Vabariigi Valitsus — Viini teeliikluse konventsioon [seisuga 28.03.2006] — RT II, 2022, 1

Välisministeeriumi teadaanne teeliikluse konventsiooni muudatuste jõustumise kohta Ülemnõukogu 23.03.1992 otsus "Eesti Vabariigi ühinemisest ÜRO teeliikluse konventsiooniga ning liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooniga" VV 7.04.2022 korraldus nr 113 "8. novembril 1968. a Viinis koostatud teeliikluse konventsiooni muudatuste heakskiitmine" 1968. aasta Viini teeliikluse konventsiooni Euroopa lisakokkulepe [seisuga 26.03.2006] Teeliikluse konventsiooni artikli 8 ja artikli 39 muudatused Teeliikluse konventsiooni lisa 2 punkti 1 muudatus Teeliikluse konventsiooni artikli 1 muudatused ja uus artikkel 34bis Viini teeliikluse konventsiooni muudatused TEELIIKLUSE KONVENTSIOON KOOSTATUD 8. NOVEMBRIL 1968 VIINIS (Konsolideeritud versioon*) * Koos konventsiooni muudatustega, mis jõustusid 3. septembril 1993 (tähistatud läbiva joonega lehe servas) ja muudatustega, mis jõustusid 28. märtsil 2006 (tähistatud läbiva kahekordse joonega lehe servas). TEELIIKLUSE KONVENTSIOON Konventsiooniosalised, soovides hõlbustada rahvusvahelist teeliiklust ja parandada liiklusohutust ühtsete liikluseeskirjade vastuvõtmisega, on kokku leppinud järgmises. I peatükk ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 1 Mõisted Konventsioonis kasutatakse mõisteid, millele on omistatud järgmine tähendus: a) konventsiooniosalise riigisisesed õigusaktid – kõikselle konventsiooniosalise territooriumil kehtivad riigi või kohalikud õigusnormid; b) sõiduk loetakse riigi territooriumil rahvusvahelises liikluses osalevaks, kui see: i) kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle alaline elukoht on väljaspool seda riiki; ii) pole registreeritud selles riigis ja iii) on sellesse riiki toodud ajutiselt; seda eeldusel, et konventsiooniosaline võib keelduda pidamast rahvusvahelises liikluses osalevaks sõidukit, mis on olnud tema territooriumil kauem kui üks aasta ilma pikema vaheajata, mille kestuse võib vastav konventsiooniosaline ise kindlaks määrata. Autorong loetakse rahvusvahelises liikluses osalevaks, kui vähemalt üks autorongis olevatest sõidukitest vastab ülaltoodud mõistele; c) asula – ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või mis on riigisisestes õigusaktides teisiti määratletud;1 d) tee – avalikuks liikluseks avatud tee või tänava kogu pindala; e) sõidutee – osa teest, mida kasutatakse tavapäraselt sõidukite liikluseks; tee võib koosneda mitmest sõiduteest, mis on üksteisest selgelt eraldatud näiteks eraldusribaga või eri tasanditega; f) sõiduteedel, kus üks või mitu äärmist sõidurada või teed on eraldatud teatavatele sõidukitele, on sõidutee äär teiste liiklejate jaoks ülejäänud sõidutee äär; g) sõidurada – sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane mootorsõidukite, välja arvatud mootorrataste liikumiseks ühes reas; g) bis jalgrattarada – jalgratastele ettenähtud osa sõiduteest. Jalgrattarada eraldatakse ülejäänud sõiduteest pikisuunalise teekattemärgisega; g) ter jalgrattatee – jalgratastele ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Jalgrattarada on ehituslikult eraldatud teistest teedest või sama tee teistest osadest; h) ristmik – samatasandiline ristumis- või hargnemiskoht koos ristumis- või hargnemiskoha tekitatud avatud alaga; i) raudteeülesõidukoht – tee ja raudtee või eraldi rajaga trammitee samatasandiline lõikumiskoht; j) kiirtee – spetsiaalselt mootorsõidukite jaoks projekteeritud ja ehitatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid ja: i) millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, välja arvatud erikohtades või ajutiste lahenduste puhul, ning need sõiduteed on eraldatud liikluseks mitte mõeldud eraldusriba või erandjuhtudel ka teiste lahendustega; ii) mis ei ristu ühelgi tasandil tee, raudtee, trammitee või jalgteega ja iii) mis on liiklusmärkidega tähistatud kiirteena; k) sõiduk on: i) peatatud – kui see on seisma jäetud inimeste peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks; ii) pargitud – kui see on seisma jäetud muul põhjusel kui teise liikleja segamise või takistusega kokkupõrkamise vältimiseks või liikluseeskirjade järgimiseks ja kui sõiduki paigalseismise kestus ei piirdu ajaga, mis kulub inimeste või veoste peale- või mahaminekuks või -panekuks; konventsiooniosalised võivad pidada peatatuks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti ii tähenduses paigal lühemat aega, kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg, ning pidada pargituks sõidukit, mis seisab ülaltoodud alapunkti i tähenduses paigal pikemat aega kui riigisisestes õigusaktides fikseeritud aeg; l) jalgratas – vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese lihasjõul, eelkõige pedaalide või käsiväntade abil; m) mopeed – kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km tunnis (30 miili) tunnis. Konventsiooniosalised ei pea riigisiseste õigusaktide alusel lugema mopeediks sõidukeid, millel ei ole jalgratta kasutustunnuseid, eelkõige pedaalidega edasiliikumise võimalust, või mille maksimaalne valmistajakiirus, mass või mootorinäitaja ületab teatavaid piirmäärasid. Seda määratlust ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel riigisiseste liiklusalaste õigusaktide kohaldamisel mopeede jalgratastega võrdsustada; n) mootorratas – külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline sõiduk, millel on mootor. Konventsiooniosalised võivad riigisisestes õigusaktides käsitada mootorratastena ka kolmerattalisi sõidukeid, mille tühimass ei ületa 400 kg. Mõiste mootorratas ei hõlma mopeede, ehkki konventsiooniosalised võivad mopeede konventsiooni tähenduses mootorratastena käsitada, esitades sellesisulise deklaratsiooni kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2;2 o) mootori jõul liikuv sõiduk – iseliikuv maanteesõiduk, mis ei ole mopeed nende konventsiooniosaliste territooriumil, kes ei käsita mopeede mootorratastena, ning mis ei ole rööbassõiduk; p) mootorsõiduk – mootori jõul liikuv sõiduk, mida kasutatakse tavapäraselt inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks. Selle mõiste alla kuuluvad trollid, st elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukid. See ei hõlma kõiki sõidukeid, nagu põllumajandustraktorid, mida üksnes juhuslikult kasutatakse inimeste või kauba vedamiseks maanteel või inimeste või kauba vedamiseks kasutatavate sõidukite haakes vedamiseks; q) haagis – mootori jõul liikuva sõiduki haakes vedamiseks loodud sõiduk, sealhulgas poolhaagis; r) poolhaagis – haagis, mis on mõeldud mootorsõidukiga haakes liikumiseks nii, et osa poolhaagisest toetub mootorsõidukile ja mootorsõiduk kannab arvestatavat osa poolhaagise massist ja sellel oleva veose massist; s) kerghaagis – haagis, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg; t) autorong – haakes olevad sõidukid, mis sõidavad teel ühe üksusena; u) liigendsõiduk – autorong, mis koosneb mootorsõidukist ja sellega ühendatud poolhaagisest; v) juht – inimene, kes juhib mootorsõidukit või muud sõidukit (sealhulgas jalgratast) või ajab teel üksikult, karjas või parves liikuvaid loomi või kande-, veo- või ratsaloomi; w) lubatud täismass – veosega sõiduki täismass, mida lubab selle riigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud; x) tühimass – sõiduki mass ilma meeskonna, sõitjate või veoseta, aga täis kütusepaagi ja sõidukis tavapäraselt olevate tööriistadega; y) tegelik mass – sõiduki tegelik mass koos veose, meeskonna ja sõitjatega konkreetsel ajahetkel; z) pärisuunavöönd – tee parem pool, kui riigisiseste õigusaktide alusel tuleb sõidukijuhil vastusõitev sõiduk mööda lasta vasakult, vastasel juhul viitab see väljend tee vasakule poolele; aa) nõue anda teed teistele sõidukitele tähendab, et juht ei tohi jätkata ega alustada liikumist ega teha manöövrit, mis võiks sundida teisi juhte järsult muutma oma sõiduki liikumissuunda või -kiirust. 3 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 2 Konventsiooni lisad Konventsiooni lahutamatuks osaks on järgmised lisad. Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. Lisa 5. Lisa 6. Lisa 7. Mootorsõidukite ja haagiste rahvusvahelisse liiklusse lubamise kohustuse erandid. Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste registreerimisnumber. Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste tunnusmärk. Rahvusvahelises liikluses osalevate mootorsõidukite ja haagiste valmistajatehase tähised. Mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuded. Riigisisene juhiluba. Rahvusvaheline juhiluba. ARTIKKEL 3 Konventsiooniosaliste kohustused 1. a) Konventsiooniosalised võtavad kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil kehtivate liikluseeskirjade sisuline kooskõla konventsiooni II peatükiga. Eeldusel, et vastavad eeskirjad ei ole II peatükiga üheski osas vastuolus, võivad neis: i) puududa sätted, mis kohalduvad olukordadele, mida konventsiooniosalise territooriumil ei esine; ii) sisalduda sätted, mida II peatükis ei ole. b) See lõige ei eelda konventsiooniosalistelt karistuste ettenägemist nende II peatüki sätete rikkumise eest, mis sisalduvad konventsiooniosaliste liikluseeskirjades. 2. a) Konventsiooniosalised võtavad samuti kohaseid meetmeid, et tagada oma territooriumil mootorsõidukite ja haagiste tehnonõuetele kehtivate eeskirjade vastavus konventsiooni lisale 5; nimetatud eeskirjad võivad sisaldada sätteid, mida lisas 5 ei ole, kui need ei ole vastuolus lisa 5 aluseks olevate ohutuspõhimõtetega. Konventsiooniosalised võtavad ka kohaseid meetmeid, et tagada osaliste territooriumil registreeritud mootorsõidukite ja haagiste vastavus konventsiooni lisale 5, kui need liituvad rahvusvahelise liiklusega. b) See lõige ei sea konventsiooniosalistele kohustusi seoses osaliste territooriumil kehtivate tehnonõuetega mootori jõul liikuvatele sõidukitele, mis ei ole konventsiooni tähenduses mootorsõidukid. 3. Lähtuvalt konventsiooni lisas 1 sätestatud eranditest peavad konventsiooniosalised lubama oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid ja haagised, mis vastavad konventsiooni III peatüki nõuetele ja mille juhid vastavad IV peatüki nõuetele; ühtlasi peavad osalised tunnustama III peatüki kohaselt väljastatud registreerimistunnistusi prima facie tõenditena selle kohta, et registreerimistunnistusel nimetatud sõiduk vastab III peatüki nõuetele. 4. Konventsiooni eesmärgile vastavaks loetakse meetmed, mida konventsiooniosalised on võtnud või võivad võtta ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel, et lubada oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid ja haagised, mis ei vasta kõigile konventsiooni III peatüki nõuetele, ning tunnistada muudel kui IV peatükis nimetatud juhtudel oma territooriumil kehtivaks teise osalise territooriumil väljastatud juhiload.4 5. Konventsiooniosalised kohustuvad lubama oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse jalgrattad ja mopeedid, mis vastavad konventsiooni V peatüki tehnonõuetele ja mille juhid elavad alaliselt teise osalise territooriumil. Ükski konventsiooniosaline ei nõua rahvusvahelises liikluses jalgratta või mopeediga sõitvatelt juhtidelt juhiluba; konventsiooniosalised, kes on kooskõlas konventsiooni artikli 54 lõikega 2 deklareerinud, et käsitavad mopeede mootorratastena, võivad siiski nõuda rahvusvahelises liikluses osalevatelt mopeedijuhtidelt juhiluba. 