Riigikogu — Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokoll — RT II, 2024, 3

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Tõlge inglise keelest PREAMBUL Protokolli osalisriigid, ARVESTADES Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) asutamiskonventsiooni ja selle finantsprotokolli, millele kirjutati alla 1. juulil 1953 ja mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971; ARVESTADES, et organisatsiooni asukoht on Genf, Šveits, ja et selle staatus Šveitsis on kindlaks määratud Šveitsi Liidunõukogu ja organisatsiooni vahel 11. juunil 1955 sõlmitud kokkuleppega; ARVESTADES, et organisatsioon on ühtlasi asutatud Prantsusmaal, kus selle staatus on kindlaks määratud Prantsuse Vabariigi valitsuse ja organisatsiooni vahel 13. septembril 1965 sõlmitud ja 16. juunil 1972 muudetud kokkuleppega; ARVESTADES ka Šveitsi Konföderatsiooni Liidunõukogu ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vahel 13. septembril 1965 sõlmitud konventsiooni, millega laiendatakse organisatsiooni tegevuskohta Prantsusmaa territooriumile; ARVESTADES, et organisatsiooni tegevus laieneb järjest kõikide konventsiooni osalisriikide territooriumile, mille tagajärjel suureneb märkimisväärselt organisatsiooni uurimisprogramme ellu viima määratud isikute ja nendes kasutatavate kaupade liikumine; SOOVIDES tagada organisatsioonile konventsiooniga ja eelkõige organisatsiooni eesmärke kindlaks määrava II artikliga pandud ülesannete tõhusa täitmise ja organisatsiooni võrdse kohtlemise kõikide konventsiooni osalisriikide territooriumil; OLLES OTSUSTANUD selleks kooskõlas konventsiooni IX artikliga anda organisatsioonile eesõigused ja puutumatus, mida ta vajab oma ametlikuks tegevuseks, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 Mõisted Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) konventsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon ja selle finantsprotokoll, millele kirjutati alla 1. juulil 1953 ja mis jõustusid 29. septembril 1954 ning mida muudeti 17. jaanuaril 1971; b) organisatsioon – Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon; c) ametlik tegevus – konventsioonis, eelkõige selle II artiklis ette nähtud organisatsiooni tegevus, sealhulgas haldustegevus; d) ametiisikud – töötajad, nagu on määratletud organisatsiooni personalieeskirjas; e) koostööleping – organisatsiooni ja mitteliikmesriigi või selles riigis asutatud teadusasutuse vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe, milles määratakse selle riigi või asutuse jaoks kindlaks organisatsiooni tegevuses osalemise tingimused; f) assotsieerimisleping – organisatsiooni ja liikmesriigiks sobimatu riigi vahel sõlmitud kahepoolne kokkulepe, millega luuakse selle riigi ja organisatsiooni vahel tihe institutsionaalne partnerlus, et võimaldada sellel riigil organisatsiooni tegevuses rohkem osaleda. Artikkel 2 Rahvusvaheline juriidiline isik 1. Organisatsioon on protokolli osalisriikide territooriumil õigusvõimeline juriidiline isik. 2. Organisatsioon on eelkõige pädev sõlmima lepinguid, omandama ja võõrandama vallas- ja kinnisvara ning osalema kohtumenetluses. Artikkel 3 Territooriumi, hoonete ja valduste puutumatus 1. Organisatsiooni territoorium, hooned ja valdused on puutumatud. 2. Ükski ametiasutuse esindaja ei tohi organisatsiooni territooriumile, hoonetesse ja valdustesse siseneda ilma peadirektori või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja sõnaselge nõusolekuta. 3. Tulekahju või muu õnnetuse korral, kui on vaja viivitamata võtta kaitsemeetmeid ja sellist sõnaselget nõusolekut ei ole võimalik taotleda, võib peadirektori loa antuks lugeda. 