Majandusminister — Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise kord

Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra kinnitamine Vastu võetud majandusministri 24.07.1997.a määrusega nr 28 (RTL 1997, 211, 1116), jõustunud 20.12.1997. Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 18.03.1998 nr 10 (RTL 1998, 112, 453) 04.04.1998 Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) paragrahv 76 lõike 4 alusel määran: Kinnitada "Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise kord" (lisatud). Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra (edaspidi kord) kehtestamise aluseks on maapõueseaduse paragrahvi 76 lõige 4. Käesolev kord sätestab nii mäeeraldiste piires kui väljaspool seda asuva maa-ala (maatüki) ning sellel paiknevate ehitiste ja loodusobjektide (edaspidi objektid) hoidmise nõuded mäetööde kahjuliku mõju vastu allmaakaevandamisel. [RTL 1998, 112, 453 - jõust.04.04.1998] 2. Korras kasutatavad mõisted (selgituseks joonis 1): 1) mäetööde mõjuala - allmaa mäetööde kohal asuv maa-ala, mille maapealseks piiriks on joon, mis on määratud piirnurgaga; 2) mäetööde ohtliku mõju ala - allmaa mäetööde kohal asuv maa- ala, mille maapealseks piiriks on joon, mis on määratud nihkenurgaga; 3) langatusala - allmaa mäetööde tulemusel maapinnale tekkinud silmaga nähtav nõgu (lohk), mille maapealse välispiiri määrab kivimite rebenemisnurk; 4) tervik - allmaakaevandamisel maa alla väljamata jääv maapõue osa, mida ümbritsevad kaeveõõned; 5) hoidetervik - hoitava objekti kaitseks mäetööde ohtliku mõju vastu maapõue jäetud tervik; 6) tõkketervik - millegi, nagu vee, tulekahju jms. leviku tõkestamiseks maapõue jäetud tervik; 7) hoidetsoon - maa-alune ala, kus väljatakse maavara (kaevist) või tehakse muid mäetöid ja mille piires jäetakse hoitava objekti kahjustuste vältimiseks tavaliselt suuremad tervikud või langatusala levikut piiravad tõkketervikud, või täidetakse maa-alune ala (kaeveõõned) keskkonda mittekahjustava materjaliga. 8) perv - mäetööde mõju eest kaitstava objekti piirjoonega külgnev maariba; 9) piirnurk delta o - nurk, mis iseloomustab allmaa mäetööde mõju levikut kattekihtides maapinnani. Piirnurga suuruseks põlevkivimaardla aluspõhjakivimites on 60 ja kattepinnases 50 ; 10) nihkenurk delta - nurk, mis iseloomustab allmaa mäetööde ohtliku mõjuala levikut kattekihtides maapinnani. Nihkenurga suuruseks põlevkivimaardla aluspõhjakivimites on 70 ja kattepinnases 50 ; 11) rebenemisnurk beeta - nurk, mis iseloomustab kattekihtide lahtirebenemist allmaa mäetööde mõjul. Rebenemisnurga suuruseks põlevkivimaardla aluspõhjakivimites kui ka kattepinnases on 75*. 3. Maapinna ja ehitiste kaitseks jäetavate hoidetervikute ja hoidetsoonide parameetrid põlevkivi allmaakaevandamisel määratakse " Põlevkivi allmaakaevandamisel kambrite, tervikute ja hoidetsoonide mõõtmete arvutamise metoodika" järgi (vt. lisa). 