5 bis. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada süstemaatiline ja järjepidev liiklusohutusalane haridus, eelkõige koolides igas õppeastmes. 5 ter. Kui sõiduõppijatele pakub sõiduõpet kutseline sõiduasutus, määratakse riigisisestes õigusaktides kindlaks miinimumnõuded õppekavale ja õppe pakkujate kvalifikatsioonile. 6. Konventsiooniosalised kohustuvad teiste osaliste taotluse korral andma teistele osalistele vajalikku teavet selle isiku tuvastamiseks, kelle nimele on tema territooriumil registreeritud mootori jõul liikuv sõiduk või sellise sõiduki haakes liikuv haagis, kui konventsiooniosalisele esitatud taotlusest nähtub, et sõiduk on teinud taotluse esitanud osalise territooriumil avarii või sõiduki juht on selle osalise territooriumil pannud toime raske liikluseeskirjade rikkumise, mille eest on ette nähtud range karistus või juhtimisõigusest ilmajäämine. 7. Konventsiooni eesmärgile vastavaks loetakse meetmed, mida konventsiooniosalised on võtnud või võivad võtta ühepoolselt või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel selleks, et hõlbustada rahvusvahelist liiklust tolli, politsei, tervisliku seisundi ja muude samalaadsete formaalsuste lihtsustamise kaudu, või tagada vastavas piiripunktis asuvate tolliametite ja -punktide samaväärne pädevus ja avamisajad. 8. Artikli lõiked 3, 5 ja 7 ei mõjuta konventsiooniosalise õigust lubada oma territooriumil rahvusvahelisse liiklusesse mootorsõidukid, haagised, mopeedid ja jalgrattad ja nende juhid ja sõitjad oma eeskirjade alusel, mis käsitavad ärilist sõitjate- ja kaubavedu, juhi vastutuskindlustust, tollieeskirju ja laiemalt teeliiklusega mitteseotud eeskirju. ARTIKKEL 4 Liiklusmärgid ja -signaalid Konventsiooniosalised, mis ei ole selle konventsiooniga samal päeval allakirjutamiseks avatud liiklusmärkide ja -signaalide konventsiooni osalised, kohustuvad tagama, et: a) kõik nende territooriumile paigaldatud liiklusmärgid, foorituled ja teekattemärgised moodustavad ühtse süsteemi ning nende kujundus ja paigutus on kergesti äratuntav; b) eri tüüpi liiklusmärkide hulk on piiratud ja liiklusmärgid paigutatakse üksnes kohtadesse, kus neid peetakse kasulikuks; c) ohu eest hoiatavad liiklusmärgid paigaldatakse takistustest piisavalt kaugele, et juhte aegsasti hoiatada; d) keelatud on: i) kinnitada liiklusmärgile, selle alusele või muule liikluskorraldusvahendile midagi, mis ei ole seotud selle liiklusmärgi või liikluskorraldusvahendi otstarbega; kui konventsiooniosalised või nende allüksused lubavad mittetulundusühingul paigaldada informatiivseid liiklusmärke, võivad nad lubada kujutada märgil või selle alusel vastava ühingu embleemi, kui see ei muuda märki raskemini mõistetavaks; ii) paigaldada tahvleid, teateid, märgiseid või vahendeid, mis võidakse ajada segamini liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahenditega, mõjutada liiklusmärkide või muude liikluskorraldusvahendite nähtavust või tõhusust, või mis võivad liiklejaid pimestada või hajutada nende tähelepanu viisil, mis kahjustab liiklusohutust; iii) paigaldada kõnniteedele ja teeservadesse seadmeid, mis võivad asjatult takistada jalakäijate, esmajoones vanurite või liikumispuudega isikute liikumist. II peatükk LIIKLUSEESKIRJAD ARTIKKEL 5 Liiklusmärkide ja -signaalide staatus 1. Liiklejad järgivad liiklusmärkide, fooritulede ja teekattemärgiste juhiseid isegi siis, kui need näivad olevat muude liikluseeskirjadega vastuolus. 2. Fooritulede ja sõidueesõigust reguleerivate liiklusmärkide vastuolu korral tuleb juhinduda foorituledest. ARTIKKEL 6 Reguleerijate juhised 1. Liiklust reguleerivad isikud peavad olema kaugelt lihtsasti äratuntavad nii öösel kui ka päeval. 2. Liiklejad alluvad viivitamata reguleerijate juhistele. 3. Soovitatav:5 riigisisestes õigusaktides tuleks sätestada, et reguleerija märguanded hõlmavad järgmist: a) ülestõstetud käsi on peatumise märguanne kõigile liiklejatele, välja arvatud juhtidele, kes ei saa enam ohutult peatuda; lisaks ei nõua see märguanne ristmikul antuna seismajäämist juhtidelt, kes on juba ristmikul; b) küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi või käed keelab/keelavad liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe või kätega; reguleerija võib pärast märguannet käe või käed alla lasta; see asend on peatumise märguanne reguleerija ees või taga olevatele juhtidele; c) viibe punase tulega on peatumise märguanne kõigile juhtidele, kelle suunas tuli on suunatud. 4. Kui reguleerija juhised on vastuolus liiklusmärkide, fooritulede, teekattemärgiste ja liikluseeskirjadega, tuleb juhinduda reguleerija juhistest. ARTIKKEL 7 Üldeeskirjad 1. Liiklejad ei tohi käituda viisil, mis võib ohustada või takistada liiklust, ohustada isikuid või kahjustada riigi- või eravara. 2. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et liiklejad ei tohi takistada ega potentsiaalselt ohustada liiklust esemete või ainete teele viskamise, seadmise või jätmisega või teele muude takistuste tekitamisega. Kui liiklejad ei suuda takistuse või ohu tekitamist kuidagi vältida, siis võtavad nad vajalikke meetmeid, et takistus või oht võimalikult kiiresti kõrvaldada ja kui nad seda koheselt teha ei saa, siis kohustuvad nad teisi liiklejaid takistuste või ohtude eest hoiatama.6 3. Juhid on eriti tähelepanelikud kõige haavatavamate liiklejate suhtes, nagu jalakäijad, jalgratturid, eriti aga lapsed, vanurid ja liikumispuudega isikud. 4. Juhid jälgivad, et nende sõidukid ei takistaks liiklejaid ega teega külgnevate kinnistute elanikke näiteks müra, tolmu või suitsu tekitamisega, kui seda on võimalik vältida. 5. Mootorsõiduki juhid ja sõitjad peavad kandma turvavööd, kui nende iste on turvavööga varustatud ja riigisiseste õigusaktidega ei ole ette nähtud erandeid. 7 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 8 Juhid 1. Igal liikuval sõidukil või autorongil on juht. 2. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et kande-, veo või ratsaloomadel, samuti kariloomadel või loomakarjadel või -parvedel on juht, välja arvatud sissepääsu juures sellekohaselt märgitud aladel.8 3. Juhil on vajalikud füüsilised ja vaimsed võimed ning tema füüsiline ja vaimne seisund võimaldab tal sõidukit juhtida. 4. Mootori jõul liikuva sõiduki juhil on sõiduki juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused; see nõue ei takista sõiduõppijate õppesõite kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 5. Juhil on alati kontroll oma sõiduki või loomade üle.9 10 Vaata allmärkust. 6. Sõidukijuht hoidub alati võimalikult palju juhtimisega mitteseotud tegevustest. Riigisisestes õigusaktides tuleks määrata kindlaks eeskirjad sõidukijuhtide telefonikasutuse kohta. Õigusaktid keelavad mootorsõiduki- ja mopeedijuhtidel kasutada käes hoitavat telefoni ajal, mil sõiduk on liikumises. ARTIKKEL 9 Parved ja karjad Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada parvede ja karjade jagamine mõõduka suuruse ja piisava vahemaaga osadeks, et hõlbustada liiklemist, välja arvatud juhtudel, kui on ette nähtud erandid parvede ja karjade massiliikumise hõlbustamiseks.11 ARTIKKEL 10 Paiknemine sõiduteel12 1. Riigis kehtib kõigil teedel sama suunavöönd, välja arvatud vajaduse korral teedel mida kasutatakse üksnes või peamiselt kahe teise riigi vahelise läbivliikluse jaoks. 13 Vaata allmärkust. 2. Sõiduteel liikuvad loomad hoitakse sõidutee pärisuunalisele äärele võimalikult lähedal. 3. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 1, artikli 11 lõike 6 ja konventsiooni muid vastupidiseid sätteid, hoiab iga sõidukijuht oma sõiduki sõidutee pärisuunalisele äärele nii lähedal, kui olud võimaldavad. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad määrata kindlaks täpsemad eeskirjad seoses kaubaveokite paiknemisega sõiduteel. 4. Kui tee koosneb kahest või kolmest sõiduteest, ei sõida ükski juht vastassuunavööndisse jäävale sõiduteele. 5. a) Kahesuunalisel sõiduteel, kus on neli või rohkem sõidurada, ei sõida juht sõiduradadel, mis asuvad täielikult vastassuunavööndis. b) Kahesuunalisel sõiduteel, kus on kolm sõidurada, ei sõida ükski juht sõidurajal, mis on vastassuunavööndisse jääva sõidutee ääres. 6. Ilma et see piiraks artikli 11 sätteid ja juhul kui on olemas liiklusmärgiga tähistatud lisarada, kasutavad aeglaselt liikuvad sõidukijuhid seda sõidurada. ARTIKKEL 11 Möödasõit ja liiklus sõiduridades 1. a) Möödasõitu sooritavad juhid kasutavad selleks vastassuunavööndit. b) Kui juht, kellest kavatsetakse mööduda, annab märku kavatsusest pöörata sõiduteel vastassuunavööndi poole ja on suunanud oma sõiduki või loomad sinna, et teha vastav pööre ja suunduda teisele teele, siseneda teega külgnevale kinnistule või peatuda, teostatakse möödasõit pärisuunavööndi kaudu. c) Riigisiseste õigusaktidega võidakse lubada jalgratturitel ja mopeedijuhtidel mööduda seisvatest või aeglaselt liikuvatest sõidukitest, mis ei ole jalgrattad või mopeedid, pärisuunavööndis, kui selleks on piisavalt ruumi. 2. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõike 1 sätteid või artikli 14 sätteid, veendub juht enne möödasõidu alustamist, et: a) tema järel sõitev juht pole asunud temast mööduma; b) samal rajal tema ees sõitev juht pole andnud märku kavatsusest alustada möödasõitu teisest sõidukist; c) möödasõit on võimalik vastutulevat liiklust ohustamata või takistamata, veendudes esmajoones, et rada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ja sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga; d) tal on võimalik naasta konventsiooni artikli 10 lõikes 3 ettenähtud kohale, takistamata liiklejat või liiklejaid, kellest möödutakse, välja arvatud juhul, kui juht kasutab vastutulevale liiklusele suletud rada. 3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt on kahesuunalistel sõiduteedel möödasõidu tegemine keelatud eelkõige tõusuharjale lähenedes ja halva nähtavusega kurvides, välja arvatud juhul, kui sõidurajad on nendes kohtades tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega ja möödumise käigus ei väljuta vastutulevale liiklusele suletud sõiduradadelt. 4. Juht hoiab möödumise ajal piisavalt suurt külgvahet liikleja või liiklejaga, kellest möödutakse. 