4. Organisatsioon ei luba oma hooneid ega valdusi kasutada varjupaigana isikul, keda otsitakse taga kuri- või väärteo toimepanemise või -katse eest või kes on äsja kuri- või väärteo toime pannud või kelle suhtes on tehtud vahistamismäärus või väljasaatmiskorraldus või kelle on pädev asutus kuri- või väärteos süüdi mõistnud. Artikkel 4 Arhiivi ja dokumentide puutumatus Organisatsiooni arhiiv ja organisatsiooni valduses või omandis olevad dokumendid on nende vormist, asukohast ja valdajast olenemata puutumatud. Artikkel 5 Kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemenetluse suhtes 1. Organisatsioonil on oma ametliku tegevuse elluviimisel kohtulik puutumatus, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) kolmanda isiku kahjunõude korral, mis tuleneb organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga põhjustatud õnnetusest, või sellise sõidukiga toime pandud liiklussüüteo korral; c) protokolli artikli 16 või 18 alusel tehtud vahekohtu otsuse täitmisel; d) vastunõude korral, mis on otseselt seotud ja sätestatud organisatsiooni esitatud nõude menetluslikus raamistikus. 2. Organisatsiooni kus tahes asuv vara on puutumatu seoses rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise, sekvestreerimise või muu arestimise või sekkumisega täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku toimingu raames, välja arvatud: a) juhul, kui organisatsiooni nõukogu sellest erandjuhul loobub; b) juhul, kui see on ajutiselt vajalik seoses organisatsioonile kuuluva või organisatsiooni nimel kasutatava mootorsõidukiga seotud õnnetuse vältimiseks või uurimiseks; c) töötasu arestimisel organisatsiooni ametiisiku võla katmiseks, eeldusel et arestimise alus on lõplik ja täitmisele pööratav otsus, mis on tehtud kooskõlas täitmise territooriumil kehtivate eeskirjadega. Artikkel 6 Maksu- ja tollikorraldus 1. Oma ametliku tegevuse raames on organisatsioon, selle vara ja sissetulek otsestest maksudest vabastatud. 2. Kui organisatsioon ostab või kasutab oma ametliku tegevuse käigus märkimisväärse väärtusega kaupu või teenuseid, mille hind sisaldab makse, lõive või muid tasusid, võtab need maksud, lõivud või muud tasud sissenõudnud protokolli osalisriik asjakohaseid meetmeid, et hüvitada sellised maksud, lõivud või muud tasud, kui neid on võimalik kindlaks teha. 3. Organisatsiooni poolt või nimel kaupade ja materjalide importimine ja eksportimine organisatsiooni ametliku tegevuse käigus on kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest, lõivudest ja muudest tasudest vabastatud. 4. Lõivudest, maksudest ja muudest tasudest, mis on üksnes tasu osutatud teenuste eest, ei vabastata ja neid ei hüvitata. 5. Käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata organisatsiooni ametiisikute ja peadirektori isiklikuks kasutuseks ette nähtud kaupade ja teenuste ostmisele ega kasutamisele ega selliste kaupade importimisele. 6. Organisatsioonile kuuluvaid kaupu ja materjale, mis on hangitud või imporditud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 või 3, ei müüda ega annetata lõivu-, maksu- või tasuvabastuse andnud riigi territooriumil, välja arvatud selle riigi sätestatud tingimustel. Artikkel 7 Rahaliste vahendite vaba käsutamine Organisatsioon võib vabalt saada, omada ja üle anda mis tahes rahalisi vahendeid, vääringuid ja sularaha; ta võib neid oma ametlikus tegevuses vabalt käsutada, samuti omada mis tahes vääringus kontosid niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema kohustuste täitmiseks. Artikkel 8 Ametlik teabevahetus Oma ametliku tegevuse käigus saadud või saadetud mis tahes kujul väljaannete ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil. Artikkel 9 Riikide esindajate eesõigused ja puutumatus 1. Protokolli osalisriikide esindajatel on oma ülesannete täitmisel ning organisatsiooni kohtumise paika ja sealt tagasi sõitmisel järgmised eesõigused ja puutumatus: a) puutumatus vahistamise või kinnipidamise ja isiklike esemete arestimise suhtes; b) ka pärast lähetuse lõppemist kohtulik puutumatus seoses oma ülesannete täitmisel tehtud toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega; see puutumatus ei kehti protokolli osalisriigi esindaja toime pandud liiklussüüteo ega talle kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral; c) ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata; d) õigus kasutada koode ning saada dokumente ja kirju kullerpostiga või pitseeritud pagasiga; e) nemad ise ja nende abikaasad on vabastatud kõikidest sissesõidupiirangutest ja välismaalaste registreerimisformaalsustest; f) valuuta- ja valuutavahetuseeskirjade puhul samad soodustused mis välisriikide valitsuste esindajatel tähtajalise lähetuse ajal; g) isikliku pagasi suhtes samad tollisoodustused mis diplomaatilistel esindajatel. 