Riigikogu — Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon — RT II, 2024, 2

Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse protokoll Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioonile lisatud finantsprotokoll* Välisministeeriumi teadaanne välislepingu Eesti Vabariigi suhtes jõustumise kohta Tõlge inglise keelest Koostatud 1. juulil 1953 Pariisis, muudetud 17. jaanuaril 1971 KONVENTSIOONI osalisriigid, ARVESTADES 15. veebruaril 1952. aastal Genfis allakirjutamiseks avatud kokkulepet, millega moodustati Euroopa riikide esindajate nõukogu rahvusvahelise labori kavandamiseks ja muude koostöövormide korraldamiseks tuumauuringute valdkonnas; ARVESTADES 30. juunil 1953. aastal Pariisis alla kirjutatud lisakokkulepet, millega pikendati eespool nimetatud kokkulepet; SOOVIDES nimetatud 15. veebruari 1952. aasta kokkuleppe III artikli lõike 2 kohaselt sõlmida Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni, mis hõlmab rahvusvahelise labori asutamist suure energiaga osakeste puhtteaduslike alusuuringute kokku lepitud programmi elluviimiseks, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. I artikkel Organisatsiooni asutamine 1. Asutatakse Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (edaspidi organisatsioon). Organisatsioon asub Genfis, kui IV artiklis nimetatud nõukogu ei otsusta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega viia organisatsiooni üle II artikli lõike 2 punktis a nimetatud labori asukohta. II artikkel Eesmärgid 1. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö puht- ja alusteaduslike tuumauuringute ning nendega sisuliselt seotud uuringute vallas. Organisatsiooni töö ei ole seotud sõjaliste vajadustega ning selle eksperimentaalse ja teoreetilise töö tulemused avaldatakse või tehakse muul viisil üldiselt kättesaadavaks. 2. Lõikes 1 nimetatud koostöö raames piirdub organisatsiooni töö järgmisega: a) ühe või mitme rahvusvahelise labori (edaspidi laborid) rajamine ja käitamine suure energiaga osakeste uuringuteks, mis hõlmab ka tööd kosmiliste kiirte vallas. Igas laboris peavad olema: i) üks või mitu osakeste kiirendit; ii) vajalikud lisaseadmed teadusprogrammide elluviimiseks alapunktis i nimetatud seadmete abil; iii) alapunktides i ja ii nimetatud seadmete hoidmiseks ning organisatsiooni haldus- ja muude ülesannete täitmiseks vajalikud hooned; b) tuumauuringute valdkonnas rahvusvahelise koostöö korraldamine ja selle rahaline toetamine, sealhulgas koostöö väljaspool laboreid. Selline koostöö võib eelkõige kujutada endast: i) tööd teoreetilise tuumafüüsika valdkonnas; ii) teadlaste omavahelise suhtluse ja nende vahetuse edendamist, teabe jagamist ning teadustöötajatele täienduskoolituse osutamist; iii) koostööd teiste teadusasutustega ning nende nõustamist; iv) tööd kosmiliste kiirte vallas. 3. Organisatsiooni tegevusprogrammid on: a) Genfis asuvas laboris elluviidav programm, mis hõlmab prootonsünkrotroni kümmet gigaelektronvolti (1010 eV) ületavate energiate jaoks ja sünkrotsüklotroni kuuesaja miljoni elektronvoldiste (6 × 108 eV) energiate jaoks; b) punktis a kirjeldatud prootonsünkrotroniga ühendatud lõikuvate salvestusrõngaste ehitamise ja käitamise programm; c) labori rajamise ja käitamise programm, et kaasata prootonsünkrotron umbes kolmesaja gigaelektronvoldiste (3 × 1011 eV) energiate jaoks; d) mis tahes muu lõike 2 tingimustele vastav programm. 4. Lõike 3 punktides c ja d nimetatud programmid peab nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiitma. Heakskiitu andes määrab nõukogu kindlaks programmi, sealhulgas programmi nõuetekohaseks juhtimiseks vajaliku haldus-, rahastamis- ja muu korra. 5. Programmi muutmise peab nõukogu heaks kiitma liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. 6. Kuni lõike 3 punktis c nimetatud kiirendi kasutuselevõtmise kuupäevani, mille määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, on organisatsiooni põhiprogramm viidatud lõike punktis a nimetatud programm. Punktis c nimetatud programmist saab sellest kuupäevast samuti põhiprogrammi osa ja nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et alapunktis a nimetatud programm ei kuulu enam põhiprogrammi, kui ükski selles programmis osalev liikmesriik ei hääleta otsuse vastu. 