ðahtide laadimisluugid ning eri riskiastmega loomsete saadustega kokkupuutuvad seadmed ja töövahendid tuleb märgistada kollast värvi eraldusvahendiga nagu värviga või muul viisil; eri riskiastmega loomsed jäätmed märgistatakse tumesinise või -rohelise värviga, mis peab olema saadaval nimetatud jäätmete kogumisruumis või ettevõtte territooriumil asuva konteineri juures. 3.19. Põhitootmistegevusega mitteseotud ruumid (tööriistade teritus-, seadmete hooldusruum, pesemis- ja desinfitseerimisvahendite ja -ainete hoiuruum jt) peavad hoones paiknema nii, et poleks ohtu liha või toodete saastamiseks. Liha hoiu- ja teiste käitlemisruumide uksed peavad asetsema selliselt, et need ei avaneks otse õue või ruumidesse, kus töödeldakse loomade sooli või harjaseid, hoitakse toidukõlbmatut liha, jäätmeid, või avanema teistesse mustema poole ruumidesse. 3.20. Tõkestada tuleb lindude, putukate, näriliste ja teiste kahjurite, samuti tolmu, sademete, suitsu ja kõrvallõhnade sissepääsu käitlemisruumidesse. Ettevõtte territooriumil ja hoonetes ei tohi olla hulkuvaid loomi. 3.21. Ettevõttes peab pidevalt kontrollima näriliste ja teiste kahjurite olemasolu. Tõrje läbiviimiseks kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi hävitamis- ja tõrjevahendeid tingimusel, et nendega ei saastataks toorainet, seadmeid ja valmistooteid. 3.22. Ettevõttes peab olema välja ehitatud kinnine heitvee kogumis- ja ärajuhtimissüsteem. 3.23. Puhastamis-, pesemis- ja desinfitseerimisaineid (lahused, pulbrid, pastad jm) ja -vahendeid ning seadmeid hoitakse eraldi lukustatavas, vastavalt silditatud ruumis. 3.24. Tehnoloogiliseks otstarbeks kasutatava vee kvaliteet peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veevarustussüsteem peab olema kinnine, survestatud, ehitatud ehitus- ja sanitaarnormide järgi. 3.25. Ettevõttes tuleb eraldada lukustatav ruum riikliku järelevalve töötajatele (järelevalveametnikud), kus on töökohad ja kapid töövahendite ja kaitseriietuse hoidmiseks ning nõuetekohane valgustus. Veterinaarjärelevalve ametnikele vajalikud vahendid (tööriistad) kontrollimiste sooritamiseks ja kaitseriietuse tagab ettevõte. 3.26. Ettevõtte töötajatele peavad olema ette nähtud pesemis- ja riietusruumid ning sanitaarruumid käitlemisruumide läheduses. Ruumide suurus, pesemiskohtade, veeklosettide arv ja ruumide siseviimistlus peavad vastama ehitus-, projekteerimis- ja sanitaarnõuetele, arvestusega, et: 3.26.1. käitlemisruumide läheduses asuvate tualettruumide uksed peavad avanema väljapoole käitlemisruumi; 3.26.2. tualettruumis on eraldi ruum käte pesemiseks, desinfitseerimiseks, kuivatamiseks ja kaitseriietuse asetamiseks; 3.26.3. töötajad ei sisene olmeruumi käitlemisruumidest läbi minnes; 3.26.4. olmeruumides on eraldi riietusruum mustades töökohtades töötajatele (loomaajajad, tapjad); 3.26.5. riietusruumis on igale töötajale riiete ja isiklike esemete hoidmiseks kapp; 3.26.6. riietekappide peal ei saaks hoida esemeid; 3.26.7. tapamaja ja lihalõikuse töötajate riietusruumid peavad asuma eraldi. 3.27. Liha peale- ja mahalaadimiseks peavad ettevõtte territooriumil olema välja ehitatud vastava konstruktsiooniga varikatusega valgustatud laadimiskohad. Laadimiskohad tuleb ehitada sileda kattega, et neid alasid oleks võimalik pesta ja puhastada. 3.28. Ettevõttes peavad olema liha vastuvõtmiseks, lahtipakkimiseks, sorteerimiseks ning väljastamiseks eraldi asuvad jahutatavad ruumid. 3.29. Ettevõtte hoonetevaheline territoorium, kus toimub töötajate ja liiklusvahendite liikumine, peab olema sile, vastava kaldega sadevee ja territooriumi pesuvee äravoolu kohtade suunas. 3.30. Toidu- ja loomaveokite puhastamiseks ning desinfitseerimiseks tuleb territooriumil eraldada kohad või ehitada vastavad hooned. 3.31. Ettevõttes peab olema eraldi hoone või ruum(id) tootmises kasutatud nõude ja ringlevate veopakendite (kastide jm) pesemiseks, desinfitseerimiseks ja kuivatamiseks, samuti ruumid puhaste nõude ja veopakendite hoidmiseks. 3.32. Kaitseriietuse (kummipõlled, jalanõud jm) puhastamise ja kuivatamise jaoks peab olema eraldi ruum. Töövahendite teritamiseks ja korrastamiseks peab olema eraldi ruum. 3.33. Ettevõtte territoorium peab olema piiratud sobiva kõrguse ja konstruktsiooniga piirdega, mis hoiab ära kõrvaliste isikute ja hulkuvate loomade sattumise ettevõtte territooriumile. 3.34. Ettevõttes peavad olema eraldi pääslad töötajatele, elusloomade ja tapetud loomade toomiseks territooriumile ning liha välja- ja sisseveoks. Pääslad peavad olema valgustatud ja valve all. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 4. NÕUDED TAPAMAJALE 4.1. Lisaks 3. osas toodule kehtivad tapamaja hoonekompleksile, ruumidele ja seadmetele ning ettevõtte tapaüksusele (-jaoskonnale) käesolevas osas toodud täiendavad nõuded. 4.11. Käesolevas osas esitatud nõuded kehtivad ka kütitud ulukite ettevõttele, välja arvatud punktid 4.2-4.10. 4.2. Tapamajas peab olema loomalaut, mis vastab järgmistele nõuetele: 4.2.1. laudas on aedikud joogikohtadega, soovitatavad on ka loomade söötmise sõimed ja künad. Laudas peab olema kanalisatsioon. Aedikud peavad olema loomade paigutamiseks ja veterinaarkontrolli teostamiseks kergesti juurdepääsetavad; 4.2.2. lauda seinad, vaheseinad, põrandad ja uksed peavad olema vastupidavad, siledad, võimaldamaks puhastamist, pesemist ja desinfitseerimist; 4.2.3. lauda suurus peab olema vähemalt tapamaja ühe vahetusvõimsuse jao loomade mahutamise võimalusega; 4.2.4. lauda põrandad ja seinad peavad olema puhtad ja siledad, et loomad ei määrduks ega saaks vigastada ja ei väsitaks end; 4.2.5. laudaga ühenduses asuvas ruumis või lauda kõrvalruumis peab asuma söödahoidla, mis on vajalik loomade laudas üle kaheksa tunni pidamisel; 4.2.6. lauda aedikud peavad olema tugeva konstruktsiooniga, puitosasid on lubatud tugevdada metalliga. Aedikud peavad võimaldama iga loomapartii eraldatuse, loomade võimaliku ümberpaigutamise ja takistusteta tapale ajamise. Suurte isasloomade tarbeks nähakse ette eraldi aedikud. Kõik aedikud peavad olema nummerdatud. 4.3. Ootetarad saabunud loomade vastuvõtmiseks ja tapaleajamiseks valmistatakse tugevast, siledast materjalist, varustatakse väravate ja vahetõketega. 4.4. Saabunud loomade vastuvõtuplats peab olema varikatuse ja valgustusega. Loomade mahalaadimine toimub kaldteed mööda (mis peab olema veoki suhtes sobiva kõrguse ja kaldega) või vastava seadme (tõsteplatvormi) abil. 4.5. Töötajate jaoks peavad olema lauda ruumides kätepesemiskohad. Töötajad peavad kandma kaitseriietust, mida vahetatakse iga vahetuse alguses ja kaitseriietuse määrdumisel ka tööpäeva kestel. 4.6. Loomade tapaeelset kontrolli teostavale veterinaararstile eraldatakse tööruum, kus on nõuetekohane valgustus, töövahendid, käte pesemise ja desinfitseerimise koht ning loomade eraldamiseks ja märgistamiseks vajalikud töövahendid. 4.7. Haigete või haiguses kahtlustatavate loomade eraldamiseks peavad olema eraldi sellekohaselt silditatud aedikud. Ettevõttesse toodud kontrollimata loomi ei tohi lasta kokku puutuda tapaeelse kontrolli läbinud, tapale suunatavate loomadega. 4.8. Tapamaja territooriumil tuleb eraldada koht või hoone loomaveokite puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks ja varustada need ka sellekohaste vahenditega. 4.9. Laudast kogutav sõnnik viiakse sõnnikuhoidlasse, mis on varikatusega ja valgustatud. Hoidlas peab olema valatud põrand ja kanalisatsioon. Sõnnikuhoidlat tühjendatakse korrapäraselt. 4.10. Sõnnikuhoidla peab olema eraldatud muust territooriumist, olema puhastatav, pestav ja desinfitseeritav. 4.11. Tapamajas peavad olema ruumid planeeritud kõigi vajalike tööoperatsioonide ohutuks läbiviimiseks ning hügieeninõuete täitmiseks loomade tapmisel ja töötlemisel. 4.12. Taparuumid peavad olema avarad, seadmete paigutus ja tööoperatsioonide järjestus peab tagama hügieeninõuete täitmise. Sigade tapmiseks ja töötlemiseks on soovitatav ette näha eraldi ruum. Kui selleks otstarbeks eraldi ruum puudub, võib sigu tappa ja töödelda samas ruumis, kus tapetakse ja töödeldakse teisi loomaliike (hobuseid, veiseid, lambaid), kui on täidetud järgmised nõuded: 4.12.1. kui ruumis on üks ühine loomatöötlemise liin, peab sigu tapma ja töötlema eraldi ajal ja pärast töö lõpetamist pesema ja desinfitseerima ruumi, seadmed ja töövahendid ning eemaldama ruumist töötlemisjäätmed. Sigade kupatamise, harjastest puhastamise ja kõrvetamise sektsioonid peavad olema eraldatud muudest liiniosadest kuni kolme meetri kõrguse vaheseinaga või asuma neist vähemalt viie meetri kaugusel; 4.12.2. kui ruumis on eraldi töötlemisliinid sigadele ja teistele koduloomadele ning töö toimub üheaegselt mõlemal liinil, peavad sigade tapmise, kupatamise, harjastest puhastamise ja kõrvetamise sektsioonid olema eraldatud kas kuni kolme meetri kõrguse vaheseinaga või asuma vähemalt viie meetri kaugusel teistest töötlemissektsioonidest. 4.13. Tapamajas peavad olema: 4.13.1. sobiva pikkuse ja ehitusega loomade uimastamisele viiv käik, vajadusel loomade kogumisruum, mille kaudu nad suunatakse uimastamispaigale; 4.13.2. taparuumid; 4.13.3. eraldi ruumid: 4.13.3.1. magude tühjendamiseks ja puhastamiseks; magude tühjendamine võib toimuda taparuumis, kuid eraldi ruumiosas ja maosisuse peab koguma kogumisnõusse või ära juhtima torustiku abil. Sellise sektsiooni kaugus liinist peab olema vähemalt viis meetrit või eraldatud vähemalt kolme meetri kõrguse vaheseinaga; 4.13.3.2. soolte töötlemiseks; 4.13.3.3. siseelundite, tapasaaduste, sealhulgas vere töötlemiseks; 4.13.3.4. nahkade töötlemiseks ja hoidmiseks; 4.13.3.5. harjaste, sõrgade, sarvede kogumiseks; 4.13.3.6. toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja tootmisjäätmete kogumiseks. Toore tuuakse neisse ruumidesse otse töökohtadest kas transportööri abil, torustiku kaudu või selleks ettenähtud nõude, kärude või muude mahutitega; 4.13.3.7. jahutamiseks ja hoidmiseks rümpadele ja töödeldud tapasaadustele; 4.13.3.8. toiduotstarbeliste tapasaaduste pakendamiseks (pakkimiseks); 4.13.3.9. töödeldud tapasaaduste, mida inimtoiduks ei kasutata, hoidmiseks; 4.13.4. loomade kogumis- ja uimastamisruumidesse viivad käigud peavad olema piiratud tugevast materjalist piirdega ja ehitatud nii, et loomad end ei vigastaks ega väsitaks ja ei ärrituks ajamisel. Ruumid peavad olema hästi valgustatud, tõmbetuuleta, piisavalt avarad ja vastama tapaliini võimsusele. 4.14. Tapamajas tapaloomade töötlemine pärast uimastamist toimub vertikaalasendis selleks ettenähtud liinidel. Liinide pikkused peavad võimaldama operatsioonide nõuetekohase läbiviimise töösektsioonides. Liinide planeerimisel tuleb juhinduda järgnevast: 4.14.1. veretustamisliini pikkus oleneb loomaliigist, kuid veretustee pikkus peab olema selline, et torkamise ja sellele järgneva tööoperatsiooni ajavahe on vähemalt viis minutit, suurtel loomadel vähemalt kaheksa minutit; 4.14.2. töötlemisliini üldpikkus ja töörütm peab olema selline, et töötlemine alates veretustamisest kuni rümba veterinaarkontrolli lõpetamiseni võib kesta kuni 45 minutit; 4.14.3. liinid peavad olema ehitatud selliselt, et töödeldavad loomad, sealhulgas nülitud rümbad või harjastest puhastatud searümbad ja siseelundid ei puutuks enne lihakontrolli kokku ruumiosadega, seadmetega või üksteisega. Ka kontrollitud rümpade teineteisega kokkupuutumine ei ole soovitav. Liinid peavad olema ka rümpade jahutamis-, hoiu- ja külmutamiskambrites, sorteerimise ruumides ja laadimiskohtades; 4.14.4. kui tapamajas tapaloomade töötlemisliini puhtama poole töösektsioonid satuvad liini looklemise või käänakute tõttu mustema poole töösektsioonide vahetusse lähedusse, siis peavad mustema poole sektsioonid olema eraldatud põrandapinnast kuni kolme meetri kõrguse vaheseinaga või asuma vähemalt viie meetri kaugusel. Veiste ja teiste suurloomade tapmis- ja töötlemisliinil loetakse musta ja puhta poole mõtteliseks piiriks naha nülgimise lõpetamist; sigade liinil rümba harjastest puhastamise lõpetamist; 4.14.5. töötlemisele suunatavate siseelundite ja tapasaaduste jaoks peavad olema eraldi teed (torud), konveierid või transportöörid; lubatud on kasutada kärusid või muid kogumisnõusid. Tapamaja peab olema sellise konstruktsiooniga, et tapajäätmed, tapasaadused ja toidukõlbmatu liha on võimalik suunata töökohtadelt tapaliinil otse ettenähtud ruumidesse. 4.15. Tapamajas tuleb käitlemisel juhinduda järgnevast: 4.15.1. töödeldud tapasaaduste jahutamiseks peab olema eraldi jahutusruum. Kui tapasaaduste pakendamine ja veopakendisse pakkimine toimub tapamajas, peab selleks olema nõuetekohane ruum pestavate ja desinfitseeritavate seinte ja põrandatega. Seinad peavad olema viimistletud heledas toonis materjaliga vähemalt kahe meetri kõrguselt arvates põrandapinnast; 4.15.2. soolte töötlemiseks peab olema eraldi ruum pestavate ja desinfitseeritavate seinte ja põrandatega. Ruumis peab olema sooja ja külma vee varustuse süsteem, töötajatele käte- ja tööriistade pesemis- ja desinfitseerimiskohad. Põrand peab olema kaldega vee äravoolu ava suunas, mis on kaetud restiga ja varustatud haisulukuga. Peab olema korraldatud sooltesisuse ja töötlemisjäätmete kogumine ja ruumist eemaldamine; 4.15.3. veretustamisel peab väljavoolava vere kogumiseks kogu veretusliini pikkuses olema vere kogumisrenn põhjas oleva avaga, mille kaudu veri kogutakse mahutisse tehniliseks ümbertöötlemiseks. Toidu otstarbeks kogutava vere jaoks peavad olema puhtad, desinfitseeritud vahendid (nõud, noad, segajad) ja plasma tootmiseks separaator. Toiduvere kogumise ja konserveerimise läbiviimiseks peab veretustamiskoha vahetus läheduses olema eraldi ala (ruum), kus asuvad vere esmatöötlemise seadmed ja vahendid ning käte- ja töövahendite pesemis-, steriliseerimis-/desinfitseerimiskoht; 4.15.4. tapaliinil peavad igas töösektsioonis töötajate töökohtade vahetus läheduses olema käte- ja töövahendite pesemis- ja desinfitseerimiskohad, et oleks võimalus iga musta tööoperatsiooni järel või ühekordsel määrdumisel pesta ja desinfitseerida käsi ja töövahendeid. Käte, põllede, jalanõude ja töövahendite pesemiseks ei tohi kasutada voolikut või duðði; 4.15.5. lihakontrolli läbiviimiseks peab kontrollikohtadel olema piisavalt ruumi vajalike toimingute teostamiseks, sobiv valgustus (540 luksi), vajalikud kontrollimist kergendavad seadmed ja vahendid (konveierid, platvormid, konksud jt). Peab olema tagatud võimalus veenduda kontrollitava rümba ja siseelundite ning muude rümbaosade ühtekuuluvuses liha kontrollimise lõpetamiseni; 4.15.6. töötlemisliinil peab vahetult lihakontrollimise järel olema haruripptee, kus on võimalik täpsemini uurida kahtlustatavat rümpa, teha kõiki vajalikke lihakontrolli toiminguid ja toidukõlbmatuks tunnistatud rümba või tema osade kaalumist ja töötlemisliinilt eemaldamist. Harurippteelt peab olema võimalik suunata rümp pärast toidukõlblikuks tunnistamist töötlemisliinile või kuni toidukõlblikkuse üle otsuse langetamiseni eraldi asuvasse lukustatavasse jahutusruumi hoiule. 4.16. Tapamajas peab olema haigete loomade tapmisüksus, selle puudumisel võib neid tappa ja töödelda tervete loomade töötlemisliinil, kuid eraldi ajal. Haigete loomade tapmise ja töötlemise lõppedes tuleb ruum, seadmed ja töövahendid pesta ja desinfitseerida. Haigete loomade tapmisüksuse ruumidele kehtivad tapamaja ruumide nõuded. 4.17. Tapamajas peavad olema vähemalt ühe ööpäeva tapavõimsusele vastavad rümpade jahutus- ja hoiuruumid. Jahutusruumid peavad asuma taparuumi vahetus läheduses, et vältida tapasoojade rümpade kogumist vahekäikudesse ja koridoridesse. Jahutus- ja hoiuruumides peavad olema rippteed, mis on ehitatud nii, et rümbad ei puutuks kokku seinte, uste ja põrandatega ega üksteisega. Tapasaaduste jaoks on eraldi jahutus- ja hoiuruumid. 4.18. Tapamaja territoorium peab olema piiratud piisava kõrguse taraga ja olema valve all; territooriumile ei tohi sattuda kõrvalised isikud ja hulkuvad loomad. 4.19. Tapamajas peab olema puhas ja must pool teineteisest eraldatud, et vältida liha saastamise ohtu ja et töötajad ei liiguks puhta ja musta ala vahel edasi-tagasi. 4.20. [Kehtetu - RTL 2001, 130, 1871 - jõust. 16.12.2001] 4.21. [Kehtetu - RTL 2001, 130, 1871 - jõust. 16.12.2001] 4.22. Tapamajas, kus tapetakse sigu, hobuseid või ulukeid, peavad olema nõuetekohaselt sisustatud ruumid, kus on võimalik teostada trihhinelloosiuuringuid. 4.23. Lisaks käesolevas osas esitatud nõuetele peavad kütitud ulukite ettevõttes olema järgmised ruumid: laadimisplatvorm, jahutatav ruum ulukite vastuvõtmiseks ja kontrollimiseks, vastuvõetud ulukite hoiu- ja töötlemisruumid, ruum kinnipeetud haiguskahtlaste rümpade hoidmiseks, rümpade jahutus- ja hoiuruumid; jahutatavad ruumid rümpade väljastamiseks. 4.24. Ettevõttes, kus kogutakse nülgimata ulukeid, peavad olema vähemalt järgmised ruumid: jahutatav kütitud ulukite vastuvõtmis- ja hoiuruum; nõuetekohaselt sisustatud ruum ulukikerede kontrollimiseks. 4.25. Kütitud ulukite kogumiskeskuses peavad olema vähemalt järgmised ruumid: ulukite jahutus- ja hoiuruumid, mis tagavad uluki ja tapasaaduste sisetemperatuuri vähemalt 7 °C ning kus on vajalikud anumad siseelundite paigutamiseks. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 5. NÕUDED SOOLTE KÄITLEMISE ÜKSUSELE 5.1. Lisaks üldnõuetes toodule kehtivad tapamajas asuvale soolte töötlemise üksusele käesolevas osas toodud täiendavad nõuded. 5.2. Tapamajast toodud koduloomade soolte, magude ja põite töötlemiseks peavad olema eraldi ruumid, seadmed ning töövahendid. Tehnoloogiliste protsesside järjestus ja seadmete paigutus peab võimaldama tööprotsessi kulgemise mustemalt poolelt puhtamale poolele. 5.3. Kui tapamajast toodud sooli ja magusid ei töödelda samal päeval, peab nende hoidmiseks olema jahutatav ruum (mitte üle 6 °C). 5.4. Töödeldud soolte, magude ja põite hoidmiseks, pakkimiseks peavad olema eraldi ruumid ning põite kuivatamiseks veel eraldi ruum. 5.5. Töödeldud soolte ja magude hoidmiseks peab olema ruum temperatuuriga 0 kuni 6 °C. 5.6. Seadmed, töövahendid, soolte vedamise kärud, rippkopad ja muud vahendid, samuti töödeldud ja soolatud soolte hoidmisnõud (tünnid jt) peavad olema siledapinnalised, korrosioonikindlast materjalist, kergesti pestavad ja desinfitseeritavad. 5.7. Töötlemisruumides peab olema tehnoloogiliseks otstarbeks ja ruumide pesemiseks piisavalt surve all olevat külma ja kuuma vett. Vesi peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. 5.8. Soolte töötlemisruumides peavad olema käte- ja töövahendite pesemis- ja desinfitseerimiskohad, kus on pesemis- ja desinfitseerimisained, hügieenilised kuivatusvahendid (salvrätikud ühekordseks kasutamiseks) ja prügikogumisnõud. 5.9. Puidu kasutamine töölaudade ja töötlemisvahendite materjalina on keelatud. Soolte kalibreerimisvahendid ja soolatud soolte hoidmisnõud võivad olla puidust, kuid neid tuleb iga kasutamiskorra järel hoolikalt pesta ja desinfitseerida. 5.10. Töövahendite desinfitseerimiseks kasutatava kuuma vee temperatuur peab olema vähemalt 82 °C. 5.11. Käesolevas osas toodud nõuded kehtivad lisaks üldnõuetes toodule ka eraldi asuvale soolte töötlemise ettevõttele. 6. NÕUDED TOORRASVA (TOIDURASVADE SULATAMISE) KÄITLEMISE ÜKSUSELE 6.1. Lisaks üldnõuetes toodule kehtivad käesoleva osa nõuded tapamajas asuva toorrasva käitlemise üksusele või loomsete toidurasvade sulatamise ettevõttele. 