2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 10 Organisatsiooni ametiisikute eesõigused ja puutumatus 1. Organisatsiooni ametiisikutel on ka pärast ametist lahkumist kohtulik puutumatus seoses oma ülesannete täitmisel ja kohustuste piires tehtud toimingutega, sealhulgas suuliste ja kirjalike avaldustega. See puutumatus ei kehti siiski organisatsiooni ametiisiku toime pandud liiklussüüteo ega talle kuuluva või tema juhitud mootorsõidukiga põhjustatud kahju korral. 2. Organisatsiooni ametiisikutel on järgmised eesõigused: a) õigus asjaomases riigis organisatsiooni ametisse asudes importida tollimaksu tasumata oma mööblit ja muud vara ning selles riigis ametist lahkudes õigus eksportida tollimaksu tasumata oma mööblit ja muud vara, järgides mõlemal juhul õiguse teostamise riigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi; b) i) organisatsiooni ametiisikud ja peadirektor on organisatsiooni nõukogu määratud tingimustel ja korras kohustatud organisatsiooni kasuks tasuma maksu töötasult ja muudelt rahalistelt tasudelt, mida organisatsioon neile maksab. Sellised töötasud ja muud rahalised tasud on vabastatud riiklikust tulumaksust; ii) protokolli osalisriigid ei ole kohustatud tulumaksust vabastama pensione ega hüvitisi, mida organisatsioon maksab oma endistele ametiisikutele ja peadirektoritele nende teenistuse eest organisatsioonis; c) nemad ise ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud sisserändepiirangutest ja välismaalaste registreerimisformaalsustest samamoodi nagu tavaliselt rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikud; d) kõikide ametlike dokumentide puutumatus nende vormist olenemata; e) nendel endal ja nende leibkonda kuuluvatel perekonnaliikmetel on rahvusvahelise kriisi ajal võimalik kodumaale naasta samamoodi nagu diplomaatilise esinduse töötajatel; f) rahaliste vahendite ülekandmise, valuutavahetuse ja tollisoodustustega seotud eesõigused, mida rahvusvaheliste organisatsioonide ametiisikutele üldjuhul antakse. 3. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesoleva artikli lõike 2 punktides a, c, e ja f nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 11 Sotsiaalkindlustus Organisatsioon ja organisatsiooni ametiisikud on vabastatud kõikidest kohustuslikest sotsiaalkindlustusmaksetest, eeldusel et nimetatud isikud saavad samaväärse sotsiaalkindlustuskaitse organisatsioonilt. Artikkel 12 Peadirektori eesõigused ja puutumatus 1. Lisaks protokolli artiklites 10 ja 11 sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on peadirektoril kogu ametiaja jooksul samad eesõigused ja puutumatus mis samaväärse auastmega diplomaatilistel esindajatel 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni alusel. 2. Protokolli osalisriik ei ole kohustatud tagama käesolevas artiklis nimetatud eesõigusi ja puutumatust enda kodanikele ega isikutele, kes selles osalisriigis ülesandeid täitma hakates on selle osalisriigi alalised elanikud. Artikkel 13 Puutumatuse eesmärk ja piirangud 1. Protokolli artiklites 9, 10 ja 12 sätestatud eesõigused ja puutumatus antakse üksnes selleks, et tagada organisatsiooni sujuv toimimine ning eesõigusi ja puutumatust omavate isikute täielik sõltumatus. Eesõigusi ja puutumatust ei anta asjaomaste isikute isikliku kasu eesmärgil. 2. Puutumatusest võib loobuda: a) peadirektori suhtes organisatsiooni nõukogu; b) ametiisikute suhtes peadirektor või tema asendaja, nagu on ette nähtud konventsiooni VI artikli lõike 1 punktis b; c) riigi esindajate suhtes asjaomane osalisriik; ning puutumatusest tuleb loobuda juhul, kui see takistaks õigusemõistmist ja sellest saab loobuda puutumatuse eesmärki kahjustamata. Artikkel 14 Koostöö protokolli osalisriikidega Organisatsioon teeb koostööd protokolli osalisriikide pädevate asutustega, et lihtsustada õigusemõistmist ning korrakaitset, rahvatervist, töötervishoidu ja tööohutust ja keskkonda reguleerivate õigusaktide täitmist ning vältida protokollis sätestatud eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist. Artikkel 15 Julgeolek ja avalik kord 1. Protokolli ükski säte ei piira protokolli osalisriigi õigust võtta oma julgeoleku tagamiseks tarvitusele ettevaatusabinõusid. 