4. Maavara kaevandamisloa valdaja on kohustatud rakendama hoidemeetmeid mäeeraldisel ja väljaspool selle piire mäetööde ohtlikus mõjualas asuvate lubatud ehitiste ja seadusega kaitstavate loodusobjektide hoidmiseks. Nii mäeeraldise piires kui ka väljaspool seda paikneval maatükil mäetööde ohtlikus mõjualas asuvate omavoliliste ehitiste hoidmise küsimuse otsustab kaevandamisloa valdaja kooskõlas kaevandamisloas seatud tingimustega. [RTL 1998, 112, 453 - jõust.04.04.1998] 5. Omavoliliste ehitiste (planeerimis- ja ehitusseadus - RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) ja nende ehitiste, mis on tehtud kehtiva maavara kasutusloaga määratud mäeeraldise piires kui ka väljaspool seda maapõueseaduse paragrahvi 41 lõike 2 nõuete vastaselt, hoidmise kohustust kaevandamisloa valdajal ei ole. [RTL 1998, 112, 453 - jõust.04.04.1998] 6. Kui objekti hoidmise vajadus ja hoidemeetmed pole esitatud maavara kaevandamisloas, siis seab need objekti omanik või valdaja. 7. Hoidemeetmete rakendamine ei vabasta kaevandusloa valdajat mäetöödega tekitatud kahju korvamisest nii mäeeraldise piiridesse kui väljaspoole seda jääva kaitstava loodusobjekti ja lubatud ehitise omanikele või valdajatele. Käesoleva korra punktis 5 nimetatud omavolilistele ehitistele tekitatud kahju korvamise küsimuse otsustab kaevamisloa valdaja. [RTL 1998, 112, 453 - jõust.04.04.1998] 8. Hoitavad objektid jaotuvad kolme hoiuklassi: (1) I hoiuklass: 1) maa-ala, mille hoidmine on sätestatud kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773); 2) veehaarde sanitaarkaitseala, mille hoidmine on sätestatud veeseadusega (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240 ja 241); 3) veekaitsevöönd, mille hoidmine on sätestatud ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382); (2) II hoiuklass: 1) raudtee ja maantee; 2) tiheasula; 3) kaevanduse ðaht; 4) riigikaitseline rajatis; 5) vee-, gaasi-, kütte- ja muu magistraaltorustik ning kaabelliin; 6) kolme- ja enamakorruseline hoone, mille fassaadi pikkus on üle 70 m või nn. murtud fassaadiga (L-, T- või U-kujulise põhiplaaniga) hooned, mille kogupikkus on üle 100 m; 7) nelja- ja enamakorruseline hoone; 8) üle 3-aastase kestusega paiksed tööstusehitised ja seadmed, sh. 35-kV ja kõrgema pingega elektriliinide toed (mastid); 9) riigi geodeetilise põhivõrgu punktid (märgid); 10) seadusega kaitstavad looduse üksikobjektid; 11) püsivad veekogud; (3) III hoiuklass: I ja II hoiuklassi mittekuuluvad ehitised ja maa-alad (objektid). 9. I hoiuklassi objekti alla jäetakse reeglina hoidetervik, millesse jääv maavara arvatakse kaevandamisele kuuluvast maavara varust sätestatud korra kohaselt maha. I hoiuklassi objekti teenindava, kuid väljaspool objekti piire asuva ehitise (teed, elektriliinid jne.) hoidmine otsustatakse vastavalt sellele, millisesse klassi ehitis kuulub. Erandjuhul võib I hoiuklassi objekti all mäetöid teha mäetööde projekti kohaselt, mis on heaks kiidetud objekti omaniku või valdaja ja Keskkonnaministeeriumi ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni (edaspidi TJ Inspektsioon) poolt. Mäetööde projekti kinnitab mäetöid tegeva ettevõtte tehniline juht. I hoiuklassi objekti alt väljatavat maavara ei arvata kaevandamisele kuuluva maavara varu hulka. 10. II hoiuklassi objekti alla jääva maavara kaevandamise kohta koostatakse objekti hoidmise projekt, milles valitakse ja põhjendatakse hoidemeetmed. Hoidmise projekti koostab või tellib kaevandamisloa valdaja nende lähteandmete alusel, mis on esitatud hoitava objekti kohta "Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile ehitiste rajamise korra" (RT I 1996, 89, 1606) kohaselt koostatud rajamisloa taotluses või mida kaevandamisloa valdaja nõutab hoitava objekti omaniku või valdaja käest. 