6.2. Toorrasva käitlemise üksuses peavad olema: 6.2.1. toorrasva vastuvõturuum, kus toimub ka tooraine visuaalne kontroll; 6.2.2. jahutatud toorrasva hoidmise ruum temperatuuriga 0 kuni 6 °C; kui tapasoe toorrasv jahutatakse jaoskonnas, peab olema selleks ettenähtud jahutusruum temperatuuriga 0 kuni miinus 2 °C; 6.2.3. seadmed toorrasva purustamiseks ja sulatamisele ettevalmistamiseks; 6.2.4. seadmed purustatud toorrasva sulatamiseks; 6.2.5. sulatatud rasva settimismahutid ja teised tehnoloogilised seadmed; 6.2.6. toidukõlbmatute jäätmete kogumiseks tihedad, siledapinnalised nõud, mida on kerge pesta ja desinfitseerida; 6.2.7. toiduotstarbeks kasutatavate rasvakõrnete kogumisnõud; 6.2.8. sulatatud rasva pakkimise, jahutamise ja hoiuruumid; 6.2.9. ruumid pakkimismaterjalide, müügi- ja veopakendite hoidmiseks. 6.3. Rasvasulatuse tooraineks on jahutatud või tapasoe loomne rasvkude tapamajast või lihalõikusettevõttest (-üksusest) saadud rasvkude ja kondid, mis pärinevad veterinaarkontrollil toidukõlblikuks tunnistatud rümpadelt. Toorrasv peab olema puhas ja kuiv, ei tohi sisaldada kõrvalisi esemeid, konditükke ja puru ega olla määrdunud verega või muul viisil saastatud. Kui toorrasv tuuakse sulatamisele teisest ettevõttest, ei või jahutatud toorrasva veokeskkonna temperatuur olla üle 6 °C. 6.4. Kui sulatamisele toodud toorrasva kvaliteedis on kahtlusi, võetakse ettevõtte poolt laboratoorseks uurimiseks proovid ning teatatakse sellest järelevalveametnikule. 6.5. Sulatatud toidurasva kontrollitakse organoleptiliselt ja võetakse proovid laboratoorseks uurimiseks koostise ja kvaliteedi taseme näitajate määramiseks. Proovid võtab ettevõte enesekontrolli korras kooskõlastatult järelevalveametnikuga. 6.6. Rasva sulatamisel saadud kõrned lihatoodete valmistamiseks jahutatakse temperatuurini kuni 7 °C või kasutatakse kohe. 6.7. Sulatatud kuuma rasva võib hoida ruumitemperatuuril kuni 7 °C kuni 24 tundi, seejärel rasv pakendatakse, pakitakse veopakendisse ja suunatakse müügiks või külmutamisele pikaajaliseks hoidmiseks. 6.8. Sulatatud rasva pikaajalisel hoidmisel peab järgima järgmisi hoiutemperatuure ja säilitamisaegu: 6.8.1. sulatatud rasv tünnides, kastides: 6.8.1.1. temperatuuril kuni 25 °C - ei kuulu pikaajalisele hoidmisele; 6.8.1.2. temperatuuril 0 kuni 7 °C - kuni 30 ööpäeva; 6.8.1.3. temperatuuril miinus 5 kuni miinus 8 °C - kuni kuus kuud; 6.8.1.4. temperatuuril miinus 12 °C ja alla selle - kuni 12 kuud; 6.8.2. müügipakendis olev sulatatud rasv temperatuuril miinus 5 kuni miinus 8 °C või miinus 18 °C ja alla selle - kuni kaks kuud; 6.8.3. sulatatud kondirasv kastides või tünnides: 6.8.3.1. temperatuuril 0 kuni 7 °C - kuni 30 ööpäeva (üks kuu); 6.8.3.2. temperatuuril miinus 8 °C ja alla selle - kuni kuus kuud; 6.8.4. koondrasv kastides või tünnides temperatuuril miinus 8 °C ja alla selle - kuni neli kuud. 6.9. Toorrasva vastuvõtu- ja sorteerimisruumides peavad olema jäätmete kogumiseks kaanega suletavad vastavalt märgistatud kogumisnõud. Ruumides peavad olema kätepesemiskohad, kus on pesemis- ja desinfitseerimisained, hügieenilised kuivatusvahendid ja prügikogumisnõud. 6.10. Ruumide, seadmete ja töövahendite pesemiseks peab olema piisavalt surve all olevat külma ja kuuma vett. Ruumide koristamisel tuleb pesemiseks valida sobivad pesuained. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 7. NÕUDED LIHALÕIKUSETTEVÕTTELE 7.1. Lisaks üldnõuetes toodule kehtivad täiendavad nõuded lihalõikusettevõttele (-üksusele), kus poolrümbad tükeldatakse enamaks kui kolmeks osaks või liha konditustatakse (vabastatakse luudest) ja siiritakse (eraldatakse jäme sidekude, kõhred ja sooned). Lisaks võib toimuda ka värskest lihast hakkliha ja tükiliha valmistamine müügiks või toodete valmistamiseks. 7.2. Ettevõttes peab olema jahutatav ruum, kus kontrollitakse ettevõttesse toodud liha ja määratakse liha kvaliteet enne hoiu- ja lihalõikuse ruumidesse suunamist. Ruumis peab olema pesemiskoht käte ja töövahendite pesemiseks ning desinfitseerimiseks; ruumi valgustustihedus peab olema vähemalt 540 luksi; toidukõlbmatu liha jaoks peab olema kaanega suletav ja nõuetekohaselt märgistatud kogumisnõu. 7.3. Ettevõttesse toodud pakitud liha ja rümpasid hoitakse samas hoidlas eraldi asuvates jahutatavates või külmutatavates hoiuruumides, tapasaadusi hoitakse eraldi ruumis. Pakitud liha lahtipakkimiseks peab olema eraldi ruum. Külmutatud liha sulatamine peab toimuma eraldi ruumis. 7.4. Lihalõikuse, tükiliha ja hakkliha valmistamise ning pakkimise ruumid peavad olema jahutatavad, temperatuurimõõturitega või metallvutlaris vedelik- (v.a elavhõbe-) termomeetriga. Nende ruumide temperatuur võib olla kuni 12 °C. 7.5. Pakkimismaterjalide, müügi- ja veopakendite hoidmiseks peavad olema eraldi puhtad, kuivad ja hästi ventileeritavad hoiuruumid. 7.6. Lõigatud liha, tükiliha ja hakkliha külmutamiseks ja hoidmiseks ning väljastamiseks peavad olema vastavate temperatuuridega ruumid, kus on temperatuurimõõturid. 7.7. Ettevõttes, kus valmistatakse tükiliha ja hakkliha, peavad lisaks olema: 7.7.1. jahutatavad ruumid liha ettevalmistamiseks, peenestamiseks, soolamiseks ja maitsestamiseks ning pakendamiseks ja olema varustatud temperatuurimõõturitega; 7.7.2. eraldiasuvad ruumid maitseainete ja teiste koostisosade hoidmiseks; need ruumid peavad olema kuivad ja ventileeritavad. Tükiliha ja hakkliha võib valmistada lihalõikuse ruumis, kui see toimub ruumi eraldi osades, välja arvatud tükiliha töötlemine maitse- ja lisaainetega. Tükiliha soolamine, maitsestamine ja mehhaaniline töötlemine (trumlites, segurites vm) peab toimuma lihalõikusruumist eraldi ruumis. 7.8. Hakklihast toortoodete ehk pooltoodete (kotletid, frikadellid jt) valmistamine peab toimuma eraldi asuvas ruumis. 7.9. Liha pakkimiseks müügi- ja veopakendisse peavad olema eraldi ruumid, välja arvatud punktis 18.2.2 esitatud juhul. 7.10. Ettevõttes peavad olema piisava võimsusega külmutusseadmed, mis tagavad käitlemisruumides nõutavad temperatuurid. 7.11. Kui liha, sealhulgas tükiliha või hakkliha väljastatakse külmutatult, peavad ettevõttes olema külmutusruumid või külmutamisseade ja külmutatud värskest lihast toodete hoiuruum. 7.12. Rümbaliha, hakkliha ja töödeldud tükiliha väljastamiseks peab olema eraldi asuv, jahutatav ruum temperatuuriga kuni 12 °C. 7.13. Mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamise ruum peab asuma eraldi; mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamiseks kasutatavat toorainet ei ole lubatud vedada läbi teiste käitlemisruumide. Valmis mehaaniliselt konditustatud liha massi jahutamine ja hoidmine peab toimuma eraldi ruumides, lahus hakkliha ja töödeldud liha jahutus- ja hoiuruumidest. Mehaaniliselt konditustatud liha massi külmutusruume ja -seadmeid võib kasutada ainult mehaaniliselt konditustatud liha massi jaoks. 7.14. Erinõuded lihalõikusettevõttele kehtivad ka lihapakkimisettevõttele (-üksusele). [RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 8. NÕUDED KÜLMHOONELE 8.1. Lisaks üldnõuetes toodule kehtivad täiendavad nõuded ettevõttele, kus hoitakse ettenähtud temperatuuril värsket liha. Nõuded laienevad ka tapamaja, lihalõikus-, lihapakkimisettevõttes olevaile liha jahutus-, külmutus- ja hoiuruumidele. 8.2. Külmhoones peavad olema piisavalt avarad, kergesti puhastatavad ja kuivad liha tehnoloogilise töötlemise (jahutamine, külmutamine) ja hoiuruumid. 8.3. Kõikides ruumides tuleb tagada nõutav temperatuur ja õhuniiskuse reþiim. 8.4. Jahutatud liha hoiuruumi temperatuur peab tagama lihas temperatuuri kuni 7 °C, tapasaadustel kuni 3 °C. Külmutatud liha hoiuruumi temperatuur võib olla kuni miinus 18 °C, vanemates külmhoonetes ning tööstuses toorainena kasutataval lihal kuni miinus 12 °C, kuid viimasel juhul väheneb hoiuaeg vastavalt 19. osas esitatule. 8.5. Ruumides, kus liha, tapasaadusi ja töödeldud liha jahutatakse, külmutatakse või hoitakse, peavad olema temperatuurimõõturid. Soovitatav on kasutada registreerivaid mehhaanilisi või automaatmõõtureid. Klaastermomeetrite kasutam isel peavad nad olema metallvutlaris, elavhõbetermomeetreid ei ole lubatud kasutada. Kõikides ruumides mõõdetakse temperatuuri regulaarselt, tulemused kantakse þurnaali ja need peavad olema kättesaadavad järelevalveametnikule. 8.6. Ruumide tehnoloogiline sisseseade (liinid, riputuskonksud, raamid jms) peab olema korrosioonikindel, liha ei tohi kokku puutuda uste, põranda, seinte ja seadmetega. 8.7. Liha hoiuruumidesse paigutamisel arvestatakse loomaliiki, kvaliteedi kategooriat ja teisi tunnuseid. Iga hoiule antud partii kohta peab teada olema selle hoiule andmise kuupäev ja liha temperatuur, lihapartiid peavad olema märgistatud. 8.8. Jahutatud rümpasid, pool- ja veerandrümpasid hoitakse ainult vertikaalasendis, rippteedel; külmutatuna võib neid hoida kas vertikaalasendis, rippteedel või horisontaalasendis, alustele virna laotuna. 8.9. Pakitud liha jahutatakse, külmutatakse ja hoitakse eraldi ruumides, lahus rümpadest, pool- ja veerandrümpadest ja pakkimata tapasaadustest. 8.10. Pakitud liha asetatakse hoiuruumides riiulitele, raamidele ja alustele. Alused võivad olla puidust, kui nad on siledapinnalised, pestavad ja desinfitseeritavad, nende pesemiseks ja desinfitseerimiseks peavad olema loodud tingimused. 8.11. Jahutus- ja külmutusagregaadid peavad tagama ruumides nõutavad temperatuurid; liha külmutamisel ja hoidmisel tuleb vältida jää, lume tekkimist liha pinnale. 8.12. Külmhoones võib olla erinevate temperatuurireþiimidega jahutus-, külmutus- ja hoiuruume. Igal ruumil peab olema ettenähtud nominaalreþiim. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 9. TÖÖTAJATE HÜGIEENI NÕUDED 9.1. Värske liha käitlemise ettevõtte töötajad peavad: 9.1.1. värske liha käitlemisel tapamajas, liha lõikusel, liha pakkimisel, külmhoones, liha väljastamisel ja veol täitma kogu tööaja vältel antud töölõigus kehtivaid tööhügieeni nõudeid; 9.1.2. kandma puhast, tervet, kergesti pestavast ja puhastatavast materjalist jalanõusid, peakatteid ja kaitseriietust või ühekordselt kasutatavat kaitseriietust. See nõue kehtib ka kõigile käitlemis- ja hoiuruumides liikujatele. Liha käitlemise ruumides, sealhulgas hoiuruumides töötavate töötajate kaitseriietus peab olema heledas toonis. Tapamajas ja teistes mustades töölõikudes töötavad töötajad peavad vahetama kaitseriietust iga vahetuse alguses ja vajadusel ka tööaja jooksul; 9.1.3. kaitseriietuses töötamine on lubatud ainult liha käitlemise ruumides; 9.1.4. kaitseriietes ja -vahendites ei minda tualettruumi, sööklasse või puhkeruumi. Töökohalt lahkumise vajadusel riputatakse kaitseriietus selleks ettenähtud kohas nagisse; 9.1.5. kandma peakatteid, millega juuksed on täielikult kaetud. Kaitsevarustusena ettenähtud maskid, kindad ja põlled tuleb hoida puhtana tööpäeva jooksul. Liha tükeldamisel ja lõikamisel kasutatakse kaitsvaid terasrõngastraadist põllesid ja sõrmikuid või puuvillaseid sõrmikuid, nahkkinnaste kasutamine on keelatud. 9.2. Töötajatel, kes käitlevad liha, ei ole lubatud kanda ehteid (kõrvarõngad, keed, sõrmused jm), küüned peavad olema lühikeseks lõigatud ja ei tohi olla lakitud. 9.3. Töötajate kätele tööprotsessi käigus tekkinud väiksemad haavad ja marrastused tuleb kohe puhastada, desinfitseerida, siduda ja kaitsta veekindla ümbrisega. Suuremate haavade, samuti ekseemi või muu nahalööbe korral ei ole lubatud töötajal käidelda värsket liha. 9.4. Ettevõtte ruumides on keelatud alkoholi tarvitamine, sülitamine ja joobnud olekus viibimine. Söömine ja suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. 9.5. Töötajad peavad pesema ja desinfitseerima käsi tööaja alguses enne tööle asumist, puhkepausi või lõunastamise järel, pärast tualeti kasutamist, samuti töötamise ajal igakordsel käte määrdumisel. 9.6. Haigete loomade või nende loomade lihaga kokkupuutuvad töötajad peavad käsi ja töövahendeid pesema ja desinfitseerima korduvalt töötamise ajal ja enne töökohalt lahkumist. 9.7. Liha käitlevad töötajad peavad olema terved, läbima perioodiliselt tervisekontrolli ja omama vastavat tõendit. 9.8. Käitleja on kohustatud korraldama tootmisprotsessis osalevatele töötajatele tehnoloogia- ja liha hügieenialast koolitust, koostama koolituskava, milles näeb ette koolituse sageduse, mahu ja eesmärgid ning määrama koolituses osalejate ringi. 9.9. Järelevalveametnik peab olema kaasatud koolituskava väljatöötamises. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 10. RUUMIDE, SEADMETE JA TÖÖVAHENDITE HÜGIEENI NÕUDED 10.1. Töötajad peavad tööoperatsioonide läbiviimiseks kasutama puhtaid, desinfitseerituid ja terveid töövahendeid. 10.2. Liha käitlemisel ettevõttes peab täitma järgmisi hügieeninõudeid: 10.2.1. ettevõtte ruume, seadmeid, töövahendeid ja inventari võib kasutada ainult sihipäraseks tegevuseks või otstarbeks, milleks ettevõte on tunnustatud. Ettevõtte territooriumil, hoonetes ja käitlemisruumides ei ole lubatud hoida seadmeid, materjale, aineid, kaupu või muid vahendeid, mis ei ole seotud ettevõtte tootmisega või ettevõttele vajalikud; ettevõttes ei ole lubatud hoida ja kasutada lehkavaid aineid, materjale, kergestisüttivaid, purunevaid või purunemisel kilde tekitavaid esemeid (klaas, keraamika jm). Ettevõtte territooriumile ja ruumidesse ei tooda teise ettevõtte liha ja tooteid hoiule, kui neid ei kasutata toorainena või neid ei pakita (pakendata); 10.2.2. liha käitlemise ruumides võivad viibida ainult tööprotsessis osalevad töötajad; 10.2.3. ruumid, seadmed ja töövahendid peavad olema terved ja töökorras, neid tuleb pesta ja desinfitseerida põhjalikult iga tööpäeva lõpus ja hoida puhtana tööpäeva jooksul; 10.2.4. ruumid peavad olema puhtad, mustades töölõikudes tuleb koristada ja pesta ruume ka töötamise ajal. Temperatuuriga alla 0 °C ruume puhastatakse kuivkoristamisel ja vajaduse korral pestakse; 10.2.5. jahutus-, külmutus- ja hoiukambrites ei pesta põrandaid kuuma veega, kui ruumides on liha. Seda tehakse pärast nende tühjendamist ja enne uue lihapartii sissetoomist. Hallitustõrjet tuleb teha koostatud graafiku järgi; 10.2.6. pesemis-, desinfitseerimis- ja teiste puhastusainete kasutamine ei tohi ohustada liha kvaliteeti ega seadmete ja töövahendite seisukorda. Seadmed ja inventar tuleb pärast desinfitseerimist loputada rohke voolava veega. Puhastamiseks, pesemiseks ja desinfitseerimiseks on lubatud kasutada üksnes selleks ettenähtud aineid järgides nimetatud ainete tootja poolt koostatud kasutusjuhendit. 10.3. Ettevõttes koostatud koristamisplaanis näidatakse: 10.3.1. kõik koristamisele, pesemisele ja desinfitseerimisele kuuluvad objektid alates ettevõtte territooriumist kuni üksiku töökohani; 10.3.2. koristamissagedus; 10.3.3. kasutatavad ained ja vahendid ning koristamise teostajad. 10.4. Töövahendite, seadmete ja kaitsevahendite ning käte pesemisel ja desinfitseerimisel ei tohi saastata liha, seadmeid ega läheduses asuvaid pindu (tootmispinnad, põrandad, seinad). 10.5. Enne töö alustamist loputatakse seadmed, töövahendid, anumad ja muud tööriistad voolava veega ja seda tehakse ümbritsevaid pindu, seadmeid ja liha saastamata. 10.6. Närilised, linnud, putukad ja teised kahjurid peavad olema hävitatud. 10.7. Kui ettevõttes on avatavaid aknaid, peavad neil olema kaitsevõrgud. Ettevõtte territooriumil ei tohi loomadel ja lindudel olla võimalik hankida toitu. 10.8. Käitlemisruumide ja koridoride põrandate katmine saepuru või turbaga on keelatud. Naturaalse suitsu tootmiseks kasutatav saepuru, saelaastud või puud hoitakse eraldi ruumis ja neid ei toimetata läbi lihakäitlemise ruumide. 10.9. Kui kodulinnu- või ulukiliha lõigatakse ja/või pakendatakse samades ruumides ja seadmetel, kus koduloomaliha, peab pärast töö lõpetamist seadmed, töövahendid, inventari ning ruumid pesema ja desinfitseerima. 10.10. Kontrollimata, vormikohase veterinaartõendita loomade või lindude liha ei tohi tuua tunnustatud ettevõttesse hoiule või töötlemisele. 10.11. Imporditud liha ei tohi enne kontrollimist viia ettevõtte hoiu- või käitlemisruumidesse; ekspordiks tunnustatud liha peab hoidma eraldi hoiuruumis. 10.12. Liha hoidmiseks kasutatavad tühjad või lihaga, samuti teiste toiduainetega täidetud nõud ei tohi kokku puutuda otse põrandaga, neid ei tohi asetada seinte ja teiste ruumiosade najale. Puhtad nõud (vannid, anumad) hoitakse eraldi ruumis. 10.13. Jäätmete kogumiseks kasutatavad nõud peavad olema vastava märgistusega ja neid pestakse ja hoitakse ettevõtte mustemal poolel. 10.14. Ettevõtte administratiiv- ja tootmistegevuse korraldamisel tuleb vältida võõraste isikute või transpordivahendite viibimist ettevõtte territooriumil, käitlemis- ja abiruumides. 11. NÕUDED LOOMADE VEOL JA KOHTLEMISEL TAPAMAJAS 11.1. Loomade veoks peab kasutama selleks ettenähtud veokeid. Riigisisesel loomade veol võib kasutada kohandatud veokeid, välja arvatud kallurveokid. 11.2. Loomade veok peab vastama järgmistele nõuetele: 11.2.1. võimaldama loomade kerget peale- ja mahalaadimist, enne loomade vedu olema puhastatud, pestud ja desinfitseeritud, et vältida loomade määrdumist ja haigustekitajate levimist; 11.2.3. veoruumi seinad, põrand ja piirded olema tugevad, siledapinnalised, teravate või esileulatuvate osadeta, puhtad, kuivad ning puhastatavast materjalist; 11.2.4. veoki seinad olema tihedad, terved ja tuultpidavad; kohandatud veoki seinad vähemalt veetavate loomade kõrgused ja täiendavalt ümbritsetud kaitsepiirdega; 11.2.5. veoki põrand olema terve, sile, kaldeta ja loomade veoks kaetud saepuru, alusturba või muu allapanumaterjaliga. Põrand ei tohi olla libe. 11.3. Ei ole lubatud kasutada veokeid, millega on eelnevalt veetud väetisi, kemikaale, mürgiseid ja lehkavaid aineid (pestitsiidid, kütus, õli jt); neid veokeid võib kasutada loomade veoks ainult pärast veoruumi pesemist ja desinfitseerimist. 11.4. Kohandatud lahtised veokid peavad olema soojal aastaajal kaetud presendi või muu tuult mitteläbilaskva materjaliga. Külmal aastaajal (oktoobrikuust aprillikuuni) või halbade ilmastikutingimuste korral tuleb loomi vedada kinnist tüüpi veokiga. 11.5. Suurloomad (hobused, täiskasvanud veised) paigutatakse veoruumi peaga sõidusuunas ja iga loom seotakse lasipuu või veoruumi seina külge. Hobustel peavad enne vedu olema kabjarauad ja kammitsad eemaldatud. 11.6. Veoki veoruumis on lubatud samaaegselt vedada ühesuguse vanusega ühest soost ja ühte liiki loomi. Kui veetav partii on väike (1-2 looma), võib eri liiki ja vanusega ning eri soost loomi vedada samas veoruumis, kuid veoruum peab piiretega olema jaotatud sektoriteks. Lindude ja koduloomade vedu ühes veoruumis on keelatud. Täiskasvanud pulle tuleb vedada alati eraldi. 11.7. Rasvasea toitumuskategoorias nuumsigu ei ole lubatud vedada õhutemperatuuril üle 30 °C ja alla miinus 25 °C. 11.8. Väikeloomade (lambad, kitsed, sead) vedamisel suure veoruumiga veokiga peab see olema jaotatud piiretega sektoriteks, et vältida sõidu ajal loomade kuhjumist ja vigastusi. 11.9. Enne loomade pealelaadimist peab järelevalveametnik kontrollima veoki vastavust käesoleva eeskirja nõuetele ja tegema sellekohase märke veodokumendile. 11.10. Tapale saadetavate loomade tervislikku seisundit kontrollib farmis volitatud veterinaararst. Iga looma läbivaatamise järel langetab veterinaararst otsuse looma tervisliku seisundi kohta ja vormistab ühe loomaliigi partii kohta veterinaartõendi. Tervete loomade kohta kehtib veterinaartõendi vorm 1T, haigete loomade kohta veterinaartõendi vorm 2T. Veterinaartõendi vorm 1T kehtib kolm ööpäeva tõendi väljastamise kuupäevast. Loomade tervislikku seisundit kontrollib veterinaararst tapalesaatmise või sellele eelneval päeval. Veterinaartõendi vorm 2T kehtib 24 tundi veterinaarkontrolli sooritamisest ja tõendi väljastamise kuupäevast arvates. 