5. a) Kui sõiduteel on vähemalt kaks pärisuunalist sõidurada, võib juht, kes peab kohe või peatselt pärast konventsiooni artikli 10 lõikes 3 ettenähtud kohale naasmist uuesti asuma möödasõidumanöövrile, jääda selleks esimese möödasõidu jaoks kasutatud sõidurajale, veendudes esmalt, et ta ei takista sellega tagant lähenevaid kiiremaid sõidukeid. b) Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea seda lõiget kohaldama juhtidele, kes sõidavad jalgratta, mopeedi, mootorratta ja sõidukitega, mis ei liigu konventsiooni tähenduses mootori jõul, samuti selliste mootorsõidukite juhtidele, mille lubatud täismass on suurem kui 3500 kg või mille ehitusest tingitud maksimaalne kiirus ei ületa 40 km (25 miili) tunnis.14 6. Kui kohaldub artikli lõike 5 punkt a ja liiklussagedus on selline, et sõidukid hõivavad pärisuunalise sõidutee kogu selle laiuses, liikudes seejuures üksnes sõidureas nende ees liikuva sõiduki kiirusel, siis: a) ilma et see piiraks artikli lõiget 9, ei loeta artikli tähenduses möödumiseks seda, kui sõidukid liiguvad ühes sõidureas kiiremini kui teises sõidureas; b) võib juht, kes ei ole sõidutee pärisuunalisele äärele lähimal sõidurajal, vahetada sõidurada üksnes selleks, et valmistuda parem- või vasakpöörde tegemiseks või parkimiseks; see nõue ei kohaldu, kui juht vahetab sõidurada riigisiseste õigusaktide kohaselt tulenevalt artikli lõike 5 punkti b kohaldamisest.15 7. Sõites reas, nagu kirjeldatud artikli lõigetes 5 ja 6, ei tohi juhid sõita sõidutee sõiduradade märkimiseks kasutatud pikisuunaliste teekattemärgiste peal. 8. Ilma et see piiraks artikli lõiget 2 ja muid piiranguid, mida konventsiooniosalised või nende allüksused võivad kehtestada ristmikel ja raudteeülesõidukohtadel möödasõidu sooritamise kohta, ei möödu ükski sõidukijuht ristmikel ja raudteeülesõidukohtadel sõidukist, mis ei ole kaherattaline jalgratas, kaherattaline mopeed või kaherattaline külghaagiseta moorratas: a) vahetult enne ristmikku või ristmikul, kui tegu pole ringristmikuga, välja arvatud: i) artikli lõike 1 punktis b sätestatud juhul; ii) kui möödasõiduks kasutatav tee on ristmikul peatee; iii) kui ristmikul reguleerib liiklust selleks volitatud ametnik või foorituled; b) vahetult enne täis- või pooltõkkepuuta raudteeülesõidukohta või sellisel raudteeülesõidukohal, eeldusel et konventsiooniosalised või nende allüksused võivad lubada möödasõitu raudteeülesõidukohal, kus liiklust reguleeritakse foorituledega, millel on sõidukite sõidu jätkamist lubav tuli.16 9. Sõiduk ei möödu teisest sõidukist, mis läheneb sõiduteele märgitud või asjakohase liiklusmärgiga tähistatud ülekäigurajale või peatub vahetult enne ülekäigurada või möödub sellisest sõidukist üksnes kiirusel, mis on piisaval väike, et võimaldada kohest peatumist, kui ülekäigurajal on mõni jalakäija. Lõiget ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende üksustel keelata möödasõidu sooritamist ülekäigurajast ettenähtud kaugusel või kehtestada rangemaid nõudeid sõidukijuhile, kes kavatseb mööduda vahetult enne ülekäigurada peatunud sõidukist. 10. Juht, kellele tundub, et tema taga sõitev juht soovib temast mööduda, hoiab sõidutee pärisuunalise ääre lähedale ja ei kiirenda, välja arvatud konventsiooni artikli 16 lõike 1 punktis b sätestatud juhul. Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda lihtsalt ja ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, siis vähendab sellise sõiduki juht kiirust ning vajaduse korral hoiab esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid mööda. 11. 17 a) Ühesuunalisel sõiduteel ja kahesuunalisel sõiduteel, millel on asulas vähemalt kaks ja väljaspool asulat vähemalt kolm pärisuunalist sõidurada ja need on tähistatud pikisuunaliste teekattemärgistega, võivad konventsiooniosalised või nende allüksused: i) lubada kõigil ühel sõidurajal olevatel sõidukitel mööduda teisel rajal olevatest sõidukitest pärisuunavööndis; ii) jätta kohaldamata konventsiooni artikli 10 lõige 3; eeldusel et sõiduraja vahetamise võimalus on piisavalt piiratud. b) Punktis a viidatud juhul, ilma et see piiraks artikli lõiget 9, ei loeta vastavalt sätestatud sõiduviisi möödasõiduks selle konventsiooni tähenduses. ARTIKKEL 12 Vastusõitjatest möödumine 1. Vastusõitjatest möödudes jätab juht piisava külgvahe ja liigub vajaduse korral sõidutee pärisuunalise ääre lähedale. Kui seejuures takistab juhi liikumist takistus või teised liiklejad, siis aeglustab juht sõidukiirust ja vajaduse korral peatub, et vastutulev(ad) liikleja(d) mööda lasta. 2. Mägiteedel ja mägiteedega sarnastel järsu kaldega teedel, kus vastusõitjast möödumine on võimatu või raskendatud, peab allamäge liikuva sõiduki juht tee kõrvale tõmbama ja lubama ülesmäge liikuvatel sõidukitel mööda sõita, välja arvatud juhul, kui teel on sõiduteelaiendid selliselt, et ülesmäge liikuvad sõidukid saavad sõidukite kiirust ja asendit arvestades suunduda eesolevale teelaiendile ja vältida olukorda, kus üks sõidukitest peab hakkama tagurdama. Kui üks mööduvatest sõidukitest peab möödumise võimaldamiseks tagurdama, siis teeb seda allamäge liikuva sõiduki juht, välja arvatud juhul, kui tagurdamine oleks ilmselgelt kergem ülemäge liikuva juhi jaoks. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad teatavate sõidukite, teede või teelõikude jaoks näha ette selles lõikes sätestatust erinevad eeskirjad.18 ARTIKKEL 13 Sõidukite kiirus ja pikivahe 1. Sõidukijuht valitseb alati oma sõidukit nii, et ta saab olla vajalikul määral ettevaatlik ja sooritada kõiki vajalikke manöövreid. Sõiduki kiirust muutes jälgib juht pidevalt ümbritsevaid asjaolusid, esmajoones pinnamoodi, tee seisukorda, sõiduki seisukorda ja veost, ilmaolusid ja liiklussagedust, et ta suudaks peatuda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva võimaliku takistuse ees. Vajaduse korral, esmajoones halva nähtavuse sunnil, juht aeglustab ja vajaduse korral ka peatub.19 2. Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse suurim lubatud sõidukiirus kõigil teedel. Riigisisestes õigusaktides kehtestatakse ka erilised kiiruspiirangud teatavatele sõidukikategooriatele, mis on eriti ohtlikud esmajoones oma massi või koorma tõttu. Riigisiseste õigusaktidega võidakse kehtestada sarnased tingimused teatavatele juhtidele, esmajoones algajatele juhtidele. 3. Lõike 2 esimest lauset ei pea kohaldama artikli 34 lõikes 2 nimetatud alarmsõidukitele või riigisisestes õigusaktides alarmsõidukitena käsitatavatele sõidukitele. 4. Juht ei takista põhjendamatult aeglase sõiduga teisi sõidukeid. 5. Teise sõiduki taga liikuv sõiduk hoiab sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. [endine lõige 5 kustutatud] 6. 20 Asulavälistel teedel möödasõidu hõlbustamiseks hoiavad selliste sõidukite või autorongide juhid, mille lubatud täismass ületab 3500 kg või mis on pikemad kui 10 meetrit, nende ees mootori jõul liikuvate sõidukitega sellist vahet, et nendest mööduvad sõidukid saaksid ohutult reastuda möödutud sõiduki ette, välja arvatud juhul, kui selline sõiduk on ise möödasõidul või selleks valmistumas. See säte ei kehti väga tiheda liikluse korral või juhul, kui möödasõit on keelatud. Lisaks võivad: a) pädevad asutused jätta selle sätte kohaldamata teatavatele sõidukikolonnide suhtes, samuti teedel, kus vastava sõidusuuna jaoks on eraldatud kaks sõidurada; b) konventsiooniosalised ja nende allüksused kasutada vastavate sõidukite puhul siin esitatust erinevaid näitajaid. ARTIKKEL 14 Üldnõuded manöövritele 1. Juht, kes soovib teha manöövri, näiteks sõita pargitud sõidukite ritta või sealt välja, liikuda sõiduteel paremale või vasakule, pöörata paremale või vasakule teisele teele või teega külgnevale kinnistule, veendub esmalt, et see on võimalik ohustamata teisi liiklejaid, kes on tema taga või ees või temast möödumas, arvestades nende asukohta, suunda ja kiirust.21 2. Juht, kes soovib teha tagasipööret või tagurdada, veendub, et see on võimalik teisi liiklejaid ohustamata või takistamata. 3. Enne pööramist või külgsuunas liikumist annab juht oma kavatsusest selgelt ja aegsasti märku sõiduki suunatule(de)ga või kui suunatule(de) kasutamine ei ole võimalik, siis võimaluse korral sobiva käemärguandega. Suunatule(de)ga peab andma märku kogu manöövri vältel ja märguanne tuleb lõpetada kohe pärast manöövri lõppu. ARTIKKEL 15 Erieeskirjad liinivedu pakkuvatele ühistransporditeenuse sõidukitele Riigisiseste õigusaktidega tuleks soovitatavalt22 sätestada, et ühistransporditeenuste sõidukite liikumise hõlbustamiseks peavad teised sõidukijuhid konventsiooni artikli 17 lõike 1 kohaselt asulas aeglustama või vajaduse korral peatuma, et võimaldada ühissõidukitel vastavalt tähistatud peatustest välja sõita. Konventsiooniosaliste või nende allüksuste vastavad sätted ei mõjuta ühissõidukijuhtide kohustust võtta abinõusid õnnetuste vältimiseks pärast suunatulede kasutamist, et anda märku oma kavatsusest peatusest lahkuda. ARTIKKEL 16 Sõidusuuna muutmine 1. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 14, teeb juht enne paremale või vasakule teisele teele või teega piirnevale kinnistule pööramist järgmist: a) soovides teelt ära pöörata pärisuunavööndi poole, hoiab juht võimalikult sõidutee pärisuunalise ääre lähedale ja sooritab pöörde võimalikult väikese raadiusega; b) soovides teelt ära pöörata teisele poole, liigub juht kahesuunalisel sõiduteel võimalikult sõidutee keskjoone lähedale või ühesuunalisel sõiduteel vastassuunavööndi ääre lähedale, ning kui juht soovib pöörata teisele kahesuunalisele teele, siis sooritab ta pöörde nii, et siseneb teisele teele pärisuunavööndis, arvestades seejuures konventsiooniosaliste või nende allüksuste muude sätetega jalgrataste ja mopeedide kohta, näiteks seoses sõidusuuna muutmisega, ületades ristmikku kahes järgus. 2. Suuna muutmisel lubab juht endast mööda liiklejad, kes liiguvad samal sõiduteel või tee osadel, millelt ta kavatseb lahkuda, ilma et see piiraks konventsiooni artiklis 21 jalakäijate kohta sätestatut. ARTIKKEL 17 Aeglustamine 1. Sõidukijuht võib järsult pidurdada üksnes ohu vältimiseks. 2. Juht, kes kavatseb oluliselt aeglustada, välja arvatud vahetu ohu vältimiseks, veendub esmalt, et ta ei takista sellega teisi juhte. Ühtlasi annab juht oma pidurdamiskavatsusest asjakohase käemärgiga selgelt ja aegsasti märku, välja arvatud juhul, kui juht on eelnevalt veendunud, et tema järel ei sõida ühtegi sõidukit või need on väga kaugel. See säte ei kehti, kui aeglustamisest antakse märku konventsiooni lisa 5 punktis 31 osutatud pidurituledega. ARTIKKEL 18 Ristmikud ja teeandmiskohustus 1. Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama kohalike oludega. Juht peab esmajoones sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik peatuda ja anda teed eesõigust omavale sõidukile. 2. Juht, kes sõidab teerajalt või pinnasteelt teele, mis ei ole teerada ega pinnastee, annab teed igale sõidukile sellel teel. Teeraja ja pinnastee mõisted võib selle artikli tähenduses määratleda riigisisestes õigusaktides. 3. Juht, kes sõidab teele sellega külgnevalt kinnistult, annab teed teel liikuvatele sõidukitele.23 4. Tulenevalt artikli lõikest 7: a) peab sõidukijuht parempoolse liiklusega riikides ristmikel, mis ei ole käesoleva artikli lõikes 2 ja konventsiooni artikli 25 lõigetes 2 ja 4 nimetatud ristmikud, andma teed paremalt lähenevatele sõidukitele; b) konventsiooniosalised või nende allüksused, kelle territooriumil on vasakpoolne liiklus, võivad korraldada eesõiguse andmist ristmikel oma äranägemise järgi.24 5. Isegi kui foorituled seda lubavad, ei sõida juht ristmikule, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud seal peatuma, takistades seeläbi ristsuunalist liiklust. 6. Juht, kes siseneb fooriga reguleeritud ristmikule, ei pea ristmikult kavatsetud suunas ärasõitmiseks ootama lubavat foorituld, kui ta ei takista sellega teiste liiklejate liiklust neile lubatud suunas. 7. [Kustutatud sõnad] Mitterööbassõiduki juht annab teed rööbassõidukitele. 25 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 19 Raudteeülesõidukohad Raudteeülesõidukohale lähenedes ja selle ületamisel peavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud. Eelkõige: a) sõidukijuht valib mõõduka kiiruse; b) ilma et see piiraks kohustust jälgida valgus- või helisignaali peatumisnõuet, ei siirdu liikleja raudteeülesõidukohale, mille täis- või pooltõkkepuud on suletud või sulgumas või mille pooltõkkepuud on avanemas; c) liikleja ei siirdu täis- või pooltõkkepuudeta ja valgussignaalideta raudteeülesõidukohale, veendumata, et ei lähene rööbassõidukit; d) juht ei sõida raudteeülesõidukohale, tegemata eelnevalt kindlaks, et ta ei pea seal peatuma; e) liikleja ei viivita raudteeülesõidukoha ületamisega; kui juht peab sõiduki peatama, püüab ta sõiduki raudteelt ära liigutada ja kui see pole võimalik, teeb juht koheselt kõik endast sõltuva, et rööbassõidukijuhte aegsasti hoiatada. ARTIKKEL 20 Jalakäijatele kehtivad eeskirjad 1. Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea käesolevat artiklit jõustama, välja arvatud juhul, kui jalakäijate liikumine sõiduteel oleks ohtlik või takistaks sõidukite liiklust.26 2. Jalakäijad kasutavad sõidutee ääres olevat kõnniteed või jalakäijatele sobilikku teeserva, kui see on olemas. Vajalike ettevaatusabinõude võtmisel võivad sõiduteed kasutada: a) suuri esemeid lükkavad või kandvad jalakäijad, kui nad kõnniteel või teeservas kõndides segaksid teisi jalakäijaid; b) vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus kõndivad jalakäijarühmad. 27 Vaata allmärkust. 3. Kui kõnnitee või sõidutee serva ei ole võimalik kasutada või seda pole, võivad jalakäijad kõndida sõiduteel; kui on olemas jalgrattatee ja liiklussagedus seda võimaldab, võivad jalakäijad kõndida jalgrattateel, takistamata jalgratta- ja mopeediliiklust. 4. Artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt hoiavad sõiduteel kõndivad jalakäijad võimalikult lähedale sõidutee äärele.28 5. Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada järgmine: jalakäijad kõnnivad sõidutee vastassuunavööndi teeservas, kui see ei ole jalakäija jaoks ohtlik. Jalgratast, mopeedi või mootorrattast käekõrval lükkavad isikud ning vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuvad jalakäijarühmad liiguvad alati sõidutee pärisuunavööndi teeservas. Sõiduteel kõndivad jalakäijad, kes ei liigu rongkäigus, kõnnivad öösel või halva nähtavuse ning päeval sõidukite suure liiklussageduse korra võimaluse korral ühes reas.29 6. a) Jalakäijad, kes soovivad ületada sõiduteed, ei tohi ettevaatamatult sõiduteele astuda; jalakäijad kasutavad alati ülekäigurada, kui see on lähedal. b) Sõidutee ületamiseks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajal: i) juhindub jalakäija jalakäijafoori tuledest, kui ülekäigurajal on vastav foor; ii) kui ülekäigurajal ei ole jalakäijafoori, aga sõidukite liiklemist reguleerib foor või reguleerija, siis ei astu jalakäija sõiduteele, kui foorituli või reguleerija märguanne annab sõidukitele loa liikuda; iii) muul ülekäigurajal ei astu jalakäijad sõiduteele, arvestamata lähenevate sõidukite kaugust ja kiirust; c) Sõidutee ületamiseks asjakohase liiklusmärgiga tähistamata või sõiduteele märkimata ülekäigurajal, veenduvad jalakäijad enne sõiduteele astumist, et nad ei takista sellega sõidukite liiklemist.30 d) Sõiduteed ületama asunud jalakäijad ei vali põhjendamatult pikka liikumisteed ja ei viivita ega peatu sõiduteel põhjendamatult. 7. Seejuures võivad konventsiooniosalised või nende allüksused kehtestada sõiduteed ületavatele jalakäijatele rangemad nõuded. ARTIKKEL 21 Juhi käitumine jalakäija suhtes 1. Juht hoidub jalakäijaid ohustada võivast käitumisest. 2. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 7 lõiget 1, artikli 11 lõiget 9 ja artikli 13 lõiget 1, nähakse sõiduteel asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajal ette järgmist: a) kui ülekäigurajal reguleerivad sõidukite liiklemist foorituled või seda teeb reguleerija, siis peatub edasisõitu keelava märguande saanud juht vahetult enne ülekäigurada või ülekäiguraja ees olevat põikmärgist ning liikumisloa saamisel ei tohi juht takistada ülekäigurajale astunud jalakäijat; juht, kes pöörab teele, mille alguses on ülekäigurada, liigub aeglaselt ja vajaduse korral peatub, et anda teed juba ülekäigurajale astunud või astumas jalakäijatele; b) kui sõidukite liiklemist ülekäigurajal ei reguleeri foorituled ega reguleerija, läheneb juht ülekäigurajale piisavalt aeglaselt, et mitte ohustada ülekäigurajale astunud või astuvaid jalakäijaid; juht peatab vajaduse korral sõiduki, et jalakäijad üle tee lasta. 3. Artikli ühtegi sätet ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel:31 nõuda, et sõidukijuht peatuks alati, kui jalakäija on konventsiooni artikli 20 kohaselt astunud või astumas asjakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurajale; keelata neil takistada jalakäijat, kes ületab sõiduteed ristmikul või sellele väga lähedal, isegi kui selles kohas ei ole ajakohase liiklusmärgiga tähistatud või sõiduteele märgitud ülekäigurada. 4. Juht, kes kavatseb pärisuunavööndis mööduda asjakohaselt tähistatud peatuses seisvast ühissõidukist, vähendab kiirust ja vajaduse korral peatub, et sõitjad saaksid ühissõidukisse siseneda või sellest väljuda. 32 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 22 Ohutussaared sõiduteel Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 10 kohaldamist, võib juht mööduda sõiduteel olevatest ohutussaartest, postidest ja teistest rajatistest, vasakult või paremalt, välja arvatud juhul kui: a) liiklusmärk näitab, kummalt poolt ohutussaart, posti või rajatist tuleb mööduda; b) ohutussaar, post või seade on kahesuunalise sõidutee keskjoonel; sellisel juhul möödub juht ohutussaarest, postist või rajatisest pärisuunavööndi poolt. ARTIKKEL 23 Peatumine ja parkimine 1. Väljaspool asulat tuleb võimaluse korral sõiduk peatada või parkida ja loomad seisma jätta mujal kui sõiduteel. Asulas ja väljaspool asulat ei tohi sõidukid ja loomad olla jalgrattateel, jalgrattarajal, ühissõidukirajal, ratsateel, jalgteel, kõnniteel või jalakäijatele mõeldud teeservas, välja arvatud juhul, kui seda lubavad kohaldatavad riigisisesed õigusaktid. 2. a) Sõiduteele seisma jäetud loomad ning seal peatatud või pargitud sõidukid on võimalikult lähedal sõidutee äärele. Juht peatab või pargib oma sõiduki üksnes oma sõidusuunale vastaval sõidutee poolel; vastaspoolel võib peatuda või parkida üksnes juhul, kui pärisuunavööndis on peatumist või parkimist takistavad rööpad. Peale selle võivad konventsiooniosalised või nende allüksused: i) mitte keelata peatumist ja parkimist ühel või teisel teepoolel teatavatel tingimustel, näiteks kui liiklusmärgid keelavad pärisuunavööndis peatumise; ii) lubada ühesuunalisel sõiduteel peatuda ja parkida lisaks pärisuunapoolele või selle asemel tee vastaspoolel; iii) lubada peatuda ja parkida keset sõiduteed vastavalt tähistatud kohtades. b) Kui riigisiseste õigusaktidega ei sätesta teisiti, ei või sõidukid, mis ei ole kaherattalised jalgrattad, kaherattalised mopeedid ja kaherattalised külghaagiseta mootorrattad, peatuda ega parkida sõiduteel kõrvuti kahes reas. Kui ala plaan ei võimalda muud lahendust, paiknevad peatuvad või parkivad sõidukid paralleelselt sõidutee äärega.33 3. a) Sõiduki peatamine või parkimine sõiduteel on keelatud:[34] i) ülekäigurajal, jalgrattateega ristumise kohas ja raudteeülesõidukohal; ii) teel kulgevatel trammi- või raudteerööbastel või nende läheduses, kui see võib takistada trammide või rongide liikumist, samuti kõnniteedel ja jalgrattateel, kui konventsiooniosalised või nende allüksused pole sätestanud teisiti; 35 Vaata allmärkust. b) Sõiduki peatamine või parkimine on keelatud kohas, kus see võib olla ohtlik, eelkõige: i) viaduktide all ja tunnelites, välja arvatud vastavalt tähistatud kohtades; ii) sõiduteel tõusuharja lähedal ja kurvides, kus halb nähtavus ei võimalda sõidukist ohutult mööduda, arvestades sõidukite kiirust sellel teelõigul; iii) sõiduteel pikisuunalise teekattemärgise kõrval, kus ei kehti punkti b alapunkt ii, aga teekattemärgise ja sõiduki vahe on alla 3 meetri ja teekattemärgis keelab samal teepoolel lähenevatel sõidukitel seda ületada; iv) kohas, kus sõiduk varjaks teiste liiklejate eest liiklusmärke või fooritulesid; v) liiklusmärgiga tähistatud lisarajal aeglaselt liikuvatele sõidukitele. c) Sõiduki parkimine sõiduteele on keelatud: i) raudteeülesõidukoha, ristmiku ning bussi-, trolli- ja rööbassõidukipeatuse lähedal kaugusel, mis määratakse riigisiseste õigusaktidega;36 ii) kinnistu sissesõidukoha ees; iii) kohas, kus pargitud sõiduk takistaks juurdepääsu teisele nõuetekohaselt pargitud sõidukile või sellise sõiduki väljasõitu; iv) kolme sõiduteega tee keskmisel sõiduteel ja asulavälisel sõiduteedel, millele on sobiva liiklusmärgiga antud peatee õigus. v) [kustutatud] 4. Juht ei lahku oma sõiduki või loomade juurest, võtmata sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida õnnetusi ja mootorsõiduki loata kasutamist. 5. 37 Riigisisestes õigusaktides tuleks soovitatavalt sätestada, et mootori jõul liikuv sõiduk, mis ei ole kaherattaline mopeed või külghaagiseta kaherattaline mootorratas, samuti haagitud või haakimata haagis, mis seisab asulavälisel sõiduteel, tuleb lähenevate juhtide jaoks piisaval kaugusel tähistada vähemalt ühe sobiva seadmega, mis paigutatakse kohaseks ettehoiatamiseks sobivaimasse kohta: a) kui sõiduk seisab öösel sõiduteel oludes, mis ei võimalda lähenevatel juhtidel aru saada, millist takistust sõiduk endast kujutab; b) kui juht on muul juhul sunnitud oma sõiduki seiskama kohas, kus peatumine on keelatud. 6. Artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel kehtestada parkimisele või peatumisele muid sätteid või eraldi sätteid jalgrataste ja mopeedide peatumisele ja parkimisele. 38 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 24 Uste avamine Sõiduki ust ei või avada, lahti jätta ning sõidukist ei või väljuda, veendumata selle ohutuses teiste liiklejate jaoks. ARTIKKEL 25 Kiirteed ja samalaadsed teed 1.39 Kiirteel ja kiirtee peale- ja mahasõiduteel, kui see on sätestatud riigisisestes õigusaktides: a) ei või teel liigelda jalakäijad, loomad, jalgrattad, mopeedid, kui need pole võrdsustatud mootorratastega, samuti sõidukid, mis ei ole mootorsõidukid ja nende haagised ning mootorsõidukid ja mootorsõidukite haagised, mis oma ehituse tõttu ei saa tasasel teel sõita kiirusega, mis on kindlaks määratud riigisisestes õigusaktides; b) ei või juhid: i) peatada või parkida sõidukit mujal kui tähistatud parklas; kui sõiduk on sunnitud peatuma, püüab juht sõiduki sõiduteelt ja sellega samatasandilisest teeservast eemale toimetada ning kui see pole võimalik, siis tähistab juht seisva sõiduki viivitamata selliselt kauguselt, mis võimaldab lähenevaid juhte õigeaegselt hoiatada; ii) teha tagasipööret, tagurdada ja sõita keskmisele eraldusribale, sealhulgas kahe sõidutee ühenduskohale. 40 Vaata allmärkust. 2. Kiirteele sõitvad juhid annavad teed juba kiirteel liikuvatele sõidukitele. Võimaluse korral tuleb kasutada kiirendusrada. 3. Kiirteelt lahkuv juht suundub aegsasti kiirtee mahasõidutee rajale ja siirdub esimesel võimalusel aeglustusrajale, kui see on olemas. 41 Vaata allmärkust. 4. Artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks võrdsustatakse kiirteega ka muud mootorsõidukitele mõeldud ja nõuetekohaselt liiklusmärgiga tähistatud teed, mis ei võimalda pääseda teega külgnevatele kinnistutele.42 ARTIKKEL 25 bis Erieeskirjad liiklusmärgiga tähistatud tunnelite kohta Erilise liiklusmärgiga tähistatud tunnelites kehtivad järgmised eeskirjad. 1. Juhil on keelatud: a) tagurdada; b) teha tagasipööret. c) [kustutatud] 2. Juht peab kaug- või lähitulelaternad sisse lülitama ka siis, kui tunnel on valgustatud. 