Vabariigi Valitsus — 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkulepe [seisuga 26.03.2006] — RT II, 2022, 2

Välisministeeriumi teadaanne teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkuleppe ja selle muudatuste jõustumise kohta Vabariigi Valitsuse 1.06.1993 määrus nr 169 "Teeliikluse ning liiklusmärkide ja -signaalide 1968. aasta Viini konventsioone täiendavate, 1.mail 1971. aastal Genfis sõlmitud Euroopa kokkulepetega ühinemise kohta" Viini teeliikluse konventsioon [seisuga 28.03.2006] 1968. AASTA TEELIIKLUSE KONVENTSIOONI EUROOPA LISAKOKKULEPE KOOSTATUD 1. MAIL 1971 GENFIS (Konsolideeritud versioon**) ** Sisaldab Euroopa kokkuleppe 28. augustil 1993 jõustunud muudatusi (tähistatud läbiva joonega serval), 27. jaanuaril 2001 jõustunud muudatusi (tähistatud sakilise joonega serval) ja 26. märtsil 2006 jõustunud muudatusi (tähistatud kahekordse joonega serval). 8. NOVEMBRIL 1968 VIINIS ALLAKIRJUTAMISEKS AVATUD TEELIIKLUSE KONVENTSIOONI EUROOPA LISAKOKKULEPE KOKKULEPPEOSALISED, KES ON ÜHTLASI 8. NOVEMBRIL 1968 VIINIS ALLAKIRJUTAMISEKS AVATUD TEELIIKLUSE KONVENTSIOONI OSALISED, SOOVIDES saavutada Euroopas liiklust reguleerivate eeskirjade suuremat ühtlust ja tagada kõrgemal tasemel keskkonnakaitse, ON KOKKU LEPPINUD järgmises. Artikkel 1 1. Kokkuleppeosalised, kes on ühtlasi 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni osalised, võtavad kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil kehtivate liikluseeskirjade ja seal registreeritud ratassõidukitele kehtivate tehnonõuete sisuline vastavus käesoleva kokkuleppe lisale. 2. Tingimusel, et nad ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe lisaga, a) ei puuduta nimetatud eeskirjad sätteid, mis kohalduvad olukordadele, mida kõnesoleva konventsiooniosalise territooriumil ei esine; b) nimetatud eeskirjad võivad sisaldada sätteid, mida lisas ei ole. 3. Käesolev artikkel ei eelda kokkuleppeosalistelt karistuste ettenägemist lisa selliste sätete rikkumiste eest, mida kordavad nende liikluseeskirjad. Artikkel 2 1. Kokkulepe on avatud allakirjutamiseks 31. detsembrini 1972* riikidele, kes on alla kirjutanud 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni või on sellega ühinenud ja kes on kas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni liige või on võetud komisjoni nõuandvas pädevuses kooskõlas komisjoni töökorra punktiga 8. 2. Kokkulepe tuleb ratifitseerida pärast seda, kui asjaomane riik on ratifitseerinud 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni või on sellega ühinenud. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 3. Kokkulepe jääb ühinemiseks avatuks käesoleva artikli lõikes 1 viidatud riikidele, kes on 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni osalised. Ühinemiskiri antakse hoiule peasekretärile. * 22. augusti 1972. aasta parandus (E/ECE/813-E/ECE/TRANS/567/Corr.1). Artikkel 3 1. Riik võib kokkuleppe allakirjutamise või ratifitseerimise ajal või sellega ühinemise ajal või hiljem deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et kokkulepe hakkab kehtima kõikidel või osadel territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Kokkulepe hakkab kehtima teates nimetatud territooriumil kolmkümmend päeva pärast peasekretäri poolt teate kättesaamist või teate esitanud riigis kokkuleppe jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt deklaratsiooni esitanud riik võib hiljem peasekretärile saadetavas deklaratsioonis teatada kokkuleppe kohaldamise lõpetamisest teates nimetatud territooriumil ning kokkuleppe kohaldamine sellele territooriumile lõpeb ühe aasta möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest. Artikkel 4 1. Kokkulepe jõustub kaksteist kuud pärast kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. 2. Osalisriigi suhtes, kes ratifitseerib kokkuleppe või ühineb sellega pärast kümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub kokkulepe kaksteist kuud pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. 3. Kui käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt kohaldatav jõustumise kuupäev on varasem 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni artikli 47 kohaldamisest tulenevast kuupäevast, jõustub kokkulepe käesoleva artikli lõike 1 tähenduses neist hilisemal kuupäeval. Artikkel 5 Kokkulepe lõpetab ja asendab selle jõustumisel osaliste vahelistes suhetes liiklusmärkide ja -signaalide protokolli sätted, mis sisalduvad 16. septembril 1950 Genfis allakirjutatud 1949. aasta teeliikluse konventsiooni ning liiklusmärkide ja -signaalide protokolli Euroopa lisakokkuleppes, 16. detsembril 1955 Genfis allakirjutatud teetööde märkide kokkuleppes ja 13. detsembril 1957 Genfis allakirjutatud teemärgistuste Euroopa kokkuleppes. Artikkel 6 1. Pärast seda, kui kokkulepe on kehtinud kaksteist kuud, võib kokkuleppeosaline teha ettepanekuid kokkuleppe muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst koos seletuskirjaga saadetakse peasekretärile, kes edastab selle kõigile kokkuleppeosalistele. Kokkuleppeosalistel on võimalik teatada peasekretärile kaheteistkümne kuu jooksul pärast edastamist, kas osaline: a) kiidab muudatuse heaks või b) lükkab muudatuse tagasi või c) soovib muudatuse arutamiseks konverentsi kokkukutsumist. Peasekretär edastab muudatusettepaneku teksti ka kokkuleppe artiklis 2 nimetatud teistele riikidele. 