11.11. Tapale saadetavatele loomadele kehtivad järgmised nõuded: 11.11.1. loomad peavad olema puhtad, kuivad, nahavigastusteta ja peksujälgedeta. Tõrva, vaigu, määrdeõli, sõnniku, mustuse ja muu saastaga määrdunud loomi ei ole lubatud viia tapale. Lammaste vill ei tohi olla vanunud, tokerdunud või muul viisil rikutud; 11.11.2. looma omanik vastutab farmist tapale saadetavate loomade puhtuse ja heaolu eest, veokijuht või loomade saatja loomade tervise, puhtuse ja heaolu eest veol ja mahalaadimisel tapamajas; 11.11.3. loomade tervislikku seisundit tõendav dokument (veterinaartõend) peab olema iga loomapartiiga kaasas nende veol ja üleandmisel tapamajas; 11.11.4. suurte loomapartiide veol peab teekonnal kaasas olema loomade saatja, väikeste partiide veol vastutab loomade eest veokijuht; 11.11.5. loomade peale- ja mahalaadimisel ning ajamisel ei ole lubatud loomi peksta, tekitada neile nahavigastusi, luumurde, verevalumeid, ärritada või väsitada; 11.11.6. kui teel tapamajja loom haigestus või sai vigastada, peab veokijuht või saatja sellest teatama lähimasse veterinaarkeskusesse või lähimale veterinaararstile. Edasine vedu võib toimuda veterinaararsti loal, kes on looma üle vaadanud ja teinud vastava märke partiiga kaasas olevale veterinaartõendile. Hädatapu vajaduse üle otsustab sellisel juhul looma üle vaadanud veterinaararst ja teeb sellekohase märke veterinaartõendile; 11.11.7. kui tapale saadetavatele loomadele on manustatud veostressi profülaktika preparaati või neid on ravitud, peab selle kohta kaasa antud looma tervise tõendil olema märgitud ravimi nimetus ja manustamise kuupäev; 11.11.8. haigeid, väsinud ja traumadega loomi ei ole üldjuhul lubatud saata tapale, välja arvatud veterinaararsti poolt tapale suunatud loomad. Haigeid või haiguses kahtlustatavaid loomi tuleb vedada eraldi veosena ja veterinaararsti range kontrolli all; 11.11.9. veokijuht peab vedamisel valima loomadele ohutud sõidutingimused, et ära hoida loomade ärritamist, vigastamist ja väsitamist; 11.11.10. kui loomade vedu tapamajja kestab üle kuue tunni, peab loomi teel tapamajja jootma, kui teekond kestab üle 12 tunni, peab loomi ka söötma ja laskma ka puhata. Riigi piires ei ole soovitatav loomi viia tapale üle 100 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja; 11.11.11. tapetud ulukeid veetakse töötlemiseks tapamajja eraldi veokiga; 11.11.12. kütitud ulukid tuleb transportida tapamajja, kütitud ulukite kogumiskeskusse või nende ettevõttesse vähemalt 12 tunni jooksul pärast küttimist tingimusel, et pärast tulistamist on ulukid kohe veretustatud, siseelundid eemaldatud ning tapaeelne kontroll läbiviidud. Kogumiskeskusest tuleb 7 °C-ni jahutatud ulukikered ning siseelundid transportida ettevõttesse 12 tunni jooksul. 11.12. Tapamajas kehtivad loomade vastuvõtmisel järgmised nõuded: 11.12.1. vastuvõtmisel peavad mahalaadimiseks olema kaldteed või tõstemehhanism ning ajamiseks piiretega ajamisteed. Loomade ajamiseks peavad olema kasutusel vahendid, mis ei vigasta ega kahjusta loomi muul viisil; 11.12.2. vastuvõtmisel laaditakse loomad veokilt maha vastuvõtuplatsil, vajadusel sorteeritakse liigi ja vanuse järgi ning allutatakse tapaeelsele (ante mortem) veterinaarkontrollile; loomade üldist ja tervislikku seisundit kontrollib tapamaja järelevalveametnik või tema abiline, väiketapamajas volitatud veterinaararst. Veokijuht või saatja annab kontrollijale veterinaararstile üle loomadega kaasasoleva veterinaartõendi; 11.12.3. loomade vastuvõtmise ja kontrollimise kohas peab veterinaararstil olema nõutava valgustusega (540 luksi) töökoht varikatuse all või ruumis, vajalikud töövahendid (märgistamisvahendid jm), dokumentide hoidmise ja täitmise võimalused; 11.12.4. loomade vastuvõtukohas peavad olema aedikud, sorteerimis- ja ajamiskäigud partiist haigete loomade eraldamiseks, loomade sorteerimiseks või muul viisil paigutamiseks; 11.12.5. veterinaararsti korraldusel peab väsinud loomad paigutama vastuvõtmisel eraldi ruumi või aedikusse ja neid on lubatud tappa pärast puhkust ainult veterinaararsti loal, kui veterinaararst ei korralda teisiti; 11.12.6. haigete või haiguses kahtlustatavate loomade tapmise aja määrab veterinaararst; 11.12.7. määrdunud loomad peab enne tapmist puhastama või pesema ja laskma kuivada soojas, tõmbetuuleta ruumis; tapamajja saabunud märgadel loomadel tuleb lasta kuivada; 11.12.8. tapaeelsel kontrollil terveks tunnistatud loomad suunatakse tapale võimalikult kiiresti. Kontrollimata ja kontrollitud loomad ei tohi kokku puutuda. Kontrollimata loomade tapmine on keelatud; 11.12.9. tapamaja territooriumile toodud loomi ei tohi sealt välja viia veterinaararsti kirjaliku loata; 11.12.10. karantiinialuste või nakkushaiguses kahtlustatavate loomade vastuvõtmine ja nendega edasine talitamine peab toimuma rangelt tapamaja veterinaararsti korralduste järgi. 11.13. Tapamajas kehtivad loomade vastuvõtmisel järgmised hügieeninõuded: 11.13.1. loomade vastuvõtuala, aedikuid ja ajamiskäike peab puhastama pidevalt kogu tööaja jooksul; 11.13.2. loomade vastuvõtuala peab olema siledapinnaline, ehitatud kaldega sadevee ja pesuvee äravooluks ja kaetud pestava kattega (puitu ei ole soovitav kasutada); 11.13.3. loomade vastuvõtuga tegelevatel töötajatel ja veterinaararstil peavad töökoha vahetus läheduses olema käte pesemis- ja desinfitseerimiskohad; 11.13.4. töötajad peavad kandma kaitseriietust, sobivaid jalanõusid ja kaitsekiivreid; riietus ja jalanõud peavad olema puhtad ja terved, ilmastikule ning tööiseloomule vastavad. Kui kaitseriietus tööpäeva jooksul määrdus, tuleb anda võimalus vahetada määrdunud riided puhaste vastu; 11.13.5. loomade vedamiseks kasutatud veoki veoruum tuleb pärast loomade mahalaadimist puhastada, pesta ja desinfitseerida tapamaja territooriumil oleval selleks ettenähtud kohas või ruumis; 11.13.6. kui ühest loomafarmist sooritati päeva jooksul mitu reisi sama veokiga samasse tapamajja ja veeti terveid loomi, pestakse ja desinfitseeritakse veok tööpäeva lõpus, kuid määrdunud veoruum puhastatakse iga reisi järel; 11.13.7. kui tapamaja territooriumil puudub plats või ruum veokite pesemiseks ja desinfitseerimiseks, on kooskõlastatult järelevalveametnikuga lubatud veokit puhastada, pesta ja desinfitseerida kohas, kus on vajalikud tingimused; 11.13.8. veoki pesemiseks ja desinfitseerimiseks peavad olema platsil või hoones puhastamis-, pesemis- ja desinfitseerimissektorid. Kõigepealt puhastatakse veoruum mehhaanilisest mustusest, seejärel pestakse soovitatavalt kuuma veega temperatuuril 60 kuni 75 °C ja desinfitseeritakse. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 12. TAPAEELNE (ANTE MORTEM) KONTROLL 12.1. Loomade tapaeelset kontrolli teostab järelevalveametnik või tema vastutusel ja järelevalve all olev abiline, väiketapamajas volitatud veterinaararst. 12.2. Tapamajja toodud loomade tervislikku seisundit tuleb kontrollida nende saabumispäeval. Kui loomi ei tapeta nende saabumispäeval, tuleb kontrollimist korrata vahetult enne tapmist. Tervete loomadega peab kaasas olema veterinaartõend (vorm 1T). Tapamajja töötlemiseks toodud hädatapetud loomakerega peavad kaasas olema volitatud veterinaararsti väljaantud veterinaartõendid (vorm 2T ja 4T).Veterinaararst võib tapamajas teha lisakontrollimise vastavalt olukorrale. 12.3. Loomad või aedikud, kuhu loomad paigutatakse, märgistatakse, et oleks kerge eristada kontrollitud ja tapmisele lubatud loomi. Tapaloomad peavad olema märgistatud, et kontrolli teostav veterinaararst saaks määrata loomade päritolu. Veised peavad olema märgistatud põllumajandusministri poolt kehtestatud korras. Märgistamata veised tuleb eraldada ja tappa eraldi ajal ning võtta proovid laboratoorseks uuringuks. 12.4. Looma omanik või tema poolt volitatud isik on kohustatud tapale lähetatavate loomade kohta teatama: 12.4.1. loomade haigustest ja muudest liha kvaliteeti halvendada võivatest teguritest; 12.4.2. ravitud või jätkuval ravimisel olevate loomade kohta ravimi nimetuse ja viimase manustamiskuupäeva; 12.4.3. andmed samast farmist pärinevate, varem tapetud loomade lihas kindlaks tehtud saasteainete ülenormatiivsest sisaldusest viimase kolme aasta jooksul. Andmed kantakse loomapartiiga kaasasolevale veterinaartõendile; 12.4.4. andmed loomade märgistamise ning veiste, lammaste või kitsede osas loomset proteiini sisaldava söödaga söötmise kohta. 12.5. Haigetel loomadel peab kaasas olema veterinaartõend (vorm 2T) nende farmis kontrollimise kohta. 12.6. Tapaeelse kontrollimise käigus määratakse kindlaks: 12.6.1. kas loom põeb mõnda nakkushaigust või esinevad loomal sellise haiguse sümptoomid, kas esineb mõni muu haigus, mis muudab liha inimtoiduks kõlbmatuks: 12.6.1.1. kui on kindlaks tehtud või kahtlustatakse loomal mõnda haigust, tuleb loom eraldada sanitaartapamajja või eraldiasuvasse haigete loomade aedikusse või teda eraldi ajal tappa. Sellist looma tuleb uurida üksikasjalikult ja ainult veterinaararsti loal võib looma tappa. Tapetakse sanitaartapamajas või veterinaararsti poolt antavate korralduste kohaselt tavalisel tapaliinil, kuid eraldi tervetest loomadest; 12.6.1.2. samaaegselt tuleb kohe tarvitusele võtta vastavas tauditõrje eeskirjas ettenähtud abinõud. Selliste loomade tapajärgset kontrolli tuleb eriti hoolikalt teostada, samuti peab olema tagatud selles tööprotsessis osalevate töötajate tervise ohutus; 12.6.2. loomade väsimus, erutatus või vigastatus. Väsinud ja erutunud loomi peab laskma puhata või rahuneda ja neid võib tappa alles pärast korduskontrollimist; vigastatud loomad tapetakse kohe; 12.6.3. kas looma on ravitud või on kahtlus, et ravimisel on loomale manustatud selliseid aineid, mis võivad muuta liha toidukõlbmatuks. Kahtluse korral loomalt saadavas lihas ravimite või muude inimesele kahjulike ainete jääkide kohta, tuleb võtta proovid laboratoorseks uuringuks; 12.6.4. kas loom on määrdunud või on muid selliseid ilminguid, mis näitavad, et tapmise ja töötlemise hügieeninõuetekohane läbiviimine on ohus. Tugevalt määrdunud loomad või loomad, kellel esinevad lokaalsed haiguslikud muutused või muud defektid, mis veterinaararsti otsusel ohustavad tapahügieeni kvaliteeti, tuleb tappa sanitaartapamajas või tavalisel tapaliinil veterinaararsti poolt määratud ajal ja tema järelevalve all; 12.6.5. kas looma on koheldud hoolimatult ja pekstud, piinatud, väsitatud vedamisel, ajamisel, peale- ja mahalaadimisel; 12.6.6. tapaloomade kohtlemine heaolu ja loomakaitse nõuete kohaselt; 12.6.7. loomadel spongioosse entsefalopaatia, scrapies`i või marutaudi sümptoomide olemasolu. Kui loomadel on loetletud haiguste sümptoome, tuleb need loomad eraldada ja paigutada haigete loomade üksusesse/aedikusse, loomi kontrollitakse üksikasjalikult ja tapetakse sanitaartapamajas, selle puudumisel eraldi ajal samas tapamajas, kuid järelevalveametniku järelevalve all. Proovid tuleb võtta vastavate tauditõrje eeskirjade nõuete järgi. Rümbad ja tapasaadused tuleb hoida kuni laboratoorsete uuringute vastuste kättesaamiseni järelevalveametniku järelevalve all. 12.7. Loomal, kelle haigustunnused, trauma või haigustest tingitud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et veterinaararst saab tapaeelse kontrolli otsuse põhjal määrata saadava liha toidukõlbmatuks, on veterinaararstil õigus määrata loom hukkamisele ja lihakeha hävitamisele. Haige looma lihakeha hävitamisel peab juhinduma vastavast tauditõrje eeskirjast. 12.8. Veol tapamajja või tapamajas surnud looma peab veterinaararst lahkama surma põhjuse selgitamiseks ja võtma proovid laboratoorseks uuringuks. 12.9. Andmed tapale toodud loomade kohta ning tapaeelse kontrolli põhjal tehtud otsused peab veterinaararst registreerima vastavasse þurnaali. Tapaeelse kontrolli aruanne (vorm H-87) koostatakse þurnaalis olevate andmete põhjal ning esitatakse igakuuliselt maakonna veterinaarkeskusele; veterinaarkeskus esitab koondaruande üks kord kvartalis Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgneva kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. 12.10. Jahipidamisel tapetud suurte ulukite (põdrad, metssead, metskitsed ja teised metsloomad) vastuvõtmisel ja veterinaarkontrollil tuleb inimtoiduks mõeldud ulukiliha saamiseks arvestada järgmiste nõuetega: 12.10.1. ei võeta vastu ulukeid: 12.10.1.1. kes on surnud õnnetusjuhtumil elektrivoolu või pikselöögi läbi; 12.10.1.2. kes on uppunud, surnuks külmunud, hukkunud liiklusõnnetuse või kahjutule läbi; 12.10.1.3. keda on jahipidamisel tapetud muul viisil kui jahirelvast tulistamisel; 12.10.1.4. kellel on veterinaarkontrollil avastatud haigusi, mis muudavad liha toidukõlbmatuks või pärinevad piirkonnast, kus on kehtestatud loomatauditõrje alased kitsendused või karantiin. 12.10.1.5. ettevõttesse või kogumiskeskusse, kui uluki tapmisest on möödunud üle 12 tunni ning ettevõttesse, kui kogumiskeskusesse viimisest on möödunud üle 12 tunni; 12.10.1.6. ja nende tapasaadusi, mille temperatuur on üle 7 °C. 12.10.2. tapetud ulukit ei võeta vastu tapamajas või kütitud ulukite ettevõttes töötlemisele, kui kere erinevates piirkondades on suured haavad, palju luumurde koos ulatuslike verevalumitega, muljumisi jm vigastusi, mida ei ole võimalik töötlemisprotsessis eemaldada või puhastada; 12.10.3. enne ulukipartii tapamajja toomist peab tapetud ulukite omanik taotlema selleks nõusoleku ettevõtte tegevjuhilt. Ulukipartiis peavad olema samal kuupäeval tapetud, üheaegselt tapamajja üleantavad ja ühte liiki kuuluvad ulukid; 12.10.4. tapetud ulukite vastuvõtmise juures peab tapamajas viibima ulukipartii omanik või tema poolt volitatud isik; 12.10.5. tapetud ulukipartii üleandmisel tapamajja peab ulukite kohta esitama veterinaartõendi (vorm 4T), mille on väljastanud volitatud veterinaararst pärast tapetud uluki kontrollimist tapmispaigas. Volitatud veterinaararstil tuleb kontrollida tapetud ulukite siseelundeid. Volitatud veterinaararst peab kindlaks tegema tapmise aja ja et uluki surma ei ole põhjustanud muu kui jahipidamine; tuvastama võimalikud kõrvalekalded looma käitumises, tuginedes uluki küttinud jahipidamisõigust omava isiku ütlustele; kinnitama, et ulukid ei ole kütitud piirkonnas, kus kehtivad loomatauditõrje alased kitsendused või karantiin. 12.10.6. tapamajja tuuakse tapetud ulukite nülgimata, terved kered, millel on siseelundid eemaldatud, pea ja jalad eemaldamata. Koos iga kerega peab kaasas olema identifitseeritav põrn ja liiver (süda, kopsud, trahhea, maks). Maksast võib esitada ühe osa lümfisõlmedega ja tühjendatud sapipõiega; vahelihas peab olema kere küljes; 12.10.7. kui uluki tulistamisel purustati kael, eemaldatakse pea tapmispaigas ja selline kere võetakse tapamajas vastu töötlemisele inimesele toiduks mõeldud lihaks; tapetud uluki pea antakse koos kerega üle. 12.11. Farmis peetud ulukeid võetakse toidukõlbliku liha saamiseks tapamajja vastu, kui farmiuluki omanik või tema poolt volitatud isik esitab veterinaartõendi (vorm 1T), mille kohaselt on ulukid farmis teostatud tapaeelse kontrolli alusel tunnistatud terveteks. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 13. TAPAHÜGIEENI NÕUDED 13.1. Hügieeninõuded kehtivad koduloomade, suurte kütitud või farmis peetud ulukite tapmisel ja töötlemisel värskeks lihaks. 13.2. Taparuumidesse toodud loomad paigutatakse tapaeelsesse ooteruumi või -käiku ja nad tapetakse kohe. Tapaloomade ruumi paigutamisel, käikudesse paigutamisel ja uimastamisel peab jälgima, et loomad ei saaks vigastada, põrutada ega ärrituks. Loomade jalad ei tohi olla kammitsas. Uimastamata loomi ei tohi riputada vere väljalaskmiseks veretustamisliinile. 13.3. Loomi uimastatakse mehhaaniliste vahenditega, elektrivooluga või gaasiga. Uimastamismeetod ja uimastamise läbiviimine peab olema järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti järelevalve all. 13.4. Uimastatud loomad peab kohe tõstma veretustamisliinile ja veretustama, kusjuures veri peab võimalikult lühikese aja jooksul looma kerest maksimaalses koguses välja voolama. Veretustamine peab toimuma võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui viis minutit pärast uimastamist. 13.5. Toiduotstarbeks kasutatav veri kogutakse puhaste vahenditega selleks ettenähtud nõudesse. Kogumisel tuleb töö korraldada looma rümba hilisema identifitseerimise võimalusega. Vere edasine töötlemine (stabiliseerimine, separeerimine, jahutamine) peab toimuma kohe pärast vere kogumist. Kogutud verd ei tohi segada käega või juhuslike vahenditega, selleks peavad olema puhtad, korrosioonikindlast materjalist vahendid ja seadmed. 13.6. Loomade tapmisel ja töötlemisel ei tohi rümbad ja eraldatavad siseelundid ning muud rümbaosad määrduda ega saastuda võimalike haigustekitajatega. Töötlemisviis ja töökorraldus peavad tagama liha ja tapasaaduste nõutava kvaliteedi. 13.7. Rümpade (välja arvatud searümbad) täielik nülgimine on kohustuslik. Searümpi võib nülgida osaliselt, täielikult või töödelda nülgimata kupatamisel ja harjaste täielikul eemaldamisel; searümbad peavad olema enne lahkamise alustamist, st kõhuõõne avamist ja sisikonna eemaldamist harjastest puhastatud ja pestud. 13.8. Vasikate, lammaste ja kitsede pead ei kuulu nülgimisele kuna neid ei töödelda toidu otstarbeks. 13.9. Nülitud rümbad ja eemaldatud tapasaadused peavad olema paigutatud selliselt, et nad ei puutu kokku nülgimata rümpadega; veterinaarkontrolli läbinud rümbad, nende osad ja siseelundid ei tohi kokku puutuda kontrollimata rümpade ja tapasaadustega. 13.10. Kontrollimata rümbad, nende osad ja siseelundid ei tohi kokku puutuda töökoha sisustuse (platvormid, piirded jm), liikuva inventari ja muude töövahenditega (kärud, rullikud). Kui see on vältimatu, tuleb neid vahendeid enne järgmist kasutamist pesta ja desinfitseerida. 13.11. Seadmete ja liinide paigutus, üksikute tööoperatsioonide korraldus tapaliinil, pesemis- ja desinfitseerimiskohtade asukohad peavad vältima rümpade ja tapasaaduste saastumist. Tööoperatsioonid peavad olema järjestatud suunaga mustemalt poolelt puhtamale poolele. 13.12. Siseelundid tuleb rümbast eemaldada vähemalt 45 minuti jooksul looma uimastamisest arvates. 13.13. Lahkamisel peab vältima rümba ja eemaldatavate siseelundite määrdumist uriiniga, mao- ja sooltesisuga, verega, piimaga, sapiga. Kui siiski rümp või siseelundid said saastatud, tuleb saastunud kohta puhastada või vajadusel pesta veega, jälgides seejuures, et: 13.13.1. ei pestaks liiga suure koguse veega; 13.13.2. pesuvesi ei pritsiks kõrvalolevatele rümpadele, ruumiosadele, seadmetele, töötajatele; 13.13.3. pesemisel ei saastataks pesuveega rümba puhtaid osasid. Rümba pesemiseks ei ole lubatud kasutada duðði. 13.14. Saastatud töövahendid (kirved, giljotiinid, saed, noad jt) tuleb kohe pesta ja desinfitseerida, töötajad peavad pesema ja desinfitseerima saastatud käsi iga tööoperatsiooni järel. 13.15. Jahutatud rümpi ja poolrümpi ei ole lubatud pesta; kui jahutatud rümp või selle osad on määrdunud rooste, mehhaanilise mustuse või muu saastaga, tuleb määrdunud rümp või rümbaosad puhastada kuivpuhastamise teel. 13.16. Lahkamisel eemaldatud siseelundid ja rümbaosad peavad olema kas märgistatud või peab nende kuuluvus rümba juurde olema kindlaks määratav muul viisil. Eemaldatud siseelundid ja rümbaosad peavad olema rümba vahetus läheduses veterinaarkontrolli läbiviimiseni. 13.17. Osa siseelundeid ja rümbaosasid (liiver, neerud, seapead jt) võib kuni veterinaarkontrolli lõpetamiseni jätta rümba külge selliselt lahtilõigatuna, et neid on võimalik kontrollida. 13.18. Neerud tuleb enne kontrollimist vabastada rasvkoest, neerukapsel peab olema eemaldatud. 13.19. Rümba külge ei ole lubatud riputada tööriistu ja -vahendeid (noad, riputuskonksud jt), kaitseriietust (põlled jt), pesemisvahendeid (harjad jt); ka siseelundite, rümbaosade, rasvkoe riputamine rümba külge ei ole lubatud. 