3. Juht võib sõiduki peatada või parkida üksnes häda- või ohuolukorras. Sellisel juhul tuleb võimaluse korral kasutada selleks ette nähtud kohti. 4. Pikema peatumise korral peab juht mootori seiskama. ARTIKKEL 26 Erieeskirjad rongkäikude ja puudega isikute kohta 1. Liiklejad ei tohi liikuda risti läbi väeüksuste kolonni, vastutava isiku saatel rivis liikuvate õpilasrühmade ja muu rongkäigu. 2. Puudega inimene, kes liigub ratastooliga omal jõul või jalakäijakiirusega, võib kasutada kõnniteed või sobivat teeserva. ARTIKKEL 27 Jalgratturite, mopeedijuhtide ja mootorratturite suhtes kehtivad eeskirjad 1. Olenemata konventsiooni artikli 10 lõikest 3, ei pea konventsiooniosalised ja nende allüksused keelama jalgratturitel sõita vähemalt kahekesi kõrvuti. 2. Jalgrattur peab sõidu ajal hoidma vähemalt ühe käega juhtrauast kinni, ta ei tohi lasta end vedada teisel sõidukil ega vedada jalgrattaga või selle järel või lükata selle ees esemeid, mis raskendavad ratta juhtimist või ohustavad teisi liiklejaid. Sama kehtib mopeedijuhtidele ja mootorratturitele; lisaks peab mopeedijuht ja mootorrattur hoidma juhtrauda mõlema käega, välja arvatud juhul, mil ta annab märku manöövrist konventsiooni artikli 14 lõikes 3 kirjeldatud viisil.43 3. Jalgratturid ja mopeedijuhid ei tohi vedada oma sõidukiga sõitjaid; konventsiooniosalised või nende allüksused võivad siiski lubada erandeid, näiteks lubada sõitjaid vedada sõidukile paigaldatud lisasadulal või -sadulatel. Mootorrattur tohib vedada sõitjaid üksnes külghaagises, kui see on olemas, ja juhi taha paigaldatud sadulal. 4. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad keelata jalgratturil kasutada ülejäänud sõiduteed, kui on olemas jalgrattarada või -tee. Samuti võivad nad samade asjaolude korral lubada mopeedijuhil kasutada jalgrattarada või -teed ning keelata, kui seda peetakse otstarbekaks, mopeedijuhil kasutada ülejäänud sõiduteed. Riigisisestes õigusaktides täpsustatakse, mis tingimustel võivad jalgrattarada või -teed kasutada või ületada teised liiklejad, tagades seejuures alati jalgratturite ohutuse.44 45 Vaata allmärkust. 46 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 28 Heli- ja valgussignaalid 1. Helisignaalseadmeid võib kasutada üksnes: a) õigeaegseks hoiatamiseks, et hoida ära õnnetus; b) väljaspool asulat, et hoiatada juhti enne temast möödumist. Helisignaalseadmega ei tohi signaali anda kauem kui vaja. 2. Pimeda ajal võib sõidukijuht kasutada helisignaali asemel konventsiooni artikli 32 lõikes 3 nimetatud valgussignaali. Artikli lõike 1 punktis b nimetatud eesmärgil võib seda teha ka päevavalgel, kui valgussignaal sobib antud oludes paremini. 3. Artikli lõike 1 punktis b viidatud eesmärgil võivad konventsiooniosalised või nende allüksused lubada valgussignaali kasutamist ka asulates. ARTIKKEL 29 Rööbassõidukid 1. Kui raudtee kulgeb sõiduteel, vabastab liikleja trammi või muu rööbassõiduki lähenedes võimalikult kiiresti tee, et rööbassõiduk mööda pääseks. 2. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad võtta vastu sellest peatükist erinevad erieeskirjad rööbassõidukite liikumise kohta teel ja nendest möödumise või möödasõidu kohta. Seejuures ei või konventsiooniosalised vastu võtta sätteid, mis on vastuolus konventsiooni artikli 18 lõikega 7.47 48 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 30 Sõiduki veos 1. Kui sõidukile on kehtestatud lubatud täismass, ei tohi sõiduki tegelik mass ületada selle lubatud täismassi. 2. Sõiduki veos paigutatakse ja vajaduse korral pakitakse selliselt, et see: a) ei ohusta isikuid ega kahjusta riigi- või eravara, esmajoones järel lohisemise või teele kukkumise tõttu; b) ei takista juhi vaatevälja ega halvenda sõiduki stabiilsust või juhitavust; c) ei tekita müra, keeruta üles tolmu ega tekita muid välditavaid ebamugavusi; d) ei varja tulesid, sealhulgas piduri- ja suunatulesid, helkureid, registreerimisnumbreid ja registreerimisriiki tähistavat tunnusmärki, mis sõidukil konventsiooni või riigisiseste õigusaktide alusel peab olema, ega varja konventsiooni artikli 14 lõike 3 või artikli 17 lõike 2 kohaselt käega antavaid märguandeid. 3. Veose kinnitamiseks või kaitsmiseks kasutatavad abivahendid, nagu köied, ketid ja katted, pingutatakse ümber veose ja kinnitatakse tugevalt. Kõik veose kaitsmiseks kasutatavad abivahendid vastavad artikli lõikes 2 veose kohta esitatud nõuetele. 4. 49 Veos, mis ulatub sõiduki eest, tagant või külgedelt välja, tuleb selgelt tähistada, kui üleulatuv osa võib jääda teistele sõidukijuhtidele märkamatuks; öösel tuleb veose üleulatuva osa tähistamiseks kasutada ees valget tuld ja valget helkurit ning taga punast tuld ja punast helkurit. Täpsemalt tuleb mootori jõul liikuvate sõidukite puhul: a) alati tähistada veos, mis ulatub eest või tagant välja rohkem kui 1 m; b) öösel tähistada eespoolt veos, mis ulatub üle sõiduki külgserva kaugemale kui 0,40 meetrit sõiduki eesmise ääretule välisservast, samuti tuleb öösel tagantpoolt tähistada veos, mis ulatub üle sõiduki külgserva kaugemale kui 0,40 meetrit sõiduki tagumise ääretule välisservast. 5. Artikli lõiget 4 ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalistel või nende allüksustel keelata või piirata eespool nimetatud lõikes 4 osutatud üleulatuvad veoseid või nõuda selliste veoste jaoks eriloa olemasolu. ARTIKKEL 30 bis Sõitjatevedu Sõitjaid ei ole lubatud vedada sellisel hulgal või viisil, mis segab sõiduki juhtimist või piirab juhi vaatevälja. ARTIKKEL 31 Tegutsemine õnnetuse korral 1. Ilma et see piiraks riigisisestes õigusaktides sätestatud kannatanute abistamise kohustust, peab liiklusõnnetuses osalenud juht või muu liikleja: a) peatuma esimesel võimalusel, põhjustamata sellega lisaohtu; b) püüdma tagada, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ja kui liiklusõnnetuses on inimene saanud surma või raskelt viga, ennetama liiklusohutust arvesse võttes muudatusi õnnetuse kohas valitsevates asjaoludes, sealhulgas selliste jälgede hävimist, millest võib olla kasu vastutuse kindlakstegemisel; c) avaldama teise liiklusõnnetuses osalenu nõudel oma isiku; d) kui liiklusõnnetuses on inimene saanud surma või raskelt viga, teatama sellest politseile ja jääma liiklusõnnetuse kohale või naasma sinna ja ootama politsei saabumist, välja arvatud juhul, kui politsei lubab tal lahkuda või kui ta peab kannatanuid abistama või vajab ise abi. 50 Vaata allmärkust. 2. Konventsiooniosalised või nende allüksused ei pea riigisisestes õigusaktides kehtestama artikli lõike 1 punkti d, kui pole tekitatud raskeid vigastusi ja ükski seotud isik ei nõua politsei teavitamist. ARTIKKEL 32 Laternate kasutamise eeskirjad 1. Kui väljas on pime või kui nähtavus on udu, lumesaju, tugeva vihma või muude põhjuste tõttu halvenenud, süüdatakse sõidukil sõidu ajal järgmised laternaid: a) mootori jõul liikuval sõidukil ja mopeedil süüdatakse kaugtulelatern/-laternad või lähitulelatern/-laternad ja tagumine/tagumised ääretulelatern/-laternad vastavalt konventsiooniga eri liiki sõidukeile ette nähtud varustusele; b) haagisel süüdatakse eesmised ääretulelaternad kui need on konventsiooni lisa 5 punkti 30 kohaselt kohustuslikud, samuti vähemalt kaks tagumist ääretulelaternat. 2. Kaugtulelaternad lülitatakse välja ja lähitulelaternad pannakse põlema: a) asulas, kus tee on piisavalt valgustatud, ja väljaspool asulat, kui sõidutee on ühtlaselt valgustatud ja valgustus on piisavalt hea, et juht näeks selgelt piisavalt kaugele ja teised liiklejad näeksid sõidukit küllalt kaugelt; b) teisest sõidukist möödudes piisavalt kaugel, et teist sõidukit mitte pimestada ja võimaldada tal hõlpsalt ja ohutult edasi sõita; c) muudel juhtudel, kui see on vajalik, et mitte pimestada teisi liiklejaid teel või tee kõrval kulgeval vee- või raudteel. 3. Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulelaternatega artikli 28 lõike 2 kohaselt. 4. Udutulelaternad võib põlema panna üksnes paksu udu, lumesaju, tugeva vihma ja samalaadsete olude korral, eesmisi udutulelaternaid võib kasutada lähitulelaternate asemel. Riigisisestes õigusaktides võidakse lubada eesmiste udutulelaternate ja lähitulelaternate samaaegne kasutamine ja eesmiste udutulelaternate kasutamine kitsal käänulisel teedel. 5. Eesmiste ääretulelaternatega sõidukitel tuleb kasutada eesmisi ääretulelaternaid koos kaugtule-, lähitule- või eesmiste udutulelaternatega. 6. Valge ajal kasutatakse teel liikleval mootorrattal ees vähemalt üht lähitulelaternat ja taga punast laternat. Riigisiseste õigusaktidega võidakse lubada lähitulelaternate asemel kasutada päevatulelaternaid. 7. Riigisiseste õigusaktidega võib kohustada mootorsõidukijuhti kasutama valge ajal lähitulelaternaid või päevatulelaternaid. Sellisel juhul põlevad tagumised ääretulelaternad samaaegselt esilaternatega. 8. Pimeda ajal ja halva nähtavuse korral teel peatatud või parkival mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema eesmised ja tagumised ääretulelaternad. Paksus udus, lumesajus, tugevas vihmas või muudes samalaadsetes oludes võib kasutada lähitulelaternaid või eesmisi udutulelaternaid. Lisaks tagumistele ääretulelaternatele võivad neis oludes põleda ka tagumised udutulelaternad. 9. Olenemata lõikest 8, võib asulas eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate asemel kasutada seisutulelaternaid, kui: a) sõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai; b) sõiduk on haagiseta; c) seisutulelaternad on sõiduteel peatuva või pargitud sõiduki sõiduteepoolsel küljel. 10. Olenemata artikli lõigetest 8 ja 9, võib sõiduki peatada või parkida ilma laternaid süütamata: a) teel, mis on piisavalt valgustatud, et sõiduk oleks kaugelt selgesti näha; b) eemal sõiduteest ja kindlustatud teepeenrast; c) asulas sõidutee kõige ääres, kui tegu on mopeedi või külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku. 11. Riigisisestes õigusaktides võidakse asulas vähese liiklusega tänaval peatuvad või parkivad sõidukid vabastada artikli lõigete 8 ja 9 täitmise kohustusest. 12. Tagurduslaternaid võib kasutada üksnes tagurdamisel või tagurdama hakkamisel. 13. Ohutulesid võib kasutada üksnes selleks, et hoiatada teisi liiklejaid konkreetse ohu eest: a) kui rikkis või liiklusõnnetuses olnud sõidukit ei saa kohe teelt eemaldada ja see takistab teisi liiklejaid; b) hoiatamaks teisi liiklejaid vahetu ohu eest. 14. Spetsiaalsed hoiatuslaternad: a) sinist tuld võib kasutada üksnes alarmsõidukitel, millega täidetakse möödapääsmatuid tööülesandeid või kui see on muul juhul vajalik selleks, et teisi liiklejaid alarmsõiduki eest hoiatada; b) merevaikkollast tuld võib kasutada üksnes juhul, kui tegemist on otseselt eriülesannete täitmisega ning selleks otstarbeks spetsiaalse hoiatuslaternaga varustatud sõidukiga või kui selline sõiduk ohustab teisi liiklejaid või häirib liiklust. Riigisisestes õigusaktides võidakse lubada teist värvi hoiatuslaternate kasutamine. 