11. Objekti hoidmise projektis peab sisalduma: 1) objekti hoiuklass vastavalt käesoleva korra punkti 8 loetelule; 2) hoitava objekti iseloomustus - väärtus, mõõtmed; ehitistel - ehitusaasta, tehniline seisukord, kulum, jääkmaksumus; 3) hoitava ala geoloogiline läbilõige, mis iseloomustab väljatavate kihtide paksust ja lasumissügavust ning aluspõhjakivimite ja kattepinnase paksust ning tugevust; 4) tektooniliste või karstirikete olemasolu hoitava objekti all ja lähialal; 5) hoidemeetmete valiku (hoidetervik, hoidetsoon jms.) põhjendus; 6) väljavõte mäetööde plaanist, millele on kantud hoitava objekti piirjooned ja hoidetervikud või hoidetsoon. II. HOITAVATE OBJEKTIDE ALL TEHTAVATE MÄETÖÖDE ERITINGIMUSED 12. Hoitava objekti omanikul või valdajal on õigus saada teavet mäetööde võimalikust mõjust ja tal on õigus lasta tema poolt volitatud eksperdil, kellel peab olema allmaamäetööde juhtimise õigus, kontrollida objekti all mäetöid ja kaeveõõsi. Eksperdi iga visiit maa alla peab olema lubatud kaevandamisloa valdaja ja mäetöid tegeva ettevõtte poolt. Eksperdil ei ole õigust sekkuda mäetööde tegemisse. 13. Hoidemeetmed, mis on rakendatud enne käesoleva korra jõustumist, üldjuhul taasläbivaatamisele ei kuulu. TJ Inspektsiooni loal võib taasläbivaatamise küsimuse tõstatada nii mäetöid tegeva ettevõtte kui ka hoitava objekti omanik või valdaja vastavuses käesoleva korraga. III. HOIDEMEETMED 14. Kaevandamisloa valdaja või mäetöid tegev ettevõte jätab üldjuhul objekti hoidmiseks terviku nii, et objekt jääks välja piirnurgaga määratud mäetööde mõjualast. 15. Kui hoitava objekti all tehakse mäetöid, tuleb hoitava objekti hoidmiseks moodustada maa alla hoidetsoon. 16. II hoiuklassi ehitiste alla jäetava hoidetsooni suurus määratakse lähtuvalt kaevandamisviisi tehnoloogilistest parameetritest nii, et kaitstav ehitis koos tema piirist kuni 5 m laiuse pervega jääks välja kivimi nihkenurkadega määratud mäetööde ohtliku mõju alast. 17. II hoiuklassi kuuluva veekogu ja kaitstava looduse üksikobjekti alla jäetakse hoidetsoon, mis määratakse lähtuvalt kaevandamisviisi tehnoloogilistest võimalustest nii, et hoitav objekt koos pervega jääks välja rebenemisnurgaga (*) määratud langatusalast. Veekogu perve välispiiriks võetakse tema 3 protsendilise tõenäosusega esinev maksimaalse veeseisu piir, kui antud objekti kaitse-eeskiri ei nõua teisiti. 18. III hoiuklassi objektide puhul valib kaevandamisloa valdaja hoidemeetmed oma äranägemisel majandus- ja riskiarvutuste alusel. 19. Maa-ala (maatüki) omaniku või valdaja nõudmisel tuleb langatusnõgu korrastada (rekultiveerida), kui maapinna vajumisel haritaval maal tekib langatusnõgu (sulglohk), mille nõlva kaldenurk ületab haritaval maal 3 (nõlvus suurem kui 5/100), metsamaal 8 (1/7) ja looduslikul rohumaal 18 (1/3), samuti kui vegetatsiooniperioodil tõuseb haritaval maal põhjavee tase kõrgemale kui 1 m sügavuseni maapinnast või metsamaal kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni langatusnõo madalaimast kohast. Nõlvus on langatusnõo sügavuse (langatusnõo nõlva kõrguse) ja langatusnõo nõlva laiuse jagatis. 