2. a) Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt edastatud muudatusettepanek loetakse heaks kiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik kokkuleppeosalistest on eelmises lõikes nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Peasekretär teatab kõikidele kokkuleppeosalistele muudatusettepaneku igast heakskiitmisest, tagasilükkamisest ja konverentsi kokkukutsumise soovist. Kui nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul laekunud tagasilükkamiste ja konverentsi kokkukutsumise soovide koguarv on väiksem kui üks kolmandik protokolliosaliste koguarvust, teatab peasekretär kõikidele kokkuleppeosalistele, et muudatus jõustub kuus kuud pärast käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist kõikide kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud osaliste suhtes, kes lükkasid muudatusettepaneku tagasi või soovisid konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks. b) kokkuleppeosaline, kes on nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasi lükanud või soovinud konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, võib pärast selle perioodi lõppemist alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud kokkuleppeosaline suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest. 3. Kui muudatusettepanekut ei ole lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja kui vähem kui pooled kokkuleppeosaliste koguarvust teatavad peasekretärile lõikes 1 nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasilükkamisest ja kui vähemalt üks kolmandik kokkuleppeosaliste koguarvust, kuid vähemalt viis kokkuleppeosalist teatavad peasekretärile, et nad kiidavad selle heaks või soovivad konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, kutsub peasekretär kokku konverentsi, et arutada muudatusettepanekut või muud ettepanekut, mida võib lõike 4 kohaselt peasekretärile esitada. 4. Kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kutsutakse kokku konverents, kutsub peasekretär konverentsile kõik kokkuleppeosalised ja kokkuleppe artiklis 2 nimetatud teised riigid. Peasekretär palub kõikidel konverentsile kutsutud riikidel esitada peasekretärile vähemalt kuus kuud enne konverentsi toimumist ettepanekud, mida riik soovib lisaks muudatusettepanekule konverentsil arutada, ja edastab need ettepanekud vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist kõikidele konverentsile kutsutud riikidele. 5. a) Kokkuleppe muudatus loetakse heakskiidetuks, kui see võetakse vastu konverentsil esindatud riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, mis moodustab vähemalt kaks kolmandikku konverentsil esindatud kokkuleppeosalistest. Peasekretär teatab muudatuse vastuvõtmisest kõikidele kokkuleppeosalistele ning muudatus jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel selle teate saatmisest kõikide kokkuleppeosaliste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes on selle perioodi jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest. b) Nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatuse tagasilükanud kokkuleppeosaline võib alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele kokkuleppeosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud kokkuleppeosalise suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest või nimetatud kaheteistkümne kuu lõppemisel, olenevalt sellest, kumb on hilisem. 6. Kui muudatusettepanekut ei loeta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heakskiidetuks ja kui käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud tingimused konverentsi kokkukutsumiseks ei ole täidetud, loetakse muudatusettepanek tagasilükatuks. 7. Käesoleva artikli lõigetes 1–6 ette nähtud muutmiskorrast sõltumatult võib kokkuleppe lisa muuta kõikide kokkuleppeosaliste pädevate haldusasutuste kokkuleppel. Kui kokkuleppeosalise haldusasutus avaldab, et heakskiitmine eeldab riigisisese õiguse kohaselt konkreetse loa saamist või seadusandliku organi heakskiitu, siis loetakse, et kõnealuse kokkuleppeosalise pädev haldusasutus on lisa muudatusega nõustunud alles siis, kui ta teatab peasekretärile nõutava loa või heakskiidu saamisest. Pädevate haldusautuste vahelise kokkuleppega võib näha ette, et üleminekuperioodil jäävad lisa varasemad sätted täielikult või osaliselt kehtima samaaegselt uute sätetega. Peasekretär määrab uute sätete jõustumise kuupäeva. 8. Iga riik teatab peasekretärile kokkuleppe allakirjutamise või ratifitseerimise või sellega ühinemise ajal käesoleva artikli lõikes 7 kaalutletud kokkuleppe küsimuses pädeva haldusasutuse nime ja aadressi. Artikkel 7 Kokkuleppeosaline võib denonsseerida kokkuleppe peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest. Kokkuleppeosaline, kes lakkab olemast 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni osaline, lakkab olemast kokkuleppeosaline samal kuupäeval. Artikkel 8 Kokkulepe kaotab kehtivuse, kui kaksteist kuud järjest on kokkuleppeosaliste arv väiksem kui viis või kui 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsioon kaotab kehtivuse. Artikkel 9 1. Kahe või enama kokkuleppeosalise vaidlus, mis on seotud kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega ja mida vaidluse pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või muul viisil, esitatakse kokkuleppeosalise taotlusel vahekohtumenetluseks ning saadetakse sel eesmärgil vaidluse poolte vastastikusel kokkuleppel valitud ühele või mitmele vahekohtunikule. Kui vaidluse pooled ei suuda leppida kokku vahekohtuniku või vahekohtunike valimises kolme kuu jooksul vahekohtu taotluse saamisest, võib üks pooltest paluda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäril määrata ühe vahekohtuniku, kellele edastatakse vaidlus otsuse tegemiseks. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud vahekohtuniku või vahekohtunike otsus on vaidlevatele kokkuleppeosalistele siduv. Artikkel 10 Kokkuleppe ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see takistab kokkuleppeosalisel toimingute tegemist, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja lähtuvad olukorra vajadustest, nagu ta peab vajalikuks välis- või sisejulgeoleku huvides. Artikkel 11 1. Riik võib kokkulepet alla kirjutades või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes teatada, et ta ei kohalda kokkuleppe artiklit 9. Sel juhul ei kohalda teised kokkuleppeosalised artiklit 9 teate esitanud kokkuleppeosalise suhtes. 2. Muud reservatsioonid peale käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni on kokkuleppe osas lubatud tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult ning kui need on vormistatud enne ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, siis kinnitatud nimetatud kirjas. 3. Riik teatab kokkuleppe ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes peasekretärile kirjalikult, millises ulatuses kohaldatakse kokkuleppele tema esitatud reservatsioone 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni kohta. Kui teeliikluse konventsiooni kohta tehtud reservatsioonid ei sisaldu kokkuleppe ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal esitatud teates, siis käsitatakse, et need ei ole kokkuleppele kohaldatavad. 4. Peasekretär edastab käesoleva artikli kohaselt esitatud reservatsioonid ja teated kokkuleppe artiklis 2 nimetatud kõikidele riikidele. 5. Käesolevas artiklis nimetatud deklaratsiooni, reservatsiooni või teate esitanud riik võib sellest taganeda igal ajal peasekretärile adresseeritud teate esitamisega. 6. Reservatsioon, mis on esitatud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt või millest on teatatud lõike 3 kohaselt: a) muudab reservatsiooni esitanud või sellest teatanud kokkuleppeosalise jaoks kokkuleppe sätteid, mida reservatsioon puudutab, reservatsioonis toodud ulatuses; b) muudab neid sätteid teiste kokkuleppeosaliste jaoks samas ulatuses nende suhtes reservatsiooni esitanud või sellest teatanud kokkuleppeosalisega. Artikkel 12 Lisaks kokkuleppe artiklites 6 ja 11 sätestatud deklaratsioonidele, teadetele ja teavitustele teavitab peasekretär kokkuleppeosalisi ja artiklis 2 nimetatud teisi riike järgmisest: a) allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised vastavalt artiklile 2; b) teated ja deklaratsioonid vastavalt artiklile 3; c) kokkuleppe jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 4; d) kokkuleppe muudatuste jõustumise kuupäev vastavalt artikli 6 lõigetele 2, 5 ja 7; e) denonsseerimised vastavalt artiklile 7; f) kokkuleppe lõppemine vastavalt artiklile 8. Artikkel 13 Pärast 31. detsembrit 1972* antakse kokkuleppe originaal hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab tõestatud koopiad kõikidele kokkuleppe artiklis 2 osutatud riikidele. SELLE KINNITUSEKS on täievolilised isikud kokkuleppele alla kirjutanud. KOOSTATUD esimesel mail ühe tuhande üheksasaja seitsmekümne esimesel aastal Genfis ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik kolm teksti on võrdselt autentsed. * 22. augusti 1972. aasta parandus (E/ECE/813-E/ECE/TRANS/567/Corr.1). (Euroopa kokkuleppe) LISA (Konsolideeritud versioon**) ** Sisaldab Euroopa kokkuleppe lisa 28. augustil 1993 jõustunud muudatusi (tähistatud läbiva joonega serval), 27. jaanuaril 2001 jõustunud muudatusi (tähistatud sakilise joonega serval) ja 28. märtsil 2006 jõustunud muudatusi (tähistatud kahekordse joonega serval). 1. Lisas tähendab mõiste konventsioon 8. novembril 1968 Viinis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni. 2. Lisa sisaldab üksnes konventsiooni vastavate sätete muudatusi ja täiendusi. 3. Konventsiooni artikli 1 juurde (Mõisted) Punkt c Punkt sõnastatakse järgmiselt: „asula – ala, kus sisse- ja väljasõidud on spetsiaalselt sellistena tähistatud;“ Vahetult selle artikli punkti c järele lisatakse järgmine punkt Punkt sõnastatakse järgmiselt: „õueala – vastavalt määratletud ala, kus kehtivad eriliikluseeskirjad ja mille sisse ja väljasõiduteed on vastavalt tähistatud;“ Punkt n Kolmerattalisi sõidukeid, mille tühimass ei ületa 400 kg, käsitatakse mootorratastena. Artikli lõppu lisatakse järgmised punktid Punktid sõnastatakse järgmiselt. ab) Inimesi, kes lükkavad või veavad lapsevankrit, kümblus- või ratastooli või muud mootorita väikesõidukit või lükkavad jalgratast või mopeedi, ja nende poolt liigutatavas või jalgsikäigu kiirusel liikuvas ratastoolis olevaid puuetega inimesi käsitatakse jalakäijatena; ac) 1958. aasta Genfi kokkulepe – kokkulepe, milles käsitatakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist, koostatud 20. märtsil 1958. aastal Genfis ja muudetud 16. oktoobril 1995. aastal; ad) ECE eeskiri – 1958. aasta kokkuleppele lisatud eeskiri; ae) 1997. aasta Viini kokkulepe – kokkulepe, milles käsitatakse ratassõidukile korralise tehnoülevaatuse ühtsete tingimuste vastuvõtmist ja sellise ülevaatuse vastastikust tunnustamist, koostatud 13. novembril 1997. aastal Viinis; af) ECE eeskiri – 1997. aasta Viini kokkuleppele lisatud eeskiri. 