13.20. Rümba puhastamiseks ja pesemiseks ei tohi kasutada riidelappe, kaabitsaid või tugevaid harju (terasest, plastmassist), mis kahjustavad pehmeid kudesid ja soodustavad liha saastumist. Rümba kuivatamine õhupuhuritega, riidest või muust pehmest materjalist lapiga on keelatud. 13.21. Täiskasvanud veiste (üle kuue kuu vanused), täiskasvanud sigade (üle 4-5 nädala vanused) ja kabjaliste rümbad peavad veterinaarkontrolliks olema poolitatud piki lülisammast poolrümpadeks. Kui veterinaararst nõuab, peab poolitama ükskõik millise rümbaosa, sh pea. 13.22. Enne veterinaarkontrolli lõpetamist ei tükeldata rümpa või poolrümpa väiksemateks osadeks ega teostata lihalõikust või siseelundite tükeldamist. 13.23. Eemaldatud nahka, harjaseid, sarvi ja sõrgu võib taparuumist enne veterinaarkontrolli lõpetamist ära viia, kuid peab olema tagatud võimalus kindlaks teha, millise looma rümbalt nad eemaldati. 13.24. Toidukõlblikuks tunnistatud veiste udaratesse tehakse kontrollimiseks sisselõiked, eemal puhastatud ja kontrollitud rümpade või tapasaaduste vahetust lähedusest. 13.25. Veterinaarkontrollil toidukõlbmatuks tunnistatud liha ja rümba töötlemisel eemaldatud toidukõlbmatud osad (kõõlused, kelmed, naharibad jms) ehk tapajäätmed tuleb koguda vastavalt märgistatud mahutitesse või eemaldada ruumist muul viisil eraldi asuvasse jäätmete kogumisruumi. Toidukõlbmatuid jäätmeid ja liha ei ole lubatud vedada risti läbi töötlemisliini ega liini puhtale poolele. 13.26. Veterinaarkontrollil toidukõlbmatuks tunnistatud või kahtlusalused rümbad peab töötlemisliinilt kohe eemaldama. Selleks peab olema haruripptee (-liin), mille abil suunatakse kahtlusalune rümp eraldi jahutatavasse ruumi. Haruripptee (-liin) ei tohi ristuda või kulgeda paralleelselt töötlemisliiniga. Kui selline haruripptee (-liin) puudub, peab töötlemisliinil peatama töö, viima eemaldatava rümba taparuumist välja, kusjuures eemaldatav rümp ei tohi kokku puutuda liinil olevate teiste rümpadega. 13.27. Pärast täiendavat veterinaarkontrolli suunatakse toidukõlblikuks tunnistatud rümp kaalumisele ja jahutamisele. Rümbad jahutatakse pärast nende kaalumist ja märgistatakse ehk tembeldatakse enne jahutamisele suunamist. 13.28. Kui mitme looma veri või siseelundid koguti ühte kogumisnõusse enne liha kontrollimise lõpetamist ja kontrollimisel selgus, et üks või enam nendest rümpadest on tunnistatud toidukõlbmatuks, tuleb kogu nõu sisu tunnistada toidukõlbmatuks ja eemaldada ruumist. 13.29. Täiendavad nõuded veiste tapmisel, mis kehtivad ka lammaste, kitsede, hobuste ja teiste nülitavate tapaloomade tapmisel: 13.29.1. veiste tapale ajamine ja uimastamine peab toimuma nii, et loomad oleksid kuivad enne nülgimise alustamist. Uimastamispaik ja selle ümbrus tuleb hoida puhas ja kuiv; 13.29.2. enne vere väljalaskmist tuleb kaelanahas teha lõige ja selleks kasutatakse eraldi nuga, seejärel loom veretustatakse; toiduverd kogutakse õõnesnoaga; 13.29.3. söögitoru tuleb alati kinni siduda (ligeerida); 13.29.4. pärasool tuleb enne lahkamise alustamist kinni katta kaitsva ümbrisega; 13.29.5. udarad eemaldatakse nii, et kõik lümfisõlmed jäävad udara külge ja et piim ei pritsiks looma kerele, seadmetele ja ümbruskonda; 13.29.6. nülitud naha välispind ei tohi puutuda vastu rümba nülitud (nahata) pinda; 13.29.7. looma kere ei ole lubatud veega piserdada (pesta) uimastamise järel; 13.29.8. pea tuleb nülgida täielikult, sarved peavad olema eemaldatud; pea pestakse pärast nülgimist ja eemaldamist, hoidudes pesuvee pritsimisest ümbritsevasse ruumiosasse, rümpadele, töötajatele. Enne keele eemaldamist peab loputama sõõrmed ja neelu, seejärel eemaldatakse keel, vigastamata keele neelupoolset osa (külgedel olevaid kidasid); 13.29.9. veiste, lammaste, kitsede ja põhikarja kuulunud sigade kõrvamärgid tuleb koguda ja hävitada volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku järelevalve all. 13.30. Täiendavad nõuded sigade tapmisel: 13.30.1. enne lahkamist peavad kerelt olema täielikult eemaldatud karvad ja kõik kereosad puhastatud ja pestud; 13.30.2. pärasool vabastatakse ümbritsevatest kudedest, suletakse kaitsva ümbrisega, et oleks välditud kere ja siseelundite määrdumine; 13.30.3. kõri ja tonsillid eemaldatakse selliste töövõtetega, mis väldivad vigastamist ja sisselõikeid; tonsillid eemaldatakse pärast kontrollimist ettevaatlikult, vältimaks liha saastamist mikroobidega. 13.31. Töövahendeid ja käsi tuleb pesta ning töövahendeid desinfitseerida pärast alljärgnevaid tööoperatsioone: 13.31.1. naha sisselõike tegemisel enne veretustamist; 13.31.2. veretustamisel; 13.31.3. sarvede eemaldamisel; 13.31.4. peanaha lahtilõikamisel, tagajalgade ja ühel esijalgadest naha lahtilõikamisel, esijalalt, rinnalt, pealt ja kaelalt naha nülgimisel; 13.31.5. pea eraldamisel rümbast; 13.31.6. söögitoru kinnisidumisel; 13.31.7. esi- ja tagajalgade eemaldamisel; 13.31.8. pärasoole lahtilõikamisel, kinnisidumisel; 13.31.9. udara eemaldamisel; 13.31.10. esijalgade kinnitamisel nülgimiseks ja naha nülgimisel; 13.31.11. kõhuõõne ja rindkere avamisel; 13.31.12. lahkamisel: soolte, liivri ja teiste elundite ning rasvkoe eraldamisel; 13.31.13. rümba poolitamisel ja puhastamisel. Nende tööoperatsioonide läbiviimise kohtade vahetus läheduses peavad olema käte ja töövahendite pesemis- ja desinfitseerimiskohad. 13.32. Iga kasutuskorra järel tuleb pesta ja desinfitseerida alljärgnevad töövahendid: 13.32.1. naha nülgimisel rümpade kinnitusketid; 13.32.2. rümba ja siseelundite transportimise konksud või rullkonksud; 13.32.3. vorstikestaks töödeldavate soolte transportööri lindid ja kausid; 13.32.4. seedeelundite, liivri ja teiste rümbaosade kogumise ja transportimise vahendid (transportöörid, kärud jt); 13.32.5. toidukõlbmatu liha ja tapajäätmete kogumisnõud enne nende toomist taparuumi. 13.33. Duðði või voolikust tulevat surve all olevat vett võib kasutada põllede, nõude, seadmete ja ruumide pesemiseks, kui rümbad ja siseelundid on vähemalt viie meetri kaugusel pesemiskohast. Voolikute kasutamine käte ja töövahendite (noad, giljotiinid, saed jt) pesemiseks ei ole lubatud. 13.34. Tapaliinil võib rippuvaid voolikuid kasutada pesemiseks neis töökohtades, kus rümba osasid on vaja puhastada võimalikust saastamisest töötlemise käigus (pea eemaldamisel, lahkamisel, udara eemaldamisel, rümba poolitamisel), kuid pesuvee sattumine kõrvalolevatele rümpadele, ruumiosadele ja töötajatele peab olema tõkestatud. 13.35. Tapamaja seadmeid, liine ja ruume pestakse ja desinfitseeritakse pärast töötlemise lõpetamist ja töötlemise ajal viisil, et pesemisvesi ja desinfitseerimislahus ei pritsiks lihale ja tapasaadustele. Ruumi peab puhta hoidma kogu töötamisaja kestel. 13.36. Töövahendeid (noad, noateritajad jt) peab pesema ja desinfitseerima regulaarselt selleks ettenähtud vahenditega, kusjuures nugadel ja teritajatel desinfitseeritakse ka käepidemed; nugade korraks kuuma vette asetamist ei loeta desinfitseerimiseks. Töötlemisprotsessis kasutatakse kahte nuga, seejuures üks nugadest on desinfitseerimisel ja teisega töötatakse. Nuge ja teritajaid peab pesema põhjalikult enne lõunavaheajale suundumist ning tööpäeva lõpus, pestud töövahendid desinfitseeritakse alati. Tapaliinil ei asetata töötamise ajal nuga noahoidjasse, vaid sterilisaatorisse. Nuga puhastatakse ja steriliseeritakse alati pärast teritamist. 13.37. Terasvõrgust või puuvillast kindaid ei kasutata enne lihakontrolli välja arvatud siis, kui neile on peale tõmmatud kummi- või plastikkindad. [RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 14. NÕUDED TAPAJÄRGSEL (POST MORTEM) KONTROLLIL 14.1. Tapetud looma kõik osad, sealhulgas vere peab veterinaararst kontrollima vahetult pärast looma tapmist, et otsustada liha toidukõlblikkuse üle. 14.2. Lihakontrolli protseduurid on järgmised: 14.2.1. visuaalne kontroll: rümba, pea, keele, südame, kopsude, maksa, neerude, põrna ja teiste toiduks kasutatavate osade, suguelundite, udara, rasvkoe ja seedetrakti vaatlemine; 14.2.2. palpeerimine ja/või sisselõigete tegemine: kombitakse kontrollitavat objekti, vajadusel tehakse sisselõiked ja vaadeldakse; lümfisõlmedesse tuleb teha rohkem kui üks sisselõige; 14.2.3. organoleptiline kontroll: määratakse liha konsistents, värvus, lõhn, keeduproovil ka maitse; 14.2.4. proovide võtmine ja laboratoorne uurimine; 14.2.5. kontrollimise tulemuste kirjalik registreerimine. 14.3. Tapajärgse kontrolli tulemused registreeritakse þurnaalis ja nende andmete põhjal koostatakse igakuuline aruanne (vorm H-88) esitamiseks maakonna veterinaarkeskusele; veterinaarkeskus esitab koondaruande üks kord kvartalis Veterinaar- ja Toiduametile hiljemalt järgneva kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. 14.4. Tapaeelsel kontrollil terveks tunnistatud loomade liha tapajärgsel kontrollimisel sooritatakse sõltuvalt loomaliigist ja vanusest vähemalt järgmised lihakontrolli protseduurid: 14.4.1. üle kuue nädala vanuse veise kontroll: 14.4.1.1. pead, suuõõnt ja selle limaskesta, neelu vaadeldakse. Alalõua, neelutagused ja kõrvasüljenäärme lümfisõlmed (Lnn mandibulares, Lnn retropharyngiales ja Lnn parotidei) avatakse sisselõigetega ja vaadeldakse. Välimisesse mälumislihasesse tehakse kaks sisselõiget, mis peavad ulatuma alalõua alumisest servast põsekaare harjani ja kõrvalsüljenäärme lümfisõlmeni. Seesmisse mälumislihasesse tehakse üks sügav sisselõige. Mälumislihaseid vaadeldakse. Keelt vaadeldakse ja palpeeritakse. Tonsille vaadeldakse ja need eemaldatakse; 14.4.1.2. trahhead vaadeldakse, kopsusid vaadeldakse ja palpeeritakse. Kopsutüve ja vaheseinani lümfisõlmed (Lnn bifurcationes, eparteriales ja mediastinales) avatakse sisselõigetega ja vaadeldakse. Trahhea ja bronhide peaharud avatakse pikisuunas ja kopsude alumisse kolmandikku tehakse ristisuunas bronhini ulatuv sisselõige; 14.4.1.3. südamepauna ja südant vaadeldakse. Südamesse tehakse pikisuunalised sisselõiked nii, et kambrid oleksid avatud; kambrite vaheseinad poolitatakse; 14.4.1.4. maksa vaadeldakse ja palpeeritakse. Maksavärati lümfisõlmi (Lnn portales) vaadeldakse ja palpeeritakse. Sapijuhad avatakse maksa vistseraalselt poolelt ja vajaduse korral tehakse sisselõige lobus caudatus`e tüvesse. Juhades sisalduvat sappi vaadeldakse; 14.4.1.5. seedetrakti, kaasa arvatud söögitoru ja mesenteeriumi vaadeldakse. Maolümfisõlmed ja mesenteriaallümfisõlmed (Lnn gastrici ja mesenterici craniales ja caudales) palpeeritakse ja vajaduse korral avatakse sisselõigetega; 14.4.1.6. põrna vaadeldakse ja vajaduse korral palpeeritakse; 14.4.1.7. suguelundeid vaadeldakse; 14.4.1.8. udaraid ja udaralümfisõlmi (Lnn supramammarii) vaadeldakse ja vajadusel palpeeritakse ning avatakse sisselõigetega. Kui udaraid kasutatakse inimtoiduks, tuleb udarapooled avada pika sügava lõikega kuni piimatsisternideni; 14.4.1.9. neerusid vaadeldakse ja palpeeritakse. Vajaduse korral neerud ja neerulümfisõlmed (Lnn renales) avatakse sisselõigetega; 14.4.1.10. rümpa (lihased, side- ja rasvkude, liigesed, rinna- ja kõhukelme, vahelihas ning nähtavad veresooned, lümfisõlmed ja luud) vaadeldakse, vajadusel palpeeritakse ja tehakse sisselõikeid; 14.4.2. alla kuue nädala vanuse vasika lihakeha: 14.4.2.1. kontrollimise protseduurid analoogsed veise kontrollimisega, arvestades järgmisi erandeid: 14.4.2.1.1. pead ja neelu kontrollitakse visuaalselt. Neelutagused lümfisõlmed avatakse sisselõigetega ja vaadeldakse. Keel palpeeritakse. Tonsillid eemaldatakse; 14.4.2.1.2. sapijuhasid ei ole nõutav avada; 14.4.2.1.3. suguelundeid ei ole nõutav kontrollida; 14.4.2.1.4. naba piirkond ja liigesed kontrollitakse visuaalselt ja palpeeritakse. Põletiku kahtlusel tehakse nabapiirkonda sisselõige; liigesed avatakse, liigesevedelikku vaadeldakse; 14.4.3. sea lihakeha: 14.4.3.1. pead, suuõõnt, selle limaskesta, neelu ja keelt vaadeldakse. Alalõua lümfisõlmed (Lnn mandibulares) avatakse sisselõigetega ja vaadeldakse; 14.4.3.2. kopse, trahhead ja söögitoru vaadeldakse. Kopsud, kopsutüve ja vaheseinandi lümfisõlmed palpeeritakse. Tonsillid eemaldatakse kontrollimise järel ning vältida tuleb rümba ja siseelundite saastumist. Trahhea ja bronhide peaharud avatakse pikisuunas ja kopsude alumisse kolmandikku tehakse sisselõiked bronhide suunas; 14.4.3.3. südant ja südamepauna vaadeldakse. Südamesse tehakse pikisuunas sisselõiked, et kambrid avaneksid. Kodade klappe vaadeldakse; 14.4.3.4. maksa ja maksavärati lümfisõlmi vaadeldakse ja palpeeritakse; 14.4.3.5. seedetrakti, mesenteeri, maolümfisõlmi ja mesenteriaalseid lümfisõlmi vaadeldakse. Lümfisõlmed palpeeritakse ja vajaduse korral avatakse sisselõigetega; 14.4.3.6. põrna vaadeldakse ja vajaduse korral palpeeritakse; 14.4.3.7. suguelundeid vaadeldakse; 14.4.3.8. neerusid vaadeldakse. Vajaduse korral neerud ja neerulümfisõlmed avatakse sisselõigetega; 14.4.3.9. udaraid ja udaralümfisõlmi vaadeldakse. Emiste udaralümfisõlmed avatakse sisselõigetega; 14.4.3.10. lihakeha vaadeldakse. Nähtavaid lihaseid vaadeldakse, erilist tähelepanu pööratakse reie- ja seljalihastele ning kõhuõõne seinale. Liigeseid, nähtavaid luid ja lümfisõlmi, nahka, rasvkudet, rinna- ja kõhukelmet ning vahelihast vaadeldakse, vajadusel palpeeritakse ja tehakse sisselõikeid; 14.4.3.11. noore looma naba piirkonda ja liigeseid vaadeldakse ja palpeeritakse. Vajaduse korral tehakse naba piirkonda sisselõiked ja liigesed avatakse; 14.4.3.12. võetakse proov uurimiseks trihhinelloosile; 14.4.4. lamba ja kitse lihakeha: 14.4.4.1. pead vaadeldakse; kui pead ei kasutata toiduks, ei ole tarvis kontrollida neelu, suud ja neelutaguseid lümfisõlmi, kuid keelt vaadeldakse ja palpeeritakse alati; 14.4.4.2. kopsu, trahhead ja söögitoru vaadeldakse. Kops, kopsutüve ja vaheseinandi lümfisõlmed palpeeritakse ja vajadusel avatakse sisselõigetega; 14.4.4.3. südant ja südamepauna vaadeldakse. Südamesse tehakse vajadusel sisselõiked, et kambrid avaneksid; 14.4.4.4. maksa ja maksavärati lümfisõlmi vaadeldakse ja palpeeritakse. Sapijuhad avatakse ja neid vaadeldakse; 14.4.4.5. seedetrakti, mesenteeri, maolümfisõlmi ja mesenteriaallümfisõlmi vaadeldakse; 14.4.4.6. põrna vaadeldakse ja vajadusel palpeeritakse; 14.4.4.7. neerusid vaadeldakse. Vajadusel neerud ja neeru lümfisõlmed avatakse sisselõigetega; 14.4.4.8. suguelundeid vaadeldakse; 14.4.4.9. udarat ja udaralümfisõlmi vaadeldakse; 14.4.4.10. rümpa (lihas-, side- ja rasvkude, liigesed, vahelihas, kõhu- ja rinnakelme, nähtavad veresooned ja luud) vaadeldakse, vajadusel palpeeritakse ja tehakse sisselõikeid; 14.4.5. hobuse lihakeha: 14.4.5.1. pead, suuõõnt, selle limaskesta ja neelu vaadeldakse. Alalõuga, neelutaguseid ja kõrvsüljenäärme lümfisõlmi palpeeritakse ja vajadusel avatakse sisselõigetega. Vajadusel pea poolitatakse ning karbikute ja nende vaheseinte limaskesta vaadeldakse. Keelt vaadeldakse ja palpeeritakse. Tonsillid eemaldatakse; 14.4.5.2. kopsusid, trahhead ja söögitoru vaadeldakse. Kopsud, kopsutüve ja vaheseinandi lümfisõlmed palpeeritakse ja vajadusel lümfisõlmed avatakse sisselõigetega. Trahhea ja bronhide peaharud avatakse pikisuunas ja kopsude alumisse kolmandikku tehakse sisselõige bronhide suunas. Sisselõikeid ei ole vajalik teha, kui kopse ei kasutata toiduks; 14.4.5.3. südant ja südamepauna vaadeldakse. Südamesse tehakse sisselõiked pikisuunas nii, et mõlemad kambrid avanevad. Kambrite vahesein poolitatakse; 14.4.5.4. maksa ja maksavärati lümfisõlmi vaadeldakse ja palpeeritakse ning vajadusel avatakse sisselõigetega; 14.4.5.5. seedetrakti, mesenteeri, maolümfisõlmi ja mesenteriaallümfisõlmi vaadeldakse ning vajadusel lümfisõlmed avatakse sisselõigetega; 14.4.5.6. põrna vaadeldakse ja vajadusel palpeeritakse; 14.4.5.7. neerusid vaadeldakse ja palpeeritakse. Vajadusel neerud ja neerulümfisõlmed avatakse sisselõigetega. Kimmelhobuste neerud poolitatakse; 14.4.5.8. suguelundeid vaadeldakse; 14.4.5.9. udarat ja udaralümfisõlmi vaadeldakse. Vajadusel lümfisõlmed avatakse sisselõigetega; 14.4.5.10. rümpa (lihas-, side- ja rasvkude, liigesed, vahelihas, kõhu- ja rinnakelme ning nähtavad veresooned ja luud) vaadeldakse. Noore looma nabapiirkonda ja liigeseid vaadeldakse ja palpeeritakse. Vajadusel tehakse nabapiirkonda sisselõiked ja liigesed avatakse. Kimmelhobuste üks abaluu eemaldatakse ja paljastuvaid kudesid uuritakse melanoosile (melanosarkoosile); 14.4.5.11. võetakse proov uurimiseks trihhinelloosile; 14.4.6. jahipidamisel tapetud või farmis peetud suurte ulukite lihakehade: 14.4.6.1. veterinaarkontroll viiakse läbi analoogselt koduloomade või kodulindude lihakehade kontrolliga, kusjuures kontrollimisel järgitakse põdra lihakehal veise lihakeha, metssea lihakehal kodusea lihakeha, metskitse lihakehal lammaste ja kitsede lihakehade lihakontrolli protseduure. 14.4.6.2. tapajärgne kontroll tuleb läbi viia 30 tunni jooksul pärast uluki tapmist ning 18 tunni jooksul pärast ulukite toomist kütitud ulukite ettevõttesse või ettevõttesse, kus kogutakse nülgimata ulukeid, või tapamajja; 14.4.6.3. võetakse trihhinelloosi proov; eksporditava liha puhul tehakse trihhinelloosiuuring tehisseede meetodil. 14.5. Koduloomade tapajärgset veterinaarkontrolli tuleb teostada eriti üksikasjalikult, kui on tegemist haige looma rümba ja siseelunditega või normaalse tapmisprotsessi käigus väljaprakeeritud rümba ning siseelunditega. Neil juhtudel tuleb kontrollimise käigus avada sisselõigetega ka need lümfisõlmed, mida tavakontrollil ainult vaadeldakse ja palpeeritakse. 14.6. Muutunud kudede lõikamisel tuleb vältida liha, ruumi, sisseseade ning inventari saastamist. Lihasse ei ole lubatud kontrollimise käigus teha liigseid ega suuremaid lõikeid, kui see on vajalik. 14.7. Kui lihakontrollil tekib kahtlus, et loomal on nakkushaiguse tunnused või tehakse kindlaks nakkushaiguse esinemine, tuleb tarvitusele võtta vastavas tauditõrje eeskirjas kehtestatud abinõud. Siberi katku kahtluse korral tehakse enne kontrolli mikroskoopiline uurimine. 14.8. Bakterioloogiline uurimine tuleb teha juhul, kui looma tervislik olukord, anamneesi andmed või lihakontrolli tulemused viitavad üldinfektsioonile või muule põhjusele, andes alust kahtlustada bakterite esinemist lihas. Kui muutused rümbas või siseelundites on tugevalt väljendunud ja viitavad kindlale haigusele, mis on ohtlik sellise liha tarbimisel inimesele, võib liha tunnistada toidukõlbmatuks ilma laboratoorseid uuringuid teostamata. 14.9. Lihas antimikrobiaalsete ainete ülenormatiivse esinemise kahtluse korral viiakse läbi vastav laboratoorne uurimine. Kui lihakontrollil teostati liha bakterioloogilisi uuringuid, uuritakse samaaegselt antimikrobiaalsete ainete esinemist. Kui lihakontrollil tekib kahtlus, et lihas võib olla teisi saasteaineid, tuleb uurida nende sisalduse vastavust piirnormidele. 14.10. Kui lihal on kõrvallõhn, peab sooritama keeduproovi ning vajadusel teostama bakterioloogilised uurimised. Keeduproovi tehakse alati, kui teostatakse liha bakterioloogilisi uuringuid. 14.11. Liha pH määratakse juhtudel, kui selleks on viitavaid asjaolusid ja juhul, kui lihast sooritatakse keeduproov. 14.12. Lihas võimalike saasteainete sisaldust ja piirnormidele vastavust uuritakse saasteainete riikliku seireprogrammi järgi. Proovid võetakse uuringuteks tervete loomade kudedest, eritistest, verest ja teistest kehanestetest. 14.13. Lihakontrolli tulemused registreeritakse vastavasse þurnaali. Kord kuus esitatakse tapajärgse kontrolli aruanne maakonna veterinaarkeskusele, kes omakorda esitab koondaruande üks kord kvartalis järgneva kvartali esimese kuu jooksul Veterinaar- ja Toiduametile. 