20. Langatusnõo korrastamine, hoitava objekti või selle aluse ja ümbruse tugevdamine ning muud hoidemeetmed toimuvad kaevandamisloa valdaja kulul vastava projekti kohaselt. Projekti peab kooskõlastama hoitava objekti omanik või valdaja. Kui langatusnõo kuivendamisel kasutatakse veelaset või muid meetmeid, mis mõjutavad mäetöid või mäetööde lõpetamise tingimusi, peab nende kasutamine olema kooskõlastatud TJ Inspektsiooniga. IV. OBJEKTIDE HOIDMISE KORRALDAMINE 21. Kaevandamisloa valdaja teatab tõestaval moel kirjalikult I hoiuklassi hoitava objekti omanikule või valdajale vähemalt 12 kuud ja II klassi objekti omanikule või valdajale vähemalt 8 kuud ette mäetööde jõudmisest objekti alla ja vajaduse korral nõuab objekti hoidmiseks omanikult (valdajalt) vajalikke täiendavaid lähteandmeid. 22. Lähteandmed ja omapoolsed ettepanekud ning tingimused hoitava objekti kohta esitab I või II hoiuklassi objekti omanik või valdaja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast teate saamist. Hilisemaid andmeid ja nõudmisi võib kaevandamisloa valdaja hoidmise projekti tehes mitte arvestada. 23. Hiljemalt kuus kuud enne mäetööde jõudmist II hoiuklassi kuuluva objekti alla esitab kaevandamisloa valdaja objekti hoidmise projekti kooskõlastamiseks TJ Inspektsiooni piirkondlikule inspektsioonile. Kui tegemist on kaitstava loodusüksikobjektiga, tuleb hoidmise projekti kooskõlastada ka objekti asukohajärgse maavalitsusega. I hoiuklassi kuuluva objekti hoidmine toimub käesoleva korra punktis 9 sätestatu kohaselt. 24. Piirkondlik inspektsioon ja objekti asukohajärgne maavalitsus kooskõlastavad hoidmise projekti või esitavad motiveeritud keeldumise kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul kaevandamisloa valdajale. Asukohajärgne maavalitsus võib kooskõlastamise tingimusena nõuda hoidmise projekti keskkonnaekspertiisi. 25. Pärast piirkondliku inspektsiooniga ja objekti asukohajärgse maavalitsusega kooskõlastamist esitab kaevandamisloa valdaja objekti hoidmise projekti kooskõlastamiseks hoitava objekti omanikule või valdajale ja informeerib ühtlasi objekti omanikku (valdajat) eeldatavatest mäetööde tagajärgedest, samuti kohustustest, mida kaevandamisloa valdaja mäetööde tagajärgede suhtes endale võtab. 26. Hoitava objekti omanik või valdaja peab hoidmise projekti kooskõlastama kahe nädala jooksul või teavitama kaevandamisloa valdajat kirjalikult kooskõlastamisest keeldumisest. Mittevastamist loetakse kooskõlastamiseks. Objekti hoidmise projekti kinnitab mäetöid teostava ettevõtte tehniline juht (kaevandamisloa valdaja). 27. Kui objekti hoidmise projekt ei saa käesolevas korras ettenähtud kooskõlastusi, mäetöid ei peatata ja kaevandamisloa valdaja pöördub ühe nädala jooksul lahenduse saamiseks TJ Inspektsiooni poole, teeb TJ Inspektsioon lõpliku otsuse mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Kui TJ Inspektsiooni otsus keelab objekti all kaevandamistööd, jäetakse hoitava objekti alla tervik, mis arvatakse maavara kaevandatavast varust sätestatud korra kohaselt maha. 28. III hoiuklassi objekti puhul ei ole hoidmise projekt nõutav. Kui kaevandamisloa valdaja teeb või laseb teha objekti hoidmise projekti, kinnitab mäetöid tegeva ettevõtte tehniline juht selle ilma kooskõlastuseta. III hoiuklassi objekti omanikul on õigus saada teavet hoidmise projekti kohta. 29. Ootamatud asjaolud, mida hoitava objekti omanik tuvastab ajal, kui mäetööd toimuvad objekti all (sh. nähtused, millest objekti omanikku pole hoiatatud), annavad objekti omanikule õiguse nõuda täiendavaid meetmeid. Ootamatute asjaolude ilmnemisel on mäetöid teostava ettevõtte esindaja kohustatud objekti omaniku või valdaja kutsel kohale tulema 8 tunni jooksul ning viivitamatult rakendama meetmeid ohtlike kahjustuste likvideerimiseks ja vältimiseks. Ootamatutest asjaoludest mäetöödel, mis võivad mõjutada objekti, peab mäetöid teostav ettevõte teavitama objekti omanikku viivitamatult. 