4. Konventsiooni artikli 3 juurde (Konventsiooniosaliste kohustused) Selle lõike algusse lisada: „Lõike 2 punkt a“ Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Samuti võtavad konventsiooniosalised kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuetele kehtivate eeskirjade vastavus konventsiooni lisale 5; nimetatud eeskirjad võivad sisaldada sätteid, mida lisas 5 ei ole, kui need ei ole vastuolus lisa 5 aluseks olevate ohutuspõhimõtetega. Konventsiooniosalised võtavad ka kohaseid meetmeid, et tagada osaliste territooriumil registreeritud mootorsõidukite ja haagiste vastavus konventsiooni artiklile 39 lisatud lõikele 4 ja lisale 5, kui need sisenevad rahvusvahelisse liiklusse.“ Lõige 3 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Lähtuvalt konventsiooni lisas 1 sätestatud eranditest peavad konventsiooniosalised lubama oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid ja haagised, mis vastavad käesoleva kokkuleppega muudetud konventsiooni III peatüki nõuetele ja mille juhid vastavad IV peatüki nõuetele; ühtlasi peavad osalised tunnustama käesoleva kokkuleppega muudetud III peatüki kohaselt väljastatud registreerimistunnistusi ja vajaduse korral tehnoülevaatuse rahvusvahelisi tunnistusi prima facie tõenditena selle kohta, et registreerimistunnistusel nimetatud sõiduk vastab III peatüki nõuetele.“ Lõige 4 Käesolevas lõikes osutatud meetmed ei tohi muuta konventsiooni artikli 39 kohaldamisala ega selle sätteid valikulisteks. 5. Konventsiooni artikli 6 juurde (Reguleerija juhised) Lõige 3 Konventsioonis soovituslikud selle lõike sätted on kohustuslikud. 6. Konventsiooni artikli 7 juurde (Üldeeskirjad) Lõige 2 Konventsioonis soovituslikud selle lõike sätted on kohustuslikud. Artikli lõppu lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse eeskirjad laste turvavööde või samalaadsete vahendite kasutamise kohta ja laste sõidutamise kohta esiistmetel.“ 7. Konventsiooni artikli 8 juurde (Juhid) Lõige 2 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Riigisisestes õigusaktides tuleb sätestada, et kande-, veo või ratsaloomadel, samuti kariloomadel või loomakarjadel või -parvedel, välja arvatud sissepääsu juures sellekohaselt märgitud aladel, on juht, kes on võimeline loomi alati juhtima.” Lõige 5 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Juht valitseb alati oma sõidukit nii, et ta saab olla alati vajalikul määral ettevaatlik. Ta peab teadma liiklus- ja ohutuseeskirju ning olema teadlik teguritest, mis võivad mõjutada tema tegutsemist, näiteks väsimus, ravimite tarvitamine ning alkoholi- või narkojoobes juhtimine.“ Vahetult selle artikli lõike 5 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse erisätted alkoholijoobes juhtimise kohta ja määratakse õiguslikul tasandil kehtestatud alkoholisisaldus veres ning vajaduse korral õiguslikul tasandil kehtestatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus, mis ei sobi kokku sõiduki juhtimisega. Riigisiseste õigusaktide kohaselt ei tohi maksimaalne puhta alkoholi sisaldus ületada 0,50 g liitri kohta veres või 0,25 mg liitri kohta väljahingatavas õhus.“ 8. Konventsiooni artikli 9 juurde (Parved ja karjad) Konventsioonis soovituslik selle artikli säte on kohustuslik. 9. Konventsiooni artikli 10 juurde (Paiknemine sõiduteel) Pealkiri sõnastatakse järgmiselt. „Paiknemine sõiduteel“. Vahetult selle artikli lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „a) Välja arvatud äärmise vajaduse korral, kasutab juht ainult tema kategooria liiklejatele määratud teid, sõiduteid, sõiduradasid ja teeradasid; b) Kui neile ei ole määratud ühtegi sõiduteed või -rada, võivad mootorita mopeedide, jalgrataste ja sõidukite juhid sõita liikluse suunas mööda sobivat teepeenart, kui seda on võimalik teha teisi liiklejaid häirimata.“ 10. Konventsiooni artikli 11 juurde (Möödasõit ja liiklus sõiduridades) Lõike 5 punkt b Seda sätet ei kohaldata. Lõike 6 punkt b Artikli lõike 5 punkti b mittekohaldamise tõttu ei kohaldata selle punkti viimast fraasi. Lõike 8 punkt b Punkt sõnastatakse järgmiselt. „vahetult enne täis- või pooltõkkepuuta raudteeülesõidukohta või sellisel raudteeülesõidukohal, välja arvatud kui liiklust reguleeritakse foorituledega, mida kasutatakse ristmikel.“ Lõige 11 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „a) Asulates sõiduteedel, millel on vähemalt kaks pärisuunalist sõidurada, mis on tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega, ei kohaldata konventsiooni artikli 10 lõiget 3; mootorsõidukite juhid võivad kasutada oma sihtkoha jaoks kõige paremini sobivat sõidurada. Nad vahetavad sõidurada üksnes siis, kui nad valmistuvad parem- või vasakpöörde tegemiseks, möödasõiduks, peatumiseks või parkimiseks vastavalt neid manöövreid reguleerivatele eeskirjadele. b) Eespool punktis a nimetatud juhul ei loeta sõidukeid, mis liiguvad pärisuunalistel sõiduradadel kiiremini kui välimistel sõiduradadel liikuvad sõidukid, käesoleva artikli kohaldamisel möödasõitu teostavateks. Artikli lõiget 9 siiski kohaldatakse. c) Eespool toodud punkti a ei kohaldata kiirteedel ja muudel teedel, mis on mõeldud mootorsõidukilele, sellistena nõuetekohaselt tähistatud ja millel ei ole pääsuteed teega külgnevatele kinnistutele, või teedel, kus on lubatud kiirus üle 80 km (50 miili) tunnis.