14.14. Liha hindamine: 14.14.1. rümp, siseelundid ja teised tapasaadused tuleb tunnistada toidukõlbmatuks, kui tehakse kindlaks: 14.14.1.1. suu- ja sõrataud (aphthae epizooticae), sigade klassikaline katk (pestis suum), sigade aafrika katk (pestis africana suum), sigade vesikulaarhaigus (morbus vesicularis suum), sigade vesikulaareksanteem (exanthema vesicularis suum), veiste katk (pestis boum), väikemäletsejaliste katk (peste des petits ruminants), vesikulaarne stomatiit (stomatitis vesicularis), lammaste katarraalne palavik (febris catarrhalis ovium), hobuste aafrika katk (pestis africana equorum), hobuste viiruslik entsefalomüeliit (encephalomyelitis viralis equorum), hobuste infektsioosne aneemia (anaemia infectiosa equorum), sigade entsefalomüeliit (encephalomyelitis suum, morbus Tescheni), lammaste ja kitsede rõuged (variolae ovium et caprarum), veiste nodulaarne dermatiit (dermatitis nodularis boum), Rift Valley palavik, veiste kontagioosne pleuropneumonia (pleuropneumonia contagiosa boum), veiste spongioosne entsefalopaatia (encephalopathia spongiosa boum - BSE), skreipi (chesmus ovis), veiste leukoos (leukosis enzootica boum); 14.14.1.2. generaliseerunud aktinomükoos või aktinobatsilloos, siberi katk (anthrax), pahaloomuline turse e gaasgangreen (oedema malignum), bradsot, bradsoti taolised haigused, kohisev muhutaud (emphysema gangraenosum), teetanus, botulism, tuberkuloos, üldine lümfadeniit, nõlg (adenitis equorum), marutaud (rabies), äge salmonelloos, brutselloos, sigade punataud (erysipelos suum), listerioos, hemorragiline septitseemia (pasteurellosis), leptospiroos e nakkav kollatõbi, Q-palavik, malleus ehk tatitaud, püeemia, tokseemia, vireemia; 14.14.1.3. bakterioloogilisel uurimisel ilmnenud inimesele nakkust või liha roiskumist põhjustavate bakterite ülenormatiivne esinemine; 14.14.1.4. äge kopsupõletik, pleuriit, metriit, mastiit, artriit, perikardiit, enteriit või entsefaleomüeliit ja üldinfektsiooni tunnused. Kui loetletud haiguste tunnused on lokaalsed ja need ei mõjuta lihakeha muude osade kvaliteeti, tunnistatakse toidukõlbmatuks ainult muutunud osad; 14.14.1.5. trihhinelloos, üldine tsüstitserkoos või nähtav sarkotsüstoos; 14.14.1.6. loomulik surm, surnult sünd või sündimata loom; 14.14.1.7. liiga noorelt (alla 14 päeva vanune) tapetud loom, kelle liha on vesine; 14.14.1.8. kurtumine, tugev lahjumine; 14.14.1.9. kaugele arenenud aneemia, üldine vesitõbi, üldised vereringehäired või halvasti veretustatud rümp; 14.14.1.10. märg liigesepõletik mitmes liigeses, palju abstsesse või muid patoloogilisi muutusi rümba eri osades või elundites; 14.14.1.11. leukoos, pahaloomulised ja rohkete metastaasidega kasvajad; 14.14.1.12. selgelt tajutav kõrvallõhn, sealhulgas tugev soole iseloomulik lõhn, liha keeduproovil kõrvalmaitse, ebaloomulik värv, liha ebanormaalne konsistents; 14.14.1.13. suured lihasterebendid või müosiit, tugevad PSE-muutused; 14.14.1.14. antibiootikumide, farmakoloogiliselt aktiivsete ainete, hormoonide, türostaatiliste ainete, keskkonna saaste ülenormatiivne sisaldus ja kasutamiseks keelatud ainete sisaldus lihas; 14.14.1.15. neerudest mikrobioloogilisel uurimisel saadud positiivne ravimijäägi tulemus; 14.14.1.16. looma tapmine ajal, kui loomale oli manustatud ravimit või ravimi ooteajal, kuid sellekohane informatsioon puudus kaasasoleval veterinaartõendil; 14.14.1.17. looma tugev muljumine (rohked luumurrud, verevalumid, lihaste rebendid jne); 14.14.1.18. liha ulatuslik määrdumine või riknemine, sealhulgas siseelundite eemaldamine pärast 45 minuti möödumist looma tapmisest arvates; kahtluse korral liha värskuses võetakse proov laboratoorseks uuringuks (mikrobioloogiliseks analüüsiks); 14.14.1.19. muu põhjus, mis muudab liha toidukõlbmatuks või sobimatuks, sealhulgas liha kiiritamine mistahes liiki kiirgusega; 14.14.2. muutunud rümbaosad kõrvaldatakse, kui need on saastunud või on tegemist selliste lokaalsete muutustega, mis ei mõjuta ülejäänud rümba liha hügieenikvaliteeti ja tingimusel, et muutunud osi on võimalik eemaldada täielikult: 14.14.2.1. kogu siseelund või tema eraldatav osa tunnistatakse toidukõlbmatuks siseelundi saastumise või lokaalsete muutuste korral; 14.14.2.2. veri tunnistatakse toidukõlbmatuks, kui maosisus või muud ained on põhjustanud selle saaste või liha tunnistati tingimisi toidukõlbmatuks või toidukõlblikuks; 14.14.2.3. torkekohta ümbritsevad muutunud koed ja ravimise tagajärjel muutunud koed eemaldatakse ja tunnistatakse toidukõlbmatuks; 14.14.2.4. udar, suguelundid ja veri tunnistatakse toidukõlbmatuks, kui elusloomal on kindlaks tehtud positiivne või kahtlane brutselloosi reaktsioon; 14.14.3. suguelundid, kusepõis, kõrikaas, tonsillid, trahhea, silmamunad, sarvkude ning muud inimese toiduks sobimatud osad tunnistatakse alati toidukõlbmatuteks; 14.14.4. siseelundid tunnistatakse toidukõlbmatuteks järgmistel juhtudel: 14.14.4.1. lihakontrolli otsus langetati hiljem kui kolm ööpäeva pärast looma tapmist; 14.14.4.2. maksa ja neerude suhtes on kahtlus, et neis sisaldub raskeid metalle või teisi saasteaineid üle lubatud piirnormi; 14.14.4.3. hobuse maks ja neerud, samuti üle nelja aasta vanuste veiste neerud; 14.14.5. toidukõlbmatuks tunnistatud liha, siseelundid ja rümbaosad saadetakse töötlemisele tehniliseks otstarbeks või hävitamisele veterinaartõendiga vorm 5T; 14.14.6. liha tunnistatakse tingimisi toidukõlblikuks järgmistel juhtudel: 14.14.6.1. lihakontrolli tulemuse ja laboratoorsete uuringute põhjal toidukõlblikuks tunnistatud hädatapmisel tapetud loomade liha. Liha ei ole lubatud väljastada värskena. Liha tuleb keeta või kasutada lihaleibade või lihakonservide valmistamiseks; 14.14.6.2. lihakontrolli tulemuse ja laboratoorsete uuringute põhjal toidukõlblikuks tunnistatud sanitaartapamajas tapetud loomadelt pärinev liha. Liha kasutatakse lihatoodete (tootesisene temperatuur mitte alla 71±1 °C) valmistamiseks; 14.14.6.3. lihas, milles tehakse kindlaks Cysticercus bovis või Cysticercus cellulosae nakkus või digestioonmeetodil tehakse kindlaks positiivne partii, kui nakatunud rümpasid ja tapasaadusi ei suudeta kindlaks teha. Liha külmutatakse ja hoitakse ettenähtud reþiimidel; 14.14.6.4. liha, mille tapajärgsel kontrollil bakterioloogiliseks uurimiseks võetud proovis tehakse kindlaks Salmonella olemasolu, välja arvatud steriilselt lihastesisesest proovist või kui Salmonella seireprogrammi juhise järgi on liha määratud tingimisi kõlblikuks. Liha kasutatakse lihatoodete (tootesisene temperatuur mitte alla 71±1 °C) valmistamiseks; 14.14.6.5. liha ei ole lihakontrollija otsuse põhjal sobiv või ohutu täiendava töötlemiseta. Liha kasutatakse järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti ettekirjutuse kohaselt (kuum-, külmtöötlemine); 14.14.6.6. kultide, krüptorhiidide, kahesooliste sigade liha. Liha kasutatakse lihatoodete valmistamiseks; üle 80 kg rümbamassiga kultide liha tunnistatakse tingimusteta toidukõlblikuks, kui tunnustatud meetodil on kindlaks tehtud soole iseäraliku lõhna puudumine. Kuni 80 kg rümbamassiga kultide liha tunnistatakse toidukõlblikuks; 14.14.7. tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha ei ole lubatud kasutada eksporditavate lihatoodete valmistamiseks. [ RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 15. NÕUDED LOOMADE HÄDATAPMISEL 15.1. Tulenevalt õnnetusjuhtumist või vigastusest looma kannatuse vähendamiseks või piina vältimiseks või haigusest tingituna, mis ei muuda lihakontrolli otsuse põhjal liha kõlbmatuks, kuid halvendaks selle kvaliteeti, kui looma otsekohe ei tapeta, tehakse loomale hädatapmine. 15.2. Veterinaararst peab kontrollima hädatapetavat looma enne hädatapmise sooritamist; tapaeelset kontrolli tuleb teha 24 tunni jooksul enne tapmist. 15.3. Hädatapetava looma tapaeelset kontrolli väljaspool tapamaja (farmis, teel tapamajja) võib teha ka veterinaararst, kes ei ole Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik, kuid ta peab sellest teatama maakonna veterinaarkeskusele ja looma hädatapmise korral täitma järgmisi nõudeid: 15.3.1. kontrolli kohta tuleb vormistada veterinaartõend (vorm 4T) vähemalt järgmiste andmetega: 15.3.1.1. tapaeelse veterinaarkontrolli aeg (kuupäev, kellaaeg); 15.3.1.2. loomaomaniku nimi, aadress (telefon); 15.3.1.3. loomaliik, sugu, vanus; 15.3.1.4. looma haiguse või õnnetusjuhtumi kirjeldus; 15.3.1.5. diagnoositud või oletatav haigus, haigestumispäev; 15.3.1.6. raviviis, märkides ravimid, nende manustamisviisi ja manustatud ravimi koguse ning ravimite manustamise aja päevades; 15.3.1.7. looma tervislik seisukord ja kehatemperatuur kontrollimisel; 15.3.1.8. kinnitus, et loom ei ole karantiinialune; 15.3.2. looma tapaeelset kontrolli teostanud veterinaararst esitab hädatapetava looma tapaeelse kontrolli kohta andmed volitatud veterinaararstile, kes koostab tapetud looma kohta veterinaartõendi (vorm 4T). Tapamajas ei ole lubatud vastu võtta ega töödelda hädatapetud looma ilma veterinaartõendita (vorm 4T). 15.4. Looma ei pea kontrollima elusalt, kui hädatapmise põhjustas õnnetusjuhtum ja selle tulemusena tapaeelset kontrollimist oodates tekitatakse loomale valu ja piina. Sellisel juhul on hädatapmise sooritanud isik kohustatud esitama volitatud veterinaararstile kirjaliku selgituse, kus esitatakse juhtumi lühikirjeldus ja näidatakse tapmisaeg. Volitatud veterinaararst kontrollib olukorda ja selgituses esitatud andmeid ning koostab veterinaartõendi (vorm 4T). Kui volitatud veterinaararst ei saa kirjalikust seletusest piisavat ülevaadet, võib ta sellisel juhtumil määrata tapetud looma hävitamisele. Volitatud veterinaararst koostab akti tapetud looma hävitamisele määramise kohta ja teatab juhtumist maakonna veterinaarkeskuse juhatajale. 15.5. Farmis või õnnetuspaigal hädatapetud loomad tuleb viivitamatult transportida tunnustatud tapamajja käitlemiseks ja liha veterinaarkontrolliks. 15.6. Kui uimastatud ja veretustatud looma transport kestab üle kolme tunni, peab kasutatava veoki veoruumi temperatuur olema 0 kuni 4 °C. Hädatapetud looma ei või vedada koos elusloomadega samas veoruumis, välja arvatud kui veoki veoruumis on võimalik isoleerida ruumiosa, kuhu saab hädatapetud looma kere paigutada. 15.7. Tapetud loomade siseelundid tuleb eemaldada mitte hiljem kui kolme tunni möödudes tapmisest; kui sooled eemaldati looma tapmisel, peab need koos kerega viima tapamajja; eemaldatud siseelundid asetatakse konteinerisse või muusse mahutisse. 15.8. Tapamajas hädatapetud looma töötlemisel peab veterinaarkontrolli teostamisel võtma proovid bakterioloogiliseks uurimiseks. Hädatapetud looma rümp ja tapasaadused ei tohi kokku puutuda toidukõlblikuks tunnistatud lihaga seni, kui ei ole langetatud lõplikku otsust nende toidukõlblikkuse kohta. 15.9. Hädatapetud looma lihast valmistatud lihatooteid ei ole lubatud eksportida. [ RTL 2001, 130, 1873 - jõust.16.12.2001] 16. LIHALÕIKUSE HÜGIEENINÕUDED 16.1. Nõuded kehtivad lihalõikusettevõttes või -üksuses ning laienevad ka lihapakkimisettevõttes toimuvatele liha lõpliku tükeldamise või lõikamisega seotud järgmistele tegevustele: 16.1.1. poolrümba tükeldamine enam kui kolmeks osaks; 16.1.2. värskest lihast luude, jämeda sidekoe, kõõluste ja kõhrede eraldamine ehk konditustamine ja liha siirimine; 16.1.3. tapasaaduste tükeldamine ja siirimine. 16.2. Liha tuuakse lihalõikusele ainult vajalikus koguses. Lõigatud liha paigutatakse pärast lõikamist ja pakkimist võimalikult kiiresti jahutatavasse ruumi. Pakitud liha hoitakse eraldi ruumis, lahus pakkimata lihast. 16.3. Lihalõikusele toodud liha ja tapasaadused peab enne lõikuse alustamist kontrollima visuaalsel vaatlusel, vajadusel puhastama ning kahtluse korral liha värskuses tuleb läbi viia laboratoorsed uuringud. Teisest ettevõttest toodud lihapartii kohta peab teostama vastuvõtmisel dokumentide kontrolli, seejärel visuaalse kontrolli ja vajadusel laboratoorsed uuringud ning mõõtma liha pH, temperatuuri. Kõik vastuvõetud partiid registreeritakse þurnaalis. 16.4. Lihalõikusele toodud liha ja tapasaadused peavad olema tunnistatud veterinaarkontrollil toidukõlblikuks, vastavalt märgistatud ja iga partiiga peab kaasas olema veterinaartõend. Lõikamisele toodud pakendatud lihal või tapasaadustel peab kontrollima pakendi seisundit ja märgistamisandmete õigsust. 16.5. Liha temperatuur lihalõikuse protsessi vältel võib olla kuni 7 °C, siseelunditel kuni 3 °C. Lihalõikuse või pakendamise ruumi temperatuur võib olla kuni 12 °C. 16.6. Jahtunud või tapasooja liha võib käidelda lihalõikusel ainult juhul, kui lihalõikusüksus asub tapamajaga ühes hoones ja rümpasid on võimalik tuua tapamajast lihalõikusele ühekordsete, töötlemisprotsessis vajalike kogustena. Tapasooja liha käitlemine lihalõikusel peab toimuma ühe tunni jooksul arvates liha toomisest lihalõikusele. Lõigatud veiseliha tuleb jahutada kuni 48 tunni jooksul, sealiha 20 tunni jooksul temperatuurini kuni 7 °C. 16.7. Lihalõikuse protsessi kestel ei tohi liha määrduda või muul viisil saastuda. Lihalõikusel eemaldatakse verevalumid, templijäljendid, luukillud ja -puru ning mehhaaniline mustus. Mehhaaniline mustus (liiv, õli jm) eemaldatakse lihalt eraldi töötlemislaual. Jäätmed kogutakse selleks ettenähtud ja märgistatud nõudesse ja eemaldatakse ruumist. Kogumisnõud peavad olema kinnised. 16.8. Peade osaline või täielik konditustamine ja teiste tapasaaduste siirimine peab toimuma eraldi ruumis, et vältida rümbaliha võimalikku mikrobioloogilist saastumist. 16.9. Lihalõikusel täisrümbad ja poolrümbad tükeldatakse, pehmed koed (lihas-, rasvkude) eraldatakse luudelt ja liha siiritakse, eraldades kõhred, jämeda sidekoe, kelmed ja kõõlused. Sealihal eemaldatakse kamar, vajadusel nahaalune rasvkude (pekk). 16.10. Siiritud liha, pekk, rasvkude, kamar ja teised toiduotstarbelised saadused kogutakse puhastesse, kuivadesse nõudesse või eemaldatakse ruumist torustiku või transportööri abil. 16.11. Hakkliha valmistamine ja tükiliha tootmine toimub lihalõikusettevõttes või -üksuses asuvas eraldi ruumis, arvestades alljärgnevaid nõudeid: 16.11.1. tooraineks kasutatakse koduloomade, ulukite ja farmis peetud ulukite rümpade skeletilihaseid, mis on saadud: 16.11.1.1. jahutatud rümpadelt (0 kuni 7 °C); 16.11.1.2. külmutatud rümpadelt, mida on hoitud temperatuuril mitte üle miinus 18 °C, kusjuures külmutatud rümbad sulatatakse enne lihalõikust lihastesisese temperatuurini mitte üle 1 °C; 16.11.2. hakkliha ja töödeldud tükiliha valmistamiseks ei ole lubatud kasutada: 16.11.2.1. kuldi-, pulli- ja lahja looma liha ja samuti riknemistunnustega liha; 16.11.2.2. liha, mille temperatuur on üle 7 °C; 16.11.2.3. lihalõikusel saadud liharibasid, sidekude või kõõluseid, veisepealiha, luudelt kraabitud lihas- ja teiste pehmete kudede jääke, seakamarat, vahelihast, tapasaadusi, kaelalõikmeid ja teisi lihalõikmeid, rohke sidekoesisaldusega liha rümba kubeme, kanna ja põlve piirkonnast, toorrasva lõikmeid, torkekohti ja teisi vähemväärtuslikke pehmeid kudesid; 16.11.3. külmutamisele suunatava hakkliha ja tükiliha valmistamiseks ei ole lubatud kasutada külmutatust ülessulatatud liha; 16.11.4. hakkliha ja tükiliha valmistamise ruumi temperatuur võib olla kuni 12 °C ning hakkliha valmistamise kestus ei tohi olla üle tunni; kui lõigatava liha temperatuur on 0 kuni 4 °C, võib hakkliha valmistamise aeg kesta kauem, kuid valmis hakkliha temperatuur võib olla kuni 7 °C. Sama nõue kehtib ka tükiliha valmistamisel, välja arvatud tapasoojast lihast tootmisel; 16.11.5. tapasoojast või jahtunud lihast lihapooltoodete (tükiliha) valmistamisel kehtivad lihalõikusele esitatud nõuded (punkt 16.6). Lisaks sellele võib ajavahemik loomade tapmisest kuni tükiliha jahutamisele suunamisele olla kuni kolm tundi ja lihalõikus võib kesta kuni 1,5 tundi ning temperatuurid kõikides ruumides alates tapamajast kuni lihatöötlemiseni peavad olema range kontrolli all; tapamaja temperatuur võib olla kuni 19 °C, koridoris (vahekäigus) lihalõikuse ning töödeldud tükiliha valmistamise ruumides kuni 12 °C. Hakkliha ei ole lubatud valmistada jahtunud või tapasoojast lihast; 16.11.6. tükiliha, mida on vaja töödelda ja laagerdada maitseainete või teiste toiduainetega, peab hoidma eraldi asuvas laagerdusruumis temperatuuril kuni 6 °C. 16.12. Eeskirja punktis 16.11 toodud nõuded hakkliha ja tükiliha valmistamisel ei kehti lihatoodete tooraineks kasutatavale hakklihale; käesoleva osa nõuded kehtivad ka lihapakkimisettevõttele või -jaoskonnale. 17. MEHAANILISELT KONDITUSTATUD LIHA MASSI VALMISTAMISE HÜGIEENINÕUDED 17.1. Nõuded kehtivad mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamisel lihalõikusettevõtte või -üksuse juures asuvas ruumis või eraldi töötavas üksuses. 17.2. [Kehtetu - RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 17.3. Mehaaniliselt konditustatud liha massi kasutatakse ainult nende lihatoodete valmistamisel, mida kuumtöödeldakse tootesisese temperatuurini vähemalt 70 °C. 17.4. Mehaaniliselt konditustatud liha massi saamiseks kasutatakse koduloomade kõiki luusid, välja arvatud pea- ja sabaluusid, jäsemete luusid. 17.5. Mehaaniliselt konditustatud liha massi tootmiseks kasutatavad toidukõlblikuks tunnistatud luud peavad olema puhtad, kuivad ja värsked. Kasutada võib jahtunud, jahutatud või külmutatust ülessulatatud rümpadelt eemaldatud luid. 17.6. Jahtunud või jahutatud rümpade lihast eraldatud luud tuleb pressida vähemalt viie tunni möödudes pärast konditustamist ja luude hoiutemperatuur võib olla kuni 10 °C. Luud, mille hoiutemperatuur on kuni 4 °C, võib pressida hiljemalt 32 tunni möödudes pärast liha konditustamist. Kergkülmutatud luid hoiutemperatuuril miinus 2 °C, võib pressida kuni viie ööpäeva möödumisel liha konditustamisest. 17.7. Külmutatud luid võib enne pressimist hoida temperatuuril miinus 18 °C kuni kolm kuud, seejärel luud sulatatakse, pressitakse ja kasutatakse kohe. 17.8. Pressimisel saadud mehaaniliselt konditustatud liha mass jahutatakse temperatuurini 4 °C või külmutatakse vormides temperatuurini miinus 18 °C ploki keskel. Jahutatud mehaaniliselt konditustatud liha massi peab kasutama lihatoodete valmistamiseks 48 tunni jooksul mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamisest arvates. 17.9. Külmutatud mehaaniliselt konditustatud liha massi võib hoida kuni kolm kuud, mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamise kuupäevast arvates. [RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 18. VÄRSKE LIHA PAKENDAMISE NÕUDED 18.1. Nõuded kehtivad värske liha (lõigatud liha, tükiliha, hakkliha) pakendamisel lihalõikusettevõttes (-üksuses), lihapakkimisettevõttes (-üksuses) ja tapasaaduste pakendamisel tapamajas. 18.2. Ruumide nõuded: 18.2.1. värske liha pakkimiseks peab olema eraldiasuv ruum, mille temperatuur võib olla kuni 12 °C. Ruumi tuuakse pakendeid jaokaupa. Enne ruumi toomist peavad pakendid olema valmis komplekteeritud või ümbrisest vabastatud. Pakkimismaterjal ja pakendid peavad olema puhtad ja ei tohi mingil viisil halvendada liha kvaliteeti. Pakkimismaterjal ja pakendid peab viima pakendamisruumi selliselt, et see ei kulgeks läbi lihalõikus- või teiste lihakäitlemisruumide; 18.2.2. liha võib pakendada lihalõikusruumis, kui: 18.2.2.1. ruumi suurus, töökorraldus ja seadmete paigutus võimaldab liha pakendamist läbi viia ruumi eraldiolevas osas ning pakendamist teostavad töötajad ei osale samaaegselt lihalõikuse mistahes töölõigus või ei tee muud tööd; 18.2.2.2. pakendid suletakse kohapeal pärast lihaga täitmist ja viiakse kohe ruumist välja; 18.2.2.3. pakkimismaterjale või pakendeid on hoitud enne pakendamisele toomist puhtas, hästiventileeritavas ruumis korralikult ladustatuna ja mitte vahetult põrandal ning kus ei ole tolmu ega kahjureid; 18.2.2.4. pakendid on komplekteeritud enne pakendamisruumi toomist kohe tarvitamiseks; 18.2.3. pakendatud lihale peavad olema ettenähtud jahutatavad (külmutatavad) ruumid. 