7. Laborid teevad oma tegevusprogrammide raames võimalikult palju koostööd liikmesriikide territooriumil asuvate laborite ja instituutidega. Laborid püüavad kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega vältida nimetatud laborite ja instituutide tehtavate uuringute kordamist. III artikkel Liikmesuse tingimused 1, Riikidel, kes on ühinenud käesoleva konventsiooni preambulis nimetatud 15. veebruari 1952. aasta kokkuleppega või kes on panustanud rahaliselt või mitterahaliselt kokkuleppega asutatud nõukogusse ja osalenud selle töös, on õigus saada organisatsiooni liikmeks, ühinedes konventsiooniga kooskõlas XV, XVI ja XVII artikliga. 2. a) Muud riigid võib IV artiklis nimetatud nõukogu organisatsiooni vastu võtta liikmesriikide ühehäälsel otsusel. b) Eelmise punkti kohaselt organisatsiooniga ühineda sooviv riik teavitab sellest nõukogu esimeest. Esimees teavitab sellest soovist liikmesriike hiljemalt kolm kuud enne selle arutamist nõukogus. Nõukogu heaks kiidetud riigid võivad organisatsiooni liikmeks saada konventsiooniga selle XVII artikli kohaselt ühinedes. 3. Liikmesriik teavitab nõukogu esimeest kirjalikult neist tegevusprogrammidest, milles ta soovib osaleda. Ühelgi riigil ei ole õigust saada või jääda organisatsiooni liikmeks, kui ta ei osale vähemalt ühes põhiprogrammi kuuluvas tegevusprogrammis. 4. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega määrata mis tahes tegevusprogrammis osalemise algse minimaalse aja ja selle aja jooksul programmi jaoks tehtavate kulutuste piirmäära. Pärast nimetatud osalemise aja ja kulutuste piirmäära kindlaksmääramist võib nõukogu neid sama häälteenamusega muuta, eeldusel et ükski programmis osalev liikmesriik ei hääleta selle vastu. Pärast minimaalse osalemise aja lõppemist võib liikmesriik igal ajal teavitada nõukogu esimeest kirjalikult programmist lahkumisest ja selline lahkumine jõustub teavitamisele järgneva eelarveaasta lõppedes või liikmesriigi pakutud hilisemal kuupäeval. 5. Tegevusprogrammi lõppedes vastutab selle likvideerimise eest nõukogu, võttes arvesse programmis osalenud liikmesriikide vahel sõlmitud võimalikke kokkuleppeid ning organisatsiooni ja nende riikide vahel sõlmitud mis tahes kokkuleppe asjaomaseid tingimusi, kelle territooriumil programmi ellu viiakse. Ülejääk jaotatakse programmi lõpetamise ajal selles osalenud liikmesriikide vahel proportsionaalselt nende poolt programmi tehtud rahalise panuse kogusummaga. Puudujäägi katavad samad liikmesriigid samamoodi proportsionaalselt oma jooksva eelarveaasta kindlaksmääratud osamaksuga programmis. 6. Liikmesriigid hõlbustavad organisatsiooni tegevuse huvides isikute ning asjaomase teadusliku ja tehnilise teabe vahetamist, ilma et see: a) mõjutaks liikmesriikide territooriumile sisenemist, territooriumil elamist või sealt lahkumist käsitlevate õigusaktide kohaldamist ühegi isiku suhtes või b) kohustaks liikmesriiki edastama või lubama edastada tema käsutuses olevat teavet, kui ta leiab, et selline edastamine on vastuolus tema julgeolekuhuvidega. IV artikkel Organid Organisatsioon koosneb nõukogust ja iga labori peadirektorist, keda abistavad töötajad. V artikkel Nõukogu 1. Nõukogu koosneb iga liikmesriigi kuni kahest esindajast, keda võivad nõukogu kohtumistel saata nõunikud. 2. Nõukogu täidab käesoleva konventsiooni kohaselt järgmisi ülesandeid: a) määrab kindlaks organisatsiooni tegevuskorra teaduslikes, tehnilistes ja haldusküsimustes; b) kiidab heaks organisatsiooni tegevusprogrammid; c) võtab kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu eri tegevusprogrammide eelarve ning kehtestab organisatsiooni rahastamiskorra kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga; d) vaatab üle organisatsiooni kulud ning kinnitab ja avaldab auditeeritud raamatupidamise aastaaruanded; e) otsustab vajaliku personali üle; f) avaldab aastaruande või -aruanded; g) kasutab oma muid volitusi ja täidab muid ülesandeid, mis on konventsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalikud. 