30. Objektile tehtud kahjustused loetakse tuvastatuks aktiga, mis koostatakse hiljemalt üks aasta pärast objekti all tehtud mäetööde lõppu. Akti koostab kõiki osapooli rahuldav hindamiskomisjon ja selle alusel korraldatakse kahjude hüvitamine. 31. Objekti omanikul on õigus kuni kaevanduse sulgemiseni esitada pretensioone kahjude kohta, mis on tekkinud mäetööde järelmõjust. 32. Käesoleva korra punktides 30 ja 31 käsitletud kahjusid hinnatakse kõiki osapooli rahuldava hindamiskomisjoni kirjaliku otsuse (akti) alusel kooskõlas maapõueseaduse paragrahv 56 sätetega. Allmaakaevandamise mõju maapinnale (Vt. joonist RTL 1997, 211, 1116, lk. 7665) L i s a Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra juurde Põlevkivi allmaakaevandamisel kambrite, tervikute ja hoidetsoonide mõõtmete arvutamise metoodika (juhend) Peatükk 1 LAEKÄITLUSE PARAMEETRITE VALIK 1. Põlevkivikihid (tähistatakse alt üles tähtedega A, B, C, D, E, F, G, H) ja nendega vahelduvad lubjakivikihid (B/A ehk sinine paas, C/B, D/C ehk valge paas, E/D ehk roosa paas), mis lebavad keskordoviitsiumi setete kukruse lademes ja moodustavad kokku põlevkivikihindi. 2. Ülalpool kihindit A * F lebavaid põlevkivikihte G ja H ei kaevandata. Põlevkivikihtides esineb bituminoosse lubjakivi suletisi kuni ühe kolmandiku mahu ulatuses. Tähtsamad andmed toodetava põlevkivikihindi omaduste kohta on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1 Põlevkivikihindi füüsikalis-mehaanilised omadused Eesti maardla keskosas ---------------------------------------------------------------- Kihtide Litoloogi- Kihtide Keskmised Looduslik Protodja- tähised line keskmised kütte- tihedus konovi läbilõige paksused väärtused Mg/m 3 kõvaduse MJ/kg näitarv ---------------------------------------------------------------- F 0,59 9,3 1,76 Põlevkivil 2 - 4; pael 6 - 8 ---------------------------------------------------------------- E 0,29 13,2 1,60 ---------------------------------------------------------------- E/D 0,10 2,9 2,21 ---------------------------------------------------------------- D 0,10 9,8 1,73 ---------------------------------------------------------------- D/C 0,22 0,6 2,52 ---------------------------------------------------------------- C 0,32 11,3 1,67 ---------------------------------------------------------------- C/B 0,12 2,9 2,21 ---------------------------------------------------------------- B 0,64 17,4 1,43 ---------------------------------------------------------------- B/A' 0,16 1,3 2,36 ---------------------------------------------------------------- A' 0,08 8,0 1,82 ---------------------------------------------------------------- A'/ A 0,03 2,9 2,21 ---------------------------------------------------------------- A 0,15 15,5 1,50 ---------------------------------------------------------------- A...F Väljatav põlevkivi kihind 2,80 9,4 1,77 ---------------------------------------------------------------- 3. Käesolevas "Põlevkivi allmaakaevandamisel kambrite, tervikute ja hoidetsoonide mõõtmete arvutamise metoodikas (juhendis)" (edaspidi arvutamise metoodika) kasutatavad