2. Kui protokolli osalisriik peab oma julgeoleku tagamise või avaliku korra säilitamise eesmärgil vajalikuks võtta meetmeid, pöördub ta võimaluse korral ja nii kiiresti, kui asjaolud võimaldavad, organisatsiooni poole, et leppida kokku organisatsiooni huvide kaitsmiseks vajalikes meetmetes. 3. Organisatsioon teeb sellise protokolli osalisriigi valitsusega koostööd, et vältida organisatsiooni tegevusega selle protokolli osalisriigi julgeoleku ja avaliku korra kahjustamist. Artikkel 16 Eraõiguslikud vaidlused 4. Organisatsioon näeb ette kohased viisid järgmiste vaidluste lahendamiseks: a) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni sõlmitud lepingutest; organisatsioon lisab kõikidesse enda sõlmitavatesse kirjalikesse lepingutesse, välja arvatud käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud lepingutesse, vahekohtuklausli, mille alusel lahendatakse lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused kummagi poole taotlusel vahekohtumenetluses või poolte kokkuleppel muul viisil; b) vaidlused, mis tulenevad organisatsiooni tekitatud kahjust või mis on seotud organisatsiooni muu lepinguvälise vastutusega; c) vaidlused, mis on seotud organisatsiooni ametiisikuga, kellel on kohtulik puutumatus, kui puutumatusest ei ole protokolli artikli 5 kohaselt loobutud; d) organisatsiooni ja selle ametiisikute vahelised vaidlused; kõikide vaidlustega, mis tulenevad organisatsiooni ametiisikutega organisatsiooni personalieeskirja alusel sõlmitud lepingute rakendamisest ja tõlgendamisest, pöördub organisatsioon Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni halduskohtusse (ILOAT) või muusse rahvusvahelisse halduskohtusse, kelle jurisdiktsiooni alla organisatsioon oma nõukogu otsusel kuulub. 2. Kui vaidluse lahendamiseks ei ole käesoleva artikli lõikes 1 kindlat viisi ette nähtud, siis võib organisatsioon kasutada mis tahes lahendusviisi, mida ta sobivaks peab, eelkõige vahekohtumenetlust või riigi kohtusse pöördumist. 3. Käesoleva artikli alusel valitud lahendusviis peab põhinema nõuetekohase menetluse põhimõttel, võttes arvesse vaidluse õigeaegset, õiglast ja erapooletut lahendamist ning täitmiseks kohustusliku otsuse tegemist. Artikkel 17 Protokolli osalisriikide vahelised vaidlused 1. Protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida pooled ei suuda lahendada kompromissiga, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas protokolli artikliga 19. 2. Kui protokolli osalisriik kavatseb anda vaidluse vahekohtu lahendada, teatab ta sellest peadirektorile, kes teavitab sellest teatest viivitamata kõiki protokolli osalisriike. Artikkel 18 Protokolli osalisriikide ja organisatsiooni vahelised vaidlused 1. Ühe või mitme protokolli osalisriigi ja organisatsiooni vaheliste käesoleva protokolli rakendamist või tõlgendamist puudutavate lahkarvamustega, mida pooled (üks või mitu protokolli osalisriiki, kes on vaidluse üks pool, ja organisatsioon, kes on vaidluse teine pool) ei suuda lahendada kompromissiga, võivad mõlemad pooled pöörduda rahvusvahelisse vahekohtusse kooskõlas protokolli artikliga 19. 2. Peadirektor teavitab vahekohtumenetlust taotleva riigi esitatud teatest viivitamata teisi protokolli osalisriike. Artikkel 19 Rahvusvaheline vahekohus 1. Protokolli artiklites 17 ja 18 nimetatud rahvusvahelist vahekohut (edaspidi vahekohus) reguleerib käesolev artikkel. 2. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku. Selliselt nimetatud vahekohtunikud valivad üheskoos kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu eesistuja. Kui vahekohtunikud ei jõua eesistuja valimisel üksmeelele, nimetab eesistuja vahekohtunike taotlusel Rahvusvahelise Kohtu esimees. 3. Kui vaidluspool vahekohtunikku ei nimeta ega võta selleks meetmeid kahe kuu jooksul pärast teise poole vastavat taotlust, võib teine pool taotleda sellise vahekohtuniku nimetamist Rahvusvahelise Kohtu esimehelt. 4. Vahekohus määrab kindlaks oma menetluskorra. 