15. Sõiduk ei tohi ühelgi juhul kasutada ees punast tuld või taga valget tuld, välja arvatud lisa 5 punktis 61 toodud erandite korral. Sõidukit ei või ümber ehitada või sellele laternaid lisada viisil, mis on vastuolus antud nõudega. ARTIKKEL 33 Artiklis 32 nimetamata sõidukite ja teatavate liiklejate tulede eeskirjad 1. Sõidukil või autorongil, millele ei kehti konventsiooni artikkel 32, kasutatakse pimeda ajal teel olles vähemalt üht ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga vähemalt üht punast tuld. Kui ees või taga on ainult üks latern, siis paigutatakse see sõiduki keskjoonele või vastassuunavööndi poole. a) Käsikärul, st käsitsi järel tõmmataval või ees lükataval kärul on vähemalt üks ettepoole paistev valge või valikkollane tuli ja taga vähemalt üks punane tuli. Need kaks tuld võivad paista ühest vastassuunavööndi poolel asetsevast laternast. Käsikärud, mille laius ei ületa 1 meetrit, võivad olla tuledeta. b) Loomveokil peab olema kaks ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga kaks punast tuld. Riigisisestes õigusaktides võidakse selliste sõidukite puhul lubada kasutada ka üht ettepoole suunatud valget või valikkollast tuld ja taga üht punast tuld. Mõlemal juhul tuleb laternad paigutada vastassuunavööndi poolele. Kui nimetatud laternaid pole võimalik sõiduki külge kinnitada, võib neid kanda vastassuunavööndi poolel sõiduki kõrval kõndiv isik. Loomveokil peab lisaks olema taga kaks punast helkurit, mis tuleb kinnitada võimalikult sõiduki väliskülgede lähedale. Loomveokid, mille laius ei ületa 1 meetrit, võivad olla tuledeta. Sellisel paigutatakse sõiduki taha vastassuunavööndi poolele või keskele üks helkur. 2. a) Öösel sõiduteel liikudes peab: i) vastutava isiku juhtimisel või rongkäigus liikuval jalakäijarühmal olema vastassuunavööndi poolel vähemalt üks ettepoole suunatud valge või valikkollane tuli ja taga punane tuli või mõlemas suunas nähtav merevaikkollane tuli; ii) kande-, veo või ratsaloomade või loomakarja juhil olema vastassuunavööndi poolel vähemalt üks ettepoole suunatud valge või valikkollane tuli ja taga punane tuli või mõlemas suunas nähtav merevaikkollane tuli. Need tuled võivad põleda ühes seadmes. b) Punktis a viidatud tulesid ei pea kasutama piisavalt valgustatud asulas. ARTIKKEL 34 Erandid 1. Kui spetsiaalne valgus- või helisignaalseade hoiatab alarmsõiduki lähenemisest, jätavad liiklejad alarmsõidukile piisavalt tuumi ja vajaduse korral peatuvad, et sõiduk endast mööda lasta. 2. Riigisisestes õigusaktides võidakse sätestada, et alarmsõiduki juht ei ole kohustatud kinni pidama mõnest või mitte ühestki II peatüki sättest peale artikli 6 lõike 2, kui ta annab oma lähenemisest märku sõidukil paikneva spetsiaalse signaalseadmega ega ohusta teisi liiklejaid.51 3. Riigisisestes õigusaktides võidakse sätestada, millisel määral pole teel ehitus-, remondi- või hooldustöid teevad isikud, sealhulgas niisugustel töödel kasutatavate masinate juhid, oma töö ajal kohustatud II peatüki sätetest kinni pidama, tingimusel et nad rakendavad vajalikke ettevaatusabinõusid. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teel töötavatest masinatest möödasõidul või möödumisel võivad teiste sõidukite juhid vajalikus ulatuses mitte järgida konventsiooni artiklite 11 ja 12 nõudeid, eeldusel et nad rakendavad kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. III peatükk MOOTORSÕIDUKITE JA HAAGISTE RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSESSE LUBAMISE TINGIMUSED ARTIKKEL 35 Registreerimine 1. a) Selleks, et neile laieneksid konventsiooni privileegid, peab rahvusvahelises liikluses osalev mootorsõiduk ja selle haakes liikuv haagis, mis pole kerghaagis, olema konventsiooniosalises või selle allüksuses registreeritud ja mootorsõiduki juht peab kaasas kandma kehtivat registreerimistunnistust, mille on väljastanud kas vastava osalise või selle allüksuse pädev asutus või sama osalise või selle allüksuse nimel ja volitusel mõni ühing, millele osaline või selle allüksus on andnud sellekohase loa. See tunnistus, mida nimetatakse registreerimistunnistuseks, sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: seerianumber, mida nimetatakse registreerimisnumbriks ja mille koostamise viis on toodud konventsiooni lisas 2; sõiduki esmakordse registreerimise kuupäev; tunnistuse omaniku täisnimi ja kodune aadress; sõiduki valmistaja nimi või kaubamärk; šassii seerianumber (valmistaja tootmis- või seerianumber); kaubaveoks mõeldud sõiduki lubatud täismass; kaubaveoks mõeldud sõiduki tühimass; kehtivusaeg, kui see on piiratud. Tunnistusele kantud andmed on üksnes ladina tähtedega või inglise keeles kursiivkirjas või sellisel kujul korratud. b) Seejuures võivad konventsiooniosalised või nende allüksused otsustada, et nende territooriumil väljastatud tunnistustele kantakse esmakordse registreerimiskuupäeva asemel valmistamisaasta. c) Konventsiooni lisades 6 ja 7 määratletud A- ja B-kategooria mootorsõidukite puhul ja võimaluse korral muude mootorsõidukite registreerimistunnistusel: i) on päises konventsiooni lisas 3 määratletud registreerimisriigi tunnusmärk; ii) on kõigil registreerimistunnistustel punktis a nõutud kaheksa kirje ees või järel tähed A, B, C, D, E, F, G ja H; iii) võib riigikeelse(te)le pealkirja(de)le eelneda või järgneda prantsuskeelsed sõnad Certificat d immatriculation. d) Riiki muul viisil kui maanteed mööda toodud haagiste, sealhulgas poolhaagiste puhul loetakse piisavaks registreerimistunnistuse fotokoopia, mille on õige ärakirjana kinnitanud tunnistuse väljastanud asutus. 2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kehtivad konventsioonist tulenevad soodustused liigendsõidukitele, mida rahvusvahelises liikluses osalemise ajal lahti ei haagita, isegi juhul kui liigendsõiduk on koos registreeritud ning vedukil ja poolhaagisel on ühine registreerimistunnistus. 3. Konventsiooni ei tõlgendata nii, et see piirab konventsiooniosaliste või nende allüksuste õigust nõuda kinnitust juhi õiguse kohta vallata rahvusvahelises liikluses osalevat sõidukit, mis pole registreeritud selles sõitva isiku nimel. 4. Osalisriigid, kes ei ole seda veel teinud, peaksid soovitatavalt asutama talitluse, mis vastutab kasutusele võetud mootorsõidukite riikliku või piirkondliku registri ja iga sõiduki registreerimistunnistusele kantud andmete keskregistri pidamise eest. ARTIKKEL 36 Registreerimisnumber 1. Rahvusvahelises liikluses osaleva mootorsõiduki registreerimisnumber on sõiduki ees ja taga; mootorratastel peab registreerimisnumber olema ainult taga. 2. Rahvusvahelises liikluses osaleva registreeritud haagise registreerimisnumber on haagise taga. Kui mootorsõiduk veab üht või mitut haagist, on ainsal või viimasel haagisel, kui see on registreerimata, veduki registreerimisnumber. 3. Artiklis nimetatud registreerimisnumbri koosseis ja esitamisviis vastab konventsiooni lisale 2. ARTIKKEL 37 Registreerimisriiki tähistav tunnusmärk 1. a) Lisaks registreerimisnumbrile on igal rahvusvahelises liikluses osaleval mootorsõidukil taga selle riigi tunnusmärk, kus sõiduk on registreeritud. b) Tunnusmärk võib olla registreerimismärgist eraldi või moodustada selle osa. c) Kui tunnusmärk on osa registreerimismärgist, siis peab see olema ka sõiduki ees oleval registreerimismärgil, kui sõiduki ees olev registreerimismärk on kohustuslik. 2. Mootorsõiduki külge haagitud haagisel, millel peab konventsiooni artikli 36 alusel olema taga registreerimisnumber, peab taga olema ka registreerimisnumbri andnud riigi tunnusmärk, mis on registreerimismärgist eraldi või moodustab selle osa. See lõige kehtib ka juhul, kui haagis ja mootorsõiduk, mille külge see on haagitud, on registreeritud eri riikides; registreerimata haagisel on taga veduki registreerimisriigi tunnusmärk, välja arvatud juhul, kui sellega sõidetakse selles riigis. 3. Tunnusmärgi koosseis ja esitamisviis või registreerimismärgile kandmise viis vastab konventsiooni lisadele 2 ja 3. ARTIKKEL 38 Valmistajatehase tähis Rahvusvahelises liikluses osaleval mootorsõidukil ja haagisel on konventsiooni lisas 4 nimetatud valmistajatehase tähis. ARTIKKEL 39 Sõiduki tehnonõuded ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimine 1. Rahvusvahelises liikluses osalev mootorsõiduk, haagis ja autorong peab vastama konventsiooni lisale 5. Ühtlasi peab see olema töökorras. 2. Riigisisestes õigusaktides nähakse ette korraline tehnoülevaatus: a) inimeste vedamiseks kasutatavatele mootorsõidukitele, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta; b) kaubaveoks kasutatavatele mootorsõidukitele, mille lubatud täismass on üle 3500 kg ja selliste sõidukite külge haakimiseks mõeldud haagistele. 3. Riigisisestes õigusaktides laiendatakse lõiget 2 ka teistele sõidukikategooriatele nii palju kui võimalik. 52 Vaata allmärkust. ARTIKKEL 40 Üleminekusäte 1. Kümne aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist on rahvusvahelises liikluses osaleval mis tahes lubatud täismassiga haagisel artikli 47 lõike 1 kohaselt õigus konventsioonist tulenevatele soodustustele ka siis, kui haagis on registreerimata. 2. Registreerimistunnistus viiakse vastavusse artikli 35 lõikes 1 tehtud muudatustega viie aasta jooksul arvates selle jõustumise päevast. Selle perioodi vältel väljastatud tunnistusi tunnustatakse vastastikku kuni tunnistustele märgitud kehtivusaja lõpuni. 53 Vaata allmärkust. IV peatükk MOOTORSÕIDUKIJUHID ARTIKKEL 41 Juhiload (Tekst kehtib kõige hiljem 28. märtsini 2011 (vaata uus artikkel 43), uus tekst on esitatud tumesinises kirjas pärast seda artiklit) 1. a) Igal mootorsõidukijuhil peab olema juhiluba. b) Konventsiooniosalised kohustuvad tagama, et juhiluba väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused. c) Riigisisestes õigusaktides tuleb määrata kindlaks juhiloa saamise nõuded. d) Miski selles konventsioonis ei takista konventsiooniosalistel või nende allüksustel nõuda juhiluba muude mootori jõul liikuvate sõidukite ja mopeedide juhtimiseks. 2. Konventsiooniosalised tunnustavad: a) riigisisest juhiluba, mis on koostatud selle riigi riigikeeles või ühes mitmest riigikeelest, või kui see ei ole vastavas keeles, siis koos kinnitatud tõlkega; b) riigisisest juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 6; c) rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 7; oma territooriumil juhiloas nimetatud sõiduki juhtimiseks kehtiva dokumendina, kui juhiluba kehtib ja selle väljastas teine konventsiooniosaline või selle allüksus või vastava osalise nõuetekohaselt volitatud ühing. Lõiget ei kohaldata sõiduõppija juhiloale. [endine lõige 3 kustutatud] 3. Olenemata eelmisest lõikest: a) ei tunnistata kehtivaks juhiluba, mille kehtivuse tingimuseks on kinnitus selle kohta, et juhiloa omanik kannab teatavaid seadmeid või sõidukil on juhi puude korvamiseks teatav varustus, kui sellised tingimused on täitmata; b) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille omanik on alla 18-aastane; c) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C-, D- ja E-kategooria mootorsõidukite ja autorongide juhtimiseks mõeldud juhilubade kehtivust, kui loa omanik on alla 21-aastane. 4. Konventsiooniosalised võivad riigisisestes õigusaktides kehtestada konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud sõidukikategooriate jaotisi. Kui juhiluba on piiratud teatava kategooria sõidukitega, siis lisatakse vastavat kategooriat tähistava tähe juurde number ja juhiloale märgitakse piirangu sisu. 5. Käesoleva artikli lõike 2 ja lõike 3 punkti c kohaldamiseks võib: a) konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud B-kategooria sõidukiga haakida kerghaagise; ühtlasi võib selle sõiduki külge haakida haagise, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kuid ei ületa mootorsõiduki tühimassi, kui haakes liikuvate sõidukite lubatud täismass kokku ei ületa 3500 kg; b) konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C- või D-kategooria sõidukiga haakida kerghaagise, ilma et tekkiv autorong väljuks C- või D-kategooriast. 6. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse üksnes isikule, kellel on riigisisene juhiluba, mille väljastamiseks on täidetud konventsioonis kindlaks määratud miinimumnõuded. See kaotab kehtivuse, kui riigisisene juhiluba, mille number märgitakse rahvusvahelisele juhiloale, muutub kehtetuks. 7. Artikkel ei kohusta konventsiooniosalisi: a) tunnistama kehtivaks riigisisest või rahvusvahelist juhiluba, mis on teise konventsiooniosalise territooriumil väljastatud isikule, kes loa väljastamise ajal elas alaliselt selle osalise territooriumil või kes pärast loa väljastamist on asunud alaliselt elama tema territooriumile; b) tunnistama kehtivaks eespool nimetatud juhilubasid, mis on väljastatud juhile, kes loa väljastamise ajal ei elanud alaliselt territooriumil, kus luba väljastati, või kes pärast loa väljastamist on asunud elama teise riigi territooriumile. ARTIKKEL 41 Juhiload (Sätted kehtivad 29. märtsist 2011 (vaata uus artikkel 43)) 1. a) Mootorsõidukijuhil peab olema juhiluba. b) Konventsiooniosalised kohustuvad tagama, et juhiluba väljastatakse üksnes pärast seda, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et juhil on olemas nõutavad teadmised ja oskused; juhi teadmiste ja oskuste kontrollimiseks volitatud isikud peavad olema selleks kvalifitseeritud; teooria- ja sõidueksami sisu ja kord reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega. c) Riigisisestes õigusaktides tuleb määrata kindlaks juhiloa saamise nõuded. Esmajoones täpsustatakse juhiloa omamise vanuse alammäär, nõuded tervislikule seisundile ning teooria- ja sõidueksami läbimise tingimused. d) Miski konventsioonis ei takista konventsiooniosalistel või nende allüksustel nõuda juhiluba muude mootori jõul liikuvate sõidukite ja mopeedide juhtimiseks. 2. a) Konventsiooniosalised tunnustavad: i) riigisisest juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 6; ii) rahvusvahelist juhiluba, mis vastab konventsiooni lisale 7, tingimusel et see esitatakse koos vastava riigisisese juhiloaga, oma territooriumil juhilubades nimetatud sõiduki juhtimiseks kehtiva dokumendina, kui juhiload kehtivad ja need väljastas teine konventsiooniosaline või selle allüksus või vastava osalise või selle allüksuse nõuetekohaselt volitatud ühing. b) Konventsiooniosalise väljastatud juhilubasid tunnistatakse teise osalise territooriumil, kuni sellest saab juhilubade omaniku alaline elukoht; c) Lõiget ei kohaldata sõiduõppija juhiloale. 3. Riigisisese õigusaktidega võidakse piirata riigisiseses juhiloa kehtivusaega. Rahvusvaheline juhiluba kehtib kas kuni kolm aastat alates selle väljastamispäevast või kuni riigisisese juhiloa kehtivusaja möödumiseni, olenevalt selles, kumb juhtub enne. 4. Olenemata lõigetest 1 ja 2: a) ei tunnistata kehtivaks juhiluba, mille kehtivuse tingimuseks on kinnitus selle kohta, et juhiloa omanik kannab teatavaid seadmeid või sõidukil on juhi puude korvamiseks teatav varustus, kui sellised tingimused on täitmata; b) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast niisuguse juhiloa kehtivust, mille omanik on alla 18-aastane; c) võivad konventsiooniosalised oma territooriumil keelduda tunnistamast konventsiooni lisades 6 ja 7 nimetatud C-, D-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukite ja autorongide juhtimiseks mõeldud juhilubade kehtivust, kui loa omanik on alla 21-aastane. 5. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse üksnes isikule, kellel on riigisisene juhiluba, mille väljastamiseks on täidetud konventsioonis kindlaks määratud miinimumnõuded. Rahvusvahelise juhiloa väljastab üksnes see konventsiooniosaline, mille territooriumil juhilubade omanik alaliselt elab ja mis väljastas riigisisese juhiloa või tunnustas teise konventsiooniosalise väljastatud juhiluba; see ei kehti selle riigi territooriumil. 6. Artikkel ei kohusta konventsiooniosalisi: a) tunnistama kehtivaks riigisisest juhiluba, mis on teise konventsiooniosalise territooriumil väljastatud isikule, kes loa väljastamise ajal elas alaliselt selle osalise territooriumil või kes pärast loa väljastamist on asunud alaliselt elama tema territooriumile; b) tunnistama kehtivaks riigisiseseid juhilubasid, mis on väljastatud juhile, kes loa väljastamise ajal ei elanud alaliselt territooriumil, kus luba väljastati, või kes pärast loa väljastamist on asunud elama teise riigi territooriumile. ARTIKKEL 42 Juhiloa kehtivuse peatamine 1. Konventsiooniosalised või nende allüksused võivad võtta juhilt õiguse kasutada oma riigisisest või rahvusvahelist juhiluba nende territooriumil, kui juht paneb osalise territooriumil toime sellise rikkumise, mille eest osalise õigusaktid näevad ette juhiloast ilmajäämise. Sellisel juhul võib konventsiooniosalise või selle allüksuse pädev asutus, mis võtab juhilt juhiloa kasutamisõiguse: a) juhiloa ära võtta ja seda enda käes hoida, kuni juhiloa äravõtmise tähtaja lõpuni või kuni juhiloa omanik lahkub tema territooriumilt, olenevalt sellest, kumb juhtub enne; b) teatada juhiloa kasutamisõiguse äravõtmisest ametiasutusele, mis juhiloa väljastas või mille nimel see väljastati; c) rahvusvahelise juhiloa puhul kanda selleks ettenähtud kohta märke, et juhiluba on tema territooriumil kehtetu; d) kui punktis a sätestatud korda ei ole rakendatud, siis lisada punktis b nimetatud teatele palve, et ametiasutus, mis juhiloa väljastas või mille nimel see väljastati, teavitaks asjassepuutuvat isikut tema kohta tehtud otsusest. 2. Konventsiooniosalised püüavad asjassepuutuvatele isikutele teatada otsusest. mis on neile edastatud artikli lõike 1 punktis d kindlaks määratud korra kohaselt. 3. Konventsiooni ei tõlgendata nii, et see keelab konventsiooniosalistel või nende allüksustel takistada riigisisese või rahvusvahelise juhiloaga juhil sõita, kui on ilmne või leiab kinnitust, et juhi seisund ei võimalda tal ohutult sõita või tema juhtimisõigus on ära võetud riigis, kus ta alaliselt elab. ARTIKKEL 43 Üleminekusätted 1. Konventsiooniosalised väljastavad riigisiseseid juhilubasid lisa 6 uute sätete kohaselt hiljemalt viis aastat pärast nende sätete jõustumist. Riigisiseseid juhilubasid, mis on väljastatud konventsiooni artiklite 41 ja 43 ja lisa 6 kohaselt enne selle tähtaja möödumist, tunnustatakse kuni nende kehtivuse lõppemiseni. 2. Konventsiooniosalised väljastavad rahvusvahelisi juhilubasid lisa 7 uute sätete kohaselt hiljemalt viis aastat pärast nende sätete jõustumist. Rahvusvahelised juhiload, mis on väljastatud konventsiooni artiklite 41 ja 43 ja lisa 7 varasemate sätete kohaselt enne selle tähtaja möödumist, kehtivad artikli 41 lõikes 3 määratletud tingimustel. V PEATÜKK JALGRATASTE JA MOPEEDIDE RAHVUSVAHELISSE LIIKLUSESSE LUBAMISE TINGIMUSED ARTIKKEL 44 1. Rahvusvahelises liikluses osalevatel mootorita jalgratastel on: a) töötavad pidurid; b) ainsa helisignaalseadmena signaalkell, mida on kuulda piisavalt kaugele; c) taga punane helkur ja lisaks seadmed, millega saab näidata ees valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld. 54 Vaata allmärkust. 2. Nende konventsiooniosaliste territooriumil, mis ei ole konventsiooni artikli 54 lõike 2 kohaselt teinud avaldust mopeedide käsitamise kohta mootorratastena, on rahvusvahelises liikluses osalevatel mopeedidel: a) kaks eraldi pidurit; b) signaalkell või muu helisignaalseade, mida on kuulda piisavalt kaugele; c) toimiv väljalaskesummuti; d) selline varustus, millega näidata ees valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld ja punast helkurit;55 e) konventsiooni lisas 4 nimetatud valmistajatehase tähis. 56 Vaata allmärkust. 3. Nende konventsiooniosaliste territooriumil, mis on konventsiooni artikli 54 lõike 2 kohaselt deklareerinud, et käsitavad mopeede mootorratastena, peavad mopeedid rahvusvahelisse liiklusesse lubamiseks vastama konventsiooni lisas 5 mootorrataste kohta sätestatud tingimustele. VI peatükk LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 45 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kuni 31. detsembrini 1969 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakontoris New Yorgis kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eriorganisatsioonide või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriikidele või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooltele ja muudele riikidele, keda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee kutsub konventsiooni osalisriigiks saama. 2. Konventsioon ratifitseeritakse. Ratifitseerimiskiri antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. 3. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud riikidele. Ühinemiskiri antakse hoiule peasekretärile. 4. Konventsioonile alla kirjutamisel või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andmisel teatab iga riik peasekretärile tunnusmärgi, mille riik on valinud enda registreeritud sõidukite tähistamiseks rahvusvahelises liikluses konventsiooni lisa 3 kohaselt. Riik võib varem valitud tunnusmärki muuta, saates peasekretärile selle kohta teate. ARTIKKEL 46 1. Riik võib konventsioonile allakirjutamise või selle ratifitseerimise ajal või sellega ühinemise ajal või hiljem deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et konventsioon hakkab kehtima kõikidel või osadel territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Konventsioon hakkab kehtima teates nimetatud territooriumil kolmkümmend päeva pärast peasekretäri poolt teate kättesaamist või teate esitanud riigis konventsiooni jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem. 2. Käesoleva artikli lõike 1 alusel deklaratsiooni esitanud riik võib hiljem peasekretärile saadetava teatega teatada konventsiooni kohaldamise lõpetamisest teates nimetatud territooriumil ning konventsiooni kohaldamine sellele territooriumile lõpeb ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. 3. Artikli lõike 1 alusel teate esitanud riik teatab peasekretärile tunnusmärgi või -märgid, mille riik on valinud enda territooriumil või asjaomastel territooriumidel registreeritud sõiduki tähistamiseks rahvusvahelises liikluses konventsiooni lisa 3 kohaselt. Riik võib varem valitud tunnusmärki muuta, saates peasekretärile selle kohta teate. ARTIKKEL 47 1. Konventsioon jõustub kaksteist kuud pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. 2. Riigi suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast viieteistkümnenda ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon kaksteist kuud pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. ARTIKKEL 48 Konventsioon lõpetab ja asendab selle jõustumisel osaliste vahelistes suhetes rahvusvahelise mootorsõidukiliikluse konventsiooni ja rahvusvahelise teeliikluse konventsiooni, mõlemale kirjutatud alla 24. aprillil 1926 Pariisis, 15. detsembril 1943 Washingtonis allakirjutamiseks avatud Ameerika riikide mootorsõidukiliiklust reguleeriva konventsiooni ning 19. septembril 1949 Genfis allakirjutamiseks avatud teeliikluse konventsiooni. ARTIKKEL 49 1. Pärast seda, kui konventsioon on kehtinud ühe aasta, võib konventsiooniosaline teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Muudatusettepaneku tekst koos seletuskirjaga saadetakse peasekretärile, kes edastab selle kõigile konventsiooniosalistele. Konventsiooniosalistel on võimalik teatada peasekretärile kaheteistkümne kuu jooksul pärast edastamist, kas osaline a) kiidab muudatuse heaks või b) lükkab muudatuse tagasi või c) soovib muudatuse arutamiseks konverentsi kokkukutsumist. Peasekretär edastab muudatusettepaneku teksti ka konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud teistele riikidele. 