mõisted: 1) kiht - kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus; seda piiravad teistsugustes settetingimustes kujunenud kihid; 2) kihind - mingit maavara, näiteks põlevkivi sisaldav settekivimilasund, mis on piiratud kahe peaaegu paralleelse pinnaga; 3) lähislagi - vahetult kasuliku kaevise kohal lasuv kihtide kogum paksusega 3 kuni 4 m; 4) lubatud ava - kaeveõõne ohutu maksimaalne laius; 5) põhilagi - lähislae kohal asuvate kõvade ja püsivate kivimite kihtkond (kihtide kogum) kuni kattepinnaseni; 6) kujutegur - tegur, mis võtab arvesse terviku mõõtmete (enamasti laiuse ja kõrguse) omavahelise suhte mõju terviku kandevõimele. 4. Peamised elemendid selliste kaevandamisviiside puhul nagu kamberkaevandamine on kambrid ja nendevahelised tervikud. Kambrite ja nendevaheliste tervikute mõõtmete õigest valikust sõltuvad mäetööde tehnilis-majanduslikud näitajad ja maavara kaod. 5. Kambrite ja tervikute mõõtmete määramisel võib ajafaktorit arvestada siis, kui võetakse arvesse kivimite geoloogilised omadused ja nende tugevuse muutumine ajas. 6. Põlevkivikihindi ja lae karbonaatsete kivimite tugevuse muutumist võib piisava täpsusega arvutada (määrata) empiirilise valemiga: 1 m kt = alfa + beeta ( ----- ) , 1+t (1.1) kus kt - kivimite tugevuse muutumist ajas iseloomustav koefitsient, mille väärtust hinnatakse suhte abil, kus lugejas on kivimite tugevus Rt antud ajahetkel t ja nimetajas nende tinglik hetktugevus R0; alfa, beeta, m - kivimite omadusi iseloomustavad empiirilised koefitsiendid (alfa = 0,44; beeta = 0,56; m = 0,6); t - tervikute või kambrite vajalik iga kuudes. Koefitsiendi kt piirväärtuseks tervikute ea lähenemisel lõpmatusele (t >?) on 0,44. Lähtudes valemist (1.1) tuleb Balti põlevkivibasseini tingimustes ordoviitsiumis lasuvate kivimite kestustugevust määrata järgmise avaldise abil: Rt = kt * R0. (1.2) Eesti leiupaiga põlevkivikihindi jaoks tuleb tingliku hetktugevuse ja kestustugevuse alampiiri keskmisteks väärtusteks võtta järgmised suurused: R0 = 16 MPa; R(lõpmatus) = 7,0 MPa. Tuleb arvestada ka seda, et Rt väärtuste keskmised hälbed on +- 12 protsenti ja maksimaalsed +- 30 protsenti. Selliste hälvete tõenäosus, kus Rt väärtused on 12 protsenti ja 30 protsenti alla keskmise, on esimesel juhul 0,16 ning teisel 0,01. Kui tervikute vajalik iga on üle 5 aasta, siis tuleb tervikute arvutus teha kestustugevuse alampiiri järgi, s.t. võtta Rt = R(lõpmatus) (teise klassi objektide all). Kui tervikute vajalik iga on 2 aastat (kamberploki väljamiseks vajalik aeg), siis vastavalt valemitele (1.1) ja (1.2) tuleb tervikute arvutustes kestustugevuse väärtuseks võtta Rt = 8,3 MPa (kolmanda klassi objektide all). Kambrite laiuse määramine 7. Kamberkaevandamisel määratakse kambrite laius lubatud ava suuruse järgi, kus on arvesse võetud ka ankurtoestiku mõju lae püsivusele. 8. Lähislae lubatud ava suurus arvutatakse järgmise valemi abil: l l.l. = kH * kp* k0 * ka * (ruutjuur (kt/nl)) * (K + MHk ), (1.3) kus l l.l. - lähislae lubatud ava suurus, m; kH - hoitava objekti tähtsust arvestav koefitsient; taluhoonete, metsade, põllumajandusliku maa jm. puhul kH = 1,0; II klassi objektide puhul kH = 0,75; kp - koefitsient, mis arvestab lae püsivust sõltuvalt kaevandamise mäegeoloogilistest tingimustest (määratakse tabeli 1.2 järgi); k0 - koefitsient, mis arvestab lae nõrgenemist