3. Nõukogu tuleb kokku vähemalt kord aastas enda valitud kohas. 4. Igal liikmesriigil on nõukogus üks hääl. 5. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsuseid kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide lihthäälteenamusega. 6. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis on sätestatud, et tegevusprogrammiga otseselt seotud küsimuse puhul on nõutav nõukogu heakskiit liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, hõlmab häälteenamus ka selles programmis osalevate liikmesriikide kahekolmandikulist häälteenamust. 7. Kui konventsioonis või sellele lisatud finantsprotokollis ei ole sätestatud, et nõutud on nõukogu ühehäälne heakskiit või liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega heakskiit, ei ole liikmesriigil hääleõigust küsimuses, mis on seotud II artikli alusel nõukogu kindlaksmääratud programmiga, kui liikmesriik selles programmis ei osale või kui küsimus ei mõjuta otseselt muud programmi, milles liikmesriik osaleb. 8. Liikmesriigil ei ole nõukogus hääleõigust, kui tema tasumata osamaksude summa ületab tema jooksva ja sellele vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Samamoodi ei ole liikmesriigil nõukogus hääleõigust konkreetse tegevusprogrammiga seotud küsimustes, kui tema tasumata osamaksude summa kõnealuses programmis ületab tema jooksva ja sellele vahetult eelnenud eelarveaasta osamaksude summat. Sellest olenemata võib nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega anda sellisele liikmesriigile hääleõiguse, kui on tõendatud, et osamaksude tasumata jätmine on tingitud asjaomasest riigist mitteolenevatest asjaoludest. 9. Küsimuste arutamiseks nõukogus on kvoorumi moodustamiseks vajalik konkreetses küsimuses hääleõiguslike liikmesriikide esindajate enamuse kohalolek. 10. Nõukogu võtab konventsiooni alusel vastu oma kodukorra. 11. Nõukogu valib esimehe ja kaks aseesimeest, kes nimetatakse ametisse üheks aastaks ja keda ei tohi tagasi valida rohkem kui kaks korda järjest. 12. Nõukogu loob teaduspoliitika komitee ja rahanduskomitee ning muud allorganid, mis on vajalikud organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige eri programmide elluviimiseks ja koordineerimiseks. Selliste organite loomise ja pädevuse määrab nõukogu kindlaks liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Allorganid võtavad konventsiooni ja sellele lisatud finantsprotokolli alusel vastu oma kodukorra. 13. Ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmiseni võivad III artikli lõikes 1 nimetatud riigid viibida nõukogu kohtumistel ja osaleda selle töös kuni 31. detsembrini 1954. See õigus ei sisalda hääleõigust, välja arvatud juhul, kui asjaomane riik on organisatsiooni panustanud kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolli artikli 4 lõikega 1. VI artikkel Peadirektorid ja töötajad 1. a) Nõukogu nimetab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaksmääratud ajavahemikuks ametisse iga labori peadirektori ja võib ta sama häälteenamusega ametist vabastada. Peadirektor on enda juhitava labori tegevjuht ja selle seaduslik esindaja. Finantsjuhtimises tegutseb ta kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega volitada peadirektoreid koos või eraldi tegutsema organisatsiooni nimel muudes küsimustes. Peadirektor esitab igal aastal nõukogule aruande ja osaleb hääleõiguseta kõikidel nõukogu kohtumistel. b) Nõukogu võib peadirektori ametisse nimetamise kas konventsiooni jõustumisel või ametikoha edaspidisel vabaksjäämisel vajalikuks ajavahemikuks edasi lükata. Sel juhul nimetab nõukogu peadirektori asemele tegutsema isiku, kellel on nõukogu määratud õigused ja kohustused. 2. Peadirektorit abistavad vajalikud ja nõukogu heakskiidetud teaduslikud, tehnilised, haldus- ja bürootöötajad. 