Põllumajandusminister — Eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg) 20.06.2002/58 (RTL 2002, 74, 1132) 07.07.2002 02.12.2002/79 (RTL 2002, 138, 2028) 16.12.2002 Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) paragrahvi 18 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate (edaspidi TSE) ennetamiseks ja leviku tõkestamiseks. Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad on kõik loomal spongioossete ajukahjustusega kulgevad haigused. (2) Määrusega kehtestatakse lõikes 1 nimetatud nõuded, et kaitsta inimese ja looma tervist TSE-id põhjustavate haigustekitajate leviku eest ja välistada eri riskiastmega loomsete saaduste sattumine inimese ja looma toiduahelasse. (3) Määruse nõudeid ei kohaldata: 1) loomsetest saadustest valmistatud kosmeetikavahenditele, ravimitele, ravimisarnastele ainetele, muudele ravimiseks kasutatavatele vahenditele ja materjalidele ning nende valmistamiseks kasutatavatele ainetele; 2) loomsetele saadustele, mida ei kasutata toiduks, söödaks või väetiseks ning nende valmistamiseks kasutatavatele ainetele; 3) loomsetele saadustele, mida eksponeeritakse näitusel, kasutatakse õppetööks või teadusuuringuks ja laboratoorseteks analüüsideks tingimusel, et loomseid saadusi ei tarbi toiduks inimene ega loom, v.a katseloom, söödaks. [RTL 2002, 74, 1132 - jõust. 07.07.2002] § 2. Eri riskiastmega loomsed saadused (1) Eri riskiastmega loomseteks saadusteks loetakse järgmisi loomseid saadusi: 1) üle 12 kuu vanuse veise tonsillid, seljaaju ning pealuu (Cranium) koos alalõualuu (edaspidi kolju), aju ja silmadega; 2) veise soolestik kaksteistsõrmiksoolest (duodenum) kuni pärasooleni (rectum), k.a pärasool, soolte sisaldisteta ning soolte kinniti (mesenterium); 3) lamba ja kitse, kes on vanemad kui 12 kuud või kellel on jäävlõikehambad igemesse lõikunud, kolju koos aju ja silmadega, tonsillid ning seljaaju; 4) kitse ja lamba põrn; 5) üle 12 kuu vanuse veise selgroolülid (columna vertebralis) (edaspidi lülisammas) koos dorsaalsete närvijuure ganglionitega (ganglion spinale), v.a sabalülid (vertebrae coccygeae) ja nimmelülide ristijätked (processus costarius vertebrae lumbalis). (2) Samuti käsitatakse eri riskiastmega loomse saadusena nii tapetud kui ka veo ajal või tapamajas surnud looma, kes sisaldab lõikes 1 loetletud eri riskiastmega loomseid saadusi. (3) Veise, lamba ja kitse lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud loomsed saadused loetakse eri riskiastmega loomseteks saadusteks juhul, kui: 1) looma tapaeelsel kontrollil on kindlaks tehtud närvisüsteemi degenereerumise sümptomite esinemine; 2) ei ole võimalik kindlaks teha looma vanust. (4) Eri riskiastmega loomseid saadusi ja neid sisaldavat liha on keelatud kasutada toiduks ja söödaks. [RTL 2002, 74, 1132 - jõust. 07.07.2002] 2. peatükk Eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemine § 3. Eri riskiastmega loomsete saaduste eraldamise veterinaarnõuded (1) Eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavat liha ei või saata lihakäitlemis-, hulgimüügi-, jaemüügi- või toitlustusettevõttesse. (2) Eri riskiastmega loomsed saadused tuleb eraldada rümba ja pea töötlemisel tapamajas. Poolitatud veiserümbad ning poolitamata lamba- ja kitserümbad võib saata edasiseks töötlemiseks lihalõikusettevõttesse, kus veiserümpadel tuleb eemaldada lülisammas ning lamba- ja kitserümpadel seljaaju. (3) Tapamajast lihalõikusettevõttesse saadetav poolitamata lamba- ja kitserümp, mis sisaldavad seljaaju, ning poolitatud veiserümp, mis sisaldab lülisammast, peavad olema märgistatud vähemalt 30 mm