“ 11. Konventsiooni artikli 12 juurde (Vastusõitjatest möödumine) Lõige 2 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Mägiteedel ja mägiteedega sarnastel järsu kaldega teedel, kus vastusõitjast möödumine on võimatu või raskendatud, peab allamäge liikuva sõiduki juht tee kõrvale tõmbama ja lubama ülesmäge liikuvatel sõidukitel mööda sõita, välja arvatud juhul, kui teel on sõiduteelaiendid selliselt, et ülesmäge liikuvad sõidukid saavad sõidukite kiirust ja asendit arvestades suunduda eesolevale teelaiendile ja vältida olukorda, kus üks sõidukitest peab hakkama tagurdama. Kui üks mööduvatest sõidukitest peab möödumise võimaldamiseks tagurdama, on autorongidel sõidueesõigus muude sõidukitega võrreldes, raskesõidukitel kergsõidukitega võrreldes ja bussidel veoautodega võrreldes; kui tegemist on sama kategooria sõidukitega, siis peaks tagurdama allamäge liikuva sõiduki juht, välja arvatud kui ülesmäge liikuva sõiduki juhil oleks tagurdamine ilmselgelt kergem, näiteks kui viimane on teelaiendi lähedal.“ 12. Konventsiooni artikli 13 juurde (Sõidukite kiirus ja pikivahe) Lõige 1 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Sõiduki juht jälgib kiirust muutes pidevalt ümbritsevaid asjaolusid, esmajoones pinnamoodi, tee seisukorda, sõiduki seisukorda ja veost, ilmaolusid ja liiklussagedust, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees. Vajaduse korral, eelkõige halva nähtavuse sunnil, juht aeglustab ja vajaduse korral ka peatub.“ Lõige 6 Lõige, sealhulgas selle punktid a ja b sõnastatakse järgmiselt. „Möödasõidu hõlbustamiseks asulavälistel teedel, kus vastava sõidusuuna jaoks on eraldatud ainult üks sõidurada, hoiavad kiiruse eripiirangutega sõidukite juhid ja mööduma valmistuvate üle 7 m kogupikkusega sõidukite või autorongide juhid nende ees mootori jõul liikuvate sõidukitega sellist vahet, et nendest mööduvad sõidukid saaksid ohutult reastuda möödutud sõiduki ette, välja arvatud juhul, kui nad on ise möödasõidul või selleks valmistumas. See säte ei kehti väga tiheda liikluse korral või juhul, kui möödasõit on keelatud.“ 13. Konventsiooni artikli 14 juurde (Üldnõuded manöövritele) Lõige 1 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Juht, kes soovib teha manöövri, näiteks sõita pargitud sõidukite ritta või sealt välja, liikuda sõiduteel paremale või vasakule, eelkõige sõiduraja vahetamiseks, või pöörata paremale või vasakule teisele teele või teega külgnevale kinnistule, veendub esmalt, et see on võimalik ohustamata teisi liiklejaid, kes on tema taga või ees või temast möödumas, arvestades nende asukohta, suunda ja kiirust.“ 14. Konventsiooni artikli 15 juurde (Erieeskirjad liinivedu pakkuvatele ühistransporditeenuse sõidukitele) Konventsioonis soovituslik olev käesolev artikkel on kohustuslik. 15. Konventsiooni artikli 18 juurde (Ristmikud ja teeandmiskohustus) Lõige 3 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Juht, kes sõidab teele sellega külgnevalt kinnistult, annab teed sellel teel liiklejatele.“ Lõike 4 punkt b Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Vasakpoolse liiklusega riikides korraldatakse eesõiguse andmine ristmikel liiklusmärkide, -signaalide või märgistega.“ Vahetult artikli lõike 7 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Mitte miski käesolevas artiklis ei takista kokkuleppeosalistel või nende allüksustel laiendada artikli lõikes 2 nimetatud eesõigust kõikidele liiklejatele.“ 16. Konventsiooni artikli 20 juurde (Jalakäijatele kehtivad eeskirjad) Lõige 1 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Jalakäijad väldivad võimaluse korral sõidutee kasutamist; kui nad seda kasutavad, teevad nad seda ettevaatlikult ja nad ei takista ega tõkesta põhjendamatult liiklust.“ Vahetult selle artikli lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Olenemata konventsiooni käesoleva artikli lõikest 2, võivad ratastoolis liikuvad puuetega inimesed alati sõiduteed kasutada.“ Lõige 4 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Käesoleva artikli lõike 2, vahetult lõike 2 järele lisatud lõike ja lõike 3 kohaselt sõiduteel kõndivad jalakäijad hoiavad võimalikult lähedale sõidutee äärele.“ Lõige 5 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „a) Asulavälisel sõiduteel kõnnivad jalakäijad sõidutee vastassuunavööndi teeservas, välja arvatud kui see on jalakäija jaoks ohtlik või erilistel asjaoludel. Jalgratast, mopeedi või mootorrattast käekõrval lükkavad isikud, ratastoolis liikuvad puuetega inimesed ning vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuvad jalakäijarühmad liiguvad alati sõidutee pärisuunavööndi teeservas. Sõiduteel kõndivad jalakäijad, kes ei liigu rongkäigus, liiguvad ühes reas, kui see on võimalik ja kui liiklusohutus seda nõuab, eriti kui nähtavus on halb või liiklussagedus on väga suur. b) Selle lõike punkti a võidakse kohaldada asulates.“ Lõike 6 punkt c Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Sõidutee ületamiseks asjakohase liiklusmärgiga tähistamata või sõiduteele märkimata ülekäigurajal veenduvad jalakäijad enne sõiduteele astumist, et nad ei takista sellega sõidukite liiklemist. Jalakäijad ületavad sõiduteed selle pikitelje suhtes täisnurga all.“ 17. Konventsiooni artikli 21 juurde (Juhi käitumine jalakäija suhtes) Lõige 3 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõiget 1 ja artikli 13 lõiget 1, kui sõiduteel ei ole ajakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurada, annavad teisele teele pööravad juhid teed sõiduteele astunud jalakäijatele, vajadusel selleks peatudes. Nad pööravad ka erilist tähelepanu ühissõidukisse sisenemiseks või pärast sellest väljumist sõiduteed ületavatele jalakäijatele.” Artikli lõppu lisatakse järgmised lõiked Lõiked sõnastatakse järgmiselt. „– Kui teatavate sõidukite sisenemine jalakäijatele mõeldud teedele on eriolukorras lubatud, võidakse riigisisestes õigusaktides kehtestada liiklejate käitumist reguleerivad eeskirjad, et vältida erinevate liiklejate vahelisi konflikte, ja kehtestada suurim lubatud sõidukiirus, et juhid saaksid jalakäijate ohustamise vältimiseks õigeaegselt peatuda. – Juht ei sõida ülekäigurajale, tegemata eelnevalt kindlaks, et ta ei pea seal peatuma. – Juhid, kes sõidavad teele sellega külgnevalt alalt või lahkuvad teelt sellega külgnevale alale, annavad jalakäijatele teed.