3. Töötajad nimetab ametisse ja vabastab ametist asjaomase peadirektori soovitusel nõukogu. Nõukogu nimetab isiku ametisse ja vabastab isiku ametist liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. Nõukogu võib sama häälteenamusega anda isiku ametisse nimetamise ja ametist vabastamise õiguse V artikli lõike 12 alusel loodud allorganitele ja peadirektoritele. Ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse kooskõlas personalieeskirjaga, mille kehtestab nõukogu sama häälteenamusega. Isikud, kes ei ole töötajad ja keda on laborisse töötama kutsunud nõukogu või keda on sinna kutsutud nõukogu nimel, alluvad asjaomasele peadirektorile ja nende suhtes kohaldatakse nõukogu heaks kiidetud üldtingimusi. 4. Peadirektorite ja töötajate kohustused organisatsiooni vastu on oma olemuselt eranditult rahvusvahelised. Oma kohustuste täitmisel ei tohi nad paluda ega saada juhiseid üheltki valitsuselt ega organisatsiooniväliselt asutuselt. Liikmesriik austab peadirektorite ja töötajate kohustuste rahvusvahelist olemust ega püüa neid nende ülesannete täitmisel mõjutada. VII artikkel Rahalised kohustused 1. Liikmesriik osaleb organisatsiooni kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmises: a) 31. detsembril 1956. aastal lõppeval ajavahemikul konventsioonile lisatud finantsprotokolli kohaselt ja seejärel b) vastavalt osamaksude jaotusele, mille nõukogu otsustab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega iga kolme aasta tagant ja mis põhineb liikmesriigi selle kolme viimase aasta keskmisel netorahvatulul ressursikuludes arvestatuna, mille kohta on olemas statistilised andmed, kuid i) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega määrata iga tegevusprogrammi kohta suurima protsendi nõukogu kinnitatud osamaksude kogusummast, mida võib selle programmi iga-aastaste kulude katmiseks liikmesriigilt nõuda; kui selline suurim protsent on määratud, võib nõukogu sama häälteenamusega seda muuta, tingimusel et ükski selles programmis osalev liikmesriik ei ole muutmise vastu; ii) nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada liikmesriigis valitsevate eriliste asjaolude tõttu muuta tema osamaksu; eriliseks asjaoluks käesoleva sätte tähenduses peetakse eelkõige seda, kui liikmesriigi rahvatulu inimese kohta on väiksem kui nõukogu poolt sama häälteenamusega otsustatav summa. 2. Kui organisatsiooni osalemine riiklikus või riikidevahelises projektis on organisatsiooni tegevusprogramm, kohaldatakse lõike 1 tingimusi, kui nõukogu ei otsusta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. 3. Liikmesriigi käesoleva artikli lõike 1 alusel tasutavad osamaksud arvutatakse ja neid kasutatakse üksnes programmide jaoks, milles ta osaleb. 4. a) Nõukogu nõuab konventsiooniga pärast 31. detsembrit 1954 ühinenud riikidelt lisaks tulevaste kapitalikulude ja jooksvate tegevuskulude katmisele ka lisamaksu tasumist, et katta kapitalikulusid, mida organisatsioon on juba kandnud seoses programmidega, milles nad osalevad. Nõukogu nõuab liikmesriikidelt samasugust lisamaksu iga programmi puhul, milles nad pärast selle algust esimest korda osalevad. Selle lisamaksu suuruse määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega. b) Punkti a kohaselt tasutud maksude alusel vähendatakse teiste liikmesriikide asjaomaste programmide osamakse. 5. Käesoleva artikli kohased osamaksud tasutakse kooskõlas konventsioonile lisatud finantsprotokolliga. 6. Peadirektor võib talle VI artikli lõike 1 punkti a kohaselt antud volituste piires ja nõukogu juhiste alusel võtta organisatsiooni nimel vastu kingitusi või annakuid, eeldusel et nende suhtes ei kohaldata tingimusi, mis on vastuolus organisatsiooni eesmärkidega. VIII artikkel Koostöö UNESCO ja muude organisatsioonidega Organisatsioon teeb koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooniga. Organisatsioon võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusel teha koostööd ka teiste organisatsioonide ja asutustega. IX artikkel Õiguslik seisund Organisatsioon on juriidiline isik liikmesriikide emamaa territooriumil. Organisatsioonile ja liikmesriikide esindajatele nõukogus, V