18.3. Nõuded liha pakendamisel: 18.3.1. liha pakendatakse kohe pärast lõikamist või muul viisil ettevalmistamist; 18.3.2. müügipakendiks kasutatavad materjalid (kiled, kilekotid jne), sealhulgas karpide ja aluste katted (kaaned, ümbrised) peavad olema läbipaistvad ja värvitud; 18.3.3. liha müügipakendid ja pakkimismaterjal on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks; 18.3.4. pakendatud liha ja hakkliha pakitakse veopakendisse ja suunatakse kohe jahutatavasse ruumi. Kui hakkliha, töödeldud tükiliha või tapasaadused väljastatakse külmutatuna, suunatakse pakendatud liha külmutamisele ja seejärel pakendatakse veopakendisse; 18.3.5. tööstuslikuks otstarbeks kasutatava lõigatud liha ja tapasaaduste pakendamisel asetatakse need kaitsvasse pakendisse (kilekotid vm) ja seejärel veopakendisse (kastid, karbid, konteinerid). Kui lõigatud liha ja tapasaadusi kasutatakse riigisisestes ettevõtetes, võib jahutatud liha ja tapasaadusi väljastada tihedalt suletavas, tugevas pakendis (tihedalt suletavas konteineris, kinni keevitatud kilekotis). Plokkideks külmutatud lihal ja tapasaadustel peab iga plokk olema kaitsvas ümbrises, plokid pakitakse veopakendisse (karp, kast). Riigisisesel veol ja kasutamisel võib ümbrises olevad plokid pakendada pehmesse veopakendisse (suured kilekotid, mitmekordsed paberkotid vm) või grupipakendiks; 18.3.6. veopakendisse on lubatud pakendada ühe loomaliigi ühesuguse töötlemisega liha, ühe nimetusega tapasaadusi, hakkliha või tükiliha; 18.3.7. müügi- ja veopakendid peavad olema märgistatud nõuetekohaselt, kusjuures külmutatud lihal ja tapasaadustel peab olema näidatud külmutamise kuupäev; 18.3.8. pakkimismaterjalid ja pakendid peavad olema valmistatud toiduainetega kokku puutuda lubatud materjalidest ja peavad kaitsma liha; 18.3.9. veopakendeid võib korduvalt kasutada, kui nad on valmistatud kergesti pestavast ja desinfitseeritavast materjalist ning on enne järgmist kasutamist pestud ja desinfitseeritud. 19. NÕUDED VÄRSKE LIHA JAHUTAMISEL JA SÄILITAMISEL HOIURUUMIDES NING KÜLMHOONES. VETERINAARKONTROLL 19.1. Värske liha hoitakse säilitamise eesmärgil kindlatel temperatuuri- ja õhuniiskusesisalduse reþiimidel selleks ettenähtud ruumides. Liha võib hoida ainult tunnustatud ettevõttes või laoruumis. 19.2. Tapamajas veterinaarkontrollil toidukõlblikuks tunnistatud töödeldud rümbad ja tapasaadused suunatakse kohe jahutamisele. Jahutusruumid peavad asuma taparuumi vahetus läheduses. 19.3. Rümpasid ja tapasaadusi ei ole lubatud jahutada ühises ruumis. 19.4. Toidukõlbmatuks tunnistatud või uurimisele allutatud liha ja tapasaadusi, samuti tingimisi toidukõlblikku liha peab jahutama eraldi ruumis toidukõlblikest rümpadest või tapasaadustest. 19.5. Täisrümbad, pool- ja veerandrümbad jahutatakse ja hoitakse ruumis vertikaalasendis, konksudega rippteele riputatuna. Pool-, veerandrümbad ja rümbad peavad olema paigutatud vähemalt 20-30-millimeetriste vahedega, et nad jahutamisel ja hoidmisel ei puutuks üksteisega kokku. 19.6. Külmutatud pool-, veerand- ja täisrümpasid võib hoida vertikaalasendis, konksudega rippteele riputatuna või virnades alustel. Liha peab olema paigutatud selliselt, et see ei puutuks kokku seinte, põranda ja külmutusagregaadi osadega. 19.7. Alustel olevate lihavirnade kaugus kambri seintest peab olema vähemalt 30 sentimeetrit ja virnade vahel peavad olema vahekäigud laadimistööde tegemiseks ja liha kontrollimiseks. 19.8. Nõud liha või tapasaadustega asetatakse jahutamisel, külmutamisel ja hoidmisel riiulitele, raamidele või muudele vahenditele. Külmutatud liha ja tapasaaduste hoidmisel kastides või vannides võib neid asetada üksteise peale virna juhul, kui mahutid on puhtad ja on tagatud õhu juurdepääs igale lihaga täidetud mahutile. Alumine kast või vann peab olema asetatud põrandal olevale restile. 19.9. Veopakendis olevat liha ja tapasaadusi ei ole lubatud hoida ühises ruumis rümpade või pakendamata tapasaadustega. 19.10. Külmutamiseks mõeldud liha rümpadena või lõigatud liha ja hakkliha suunatakse kohe pärast eelneva käitlemise lõpetamist külmutamisele. 19.11. Liha ja tapasaaduste jahutamise ning külmutamise protsesside kulgemise ajad ja temperatuurid registreeritakse vastavasse þurnaali. Registreeritud andmete alusel peab olema võimalik kindlaks teha iga partii jahutamise või külmutamise ja hoiuleasetamise kuupäev. 19.12. Kõikides jahutus-, külmutus- ja hoiuruumides peavad olema temperatuurimõõturid ning hoiukambrites õhu suhtelise niiskuse määramise mõõturid. 19.13. Tsüklilise tööreþiimiga kambrite temperatuuri mõõdetakse: 19.13.1. enne liha laadimist kambrisse; 19.13.2. pärast kambrite täitmist lihaga; 19.13.3. pärast jahutamise või külmutamise lõpetamist; 19.13.4. jahutamise või külmutamise kestel iga nelja tunni järel. 19.14. Pideva tööreþiimiga kambrite temperatuuri mõõdetakse enne liha kambrisse laadimist ja iga nelja tunni järel jahutus- ja külmutuskambrites ning kaks korda ööpäevas hoiukambrites. 19.15. Õhu suhtelist niiskust mõõdetakse külmutatud liha või tapasaaduste hoiukambris üks kord kuus, jahutatud liha hoiukambrites üks kord ööpäevas. 19.16. Kõik temperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse näitajad registreeritakse kohe pärast mõõtmisi vastavasse þurnaali. Järelevalveametnikule peavad andmed olema kättesaadavad. 19.17. Iga partii liha ja tapasaaduste temperatuure mõõdetakse iga liiki külmtöötlemise või hoiustamise alustamisel, kestel ja lõpetamisel ning andmed registreeritakse þurnaali. 19.18. Termilise seisundi järgi eristatakse: 19.18.1. tapasooja liha (vahetult pärast tapajärgset veterinaarkontrolli ja kaalumist), mille temperatuur on 35 kuni 36 °C; 19.18.2. jahtunud liha, mille temperatuur on kuni 12 °C; 19.18.3. jahutatud liha, mille temperatuur on 0 kuni 4 °C, tööstuses kasutatava liha temperatuur ei või olla üle 7 °C; 19.18.4. kergkülmutatud liha, mille temperatuur on miinus 2±1 °C; 19.18.5. külmutatud liha, mille temperatuur ei ületa miinus 18 °C, mõnedel juhtudel loetakse miinus 12 °C (tööstuses kasutataval lihal). 19.19. Tarbijale müügiks on lubatud jahutatud või külmutatud liha. Tapasooja ja jahtunud liha ei ole lubatud vedada ega hoida, vaid võib kasutada ainult antud ettevõttes edasiseks käitlemiseks. Jahutatud liha temperatuuriga kuni 7 °C võib kasutada edasisel käitlemisel toodete valmistamiseks. Külmutatud liha temperatuuriga miinus 12 °C ei kuulu pikaajalisele hoidmisele, vaid kasutatakse tööstuses. Kergkülmutatud liha temperatuuriga miinus 2±1 °C ei kuulu pikaajalisele hoidmisele, vaid on vaheetapp liha kasutamiseks või külmutamiseks. 19.20. Liha termilise seisundi määramiseks mõõdetakse temperatuuri: 19.20.1. täis- ja poolrümpadel puusapiirkonna lihastes, veerandrümpadel puusa- või abapiirkonna lihastes kuue sentimeetri sügavusel rümba pinnast arvates; 19.20.2. plokkideks külmutatud lihal ja tapasaadustel ploki keskel. 19.21. Jahutatud rümbaliha temperatuuriga 0 kuni 4 °C hoitakse tapamajas hoiukambris temperatuuril 0 kuni 1 °C ja õhu suhtelisel niiskusel vähemalt 85%. Õhutemperatuuri kõikumine hoidmisaja kestel on lubatud ±1 °C. Jahutatud rümbaliha ja suurte raietükkide (poolrümp tükeldatud kuni kolmeks osaks) hoiuajad jahutamise lõpetamisest arvates on veiselihal kuni 16 ööpäeva ning sea-, vasika- ja lambalihal kuni 12 ööpäeva. 19.22. Jahutatud rümbaliha ja suurte raietükkide (poolrümp tükeldatud kuni kolmeks osaks) hoiuaeg temperatuuril 2 kuni 6 °C on lubatud kuni 72 tundi. 19.23. Jahutatud tapasaadusi (temperatuuriga 0 kuni 4 °C) hoitakse jahutamise lõpetamisest arvates: 19.23.1. temperatuuril 0 kuni miinus 1 °C: 19.23.1.1. hoiukambris hoiuajaga kuni kaks ööpäeva; 19.23.1.2. ettevõttes mitte üle 16 tunni; 19.23.2. temperatuuril 0 kuni 4 °C: 19.23.2.1. hoiukambris hoiuajaga mitte üle ühe ööpäeva (24 tundi); 19.23.2.2. ettevõttes mitte üle kaheksa tunni. 19.24. Kergkülmutatud liha (temperatuuriga miinus 2±1 °C) tuleb hoida kambris temperatuuril mitte üle miinus 2 °C kuni 20 ööpäeva, sealhulgas ettevõttes mitte üle kümne ööpäeva tingimusel, et külmaketi järgimine oleks tagatud kõigis etappides. 19.25. Külmutatud liha täis-, pool- ja veerandrümpadena temperatuuriga kuni miinus 12 °C hoitakse kambris rippasendis või alustele virna laotuna. Harilikus hoiukambris on temperatuur kuni miinus 18 °C ja õhu suhteline niiskus 95 kuni 98%. Vanemat tüüpi hoidla kambri temperatuur võib olla kuni miinus 12 °C. Olenevalt lihaliigist ja hoiukambri temperatuurist on külmutatud liha maksimaalsed hoiuajad kuudes järgmised: Lihaliik Hoiukambri õhutemperatuur (°C) Hoiuaeg(kuudes) Veiseliha pool- ja veerandrümpades miinus 12 8 miinus 18 12 miinus 25 18 Sealihapoolrümpades miinus 12 3 miinus 18 6 miinus 25 12 Lamba-, kitseliha rümpades miinus 12 6 miinus 18 10 miinus 25 12 19.26. Lihalõikusel siiritud, sorteeritud pehme liha ja vormides tapasaadused külmutatakse plokkideks temperatuuriga kuni miinus 8 °C ploki keskel. 19.27. Külmutusreþiimid on järgmised: 19.27.1. ruumis peab temperatuur olema kuni miinus 23 °C ja külmutamise kestus: 19.27.1.1. kambris jahutatud liha ja tapasaaduste külmutamisel kuni 30 tundi; 19.27.1.2. töötlemiselt toodud liha ja tapasaaduste külmutamisel kuni 36 tundi; 19.27.2. külmutustunnelis külmutamisel ei tohi temperatuur ületada miinus 30 °C ja külmutamise kestus: 19.27.2.1. tunnelis jahutatud liha ja tapasaaduste külmutamisel kuni kaheksa tundi; 19.27.2.2. töötlemiselt toodud liha, tapasaaduste külmutamisel kuni kümme tundi; 19.27.3. olenevalt külmutusseadme ehitusest ja võimsusest võivad reþiimid olla erinevad käesolevas punktis esitatud reþiimidest. 19.28. Olenevalt külmutatud liha ja tapasaaduste liigist ning temperatuurist on hoiukambris maksimaalsed hoiuajad järgmised: Lihaliik, tapasaadused Õhutemperatuur (kuni °C) Hoiuaeg (kuudes) liha pehmekoelised tapasaadused Siiritud veiseliha, veise tapasaadused miinus 12 8 4 miinus 18 12 6 miinus 25 18 10 Siiritud sealiha, sea tapasaadused miinus 12 5 4 miinus 18 6 5 miinus 25 12 6 Lambaliha, lamba tapasaadused miinus 12 6 4 miinus 18 10 6 miinus 25 12 8 Lihalõigud, siiritud veisepealiha, seapõseliha, seakamar miinus 12 - 4 miinus 18 - 6 miinus 25 - 8 Toidusooned (sidekude, kõõlused) miinus 12 - 1 miinus 18 - 1 miinus 25 - 2 Vorstitööstuses kasutatav külje- ja seljapekk miinus 12 3 - miinus 18 6 - miinus 25 12 - 19.29. Toorrasva ja pekki jahutatakse ruumitemperatuuril 0 kuni 1 °C tootesisese temperatuurini kuni 4 °C või lühiajaliseks hoidmiseks tootesisese temperatuurini kuni 7 °C. 19.30. Jahutatud pekki ja pekitooteid (temperatuuriga 0 kuni 7 °C) hoitakse temperatuuril 0 kuni 7 °C ja õhu suhtelisel niiskusel 75±5%, millel toote nimetusest olenevalt on maksimaalsed hoiuajad järgmised: Nimetus Hoiuaeg Soolapekk, soolatud vorstitööstuse pekk, soolatud pekitooted (kodune pekk jt) kaks kuud (60 ööpäeva) Kuumsuitsutatud soolapekk viis ööpäeva (120 tundi) Ungari pekk, suitsupekk üks kuu (30 ööpäeva) Jahutatud, soolamata vorstitööstuse pekk (selja- ja küljepekk) üks kuu (30 ööpäeva) Suupiste pekk, soolatud ja/või suitsutatud pekk üks kuu (30 ööpäeva) 19.31. Pekki ja pekitooteid külmutatakse temperatuurini kuni miinus 8 °C ja hoitakse temperatuuril mitte üle miinus 12 °C. Külmutatud peki ja pekitoodete maksimaalsed hoiuajad sõltuvalt toote nimetusest on järgmised: Nimetus Hoiuaeg Soolapekk, suupistepekk (soolatud ja/või suitsutatud) kolm kuud (90 ööpäeva) Soolatud vorstitööstuse pekk (külje-, seljapekk) kolm kuud (90 ööpäeva) 19.32. Toorrasva (temperatuuril kuni 18 °C) külmutatakse kuni 24 tunni jooksul temperatuurini kuni miinus 6 °C ja hoitakse: 19.32.1. külmutatuna temperatuuril kuni miinus 12 °C kuni üks kuu (30 ööpäeva); 19.32.2. neeru- ja ploomirasva temperatuuril kuni miinus 18 °C kuni kuus kuud või temperatuuril kuni miinus 12 °C kuni kolm kuud (tööstuslikuks kasutamiseks). 19.33. Lihakontroll külmhoones, lihapakendamis- ja lihalõikusettevõttes: 19.33.1. tunnustatud lihalõikusettevõte, lihapakendamisettevõte ja külmhoone peavad olema järelevalveametniku järelevalve all. Liha vastuvõtmist, käitlemist ettevõttes ja väljastamist kontrollib järelevalveametnik või tema järelevalve all töötav volitatud veterinaararst; 19.33.2. külmhoonesse, lihalõikus- või pakendamisettevõttesse vastu võtta liha, mis pärineb ainult tunnustatud ettevõttest, on läbinud tapajärgse veterinaarkontrolli ja on vastavalt märgistatud. Iga partiiga peab kaasas olema vormikohane veterinaartõend; 19.33.3. liha kontrollimisel teostatakse: 19.33.3.1. väljastatava ja sissetoodava värske liha kontrolli; 19.33.3.2. järelevalvet ja kontrolli külmhoones, lihapakkimisettevõttes ja lihalõikusettevõttes hoitava liha üle; 19.33.3.3. lihalõikusettevõttes värske liha kontrolli enne lihalõikust ja enne liha ettevõttest väljastamist; 19.33.3.4. järelevalvet käitlemisel; 19.33.4. külmhoones võib liha vastu võtta ainult pärast lihakontrolli teostamist. Kontrollimisele kuulub lihapartiiga kaasasolev veterinaardokumentatsioon ja selle koostamise õigsus. Riigisisese päritoluga lihal peab olema veterinaartõend (vorm 3T), imporditud lihal Veterinaar- ja Toiduameti Piiriteenistuse tõend. Füüsilisel kontrollil teeb kontrollija kindlaks saatedokumendis partiile fikseeritud andmete vastavuse tegelikkusele, liha organoleptilised omadused, töötlemise hügieenikvaliteedi, kontrollib liha ja veoruumi temperatuuri, pakendi märgistuse õigsust, hindab pakendi seisundit, vajadusel võtab proovid laboratoorseks uuringuks ja teostab muid kontrollimisi; 19.33.5. vastuvõtmiseks esitatud sea-, hobuse-, metssea- ja karulihaga kaasasoleval tõendil peab olema märge trihhinelloosi uuringu tulemuste kohta. Hobuste ja teiste kabjaliste lihaga kaasasoleval tõendil peab olema märge malleiniseerimise teostamise kohta. Samasugune kontroll viiakse läbi lihalõikus- või lihapakkimisettevõttes vastuvõetaval lihal; 19.33.6. külmhoones, lihalõikus- või lihapakkimisettevõttes ei tohi kontrollima ta liha kokku puutuda hoiul oleva või väljastatava lihaga; 19.33.7. liha vastuvõtmisel külmhoones, lihalõikus- või lihapakkimisettevõttes registreerib lihakontrollija kontrolli tulemused vastuvõtuþurnaalis, näidates ära: 19.33.7.1. lihaliigi ja vormi (rümbad, raietükid, pehme liha, pooltooted, hakkliha, tapasaadused jne) ning termilise seisundi (jahutatud, külmutatud) ja temperatuuri; 19.33.7.2. partiiga kaasasoleva veterinaardokumendi nimetuse ja numbri ning väljaandmise kuupäeva; importlihal päritolu/maa või riigisisesel lihal märgitud tunnustatud ettevõtte tunnustamise otsuse number (edaspidi tunnustamise number); 19.33.7.3. vastuvõetud partii koguse ja vastuvõtmise kuupäeva ning lihapartii kontrollija ja vastuvõtja nime; 19.33.7.4. lihakontrolli käigus avastatud puudused, liha täiendava töötlemise viisi; 19.33.8. dokumentide vormistamisel kontrollimisel ilmnenud puudused peab kontrollija välja selgitama ja andmed täpsustama. Kui vastuvõtmisel on vajalik liha täiendav puhastamine ja toidukõlbmatute o sade eemaldamine, kaalutakse eemaldatud ja toidukõlbmatuks tunnistatud liha, þurnaali märgitakse kõik vastuvõtmisel ilmnenud puudused, toidukõlbmatuks tunnistatud liha kogus ja proovide võtmine laboratoorseks uurimiseks; 19.33.9. liha kontrollimise prots eduurid: 19.33.9.1. jahutatud täis-, pool- ja veerandrümpadel kontrollitakse vaatluse teel kukla-, kaela- ja abapiirkondi, kõhulihaseid, puusapiirkonda, kõhu- ja rinnaõõnt, jäsemete piirkondi, rümba poolituse kvaliteeti ning kõiki raie- ja lõikepindu; 19.33.9.2. rümbalihal ja raietükkidel: 19.33.9.2.1. kontrollitakse veterinaartemplite jäljendite olemasolu, nõutavat arvu ja templijäljendi loetavust (toitumuse kategooria kohta märgistuse olemasolu); 19.33.9.2.2. hinnatakse rümpade töötlemise hügieenikvaliteeti, liha peab olema värske, puhta ja kuiva mittelibeda pealispinnaga, külmutatud liha pind peab olema ilma jää- või lumekorrata ja hallituseta; rasvkude ei tohi olla kollaseks muutunud. Täis-, pool- ja veerandrümbad peavad olema siseelundite jääkideta, naharibadeta, harjasteta, verevalumiteta, lihas- ja rasvkoe rebenditeta ning ei tohi olla määrdunud vere, mustuse või mõne muu saastajaga; 19.33.9.2.3. kontrollitakse rümpade poolitamise kvaliteeti piki lülisammast ja poolrümpade tükeldamist veerandrümpadeks; 19.33.9.2.4. searümpadel kontrollitakse täiendavalt käesolevas punktis esitatule naha pigmentatsiooni, harjastest puhastamist, nahapinna traumaatilisi vigastusi (sisselõiked, peksujäljed jt) torkekoha eemaldamist, kaela ümbruse puhtust ja nahaaluse rasvkoe (pekk) konsistentsi. Kontrollimise eesmärgil ei või teha poolrümbas üle kolme sisselõike, iga lõike pikkus kuni kolm sentimeetrit. Iga kord kontrollitakse liha temperatuuri; 19.33.10. jahutatud või plokkideks külmutatud lõigatud liha, raietükkide, tapasaaduste, hakkliha ja mehaaniliselt konditustatud liha massi vastuvõtmisel ning väljastamisel kontrollitakse: 19.33.10.1. veo- ja müügipakendite seisukorda, märgistuse olemasolu ja nõuetele vastavust; 19.33.10.2. hinnatakse liha käitlemise hügieeni, kvaliteeti, liha organoleptilisi omadusi (lõhn, värv ja hallitus, lima, mustuse olemasolu); 19.33.10.3. liha eesmärgipärast kasutamist ettenähtud lihatoodete valmistamiseks, müügiks lõpptarbijale jaemüügil või suunatud hoidmisele. Lihatoodete valmistamiseks kasutatava tooraine nagu toidukontide, mehaaniliselt konditustatud liha massi ja toorrasva hoidmiseks peavad ettevõttes olema eraldi ruumid; 19.33.10.4. liha temperatuuri; 19.33.11. olenevalt vastuvõetava värske liha kvaliteedist võib järelevalveametnik vastuvõetaval lihal: 19.33.11.1. lühendada hoiuaega; 19.33.11.2. muuta liha kasutamise eesmärki, mitte lubades jaemüügiettevõttes müüa liha lõpptarbijale, vaid lubada kasutada ainult kuumtöödeldud lihatoodete valmistamiseks. Otsus peab olema motiveeritud ja kooskõlas käesoleva eeskirja nõuetega; 19.33.11.3. tunnistada kogu partii või osa sellest toidukõlbmatuks ja/või liha mitte vastu võtta; 19.33.12. tingimisi toidukõlblikuks tunnistatud liha vastuvõtmisel peab kindlustama sellise liha hoidmise eraldiasuvas ruumis (kambris), kusjuures pikaajaliseks säilitamiseks külmhoones peab sellise liha jaoks olema alaliselt kasutatavad ja sellekohaselt sildistatud ruumid ning sellise liha hoidmise kohta peetakse arvestust eraldi þurnaalis; 19.33.13. külmhoones, lihalõikus- või lihapakkimisettevõttes hoiustatava liha kvaliteedi üle teostab pidevat kontrolli ja järelevalvet volitatud veterinaararst või järelevalveametnik. Hoiustatava liha iga partiid peab olema võimalik kontrollimisel määratleda ja liha peab olema kambris paigutatud sobivalt kontrollijale võimaliku vajaliku tegevuse läbiviimiseks. 19.34. Käesolevas osas esitatud nõuded laienevad ka tapamaja, lihalõikus- ja lihapakendamisüksuse hoiuruumidele. 19.35. Käitleja peab tagama järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile juurdepääsu ettevõtte ruumidesse, andma seletusi tootmisprotsessi kohta, esitama liha kohta nimetatud veterinaarjärelevalve ametnike poolt nõutud andmeid ning looma tingimused kontrolli läbiviimiseks. [RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] 20. VÄRSKE LIHA MÄRGISTAMISE NÕUDED 20.1. Tapamajas veterinaarkontrolli läbinud rümbad märgistatakse tervisemärgiga. Märgistamiseks kasutatakse vastavaid templeid. Veterinaar- ja Toiduametis tunnustatud ettevõttele antud tunnustamise numbriga tapamajas kasutatakse ovaalset templit ning maakonna veterinaarkeskuses tunnustatud väiketapamajas kasutatakse sõõrikujulist templit. 