kõrguste tähtedega «TSE» kui eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavad rümbad. (4) Tapamajas töödeldud ja toidukõlblikuks tunnistatud poolitamata lamba- ja kitserümbad, millel on seljaaju eemaldamata, võib saata edasiseks käitlemiseks sama ettevõtte osasse, kus tegeletakse lihalõikusega, või teise lihalõikusettevõttesse juhul, kui nimetatud rümpadel on põrn eraldatud tapamajas. (5) Lõike 4 kohaselt edasiseks käitlemiseks saadetud üle 12 kuu vanuse või igemesse lõikunud jäävlõikehammastega lamba ja kitse rümbal tuleb seljaaju eemaldada tapamaja osas, kus tegeletakse lihalõikusega, või teises lihalõikusettevõttes. (6) Tapamajas töödeldud ja toidukõlblikuks tunnistatud poolitatud veiserümpa, millel on eemaldamata lülisammas, võib saata edasiseks käitlemiseks sama ettevõtte osasse, kus tegeletakse lihalõikusega, või teise lihalõikusettevõttesse juhul, kui üle 12 kuu vanuse veise seljaaju on eraldatud tapamajas. (7) Lõike 6 kohaselt edasiseks käitlemiseks saadetud üle 12 kuu vanuse veise rümba lülisammas tuleb eemaldada tapamaja osas, kus tegeletakse lihalõikusega, või teises lihalõikusettevõttes. (8) Eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavate rümpade saatmise korral tapamajast edasiseks töötlemiseks teise lihalõikusettevõttesse peab: 1) tapamaja üle järelevalvet teostav veterinaarjärelevalve ametnik sellest teatama teise lihalõikusettevõtte üle järelevalvet teostavale veterinaarjärelevalve ametnikule vähemalt 24 tundi ette; 2) veterinaartõendil olema eraldi märgitud eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavate rümpade ja rümbaosade kogus. [RTL 2002, 74, 1132 - jõust. 07.07.2002] § 4. Eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste kogumise ja hoidmise veterinaarnõuded (1) Eri riskiastmega loomsete saaduste kogumiseks ja hoidmiseks peab kasutama vee- ja korrosioonikindlaid, erimärgistatud anumaid, konteinerid või kinniseid kogumissüsteeme ja jahutatavaid ruume. (2) Ettevõtte käitlemisruumides eri riskiastmega loomsete saaduste hoidmiseks kasutatavaid kogumisanumaid ja territooriumil asuvaid kogumiskonteinereid on lubatud kasutada ainult eri riskiastmega loomsete saaduste hoidmiseks. Kõik nendes anumates ja konteinerites sisalduvad muud loomsed jäätmed ja loomsed saadused loetakse eri riskiastmega loomseteks saadusteks. (3) Tapaloomade töötlemisel ja lihalõikusel eraldatud eri riskiastmega loomseid jäätmeid tuleb edasi käidelda vältides nende sattumist ettevõtte «puhtale poolele». (4) Käitlemisruumist tuleb eri riskiastmega loomsed saadused viia ettevõtte territooriumil asuvatesse spetsiaalselt märgistatud veekindlatesse, kaanega suletud konteineritesse või jahutatavasse jäätmekogumisruumi ning värvida selliselt, et värv säiliks ka pärast põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruse nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» (RTL 2000, 120, 1874) paragrahvi 8 lõikes 12 nimetatud kuumtöötlemist. (5) Ettevõttes peavad eri riskiastmega loomsed saadused olema eraldatud muudest loomsetest jäätmetest, mis ei pea läbima eri riskiastmega loomsetele saadustele ettenähtud töötlust. (6) Eri riskiastmega loomsed saadused tuleb tapamajast ja lihalõikusettevõttest ära vedada iga päev, v.a juhul, kui ettevõttes on jahutatav ruum nende säilitamiseks. (7) Käitleja peab pidama arvestust iga väljastatava eri riskiastmega loomsete saaduste partii üle. Ettevõttes peavad olema dokumendid, mis sisaldavad andmeid eri riskiastmega loomsete saaduste koguse, sihtkoha ja kahjutustamisviisi kohta. (8) Eri riskiastmega loomsete saaduste saatmisel kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse või loomsete jäätmete matmispaika peab veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst väljastama eri riskiastmega loomsete saaduste partiile veterinaartõendi. (9) Pärast eraldamist ja ettevõttest väljastamist tuleb eri riskiastmega loomseid saadusi käidelda kui eri riskiastmega loomseid jäätmeid vastavalt põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruses nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» ettenähtud nõuetele. [RTL 2002, 74, 1132 - jõust. 07.07.2002] § 5. Eri riskiastmega loomsete jäätmete transportimise veterinaarnõuded Liha käitlemisettevõttes eraldatud ja värvitud eri riskiastmega loomsete jäätmete transportimisel tuleb täita põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määruses nr 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» ettenähtud nõudeid. § 6. Enesekontrolli toimingud lihakäitlemisettevõttes eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemisel (1) Käitleja peab koostama ja rakendama enesekontrolliplaani eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemise kontrollimiseks ja inimesele ohutu toidu tagamiseks. (2) Enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised abinõud: 1) tapamajas looma vastuvõtmisel peab käitleja registreerima ja märgistama üle 12 kuu vanused veised ja üle 12 kuu vanuste või igemesse lõikunud jäävlõikehammastega lambad ja kitsed; 2) lihalõikusettevõttes peavad olema andmed vastuvõetud eri riskiastmega loomseid saadusi sisaldavate veiste, lammaste ja kitsede rümpade kohta; 3) eri riskiastmega loomsete saaduste kogumise ja hoidmise korraldamine ettevõttes nagu vooldiagrammid kogumise kohta ja nende käitlemisruumidest eemaldamise sagedus; hoidmiseks kasutatavate nõude ja konteinerite märgistus ning pesemise korraldus; 4) andmed eri riskiastmega loomsete saaduste värvimiseks kasutatava värvi kohta; 5) töötlemisprotsessi käigus eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste kogused kuupäevaliselt dokumenteerituna; 6) eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemisruumidest eemaldamise regulaarsus; 7) eraldatud eri riskiastmega loomsete saaduste ettevõtte territooriumilt eemaldamise korraldamine, näidates ära sihtkoha ja ettevõttest väljastatud koguse. (3) Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnik kooskõlastab käitleja poolt koostatud ja kinnitatud enesekontrolli plaani eri riskiastmega loomsete saaduste käitlemiseks. [RTL 2002, 74, 1132 - jõust. 07.07.2002] 3. peatükk Liha töötlemise ja loomade tapmise veterinaarnõuded § 7. Teatud loomsete saaduste kasutamine mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamisel Mehaaniliselt konditustatud liha massi valmistamiseks on keelatud kasutada veise, lamba ja kitse luid. [RTL 2002, 138, 2028 - jõust. 16.12.2002] § 8. Loomade uimastamine ja tapmine (1) Veise, lamba ja kitse tapmine gaasiga ei ole lubatud. (2) Veise, lamba ja kitse tapmisel ei ole pärast uimastamist lubatud: 1) gaasi juhtimine koljuõõnde; 2) kesknärvisüsteemi kahjustamine immobiliseerimise vardaga, s.t selle viimine koljuõõnde ja seljaajju. 4. peatükk Rakendussäte § 9. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. (2) Paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 jõustub 1. jaanuaril 2003. a. 1 Euroopa Liidu määrus 999/2001/EÜ (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1). Määruses on arvestatud Euroopa Ühenduse komisjoni otsuste 2000/418/EÜ (EÜT L 158, 30.06.2000, lk 6), 2001/234/EÜ (EÜT L 084, 23.03.2001, lk 3) ja 2001/2/EÜ (EÜT L 1, 04.01.2001, lk 2) nõudeid.