artikli lõike 12 alusel moodustatud allorganite liikmetele, peadirektoritele ja organisatsiooni töötajatele antakse liikmesriikide emamaa territooriumil organisatsiooni ja asjaomase liikmesriigi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel eesõigused ja puutumatus, mis on nende arvates vajalikud organisatsiooni ülesannete täitmiseks. Kokkulepped, mis sõlmitakse organisatsiooni ja liikmesriikide vahel, kelle territooriumil organisatsiooni laborid asutatakse, sisaldavad lisaks eesõigusi ja puutumatust käsitlevatele sätetele ka organisatsiooni ja nimetatud liikmesriikide vahelisi erisuhteid reguleerivaid sätteid. X artikkel Muudatused 1. Nõukogu võib anda liikmesriikidele soovitusi konventsiooni muutmiseks. Liikmesriik, kes soovib teha muudatusettepanekut, teavitab sellest nõukogu esimeest. Esimees teavitab liikmesriike sel viisil teatatud muudatusettepanekust vähemalt kolm kuud enne selle arutamist nõukogus. 2. Nõukogu soovitatud konventsioonimuudatuse peavad liikmesriigid kirjalikult heaks kiitma. Muudatus jõustub 30 päeva pärast seda, kui esimees on saanud kõikidelt liikmesriikidelt heakskiitmisteate. Esimees teavitab liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit muudatuse jõustumise kuupäevast. 3. Nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega muuta konventsioonile lisatud finantsprotokolli, tingimusel et see muudatus ei ole konventsiooniga vastuolus. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mille määrab nõukogu sama häälteenamusega. Nõukogu esimees teavitab sellisest muudatusest ja selle jõustumise kuupäevast kõiki liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit. XI artikkel Vaidlused Kahe või enama liikmesriigi vaheline vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida ei lahendata nõukogu heade teenete abil, esitatakse lahendamiseks Rahvusvahelisele Kohtule, kui asjaomased liikmesriigid ei lepi kokku muus vaidluse lahendamise viisis. XII artikkel Välja astumine Pärast konventsiooni seitsmeaastast jõusolekut võib liikmesriik kooskõlas III artikli lõikega 4 kirjalikult teatada nõukogu esimehele organisatsioonist välja astumisest ning selline välja astumine jõustub teatamisele järgneva eelarveaasta lõpus, või liikmesriigi pakutud hilisemal kuupäeval. XIII artikkel Kohustuste täitmata jätmine Kui liikmesriik ei täida konventsioonist tulenevaid kohustusi, lakkab ta olemast organisatsiooni liige liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud nõukogu otsusega. XIV artikkel Lõpetamine Organisatsioon lõpetatakse, kui liikmesriikide arv väheneb alla viie. Organisatsiooni võib liikmesriikide kokkuleppel lõpetada igal ajal. Kooskõlas lõpetamise ajal liikmesriikide vahel kehtiva võimaliku kokkuleppega vastutab likvideerimise eest riik, kelle territooriumil organisatsioon sel ajal asub, ning organisatsiooni varad jagatakse selle lõpetamise aegsete liikmesriikide vahel nende poolt konventsiooniosaliseks oldud aja jooksul tegelikult tasutud osamaksude alusel proportsionaalselt. Puudujäägi katavad liikmesriigid nende jooksvaks eelarveaastaks fikseeritud osamaksu suuruse alusel proportsionaalselt. XV artikkel Allakirjutamine Konventsioon ja selle lahutamatuks osaks olev finantsprotokoll on kuni 31. detsembrini 1953 allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele, kes vastavad III artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele. XVI artikkel Ratifitseerimine 1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll tuleb ratifitseerida. 2. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile. XVII artikkel Ühinemine 1. Riik, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, kuid vastab III artikli lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, võib konventsiooni ja finantsprotokolliga ühineda alates 1. jaanuarist 1954. 2. Ühinemiskirjad antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorile. XVIII artikkel Jõustumine 1. Konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll jõustuvad, kui seitse riiki on need ratifitseerinud või nendega ühinenud, eeldusel et: a) nende riikide osamaksud moodustavad finantsprotokolli lisas esitatud jaotuse kohaselt ühtekokku vähemalt 75% kogumaksust ja b) Šveits ehk riik, kus organisatsioon hakkab asuma, kuulub nimetatud seitsme riigi hulka. 