2. a) Eelmise lõike kohaselt edastatud muudatusettepanek loetakse heakskiidetuks, kui vähem kui üks kolmandik konventsiooniosalistest on eelmises lõikes nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest või konverentsi kokkukutsumise soovist muudatuse arutamiseks. Peasekretär teatab kõikidele konventsiooniosalistele muudatusettepaneku igast heakskiitmisest, tagasilükkamisest ja konverentsi kokkukutsumise soovist. Kui nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul laekunud tagasilükkamiste ja konverentsi kokkukutsumise soovide koguarv on väiksem kui üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, teatab peasekretär kõikidele konventsiooniosalistele, et muudatus jõustub kuus kuud pärast eelmises lõikes nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud osaliste suhtes, kes lükkasid muudatusettepaneku tagasi või soovisid konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks. b) Konventsiooniosaline, kes on nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasi lükanud või soovinud konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, võib pärast selle perioodi lõppemist alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosaliste suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest. 3. Kui muudatusettepanekut ei ole käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heaks kiidetud ja kui vähem kui pooled konventsiooniosaliste koguarvust teatavad peasekretärile lõikes 1 nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatusettepaneku tagasilükkamisest ja kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosaliste koguarvust, kuid vähemalt kümme konventsiooniosalist, teatavad peasekretärile, et nad kiidavad selle heaks või soovivad konverentsi kokkukutsumist selle arutamiseks, kutsub peasekretär kokku konverentsi, et arutada muudatusettepanekut või muud ettepanekut, mida võib artikli lõike 4 kohaselt peasekretärile esitada. 4. Kui käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kutsutakse kokku konverents, kutsub peasekretär konverentsile kõik konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riigid. Peasekretär palub kõikidel konverentsile kutsutud riikidel esitada peasekretärile vähemalt kuus kuud enne konverentsi toimumist ettepanekud, mida riik soovib lisaks muudatusettepanekule konverentsil arutada, ja edastab need ettepanekud vähemalt kolm kuud enne konverentsi toimumist kõikidele konverentsile kutsutud riikidele. 5. a) Konventsiooni muudatus loetakse heakskiidetuks, kui see võetakse vastu konverentsil esindatud riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, mis moodustab vähemalt kaks kolmandikku konverentsil esindatud konventsiooniosalistest. Peasekretär teatab muudatuse vastuvõtmisest kõikidele konventsiooniosalistele ning muudatus jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel selle teate saatmisest kõikide konventsiooniosaliste suhtes, välja arvatud nende suhtes, kes on selle perioodi jooksul teatanud peasekretärile muudatuse tagasilükkamisest. b) Nimetatud kaheteistkümne kuu jooksul muudatuse tagasilükanud konventsiooniosaline võib alati teatada peasekretärile muudatuse heakskiitmisest ja peasekretär edastab selle teate kõikidele teistele konventsiooniosalistele. Muudatus jõustub heakskiitmisest teatanud konventsiooniosalise suhtes kuue kuu möödumisel peasekretäri poolt teate kättesaamisest või nimetatud kaheteistkümne kuu lõppemisel, olenevalt sellest, kumb on hilisem. 6. Kui muudatusettepanekut ei loeta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt heakskiidetuks ja kui käesoleva artikli lõikes 3 ette nähtud tingimused konverentsi kokkukutsumiseks ei ole täidetud, loetakse muudatusettepanek tagasilükatuks. ARTIKKEL 50 Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. ARTIKKEL 51 Konventsioon kaotab kehtivuse, kui 12 kuud järjest on konventiooniosaliste arv väiksem kui viis. ARTIKKEL 52 Konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluse kahe või enama konventsiooniosalise vahel, mida vaidluse pooled ei suuda lahendada läbirääkimistega või muul viisil, võib vaidluse pooleks oleva konventsiooniosalise taotlusel esitada otsustamiseks Rahvusvahelisele Kohtule. ARTIKKEL 53 Konventsiooni ühtki sätet ei tõlgendata nii, et see takistab konventsiooniosalisel toimingute tegemist, mis on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga ja lähtuvad olukorra vajadustest, nagu ta peab vajalikuks välis- või sisejulgeoleku huvides. ARTIKKEL 54 1. Riik võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta ei kohalda konventsiooni artiklit 52. Sel juhul ei kohalda teised konventsiooniosalised artiklit 52 teate esitanud konventsiooniosalise suhtes. 2. Riik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida peasekretärile saadetava teatega, et käsitab konventsiooni kohaldamise eesmärgil mopeede mootorratastena (artikli 1 punkt n). Riik võib peasekretärile saadetava teatega alati oma deklaratsioonist taganeda. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud deklaratsioonid jõustuvad kuue kuu möödumisel päevast, mil peasekretär on nendega seotud teate kätte saanud või kuupäeval, mil konventsioon deklaratsiooni teinud riigi suhtes jõustub, olenevalt sellest, kumb on hilisem. 4. Muudatused konventsiooni artikli 45 lõike 4 või artikli 46 lõike 3 kohaselt eelnevalt teatatud tunnusmärgis jõustuvad kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil peasekretär on vastava teate kätte saanud. 5. Muud reservatsioonid peale käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud reservatsiooni on konventsiooni ja selle lisade kohta lubatud tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult ning kui need on vormistatud enne ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, siis kinnitatud nimetatud kirjas. Peasekretär teatab reservatsioonidest konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riikidele. 6. Käesoleva artikli lõike 1 või 4 alusel reservatsiooni vormistanud või deklaratsiooni esitanud konventsiooniosaline võib sellest alati taganeda peasekretärile saadetava teatega. 7. Käesoleva artikli lõike 5 kohaselt esitatud reservatsioon: a) muudab reservatsiooni esitanud konventsiooniosalise jaoks konventsiooni sätteid, mida reservatsioon puudutab, reservatsioonis toodud ulatuses; b) muudab neid sätteid teiste konventsiooniosaliste jaoks samas ulatuses nende suhtes reservatsiooni esitanud või sellest teatanud konventsiooniosalisega. ARTIKKEL 55 Lisaks konventsiooni artiklites 49 ja 54 sätestatud deklaratsioonidele, teadetele ja teadaannetele teavitab peasekretär artikli 45 lõikes 1 nimetatud riike järgmisest: a) allakirjutamised, ratifitseerimised ja ühinemised artikli 45 alusel; b) teated ja deklaratsioonid artikli 45 lõike 4 ja artikli 46 alusel; c) konventsiooni jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 47; d) konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäev vastavalt artikli 49 lõigetele 2 ja 5; e) denonsseerimised artikli 50 alusel; f) konventsiooni lõppemine artikli 51 alusel. ARTIKKEL 56 Konventsiooni originaal, mille ühes eksemplaris koostatud hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele konventsiooni artikli 45 lõikes 1 nimetatud riikidele. SELLE KINNITUSEKS on oma valitsuste täievolilised esindajad* konventsioonile alla kirjutanud. KOOSTATUD kaheksandal novembril tuhande üheksasaja kuuekümne kaheksandal aastal Viinis. * Vaata dokument E/CONF.56/16/Rev.1. 1 Mõistet on täiendatud Euroopa kokkuleppe lisas (vaata punkti 3 alapunkt c). 2 Mõistet on täiendatud Euroopa kokkuleppe lisas (vaata punkti 3 alapunkt n). 3 Euroopa kokkuleppe lisas sisalduvad lisamõisted (vaata punkt 3). 4 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 4. 5 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 5. 6 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 6. 7 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 6). 8 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 7. 9 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 7. 10 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 7). 11 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 8. 12 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 9. 13 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 9). 14 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 10. 16 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 10. 17 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 10. 18 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 11. 19 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 12. 20 Vaata ka Euroopa lepingu lisa punkti 12. 21 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 13. 22 Vaata ka Euroopa lepingu lisa punkt 14. 23 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 15. 24 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 15. 25 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 15). 26 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 16. 27 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 16). 28 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 16. 29 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 16. 30 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 16. 31 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 17. 32 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendavad punktid (vaata punkt 17). 33 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 18. 34 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 18. 35 Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav tekst (vaata punkt 18). 36 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 18. 37 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 18. 38 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 18). 39 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 19. 40 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 19). 41 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 19). 42 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 19. 43 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 20. 44 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 20. 45 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 20). 46 Euroopa kokkuleppe lisas (vaata punkt 20 bis) kehtestatud täiendavad punktid (punktid 27 bis kuni 27 quarter). 47 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 21 48 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 21). 49 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 22. 50 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 24). 51 Vaata ka Euroopa kokkuleppe lisa punkt 26. 52 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendavad punktid (vaata punkt 26 bis). 53 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 26 ter). 54 Euroopa kokkuleppe lisas kehtestatud täiendav punkt (vaata punkt 27). 55 Vaata ka Euroopa lepingu lisa punkt 27. 56 Euroopa kokkuleppe lisas sisaldub täiendav punkt (vaata punkt 27).