20.11. Tapamajas veterinaarkontrolli läbinud veise- või seamaksad, mis on mõeldud müügiks, peavad olema märgistatud tervisemärgiga kõrvetamise teel. 20.2. Märgistamisel kasutatavaid templeid hoiab ettevõtte järelevalveametnik või väiketapamajas volitatud veterinaararst oma tööruumis lukustatavas kapis. Templite kasutamise õigust omav isik peab tagama, et templid ei ole kasutamiseks kättesaadavad kõrvalistele isikutele. 20.3. Templid ja muud märgistamisvahendid peavad olema puhtad ja töökorras; templid peavad olema registreeritud templi välja andnud Veterinaar- ja Toiduameti või ettevõtte tunnustanud maakonna veterinaarkeskuse vastavas þurnaalis. Kui ettevõttes on kasutusel rohkem kui üks tempel, peavad need olema registreeritud ka ettevõtte järelevalveametniku vastavas þurnaalis ja templid peavad olema nummerdatud. 20.4. Kasutatud templite väljavahetamisel uute vastu peab kasutatud templeid arvelt maha kandma ja hävitama templi registreerija. 20.5. Templi valmistamisel kasutades templipõhja materjaliks roostevaba terast või kummi, et templi jäljend lihal oleks selgesti loetav ja mittekuluv. Märgistamiseks võib kasutada toiduvärve Võlupunane AC (E129), Briljantsinine FCF (E133), Pruun HT (E155) või metüülsinist või amaranti sisaldavat templivärvi. 20.6. Veterinaarkontrolli läbinud rümbad märgistatakse vahetult pärast veterinaarkontrolli lõpetamist ja enne rümpade kaalumist ning jahutamisele suunamist. 20.7. Rümpade märgistamist teostab: 20.7.1. ettevõtte tapamajas järelevalveametnik või tema abiline; 20.7.2. väiketapamajas volitatud veterinaararst. 20.8. Tunnustatud tapamaja identifitseerimiseks peab veterinaarkontrolli templil olema tunnustamise number. Toidukõlblikuks tunnistatud rümpade märgistamiseks kasutatakse alljärgnevaid templeid: 20.8.1. siseriiklikuks realiseerimiseks või ekspordiks väljastatavad kontrollitud rümbad märgistatakse ovaalse templiga, mille ovaali kõrgus peab olema vähemalt 45 millimeetrit, laius vähemalt 65 millimeetrit. Ovaali ülaosas on näidatud suurte tähtedega sõna «EESTI», keskel sõnalühend «No» koos tapamaja tunnustamise numbriga ja alaosas suurte tähtedega sõna «ESTONIA». Tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt kümme millimeetrit: EESTI No 00 ESTONIA joon 1 (vt RTL 1999, 151, 2145) 20.8.2. piiratud tootmisvõimsusega (väikeses) tapamajas kontrollitud rümbad märgistatakse sõõrikujulise veterinaarkontrolli templiga, mille ringi läbimõõt peab olema vähemalt 50 millimeetrit ja on sõõri ülemises osas suurte tähtedega ettevõtte tunnustanud maakonna nimetus, keskel tapamaja tunnustamise number ja ringi alaosas suurte tähtedega sõna «VETKONTROLL»: MAAKOND 00 VETKONTROLL joon 2 (vt RTL 1999, 151, 2145) 20.9. Hobuserümba märgistamisel lisatakse vastavale tervisemärgi kujutisele templi jäljend, kus on suurte tähtedega sõna «HOBUNE» – tähekõrgus peab olema vähemalt 10 millimeetrit. Templi jäljendid asetatakse mõlemasse abapiirkonda, veterinaarkontrolli templi jäljendi kõrvale. (Põllumajandusmin m 27.11.2001 Nr.66 jõust.16.12.2001 - RTL 2001, 130, 1871) 20.91. Kütitud ulukite rümbad märgistatakse viisnurkse templiga, kus viisnurga ülaosas on näidatud suurte tähtedega sõna «EESTI», keskel ettevõtte tunnustamise number ja alaosas suurte tähtedega «EST»; tähtede kõrgus vähemalt 8 millimeetrit ja numbrite kõrgus vähemalt 10 millimeetrit. Templijäljendid kantakse poolrümba aba- ja reiepiirkonnale – kokku neli jäljendit rümba kohta; veerandrümpadel ja suurtel raietükkidel – igale üks templijäljend. Nülgimata ulukirümpi ei märgistata. 20.10. Tingimisi kõlblikuks tunnistatud kuldiliha märgistatakse ovaalse veterinaartempliga toidukõlblikuks tunnistatud liha märgistamise ovaaltempli mõõtudes (kõrgus 45, laius 65 millimeetrit), ovaali ülaosas lisatud näidise kohaselt sõna «EESTI» ja alaosas «ESTONIA» ning keskmises osas, piki pikemat diagonaali on kaks üksteisest vähemalt kümne millimeetri kaugusel olevat paralleelsirget, mille vahelises alas on tapamaja tunnustamise number: EESTI 00 ESTONIA joon 3 (vt RTL 1999, 151, 2145) 20.11. Väiketapamajas tapetud ja tingimisi kõlblikuks tunnistatud kuldiliha märgistamisel lisatakse sõõrikujulise veterinaartempli jäljendi lähedusse rümba mõlema abaluu piirkonda templi jäljend «K», kus tähe kõrgus peab olema vähemalt 30 millimeetrit. 20.12. Pärast vastavaid laboratoorseid uuringuid lihakontrollil toidukõlblikuks tunnistatud hädatapetud looma liha, Salmonella riikliku programmuuringu käigus tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha või liha, mille mikrobioloogilisel uurimisel avastati Salmonella olemasolu (välja arvatud steriilselt võetud tükiliha proovis), märgistatakse rümbad kolmnurkse veterinaartempliga mõõtudes 45×50×50 millimeetrit. Templi ülaosas on lisatud näidiste kohaselt olenevalt ettevõttest sõna «EESTI» või väiketapamaja korral vastava maakonna nimetus ning võrdse pikkusega külgedel sõna «VETERINAARKONTROLL» tähtede kõrgusega vähemalt viis millimeetrit. Kolmnurga keskel on tunnustatud tapamaja tunnustamise number, numbrite kõrgusega vähemalt kümme millimeetrit: EESTI 00 VETERINAAR KONTROLL joon 4 (vt RTL 1999, 151, 2145) MAAKOND 00 VETERINAAR KONTROLL joon 5 (vt RTL 1999, 151, 2145) 20.13. Olenevalt tingimisi kõlblikuks tunnistatud liha täiendavast töötlemisviisist märgistatakse lisaks kolmnurkse veterinaartempli jäljendile (punkt 20.12) rümbaliha täiendavalt, kasutades templeid mõõtmetega 40×60 millimeetrit, kus sõnad on tähekõrgusega vähemalt kümme millimeetrit ja templi teksti ja serva kontuurid peavad olema samas tasapinnas. Templi jäljendid asetatakse igale veerand- ja poolrümbale ning raietükile põhimärgistuse vahetusse lähedusse. Märgistamiseks kasutatakse alljärgnevaid templeid: 20.13.1. kuumtöötlemisele (vähemalt 80 °C) allutatava liha märgistamisel kasutatakse templit, millel on sõna «STERIIL»; 20.13.2. lihatoodete tootesisese temperatuuriga (71±1 °C) valmistamisele allutatava liha märgistamisel (välja arvatud kuldiliha) kasutatakse templit, millel on sõna «TÖÖSTUS». Templit «TÖÖSTUS» kasutatakse ka toidukõlbliku liha märgistamisel põhimärgistusele lisaks, kui rümbad on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks tehnoloogiliste töötlemisvigade tõttu; 20.13.3. külmutamisele allutatava liha märgistamisel, lisaks kolmnurksele templile, kasutatakse templit, millel on sõna «KÜLMUTAMINE». 20.13.4. tapamajast lihalõikusettevõttesse väljastatavate üle 12 kuu vanuste lammaste ja kitsede poolitamata rümpade märgistamisel kasutatakse lisaks põhimärgistusele templit, millel on suurte tähtedega lühend «TSE», tähekõrgusega vähemalt 30 mm, mis tähistab eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavat rümpa. Templijäljendid kantakse rümba esi- ja tagaosa seljapiirkonda, kokku kaks templijäljendit rümba kohta. Kõikide templite mõõtmed on 40×60 mm, tähekõrgus mitte alla 10 mm; templi teksti ja servakontuurid peavad olema samas tasapinnas; templi jäljendid asetatakse igale pool-, veerandrümbale, raietükile põhimärgistuse vahetusse lähedusse. 20.14. Rümpadele kantavate templijäljendite paigutus ja arv: 20.14.1. rümpadele massiga üle 65 kilogrammi kantakse templijäljend iga poolrümba välispinna reie-, niude-, selja-, rinna- ja abapiirkonda, kokku viis jäljendit poolrümbale; 20.14.2. kui rümpasid töödeldakse tapamajaga koosolevas lihalõikusüksuses, võib templijäljendid kanda ainult poolrümpade aba- ja reiepiirkonda; 20.14.3. lamba- ja kitsetallede ning põrsaste rümpadele kantakse templijäljendid aba- või reiepiirkonda, kokku kaks jäljendit rümbal või kinnitatakse hügieenilisest materjalist lipik tagajala külge, millel on veterinaartempli jäljend; 20.14.4. teistel rümpadel kantakse veterinaartempli jäljendid mõlemale aba- ja reieosale, kokku neli jäljendit rümbal või kaks jäljendit poolrümbal. 20.15. Rümpade märgistamine võib toimuda ka põletamismärgi kandmisel rümba pinnale, seejuures nõuded märgile, paigutustele ja märkide arv on analoogsed värviga märgistamisel. 20.16. Toidukõlbmatuks tunnistatud rümbad, rümbaosad ja tapasaadused märgistatakse ainult templiga mõõtmetes 40×60 millimeetrit, millel on sõna «UTIIL» tähtede kõrgusega vähemalt kümme millimeetrit. Samaaegselt tuleb toidukõlbmatuks tunnistatud rümpade, rümbaosade ja tapasaaduste pindadele teha noaga ristikujulised lõiked. Nõud, kuhu toidukõlbmatuks tunnistatud rümbaosad või rümbad kogutakse, peavad kandma selgelt loetavat, mitte kuluvat kokkuleppelist märgistust ja see peab olema näidatud ettevõtte enesekontrolli plaani vastavas osas. 20.17. Lihalõikusel käideldud liha märgistamisel: 20.17.1. peavad pakendamata raietükid kandma punktis 20.8.1 toodud ovaaltempliga märgistust, kusjuures tapamaja lihalõikusüksuses tükeldatud raietükkidel peab olema tapamaja tunnustamise number, lihalõikusettevõttes tükeldatud raietükkidel peab olema võimalik tuvastada päritolu-tapamaja ettevõtte tunnustamise numbri järgi; 20.17.2. peab pakendatud raietükkide veopakendil, lõigatud liha veopakendil, töödeldud liha ja tapasaaduste müügi- ja veopakendil kasutama ovaalset tervisemärki kõrgusega vähemalt 40 millimeetrit ja laiusega vähemalt 56 millimeetrit. Ovaali ülaosas on lisatud näidise kohaselt suurte tähtedega sõna «EESTI» ja alaosas sõna «EST», tähtede ja numbrite kõrgus peab olema vähemalt kümme millimeetrit: EESTI No 00 EST joon 6 (vt RTL 1999, 151, 2145) Vastavalt pakendi mõõtmetele on lubatud märki vähendada ülaltoodud proportsioonides, kuid märk peab olema selgesti loetav; 20.17.3. peab väikeettevõttes (tapamaja, lihalõikusettevõte, -pakkimisettevõte) müügi- ja veopakendisse või ümbrisesse pakendatud lihal kasutama sõõrikujulist tervisemärki 50-millimeetrise läbimõõduga. Sõõri ülaservas on lisatud näidise kohaselt vastava maakonna nimetus, keskel väikeettevõtte tunnustamise number ja alaosas sõna «EESTI». Numbrite kõrgus peab olema vähemalt kümme millimeetrit, tähtede kõrgus vähemalt viis millimeetrit: MAAKOND 00 EESTI joon 7 (vt RTL 1999, 151, 2145) Vastavalt pakendi mõõtmetele on lubatud märki vähendada ülaltoodud proportsioonides, kuid märk peab olema selgesti loetav; 20.17.4. peab pakendile kantaval tervisemärgil olema selle ettevõtte tunnustamise number, kus toimub liha või tapasaaduste pakendamine müügi- või veopakendisse. Kui tapasaaduste pakendamine toimub tapamajas, peab märgil olema tapamaja tunnustamise number; 20.17.5. kinnitatakse pakendile tervisemärgi kujutisega etikett nii, et pakendi avamisel etikett rebitakse katki, märgi kujutis võib olla kantud ka trükitehnikas, kuid märk peab pakendi avamisel saama rikutud. Müügipakendile võib tervisemärgi kujutise kanda trükitehnikas või etiketi abil; 20.17.6. kui liha eelpakendatakse (ümbrisesse) ja pakendatakse erinevates ettevõtetes, peab ümbrisel olema eelpakendaja-ettevõtte ja pakendil pakendaja-ettevõtte tervisemärk; 20.17.7. tervisemärki võib kasutada ainult hügieeninõuetele vastav ja riikliku järelevalve all olev ettevõte, järelevalveasutusel on õigus teha piiranguid tervisemärgi kasutamise kohta. 20.18. Tervisemärgiga etiketid ja pakkimismaterjal peavad olema ettevõttes lukustatud ruumis ning järelevalveametniku kontrolli all, käitleja vastutab toote tervisemärgi kasutamise õigsuse ja kaitse eest. 20.19. Lihalõikusel või liha pakkimisel käideldud liha väljastatakse müügiks kauba-saatedokumendiga, millel peab olema ettevõtte tunnustamise number; saatedokumendi vorm peab olema kooskõlastatud järelevalveametnikuga. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001] 21. NÕUDED VÄRSKE LIHA VEOL 21.1. Nõuded kehtivad lihale, töödeldud ja toidukõlblikuks tunnistatud tapasaadustele, tükilihale, plokkideks külmutatud lihale ja tapasaadustele, hakklihale, mehaaniliselt konditustatud liha massile (edaspidi värske liha) ja laienevad pekile, pekitoodetele, toor- ja sulatatud rasvadele ning on kohustuslikud järgimiseks kõigile liha veoga tegelevatele isikutele. Eeskirjas kehtestatud temperatuurid tuleb säilitada liha vedamise jooksul. 21.2. Värske liha veoks peab kasutama selleks ettenähtud jahutavaid, külmutavaid või isotermilisi veokeid olenevalt veose temperatuurist ja veoajast. 21.3. Värske liha veokiga ei ole lubatud vedada elusloomi ja muid tooteid peale lihatoodete ega kasutada veoruumi muuks otstarbeks. 21.4. Veoruumis ei ole lubatud vahetult põrandale paigutada liha täis-, pool- ja veerandrümpades ning veopakendites. Veopakendid tuleb asetada restidele või alustele virna. Jahutatud liha täis-, pool- ja veerandrümpades veetakse ainult rippasendis. Külmutatud täis-, pool- ja veerandrümbad võib laduda restidele virna või riputada konksude või muude vahenditega rippasendisse. 21.5. Veopakendis jahutatud töödeldud liha, hakkliha, tapasaadused jt asetatakse riiulitele või restidele. 21.6. Nõuded veokile: 21.6.1. veoki veoruumi sisepinnad peavad olema siledad, korrosioonikindlast materjalist, kergesti pestavad ja desinfitseeritavad; veosega kokkupuutuvad pinnad ei tohi mõjutada või kahjustada veose organoleptilisi omadusi; 21.6.2. veoruumis võib kasutada liha paigutamiseks abivahenditena riputuskonkse, reste ja riiuleid, mis on korrosioonikindlast kergesti pestavast materjalist; 21.6.3. veoruum peab olema tugev ja tiheda ehitusega, uksed peavad sulguma tihedalt, et oleks välditud tolmu, sadevee, kütuselõhna, heitgaaside või muude lihale kahjulike mõjude, samuti putukate ja näriliste pääs veoruumi; 21.6.4. ühes veoruumis on lubatud samaaegselt vedada: 21.6.4.1. iga loomaliigi külmutatud liha täis-, pool- ja veerandrümpades; 21.6.4.2. plokkideks külmutatud töödeldud liha ja tapasaadusi veopakendis; 21.6.4.3. külmutatud täis-, pool- ja veerandrümpasid ning pakendatud külmutatud tapasaadusi (välja arvatud loomaajud) tingimusel, et pakendatud liha on asetatud eraldi sektsiooni; 21.6.5. linnuliha ja koduloomade liha peab vedama eraldi veoruumides ja vastavalt nende termilisele seisundile; 21.6.6. jahtunud ja jahutatud täis-, pool- ja veerandrümpasid võib paigutada veoruumi horisontaalasendisse, kui liha veetakse ettevõttesisesel territooriumil või väljapoole territooriumi lähedal asuvatesse liha käitlemise üksustesse. Seejuures peab veoruumi põrand olema pestud ja kaetud presendi või kilega ja selle peal puhta palakaga. Veok peab olema kinnine. Jahutatud täis, pool- ja veerandrümpi võib veokisse asetada kuni kaks kihti, külmutatuid kuni kolm kihti; 21.6.7. maakonna või linna piires teostataval lähiveol võib kuni kaks kihti jahutatud täis-, pool- ja veerandrümpi paigutada veoruumi põrandale, kusjuures veoruum peab olema puhas, kõrvallõhnata, põrand pestud ja kaetud presendi või kilega ja selle peal puhta palakaga või tugeva pakkimispaberiga. Veok peab olema kinnine ja veoruumi uks tihedalt sulguma. 21.7. Tapasooja, jahtunud ja külmutatust ülessulatatud liha ja tapasaadusi on lubatud vedada ainult ettevõttesisesel territooriumil ühest üksusest teise või üksuste vahel, mis asuvad samas asustatud punktis (linnas, alevis, külas). 21.8. Enne värske liha laadimise alustamist mõõdetakse liha temperatuuri ja kontrollitakse veoruumi temperatuuri. Veoki veoruumi temperatuur peab kindlustama veose temperatuuri säilitamise kogu teekonna kestel. 21.9. Värske liha veol tuleb järgida temperatuurireþiime olenevalt toote temperatuurist ja veokaugusest: 21.9.1. külmutatud rümbaliha, tapasaaduste, tükiliha, hakkliha ja teiste värske liha toodete (tootesisese temperatuuriga vähemalt miinus 12 °C) kaugvedudel peab veoki veoruumi temperatuur olema vähemalt miinus 12 °C, lähivedudel vähemalt miinus 8 °C; 21.9.2. kaugvedudel peab jahutatud värske liha (temperatuuriga 0 kuni 4 °C) veoki veoruumi temperatuur olema 0 kuni miinus 1 °C; 21.9.3. lähivedudel peab: 21.9.3.1. jahutatud värske liha temperatuuriga 0 kuni 4 °C veol veoki veoruumi temperatuur olema mitte üle 4 °C; 21.9.3.2. jahutatud värske liha temperatuuriga kuni 7 °C veol veoki veoruumi temperatuur olema mitte üle 7 °C; 21.9.3.3. tapasaaduste lähiveol veoki veoruumi temperatuur olema mitte üle 3 °C; 21.9.4. lähiveo all mõistetakse kuni kolm tundi kestvat teekonda või kolm tundi kestvat vedu värske liha jaotamisel antud asustatud punktist müügipunktidesse või külmhoonesse hoiule andmisel. 21.10. Värske liha veoga tegelevad töötajad peavad töötamise ajal kandma puhast, tervet ja heledas toonis kaitseriietust (kitlid, peakatted) ja rümbaliha laadimisel töökindaid ning jalanõudele tõmmatud kaitsesukki. 21.11. Värske liha veoga tegelevad töötajad on kohustatud kinni pidama järgmistest nõuetest: 21.11.1. veo ajal koormatud veoruumis on keelatud viibida nii töötajatel kui ka kõrvalistel isikutel; 21.11.2. värsket liha ei ole lubatud vedada koos tühjade veopakenditega, muude kaupade ega esemetega; 21.11.4. iga kord enne värske liha laadimise alustamist ettevõttes tuleb järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile esitada veok veoruumi käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 21.11.5. iga kord veoki veoruumi tühjendamise järel tuleb veoruum puhastada ja desinfitseerida, lähivedudel tehakse seda tööpäeva lõpus; 21.11.6. veoruumi pestakse ja desinfitseeritakse selleks ettenähtud kohas ettevõttes. Kui ettevõttes puudub pesemise võimalus, võib seda teha kooskõlastatult järelevalveametnikuga kohas, kus on selleks tingimused olemas. 21.12. Veokite veoruumide pesemiskohas peavad olema abiseadmed (platvormid, tõstukid, voolikud, harjad, kuivatid jm), pesemis- ja desinfitseerimisvahendid, vajalikus koguses sooja ja külma vett. Peab olema pesuvee ärajuhtimis- ja kogumissüsteem ning jäätmete kogumise konteinerid. 21.13. Lihaveokid peavad olema järelevalveametniku poolt kontrollitud ja omama sellekohast kirjalikku tõendit värske liha veo sobivuse kohta. Veoki korrashoiu ja hügieeninõuetele vastavuse eest vastutab veoki omanik. [RTL 2002, 138, 2028 - jõust.16.12.2002] 22. NÕUDED VÄIKEETTEVÕTTELE 22.1. Väikeettevõtte hoonekompleksi kohta peab olema kinnitatud projekt, mis koosneb: 22.1.1. asendiplaanist; 22.1.2. tootmishoone (-ruumi) põhiplaanist koos seadmete paigutusega; 22.1.3. veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteemide kirjeldustest; 22.1.4. tooraine, toodangu tehnoloogia skeemidest; 22.1.5. jäätmete kogumise ja eemaldamise ning heitvee kogumise kirjeldustest; 22.1.6. jahutusseadmete, jahutatavate ruumide kirjeldustest. 22.2. Väikeettevõtte paiknemine, hoonestus: 22.2.1. ettevõte peab paiknema maa-alal, kus: 22.2.1.1. ei esine sagedasi üleujutusi ja on tagatud loodusliku vee äravool; 22.2.1.2. ei ole pidevalt ebameeldivaid lõhnu, suitsu, tolmu ja muid inimese tervisele ohtlikke keskkonnasaastajaid. 22.3. Väikeettevõtet teenindavad sõiduteed ja ettevõtte hoonetevahelised alad peavad olema sillutatud tugeva kattega, omama kallet sadevee äravooluks. Hoonete ümbruses olevad alad peavad olema puhastatavad ja korras hoitud. 22.4. Väiketapamaja peab paiknema selliselt, et ta ei asuks üldjuhul ühes hoones loomakasvatusruumidega, söödahoidlaga ja teiste tegevuste jaoks ettenähtud ruumidega. Kui väiketapamaja asub siiski loomapidamisruumidega (laudaga) ühes hoones, võib seal töödelda ainult sama farmi loomi ja tingimusel, et pääs loomalaudast tapamajja või taparuumi peab olema suletav tiheda uksega ja enne taparuumi on loomade tapaeelne kogumisruum. 22.5. Tapasooja liha jahutamise ja külmutamise ruumid, samuti lihalõikuse, lõigatud liha hoiu- ja väljastamisruumid ei tohi asuda ühes hoones loomapidamisruumide, söödahoidla ning söötade ettevalmistamise ruumidega. Väikese võimsusega lihalõikusettevõte või selle ruumid võivad asuda ühes hoones muu tegevusega ettevõttega tingimusel, et ei toimuks liha saastamist ega hügieeninõuete rikkumist. Otsus langetatakse järelevalveorgani poolt ettevõtte tunnustamisel. 