2. Teiste allakirjutanud või ühinevate riikide suhtes jõustuvad konventsioon ja sellele lisatud finantsprotokoll nende ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel. XIX artikkel Teated 1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor teavitab konventsioonile allakirjutanud ja sellega ühinevaid riike, samuti muid riike, kes osalesid 1951. aasta detsembris Pariisis ja 1952. aasta veebruaris Genfis peetud Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil, ratifitseerimis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest ning konventsiooni jõustumisest. 2. Nõukogu esimees teavitab organisatsioonist väljaastumisest või liikmesuse lõpetamisest liikmesriike ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektorit. XX artikkel Registreerimine Konventsiooni jõustumisel registreerib Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peadirektor selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil. Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioonile lisatud FINANTSPROTOKOLL* RIIGID, kes on ühinenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooniga (edaspidi konventsioon), SOOVIDES sätestada nimetatud organisatsiooni finantsjuhtimise, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 Eelarve 1. Organisatsiooni eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2. Hiljemalt iga aasta 1. septembril esitab iga peadirektor nõukogule kaalumiseks ja kinnitamiseks järgmise eelarveaasta tulude ja kulude prognoosi. 3. Tulude ja kulude prognoos jagatakse üldisteks punktideks. Eelarvesisesed ülekanded ei ole lubatud, välja arvatud artiklis 3 nimetatud rahanduskomitee loal. Prognoosi täpse vormi kehtestab peadirektorite soovitusel rahanduskomitee. Artikkel 2 Lisaeelarve Nõukogu võib vajaduse korral nõuda peadirektorilt lisa- või korrigeeritud eelarve esitamist. Ühtki lisakulutusi sisaldavat ettepanekut ei peeta nõukogu poolt kinnitatuks enne, kui nõukogu ei ole kinnitanud selliste lisakulutuste eest vastutava peadirektori esitatud prognoosi. Artikkel 3 Rahanduskomitee 1. Konventsiooni V artikli lõike 12 alusel moodustatud rahanduskomitee koosneb kõikide liikmesriikide esindajatest. 2. Otsuseid tehes järgib rahanduskomitee konventsiooni V artiklis nõukogule ette nähtud hääletamise ja kvoorumi nõudeid. 3. Rahanduskomitee vaatab läbi peadirektorite esitatud eelarveprognoosid, mis saadetakse seejärel koos komitee aruandega nõukogule. Artikkel 4 Osamaksud 1. Ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 1954. aastal kehtestab nõukogu ajutise eelarvekorra, mille kulud kaetakse osamaksudest, nagu on ette nähtud käesoleva protokolli lisa punktis 1. 2. 1955. ja 1956. aasta eelarveaasta kinnitatud eelarvekulutused kaetakse liikmesriikide osamaksudest, mis arvutatakse välja käesoleva protokolli lisa punktis 2 sätestatud protsendimäärade põhjal, ning kohaldatakse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii nimetatud tingimusi. 3. Alates 1. jaanuarist 1957 kaetakse kinnitatud eelarvekulutused liikmesriikide osamaksudest, nagu on sätestatud konventsiooni VII artiklis. 4. Kui riik osaleb esimest korda tegevusprogrammis kas organisatsiooni liikmeks saamisel või hiljem, arvutatakse teiste asjaomaste liikmesriikide osamaksud ümber ja uus osamaksude jaotus kehtib alates jooksva eelarveaasta algusest. Vajaduse korral tehakse tagasimaksed tagamaks, et selle aasta eest tasutud liikmesriikide osamaksud on kooskõlas uue jaotusega. 5. a) Rahanduskomitee määrab peadirektoritega nõu pidades kindlaks osamaksude tasumise tingimused kooskõlas organisatsiooni nõuetekohase rahastamisega. b) Seejärel teavitavad peadirektorid liikmesriike nende osamaksude suurusest ja maksete tegemise kuupäevadest. Artikkel 5 Osamaksude valuuta 1. Organisatsiooni eelarve koostatakse organisatsiooni asukohariigi valuutas. 