“ 18. Konventsiooni artikli 23 juurde (Peatumine ja parkimine) [Lõike 1 varasem tekst on kustutatud] Lõike 2 punkt b Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Sõidukeid, mis ei ole kaherattalised jalgrattad, kaherattalised mopeedid ja kaherattalised külghaagiseta mootorrattad, ei või parkida sõiduteel kõrvuti kahes reas. Kui ala plaan ei võimalda muud lahendust, paiknevad peatuvad või parkivad sõidukid paralleelselt sõidutee äärega.“ Lõike 3 punkt a Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Sõiduki peatamine või parkimine sõiduteel on keelatud: i) 5 m enne ülekäigurada ja jalgrattateega ristumise kohta, ülekäigurajal, jalgrattateega ristumise kohas ja raudteeülesõidukohal; ii) teel kulgevatel trammi- või raudteerööbastel või nende läheduses, nii et see võib takistada trammide või rongide liikumist;“ Vahetult alapunkti ii järele lisatakse järgmine tekst Tekst sõnastatakse järgmiselt. „Ristmikule lähenemisel 5 m kaugusel ristuva sõidutee lähima ääre pikendusest ja ristmikul, kui liiklusmärkide või -signaalidega või teetähistega ei näidata teisiti.“ [Lõike 3 punkti b varasem tekst on kustutatud] Lõike 3 punkti c alapunkt i Säte sõnastatakse järgmiselt. „riigisiseste õigusaktidega ettenähtud kaugusel, raudteeülesõidukohtade läheduses ja 15 m kaugusel bussi, trollibussi või rööbassõidukipeatusest, kui riigisisestes õigusaktides ei sätestata väiksemat vahemaad;“ [Lõike 3 punkti c alapunkti v varasem tekst on kustutatud] Lõige 5 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „a) Mootori jõul liikuv sõiduk, mis ei ole kaherattaline mopeed või külghaagiseta kaherattaline mootorratas, samuti haagitud või haakimata haagis, mis seisab asulavälisel sõiduteel, tuleb lähenevate juhtide jaoks tähistada nii, et neid hoiatatakse selle kohalolekust piisavalt ette: i) kui juht on sunnitud seiskama oma sõiduki kohas, kus peatumine on keelatud kooskõlas konventsiooni käesoleva artikli lõige 3 punkti b alapunktiga i või ii; ii) kui olud on sellised, et lähenevatel juhtidel ei ole võimalik või on võimalik üksnes raskustega aru saada, millist takistust sõiduk endast kujutab. b) Selle lõike punkti a võidakse kohaldada asulates. c) Käesoleva lõike kohaldamiseks on soovitatav sätestada riigisisestes õigusaktides konventsiooni lisa 5 punktis 56 osutatud ühe seadme kasutamine.” Artikli lõppu lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „a) Riigisisestes õigusaktides võidakse piiratud liikumisvõimega puuetega inimestel lubada parkida oma sõidukeid avalikult kasutatavatel teedel, kus parkimine on muul juhul keelatud, või üle määratud aja kohtades, kus parkimisaeg on piiratud. b) Riigid võivad piiratud liikumisvõimega puuetega inimestele väljastada dokumendi, millel on vähemalt puuetega inimeste rahvusvaheline sümbol ja omaniku nimi. Seda dokumenti näidatakse vajaduse korral, kui selline inimene kasutab eespool punktis a osutatud võimalusi. Kokkuleppeosalised tunnistavad teiste kokkuleppeosaliste väljastatud selliseid dokumente ja võimaldavad selliste dokumentidega inimestel kasutada eespool punktis a osutatud võimalusi.“ 19. Konventsiooni artikli 25 juurde (Kiirteed ja samalaadsed teed) Lõige 1 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Kiirteel ja kiirteena tähistatud peale- ja mahasõiduteel: a) ei või teel liigelda jalakäijad, loomad, jalgrattad, mopeedid, kui need pole võrdsustatud mootorratastega, samuti sõidukid, mis ei ole mootorsõidukid ja nende haagised ning mootorsõidukid ja mootorsõidukite haagised, mis oma ehituse tõttu ei saa tasasel teel sõita kiirusega, mis on kindlaks määratud riigisisestes õigusaktides, kuid mis ei ole väiksem kui 40 km (25 miili) tunnis; b) juhid ei tohi: i) peatada või parkida sõidukit mujal kui tähistatud parklas; kui sõiduk on sunnitud peatuma, püüab juht sõiduki sõiduteelt ja sellega samatasandilisest teeservast eemale toimetada ning kui see pole võimalik, siis tähistab juht seisva sõiduki viivitamata selliselt kauguselt, mis võimaldab lähenevaid juhte õigeaegselt hoiatada; kui tegemist on sõidukiga, mille suhtes kehtib konventsiooni artikli 23 lõige 5, on soovitatav riigisisestes õigusaktides sätestada konventsiooni lisa 5 punktis 56 osutatud ühe seadme kasutamine; ii) teha tagasipööret, tagurdada ja sõita keskmisele eraldusribale, sealhulgas kahe sõidutee ühenduskohale. c) Rongkäigud, demonstratsioonid, rallid, sõidukite reklaamkolonnid, mootorspordisündmused ning sõidukite ja šassii prototüüpide tehnilised katsetused on keelatud riigisisestes õigusaktides kehtestada võidavate sätete alusel.“ Vahetult selle artikli lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Kui kiirteel on kolm või rohkem samasuunalist sõidurada, on kaubaautode juhtidel, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, või üle 7 m pikkustel autorongidel keelatud kasutada muud kui asjakohase sõidusuuna sõidutee äärele lähimat kahte sõidurada.