22.6. Väikeettevõtte territoorium peab olema eraldatud piirdega, et tõkestada kõrvaliste isikute ja hulkuvate loomade pääsu väikeettevõtte territooriumile ja selle ruumidesse. 22.7. Tapamajas või taparuumis ja teistes lihakäitlemise ruumides peab korraldama tootmistegevuse selliselt, et: 22.7.1. tootmistegevus kulgeks mustemalt poolelt puhtamale (musta ja puhta poole mõtteliseks piiriks loetakse nahanülgimise või searümpade harjastest puhastamise lõpetamist); 22.7.2. tooraine ja valmistoote kulgemisteed ei ristuks; 22.7.3. oleks välditud töötajate edasi-tagasi liikumine puhta ja musta poole vahel; 22.7.4. jäätmete eemaldamisel ei saastata toorainet või valmistoodangut. 22.8. Väikeettevõtte ehituslikud nõuded: 22.8.1. ruumides, kus tapetakse ja töödeldakse loomi ning käideldakse liha, peavad olema: 22.8.1.1. põrandad tugevast, vettpidavast, kergesti pestavast ja desinfitseeritavast materjalist. Põrandad peavad olema kaldega vee äravoolu avade suunas ning äravooluavad on varustatud trapi ja restiga; 22.8.1.2. seinad tugevast, vettpidavast, kergesti pestavast ja desinfitseeritavast materjalist, mis on heledas toonis viimistletud tapamajas vähemalt kolme meetri kõrguselt, teistes käitlemisruumides vähemalt kahe meetri kõrguselt põrandapinnast, ladudes ja hoiuruumides hoiustatava toote kõrguselt; 22.8.1.3. uksed tugevast, siledapinnalisest materjalist, mis on pestavad, desinfitseeritavad; uksed peavad sulguma tihedalt. Puituksed peavad olema värvitud või kaetud pestava materjaliga; 22.8.1.4. laed tugevad, vettpidavad, siledapinnalised, viimistletud nii, et neid on võimalik puhastada; 22.8.1.5. viimistlus- ja isolatsioonimaterjalid, mida on lubatud kasutada toiduainetööstuses; 22.8.1.6. väljaehitatud ventilatsioonisüsteem, tagamaks ruumides nõutava õhu niiskusesisalduse ja võimalike veeaurude eraldamise; 22.8.1.7. nõuetekohane valgustus: käitlemisruumides vähemalt 220 luksi, inspektsioonikohtades vähemalt 540 luksi, koridorides, ladudes, olme- ja teistes ruumides vähemalt 110 luksi; 22.8.1.8. piisavalt surve all olevat joogivett ja seadmete desinfitseerimiseks kuuma vett temperatuuriga mitte alla 82 °C; 22.8.1.9. ruumidest heitvee ärajuhtimiseks väljaehitatud kinnine kanalisatsioonisüsteem ja territooriumil kogumiskaevud. 22.9. Üldised hügieeni tagamise tingimused: 22.9.1. töökohtade vahetus läheduses peavad olema käte ja töövahendite pesemise ja desinfitseerimise kohad, kus on surve all olev kuum ja külm vesi või segatud soe vesi, käte ja töövahendite desinfitseerimise vahendid, käte kuivatamiseks ühekordselt kasutatavad salvrätid; 22.9.2. kahjurputukad ja närilised peavad olema hävitatud, lindude ning hulkuvate loomade pääs ettevõtte ruumidesse tõkestatud, ettevõtte territooriumil ei tohi olla lahtisi jäätmekogumise nõusid; 22.9.3. ruumide pesemiseks ja desinfitseerimiseks peavad ettevõttes olema pesemis- ja desinfitseerimisained, mida on lubatud kasutada toiduainetööstuse ettevõttes ja neid hoitakse eraldi lukustatavas ruumis. 22.10. Seadmete, töövahendite hügieeninõuded: 22.10.1. seadmed, töövahendid peavad olema tugevast, korrosioonikindlast materjalist, terved, siledapinnalised, pestavad ja desinfitseeritavad; puidu kasutamine on keelatud; 22.10.2. liha hoidmise, tootmistsüklis transportimise nõud, kärud ja muud vahendid peavad olema korrosioonikindlast, toiduainega kokkupuuteks lubatud materjalist; lihaga täidetud või puhtaid vanne või anumaid ei ole lubatud asetada vahetult põrandale ega muude ruumiosade najale; 22.10.3. toidukõlbmatu liha ja tootmisjäätmete kogumiseks peavad olema suletavad, vettpidavad, korrosioonikindlast, pestavast ja desinfitseeritavast materjalist nõud, mis on märgistatud sellekohaselt; 22.10.4. kogutud jäätmed eemaldatakse käitlemisruumist selleks ettenähtud kohas asuvasse mahutisse või kinnisesse ruumi ja neid tühjendatakse iga päev. Mahuti peab olema tihedalt suletav, ruum peab olema lukustatav. Mahutit või ruumi peab pesema ja desinfitseerima iga kord tühjendamise järel. 22.11. Väikeettevõtte jahutusruumid: 22.11.1. ettevõttes, kus tapetakse ja töödeldakse loomi või käideldakse värsket liha, peavad olema värske liha jahutus- ja hoiuruumid; 22.11.2. jahutusseadmete võimsus peab tagama lihasisese temperatuuri mitte üle 7 °C, tapasaadustel mitte üle 3 °C, lihalõikus- ja -pakkimisruumi temperatuur peab olema mitte üle 12 °C. 22.12. Väikeettevõtte veevarustus ja heitvee kogumissüsteem: 22.12.1. joogivee kvaliteet peab vastama veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele; 22.12.2. peab olema küllaldaselt nõuetele vastavat joogivett tehnoloogiliste protsesside läbiviimiseks, seadmete, töövahendite, ruumide pesemiseks, töötajatele hügieeninõuete täitmiseks; 22.12.3. joogi- ja sooja veega varustamiseks peab olema välja ehitatud veevarustuse ja sooja vee tootmise süsteem; 22.12.4. peab olema välja ehitatud heitvee kogumise ja ärajuhtimise süsteem; käitlemisruumides kinnine kanalisatsioonisüsteem. 22.13. Töötajate hügieeni- ja olmenõuded: 22.13.1. väikeettevõtte töötajad peavad: 22.13.1.1. kandma tervet ja puhast kaitseriietust; 22.13.1.2. pidama töökohas puhtust töötamise ajal; 22.13.1.3. olema enne ettevõttesse tööleasumist läbinud meditsiinilise kontrolli ja selle alusel omama luba töötada toiduainetega tegelevas ettevõttes; 22.13.2. väikeettevõttes peab olema vastavalt töötajate arvule piisavalt veeklosette, kätepesemise kohti, duðikabiine ja riietusruumis riietekappe; 22.13.3. pesemiskohtades peab olema soe ja külm vesi. Käitlemisruumides ja tualettruumides olevates kätepesemiskohtades peavad olema käte desinfitseerimis-, puhastamis- ja kuivatamisvahendid. 22.14. Hügieeninõuete täitmise vahendid: 22.14.1. väikeettevõttes peavad olema vahendid ruumide, seadmete, inventari pesemiseks, puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning pesemis- ja desinfitseerimisvahendite hoidmiseks eraldi lukustatav ruum; 22.14.2. väikeettevõtte järelevalveametniku ja volitatud veterinaararsti kasutusse peab olema antud vähemalt töölaud ja lukustatav kapp. 22.15. Väiketapamaja või taparuumi erinõuded: 22.15.1. lisaks üldnõuetele peab väiketapamaja taparuumis olema: 22.15.1.1. ruumikas laut loomade ööbimiseks enne tapale suunamist või selleks kohandatud loomade vastuvõtmise ruumid; 22.15.1.2. piisavalt ruumikas taparuum, kus loomi tapetakse ja töödeldakse (lahatakse, rümbad puhastatakse, kontrollitakse, kaalutakse), ja kus on võimalik teostada kõik tööetapid ja järgida töötlemisel hügieeninõudeid; 22.15.1.3. taparuumis muust osast eraldatud või tõkestatud uimastamis- ja veretustamiskoht, kus mustem pool on eraldatud vaheseinaga puhtamast poolest; 22.15.1.4. seinad vähemalt kolme meetri kõrguselt põrandapinnast kaetud heledas toonis pestava ja desinfitseeritava materjaliga. Töötlemisel tekkinud aur peab olema eemaldatud ruumist, ventilatsioon peab tagama nõutava õhupuhtuse ja niiskusesisalduse; 22.15.1.5. seadmed (liinid), kus on võimalik tapaloomi veretustada ja töödelda rippasendis ning sellise paigutusega, et oleks välditud rümpade kokkupuutumine põranda, seinte, uste või seadmetega; 22.15.1.6. vajaliku võimsusega liha jahutus- ja hoiuruum ja eraldi jahutatav ruum haiguses kahtlustatavate rümpade hoidmiseks; 22.15.1.7. jahutatav ruum töödeldud, kuid liha veterinaarkontrollile allutamata rümpadele, kui tapamajas ei tööta paikne volitatud veterinaararst; 22.15.2. taparuumis, kus töödeldakse rümpasid, on üldiselt keelatud magude ja soolte tühjendamine ning töötlemine, samuti harjaste, nahkade, sarvede, sõrgade töötlemine ja hoidmine. Magude ja soolte töötlemine võib toimuda taparuumis, kui ruum on piisavalt avar ja töötlemine toimub ruumi eraldi sektsioonis, mustemal poolel; 22.15.3. sõnnik peab olema kogutud selleks ettenähtud kogumiskohta (hoidlasse) ettevõtte territooriumil, mille tühjendamine ja puhastamine peab toimuma korrapäraselt; 22.15.4. taparuumi toodud loomad peab kohe uimastama ja veretustama; 22.15.5. haiged või haiguses kahtlustatavad loomad tuleb tappa ja töödelda eraldi ajal, vastavalt lihakontrollija-veterinaararsti korraldusele. Tegevus toimub veterinaararsti järelevalve all ja tema vastutusel. Pärast haigete loomade tapmist ja töötlemist peab ruumi ja seadmed pesema ja desinfitseerima. 22.16. Väikese võimsusega lihalõikusettevõtte erinõuded: 22.16.1. lisaks üldnõuetele peavad väikeses lihalõikusettevõttes olema: 22.16.1.1. eraldi ruumid lõikusele toodud liha vastuvõtmiseks, liha lõikuseks temperatuuriga mitte üle 12 °C; 22.16.1.2. lõigatud liha, värskest lihast toodete jahutamise, külmutamise ja hoiuruumid, kus peab olema tagatud nõutav temperatuur - jahutatud liha hoiuruumis mitte üle 7 °C ning külmutatud liha hoiuruumis mitte üle miinus 18 °C; 22.16.1.3. eraldi ruum pakkimismaterjalide, pakendite (müügi- ja veopakendi) hoidmiseks; 22.16.1.4. inventari, ringleva pakendi pesemise, desinfitseerimise ja kuivatamise ruum; 22.16.1.5. lisaainete hoiuruum; 22.16.1.6. valmistoodete väljastamisruum; 22.16.2. nõuded laienevad ka lihapakkimisüksusele (-jaoskonnale/-ettevõttele). 22.17. Väikeettevõtte enesekontrolli kohustused: 22.17.1. käitleja peab korraldama ettevõtte enesekontrolli tegevused nendes lõikudes, kus käitlemine ohustab lihahügieeni. Käitleja peab kindlustama enesekontrolli käigus laboratoorsete uuringute teostamise ning järelevalveametnikule teatama, millises laboratooriumis uuringuid teostatakse. Enesekontrolli tegevuste kohta peab ettevõte koostama plaani, mille kooskõlastab maakonna veterinaarkeskusega; 22.17.2. ettevõtte enesekontrolli kohustusteks on: 22.17.2.1. tagada loomade tapmine ja lihakehade töötlemine kehtivate hügieeninõuete kohaselt; 22.17.2.2. ettevõttest väljastatava liha temperatuuri mõõtmine, temperatuuri ja lihapartii registreerimine þurnaali; 22.17.2.3. ettevõttesse või selle jaoskonda käitlemiseks toodud liha vastuvõtmisel saatedokumentide, liha toidukõlblikkuse, temperatuuri ja rümpade veopakendite märgistamis e kontrollimine ja kirjalik registreerimine; 22.17.2.4. lihalõikuse, liha jahutus-, külmutus- ja hoiuruumide temperatuuride kontrollimine ning þurnaali kandmine; 22.17.2.5. joogivee kvaliteedi kontrollimiseks veeproovide võtmine, laboratoorse analüüsi korraldamine ja tulemuste säilitamine. Proovivõtmise sageduse määrab järelevalveametnik, käitleja teatab järelevalveametnikule analüüse teostava laboratooriumi nimetuse; 22.17.2.6. kahjurite tõrje plaani koostamine ja järelevalveametnikuga kooskõlastamine; plaan koostatakse kalendriaastaks; 22.17.2.7. ettevõtte territooriumi ruumide, seadmete, töövahendite pesemise ja desinfitseerimise plaani ning pesemis- ja desinfitseerimisainete loetelu koostamine ja kooskõlastamine järelevalveametnikuga; uute pesemis- ja desinfitseerimisainete kasutamisele võtmine peab olema kooskõlastatud järelevalveametnikuga; 22.17.2.8. jäätmete kogumise ja kahjutustamise plaan ja selle täitmine; 22.17.2.9. töötajate meditsiinilise kontrolli järelevalve; 22.17.2.10. ettevõttes peab olema määratud enesekontrolli kohustuste täitmise eest vastutav isik; 22.17.2.11. ettevõtte enesekontrolli tegevused ja tulemused peavad olema dokumenteeritud ja nad peavad olema kättesaadavad järelevalveametnikule ja volitatud veterinaararstile. 22.18. Lisanõuded liha käitlemisel väikeettevõttes: 22.18.1. väikeettevõttes käideldud liha on lubatud eksportida ja kasutada eksporditavate lihatoodete valmistamiseks ainult siis, kui väikeettevõte täidab eeskirja 23. osas sätestatud nõudeid. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001] 23. NÕUDED VÄIKETAPAMAJA, VÄIKESE LIHALÕIKUSETTEVÕTTE EKSPORDIKS TUNNUSTAMISEKS 23.1. Ekspordiks tunnustatav väikeettevõte peab vastama: 23.1.1. käesoleva eeskirja tähenduses väikeettevõtte kohta toodud mõistele (eeskirja punkt 1.13.20); 23.1.2. käesoleva eeskirjaga kõigi liha käitleva ettevõtte kohta kehtestatud järgmistele nõuetele: 23.1.2.1. töötajate, rajatiste ja seadmete hügieeninõuetele (eeskirja 9. ja 10. osa); 23.1.2.2. tapahügieeni nõuetele (eeskirja 13. osa) ja lihalõikuse hügieeninõuetele (eeskirja 16. osa); 23.1.2.3. liha hoidmise nõuetele (eeskirja 19. osa); 23.1.2.4. liha veo nõuetele (eeskirja 21. osa); 23.1.3. käesoleva eeskirja 22. osas väikeettevõttele kehtestatud nõuetele. 23.2. Väikeettevõte peab esitama maakonna veterinaarkeskusele nädala töögraafiku ja tapetavate loomade arvu, et oleks võimalik korraldada tapaeelset ja -järgset veterinaarkontrolli. 23.3. Ettevõte peab täitma enesekontrolli plaanis näidatud kohustusi, sealhulgas registreerima tapaloomade ja väljastatava värske liha partiid. 23.4. Ettevõte peab hoidma liha, mis on mõeldud ekspordiks, eraldi hoiuruumis enne ettevõttest väljastamist. 23.5. Järelevalveametnik või volitatud veterinaararst peab läbi viima tapaloomade tapaeelse kontrolli (eeskirja 12. osa) ja liha tapajärgse kontrolli (eeskirja 14. osa) kõigi liha käitleva ettevõtte kohta kehtestatud nõuete kohaselt ning märgistama liha eeskirja 20. osas väikeettevõttele toodud nõuete järgi. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001] 24. ERINÕUDED SUURTE FARMIULUKITE FARMIS TAPMISEL 24.1. Farmis kasvatatud suurte farmiulukite tapmisel tohib ulukid uimastada, veretustada ja siseelundid eemaldada samas farmis asuvas tapmispaigas, kusjuures täidetud peavad olema alljärgnevad nõuded: 24.1.1. farmis peavad olema ruumid või aedikud, kus on võimalik teostada farmiulukite tapaeelset (ante mortem) kontrolli kooskõlas eeskirja 12. osaga; 24.1.2. farmis peavad olema farmiulukite uimastamiseks, veretustamiseks ja soolte eemaldamiseks kergesti puhastatavad spetsiaalsed ruumid, sisseseade ja töövahendid, millele kohaldatakse eeskirja 4. osas esitatud vastavaid nõudeid; 24.1.3. farmiulukite uimastamisel, veretustamisel ja siseelundite eemaldamisel kohaldatakse eeskirja 13. osas esitatud vastavaid tapahügieeni nõudeid; 24.1.4. järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti nõusolekul on uimastamise asemel lubatud ulukeid tulistada jahipüssist. Pärast seda tuleb kohe teostada veretustamine. 24.2. Tapetud ja veretustatud loom tuleb võimalikult kiiresti üles riputada ja vedada tunnustatud tapamajja edasiseks töötlemiseks. Veo ajal peavad tapetud ulukid olema rippasendis. 24.3. Farmis tapetud ulukid peab vedama tunnustatud tapamajja tunni aja jooksul arvates looma tapmisest. Kui vedu kestab kauem kui üks tund, peab tapetud farmiulukite veol veoki veoruumi temperatuur olema 0 kuni +4 °C. 24.4. Siseelundid tuleb eemaldada mitte hiljem kui kolm tundi pärast tapmist. 24.5. Siseelundid peab eemaldama farmis, juhul kui tapetud ja veretustatud farmiulukite vedu tunnustatud tapamajja kestab üle kolme tunni. Iga tapamajja üleantava tapetud farmiulukiga peavad kaasas olema identifitseeritavad siseelundid. 24.6. Järelevalveametnikule või volitatud veterinaararstile tuleb vähemalt 72 tundi ette teatada farmiulukite tapmise kuupäev. 24.7. Tapaeelset kontrolli tuleb teostada 24 tunni jooksul enne tapmist. 24.8. Volitatud veterinaararst kontrollib tapaeelselt farmis tapetavate ulukite tervislikku seisundit ja jälgib, et ulukite tapmisel ja veretustamisel täidetaks käesoleva eeskirja nõudeid ning vormistab selle kohta veterinaartõendi. 24.9. Veterinaartõend (vorm 4T) peab olema kaasas iga tapetud farmiulukiga või partiiga nende transportimisel ja üleandmisel tapamajja. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001] 25. LIHA KÄITLEVA ETTEVÕTTE RIIKLIKU JÄRELEVALVE KORRALDUS 25.1. Tapamajas või tapamajaga koos olevas lihatöötlemisettevõttes teostab järelevalvet riiklik järelevalveametnik. Lihakontrollil ja ettevõttes järelevalve teostamisel abistavad teda abilised, kellel peab olema vastav ettevalmistus vastavalt kvalifikatsiooninõuetele. 25.2. Järelevalveametnik töötab koos abilistega ettevõttes iga päev, kui seal toimub loomade tapmine, lihalõikus või muu tootmistegevus. 25.3. Lihalõikus-, lihapakkimisettevõttes ja külmhoones teostatakse järelevalvet vastavalt järelevalvegraafikule, kusjuures lihalõikusettevõtte (välja arvatud väikese võimsusega lihalõikusettevõte) üle teostatakse järelevalvet iga päev, lihapakkimisettevõttes, külmhoones vähemalt üks kord kuus. 25.4. Väikese võimsusega ettevõttes-väiketapamajas kontrollib tapale saabunud loomi ja liha volitatud veterinaararst, kes samaaegselt kontrollib tapahügieeni, liha jahutamise, külmutamise, hoidmise ning veo nõuete täitmist. 25.5. Farmiulukite tapmispaigas kontrollib tapale saabuvaid suuri farmiulukeid volitatud veterinaararst ning teostab ka samaaegselt kontrolli tapahügieeni ja veo nõuete täitmise üle. 25.6. Väikeettevõtete ja farmiulukite tapmispaiga järelevalvet ja kontrolli teostab maakonna järelevalveametnik, keda abistab selleks volitatud veterinaararst. 25.7. Järelevalveametnikud koostavad kalendriaasta kohta igale ettevõttele järelevalvegraafiku koos proovide võtmise planeerimisega. 25.8. Käitleja on kohustatud ette teatama: 25.8.1. järelevalveametnikule ettevõttesse saabuvast lihapartiist vähemalt 24 tundi enne liha vastuvõtmist; 25.8.2. väiketapamajas volitatud veterinaararstile tapmise kuupäeva vähemalt 24 tundi enne tapmist, kui tapamaja ei tööta iga päev või kui tapamajal ei ole kindlaid tööpäevi; 25.8.3. ettevõtte tööpäevad igal nädalal, kui töö ei toimu iga päev, kuid töö iseloom võimaldab tööpäevad kindlaks määrata. 25.9. Järelevalveametnik koostab iga kord ettevõtte kontrollimise tulemuste kohta akti, milles on näidatud kontrollimisel tuvastatud nõuetele mittevastavused, ettekirjutused puuduste kõrvaldamise kohta, laboratoorsete uuringute põhjal langetatud otsused; akti ühe eksemplari annab inspektor käitlejale. 25.10. Järelevalveametnik teeb endale kirjalikke märkmeid igakordse kontrollkäigu kohta ettevõttesse, käitlejale tegevuse parandamiseks tehtud suuliste korralduste ja nendele reageerimise, ettevõttes peetud nõupidamiste, samuti aktis märgitud puuduste kõrvaldamise kohta. 25.11. Kui ettevõte või selle tegevus ei vasta eeskirja nõuetele, tuleb puuduste likvideerimiseks käitlejale anda tähtaeg, kusjuures suuremate puuduste likvideerimise kohta peab käitleja koostama planeeritud tegevuskava ning koostama selle järelevalveametnikuga. 25.12. Juhul kui järelevalveametniku poolt ära märgitud puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud, koostab järelevalveametnik ettevõtte juhile protokolli, kohaldades halduskaristusi vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule ning teatab sellest Veterinaar- ja Toiduametile. 25.13. Järelevalveametnikul on õigus peatada ettevõttes mõnda tegevust, seadme või ruumi kasutamist, tooraine kasutamist, vähendada tootmismahtu, katkestada tervisemärgi kasutamist ja rakendada muid seaduses sätestatud abinõusid, kui ta on tuvastanud ettevõttes või selle tegevuses mittevastavuse käesoleva eeskirja nõuetele. 25.14. Kui ettevõte või tema tegevus pärast ettekirjutuste tegemist ei vasta püstitatud nõuetele, võib Veterinaar- ja Toiduamet, väikettevõtte puhul maakonna veterinaarkeskus ettevõtte tunnustamise tühistada kogu ettevõtte või mõne konkreetse tegevuse osas. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001] 26. LÕPPSÄTTED 26.1. Käesolev eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2000. a. 26.2. Toiduseaduse jõustumise ajal tegutsevas ja tunnustamisele kuuluvas käitlemisettevõttes peavad käesolevas eeskirjas kehtestatud ehituslikud ja tehnilised nõuded olema täidetud 1. juuliks 2002. a. 26.3. Eeskirja punktid 2.8.18; 3.181 ja 20.13.4 jõustuvad 1. jaanuaril 2002. a ja punkt 20.11 jõustub 1. juulil 2002. a. [RTL 2001, 130, 1871 - jõust.16.12.2001]