2. Nõukogu määrab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks maksekorra ja valuuta või valuutad, milles liikmesriikide osamaksud tasutakse. Artikkel 6 Käibekapital Nõukogu võib kehtestada käibekapitali. Artikkel 7 Finantsreeglid Nõukogu võtab pärast rahanduskomiteega konsulteerimist liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu organisatsiooni finantsjuhtimise reeglid, mis moodustavad finantseeskirja. Artikkel 8 Raamatupidamisaruanded ja audit 1. Iga peadirektor peab täpset arvestust kõikide tulude ja kulude üle. 2. Nõukogu nimetab audiitorid, kes on ametis kolm aastat ja keda võib seejärel ametisse tagasi nimetada. Audiitorid kontrollivad organisatsiooni raamatupidamisaruandeid eelkõige selleks, et tõendada, et kulutused on finantseeskirjas kehtestatud piirides eelarvega kooskõlas, ning täidavad muid finantseeskirjas ette nähtud ülesandeid. 3. Peadirektorid annavad audiitoritele ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja abi. SELLE KINNITUSEKS on asjaomaste valitsuste poolt nõuetekohaselt volitatud esindajad protokollile alla kirjutanud. Koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni arhiivi ning nimetatud organisatsiooni peasekretär edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele, samuti teistele riikidele, kes osalesid Euroopa tuumauuringute labori asutamiseks uuringute korraldamise konverentsil. LISA 1) Osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest a) Riigid, kes on konventsiooni jõustumise ajaks sellega ühinenud, ja teised riigid, kes saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul kuni 31. detsembrini 1954, tasuvad kokku kõik summad, mis on artikli 4 lõike 1 alusel nõukogu kehtestatud ajutise eelarvekorraga nõutud. b) Nende riikide osamaksud, kes on organisatsiooni liikmed ajal, mil nõukogu kehtestab esimest korda nimetatud ajutise eelarvekorra, arvutatakse esialgu välja artikli 4 lõikes 2 ette nähtud alusel, võttes arvesse konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii nimetatud tingimusi, kuid tingimuses i loetakse kolmkümmend protsenti asendatuks kahekümne viie protsendiga.* c) Nende riikide osamaksud, kes saavad organisatsiooni liikmeks ajavahemikul esimese ajutise eelarvekorra kehtestamisest kuni 31. detsembrini 1954, arvutatakse esialgu välja nii, et kõikide liikmesriikide esialgsete osamaksude suhteline vahekord on sama mis käesoleva lisa punktis 2 ette nähtud protsendimäärade vahekord. Nende osamaksude arvelt tagastatakse allpool alapunkti d kohaselt osa varem teiste liikmesriikide tasutud esialgsetest osamaksudest või kaetakse täiendavad eelarveassigneeringud, mille nõukogu on sellel ajavahemikul kinnitanud. d) Kõikide 31. detsembril 1954. aastal organisatsiooni liikmeks olevate riikide lõplikud osamaksud 31. detsembril 1954. aastal lõppeva ajavahemiku eest arvutatakse välja pärast nimetatud kuupäeva tagasiulatuvalt eeltoodud ajavahemiku kogueelarve alusel nii, et need oleksid sama suured, nagu need oleksid olnud siis, kui kõik need riigid oleksid konventsiooni jõustumisel sellega ühinenud. Liikmesriigi makstud summa, mis ületab tema tagasiulatuvalt väljaarvutatud osamaksu, kantakse üle sellele liikmesriigile. e) Kui kõik käesoleva lisa punktis 2 esitatud jaotuses nimetatud riigid on saanud organisatsiooni liikmeks enne 31. detsembrit 1954, on nende protsentuaalsed osamaksud selle ajavahemiku kogueelarvesse nimetatud jaotuses esitatud määr. 2) Osamaksude jaotus 31. detsembril 1956 lõppevaks ajavahemikuks Protsendimäär Belgia 4,88 Taani 2,48 Prantsusmaa 23,84 Saksamaa Liitvabariik 17,70 Kreeka 0,97 Itaalia 10,20 Holland 3,68 Norra 1,79 Rootsi 4,98 Šveits 3,71 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik 23,84 Jugoslaavia 1,93 Kokku 100,00 * See viitab konventsiooni VII artikli lõike 1 punkti b alapunkti i algsele sõnastusele: „Üheltki liikmesriigilt ei tohi nõuda osamakse põhiprogrammi kulude katmiseks üle kahekümne viie protsendi osamaksude kogusummast, mis on nõukogu hinnangul vajalik selle programmi kulude katmiseks.“