“ Vahetult selle artikli lõike 3 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Ajutiste vahenditega pukseeritavatel sõidukitel on keelatud pääs kiirteedele, kui riigisisestes õigusaktides ei ole tehtud erandeid. Juhitavuse kaotanud sõidukid, mis on kiirteel rikki läinud ja mida pukseeritakse ajutiste vahenditega, lahkuvad kiirteelt lähimal mahasõiduteel. Käesolevas reeglis hõlmavad ajutised vahendid köit, traati jne.“ Lõige 4 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Käesoleva artikli eelmiste lõigete kohaldamiseks võrdsustatakse kiirteega ka muud mootorsõidukitele mõeldud ja nõuetekohaselt liiklusmärgiga tähistatud teed, millel puuduvad pääsuteed teega külgnevatele kinnistutele.“ 20. Konventsiooni artikli 27 juurde (Erieeskirjad jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturite kohta) Lõige 2 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Jalgrattur peab sõidu ajal hoidmata vähemalt ühe käega juhtrauast kinni, ta ei tohi lasta end vedada teisel sõidukil ega vedada jalgrattaga või selle järel või lükata selle ees esemeid, mis raskendavad ratta juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid. Sama kehtib mopeedijuhtidele ja mootorratturitele; lisaks peavad mopeedijuhid ja mootorratturid hoidma juhtrauda mõlema käega, välja arvatud kui nad annavad ettenähtud signaali kooskõlas konventsiooniga.“ Lõige 4 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Mopeedijuhtidel võib olla lubatud kasutada jalgrattarada või -teed ja, kui seda peetakse otstarbekaks, keelatud kasutada ülejäänud sõiduteed. Riigisisestes õigusaktides täpsustatakse, mis tingimustel võivad jalgrattarada või -teed kasutada või ületada teised liiklejad, tagades seejuures alati jalgratturite ohutuse.“ Artikli lõppu lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Heakskiidetud kaitsekiivri kandmine on mootorrataste ja mopeedide juhtidele kohustuslik, kui riigisisestes õigusaktides ei ole ette nähtud erandeid.“ 20 bis. Vahetult artikli 27 järele lisatakse järgmised artiklid Artiklid sõnastatakse järgmiselt. „ARTIKKEL 27 bis Õuealadena tähistatud aladele kehtivad erieeskirjad Õuealana tähistatud alal: a) võivad jalakäijad kasutada teed kogu selle laiuses. Mängimine on lubatud; b) juhid liiguvad väga väikesel kiirusel, mis on kindlaks määratud riigisisestes õigusaktides ja mis ei tohiks ületada 20 km (12 miili) tunnis; c) juhid ei sea jalakäijaid ohtu ega käitu jalakäijaid takistaval viisil. Vajadusel nad peatuvad; d) jalakäijad ei takista asjatult sõidukite liiklust; e) parkimine on keelatud, välja arvatud kui see on parkimismärkidega lubatud; f) ristmikel annavad õuealadelt tulevad liiklejad teed teistele liiklejatele, kui riigisisestes õigusaktides ei ole teisiti ette nähtud. ARTIKKEL 27 ter Jalakäijate alad Riigisisestes õigusaktides võidakse sätestada jalakäijate alad, kus on üks või mitu jalakäijatele liiklemiseks mõeldud teed, ja täpsustada sõidukite erakorralise juurdepääsu tingimused. ARTIKKEL 27quater Erieeskirjad teedel ehitus- ja hooldustööde tegijatele Teedel ehitus- või hooldustöid tegevad inimesed kannavad helkuritega ja valgust peegeldavaid rõivaid, mis muudavad nad päeval ja öösel väga nähtavaks.“ 21. Konventsiooni artikli 29 juurde (Rööbassõidukid) Lõige 2 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Rööbassõidukite liikumise kohta teedel võidakse vastu võta konventsiooni II peatükis sätestatust erinevad erieeskirjad. Sellised eeskirjad ei tohi olla vastuolus konventsiooni artikli 18 lõikega 7.” Artikli lõppu lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Liikuvast või sõiduteel asetseval rööbasteel seisvast rööbassõidukist tuleb mööduda sõidusuunale vastaval sõiduteel poolel. Kui möödumine sõidusuunale vastaval sõiduteel poolel ei ole võimalik ruumi puudumise tõttu, võidakse need manöövrid teha vastassuunavööndis, tingimusel et lähenevaid liiklejaid ei häirita ja neid ei seata ohtu. Ühesuunalisel sõiduteel võib rööbassõidukist mööduda sõidusuunale vastupidiselt poolelt, kui liiklusnõuded seda lubavad.“ 22. Konventsiooni artikli 30 juurde (Sõiduki veos) Lõige 4 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Veos, mis ulatub sõiduki eest, tagant või külgedelt välja, tuleb selgelt tähistada, kui üleulatuv osa võib jääda teistele sõidukijuhtidele märkamatuks; päikeseloojangust koidikuni ja ka muudel aegadel, kui nähtavus on ebapiisav, tuleb veose üleulatuva osa tähistamiseks kasutada ees valget tuld ja valget helkurit ning taga punast tuld ja punast helkurit. Eelkõige mootori jõul liikuvate sõidukite ja nende haagiste puhul: a) alati tähistada veos, mis ulatub eest või tagant välja rohkem kui 1 m; b) veos, mis ulatub rohkem kui 1 m välja sõiduki tagant, tähistatakse ruudukujulise või kolmnurkse tahvliga, mille külje mõõtmed on vähemalt 0,40 m ja mis kinnitatakse veose välimisele servale nii, et see on püsivalt vertikaalses asendis püstloodis sõiduki pikisuunalise mediaantasapinna suhtes, või kolmemõõtmelise (püramiidikujulise, prismaatilise või silinderja) seadmega, mis ripub veose otsalt ja millel on piisav pind või projektsioon. Tahvlil on punased ja valged triibud ning kolmemõõtmelisel seadmel punased ja valged valget värvi triibud või heledad ääred. Punastel ja valgetel osadel on helkurid või tagasipeegelduv kate. Eespool nimetatud seadme valgusava või peegeldava pinna kõrgeim punkt ei ole rohkem kui 1,60 m kõrgusel maapinnast. Madalaim punkt ei ole vähem kui 0,40 m maapinnast; c) lühikeste juhuvedude jaoks võidakse riigisisestes õigusaktides sätestada lihtsamad tähised.