5. Vahekohtu otsust ei saa edasi kaevata, see on lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Otsuse tähendust või ulatust puudutava vaidluse korral esitab vahekohus poole taotlusel oma tõlgenduse. Artikkel 20 Protokolli rakendamine Organisatsioon võib nõukogu otsuse alusel sõlmida protokolli rakendamiseks ühe või mitme protokolli osalisriigiga lisakokkuleppeid. Artikkel 21 Muutmiskord 1. Konventsiooni osalisriik võib teha protokolli muutmise ettepanekuid, mille organisatsiooni peadirektor edastab teistele protokolli osalisriikidele. 2. Peadirektor kutsub kokku protokolli osalisriikide koosoleku. Kui koosolek võtab kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muudatusettepaneku vastu, edastab peadirektor selle protokolli osalisriikidele heakskiitmiseks kooskõlas nende asjaomaste põhiseadusest tulenevate nõuetega. 3. Selline muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kõik protokolli osalisriigid on teavitanud peadirektorit muudatuse ratifitseerimisest või heakskiitmisest. Artikkel 22 Erikokkulepped 1. Protokoll ei piira muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille organisatsioon ja protokolli osalisriik on sõlminud sel põhjusel, et organisatsiooni peakontor, piirkondlik kontor, laboratoorium või muu rajatis asub selle osalisriigi territooriumil. Protokolli ja nimetatud rahvusvahelise kokkuleppe vastuolu korral lähtutakse rahvusvahelisest kokkuleppest. 2. Protokolli ükski säte ei takista protokolli osalisriikidel sõlmimast organisatsiooniga muid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millega protokolli kinnitatakse, täiendatakse või laiendatakse. Artikkel 23 Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine 1. Protokoll on 19. detsembrist 2003 kuni 19. detsembrini 2004 allakirjutamiseks avatud konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes on sõlminud organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu. 2. Allakirjutanud riigid peavad protokolli ratifitseerima või heaks kiitma. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. 3. Protokoll jääb ühinemiseks avatuks konventsiooni osalisriikidele ja riikidele, kes on sõlminud organisatsiooniga koostöö- või assotsieerimislepingu. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Artikkel 24 Jõustumine 1. Protokoll jõustub kolmkümmend päeva pärast kuupäeva, mil kaheteistkümnes konventsiooniosaline annab hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. 2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib või kiidab protokolli heaks või ühineb protokolliga pärast selle jõustumist, jõustub protokoll kolmekümnendal päeval pärast ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Artikkel 25 Teavitamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektor teavitab protokollile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike ning organisatsiooni peadirektorit ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest, protokolli jõustumisest ja denonsseerimise teatest. Artikkel 26 Registreerimine Protokolli jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektor selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102. Artikkel 27 Denonsseerimine Protokolli osalisriik võib protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest kirjalikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peadirektorile. Denonsseerimine jõustub üks aasta pärast teate kättesaamise kuupäeva, kui teates ei ole märgitud hilisemat tähtpäeva. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud. Koostatud 18. märtsil 2004. aastal Genfis inglise ja prantsuse keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele. [Allkirjad] Austria Vabariigi nimel Belgia Kuningriigi nimel Bulgaaria Vabariigi nimel Tšehhi Vabariigi nimel Taani Kuningriigi nimel Soome Vabariigi nimel Saksamaa Liitvabariigi nimel Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel Kreeka Vabariigi nimel Ungari Vabariigi nimel Itaalia Vabariigi nimel Madalmaade Kuningriigi nimel Norra Kuningriigi nimel Poola Vabariigi nimel Portugali Vabariigi nimel Slovaki Vabariigi nimel Hispaania Kuningriigi nimel Rootsi Kuningriigi nimel