“ 23. [Kustutatud] 24. Konventsiooni artikli 31 juurde (Tegutsemine õnnetuse korral) Lõige 1 Lõike lõppu lisatakse järgmine punkt Punkt sõnastatakse järgmiselt. „Kui õnnetus põhjustas üksnes varalist kahju ja kui kahju kannatanud isik ei ole kohal, annavad õnnetuses osalenud võimaluse korral oma nimed ja aadressid kohapeal ning esitavad igal juhul need andmed võimalikult kiiresti kahju kannatanud isikule kõige otsesemat kanalit kasutades, või kui see ei õnnestu, politsei kaudu.“ 25. [Kustutatud] 26. Konventsiooni artikli 34 juurde (Erandid) Lõige 2 Lõige sõnastatakse järgmiselt. „Alarmsõiduki juht ei ole kohustatud kinni pidama mõnest või mitte ühestki konventsiooni II peatüki sättest, mida võidakse olla käesoleva kokkuleppega muudetud, peale artikli 6 lõike 2, kui ta annab oma lähenemisest märku sõidukil paikneva spetsiaalse signaalseadmega ega ohusta teisi liiklejaid. Selliste sõidukite juhid kasutavad hoiatusseadmeid üksnes siis, kui nende sõidu kiireloomulisus seda nõuab.“ 26 bis. Konventsiooni artikli 39 juurde (Sõiduki tehnonõuded ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimine) Artikli lõppu lisatakse järgmised lõiked Lõiked sõnastatakse järgmiselt. „4. a) Rahvusvahelises liikluses osalevad mootorsõidukid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, välja arvatud need, mida kasutatakse sõitjate vedamiseks ja millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, peavad täitma müra ja saasteainete heitkogustega seotud erinõudeid. Sellega seoses: i) peavad sellised mootorsõidukid täitma vähemalt asjaomaste ECE eeskirjade muudatuste seeria tehnilisi nõudeid ja piirmäärasid, mis kehtisid 1958. aasta Genfi kokkulepe tähenduses nende esmakordse registreerimise kuupäeval pärast nende valmistamist; ii) peavad sellised mootorsõidukid täitma asjaomas(t)es ECE eeskirjas (eeskirjades) toodud minimaalseid kontrollinõudeid; vastavust nimetatud nõuetele kontrollitakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korralise tehnoülevaatuse käigus. b) Käesolevas lõigus loetakse ECE eeskirjade muudatuste seeria tehnonõuded ja piirmäärad kehtivateks kuupäevani, millest alates kaotavad muudatuste seeria alusel antud tüübikinnitused kehtivuse. 5. a) Eespool lõike 4 punktis a osutatud mootorsõiduki juhil peab olema eespool nimetatud punktis osutatud korralise tehnoülevaatuse läbimise ja sõiduki töökorra tõendamiseks kehtiv, nõuetekohaselt täidetud tehnoülevaatuse rahvusvaheline tunnistus. b) Tunnistuse annab välja kas selle konventsiooniosalise pädev asutus, mille territooriumidel on sõiduk registreeritud, või selle allüksus või annab selle välja kokkuleppeosalise või tema allüksuse nimel ja volitusel selleks kokkuleppeosalise või tema allüksuse poolt nõuetekohaselt volitatud ühing. c) Tunnistusele märgitakse esmase registreerimise kuupäev pärast valmistamist. Kinnitus tunnistusel nimetatud korralise tehnoülevaatuse kohta ei tohi olla vanem kui üks aasta. See vastab 1997. aasta Viini kokkuleppe lisale 2. (d) Eespool lõike 4 punktis a osutatud sõidukitele, mis registreeritakse pärast valmistamist esmakordselt kaks või rohkem aastat pärast nende muudatuste jõustumist, antakse tunnistus välja või seda uuendatakse üksnes siis, kui nad täidavad eespool toodud lõike 4 punkti a alapunkti i nõudeid.“ 26 ter. Konventsiooni artikli 40 juurde (Üleminekusätted) Vahetult selle artikli lõike 2 järele lisatakse järgmine lõige Lõige sõnastatakse järgmiselt. „3. a) Kaks aastat pärast nende muudatuste jõustumist peavad rahvusvahelises transpordis kasutatavad mootorsõidukid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, välja arvatud need, mida kasutatakse reisijate veoks ja millel ei ole rohkem kui kaheksa istet lisaks juhiistmele, ning nende juhid vastama konventsiooni artikli 39 lõppu lisatud lõike 4 punkti a alapunktile ii ja lõikele 5. b) Mootorsõidukite suhtes, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, välja arvatud need, mida kasutatakse inimeste veoks ja millel ei ole rohkem kui kaheksa istekohta lisaks juhiistmele ja mille esmakordne registreerimine pärast valmistamist toimus enne nende muudatuste jõustumist või kahe aasta jooksul pärast sellist jõustumist, ei kohaldata konventsiooni artikli 39 lõppu lisatud lõike 4 punkti a alapunkti i, tingimusel et nad täidavad käesolevat kokkulepet.“ 27. Konventsiooni artikli 44 juurde (Jalgrataste ja mopeedide rahvusvahelisse liiklusesse lubamise tingimused) Lõige 1 Lõike lõppu lisatakse järgmine punkt Punkt sõnastatakse järgmiselt. „küljel: merevaikkollased helkurid, mis on kinnitatud rattakodaratele, või pideva ringiga tagasipeegeldavad seadmed.“ Lõike 2 punkt d Punkt sõnastatakse järgmiselt. „d) punane helkur taga ja latern, mis näitab valget või valikkollast valgust ette, ning latern, mis näitab punast valgust taha;“ Lõikele 2 lisatakse järgmine punkt Punkt sõnastatakse järgmiselt. „külgtähised, mis koosnevad kas merevaikkollastest helkuritest või pideva ringiga tagasipeegeldavatest seadmetest.“ 28. Konventsiooni lisa 1 juurde (Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusse lubamise kohustuse erandid) Vahetult selle punkti 7 järele lisatakse järgmine punkt Punkt sõnastatakse järgmiselt. „7 bis. Kokkuleppeosalised võivad seada oma territooriumidel mootorsõiduki, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, rahvusvahelisse liiklusse lubamise tingimuseks, et mootorsõiduki pardal on talvistes ilmastikuoludes lumeketid või muud sama tõhusad seadmed.“