karsti mõjul; kui mäetööde kaugus karstitsoonist on kuni 60 m, siis k0 = 0,8, kui üle 60 m, siis k0 = 1; ka - koefitsient, mis võtab arvesse ankurtoestiku mõju lae püsivusele ja mille väärtus arvutatakse järgmise valemi abil: ka = 0,5(1 - (ruutjuur kt/n)), (l.4) kus ha * ankrutega toestatava kihistiku paksus, m; ha, m 1,0 1,5 2,0 2,5 --------------------------------- ka 1 1,1 1,2 1,3 nl - laekivimite tugevuse varutegur (kui kambrite iga ei ületa 2 kuud, siis nl = 1,8); K ja M - parameetrid, mis sõltuvad kivimite omadustest (K - meetrites, M - dimensioonita suurus); lähislae alumise, ühemeetrise kihistiku jaoks K = 7 m ja M = 0,54 (kui 5 >- Hk >- 26 m); kui Hk > 26 m, siis lähislae lubatud ava on sama suur kui Hk = 26 m puhul; Hk - karbonaatsete kivimite paksus, m. Tabel 1.2 Lae püsivuskoefitsient kp ---------------------------------------------------------------- Lae Lae püsivus Tektooniliste lõhede Lae püsivus- tüüp vahemaa laes, m koefitsient, kp ---------------------------------------------------------------- 1 Kõrge 20 1,0 2 Keskmine 10 - 20 0,85 3 Madal 10 0,7 4 Ebapüsiv 3 - 5 0,55 ---------------------------------------------------------------- Valemi (1.3) järgi arvutatud lähislae lubatud avade suurused on toodud tabelis 1.3 (arvutustes on võetud ankrutega toestatud kihindi paksuseks 2 m, s.t. ka = 1,2). 9. Kamberkaevandamisel linttervikute kasutamisega määratakse kambrite laius järgmise valemi abil: A = ll.l. - q , (1.5) kus A - linttervikute vaheliste kambrite laius, m; q - lõhketööde mõjul toimunud kambri seinte purunemise summaarne sügavus, q = 0,6 m (0,3 m kummaltki poolt). 10. Kamberkaevandamisel sammastervikute kasutamisega määratakse tervikute mõõtmed järgmiste valemite abil: a) tervikud asuvad täisnurkselt lõikuvates ridades (kaeveõõned ristuvad): A = ruutjuur((ll.l.)ruudus - (b+q)ruudus) - q (l. 6) kus A - põikikambri laius, m; b * pikikambri laius, m; b) tervikud on paigutatud malelauakujuliselt (kaeveõõnte ühenduskoht on T- kujuline): (ll.l.+ ruutjuur((ll.l.)ruudus - (b+q)ruudus) A = ---------------------------------------------- -q 2 (l. 7) Tavaliselt ühe kaeveõõne laius antakse ette. See valitakse lubatud ava piirides, lähtudes tehnilistest kaalutlustest (antud juhul on ette antud pikikambri laius), teise kaeveõõne laius arvutatakse. Skeem kambrite laiuse arvutamiseks (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7671) Tabel l.3 Lähislae lubatud avade suurused ----------------------------------------------------------------- Kambrite Koefitsient, mis arvestab Karbonaatsete kivimite vajalik paksus (Hk), m iga -------------------------------------------------------- kuudes t kivimite lae tugevuse püsivust, muutumist kp ajas, kaitstava lae kt objekti nõrgenemist 14 16 18 20 22 24 >= 26 tähtsust, karsti --------------------------------- kH mõjul, Lähislae lubatud avade suurused ko (ll.l..), m ----------------------------------------------------------------- 1 0,81 0,75 1,0 0,8 - 7,6 8,1 8,6 9,1 9,6 10,1 --------------------------------------- 1,0 8,8 9,5 10,1 10,8 11,4 12,0 12,7 ---------------------------------------------- 0,85 0,8 - - - 7,3 7,8 8,2 8,6 --------------------------------------- 1,0 7,5 8,0 8,6 9,1 9,7 10,2 10,8 ---------------------------------------------- 0,70 0,8 - - - - - - 7,1 --------------------------------------- 1,0 - - 7,1 7,5 8,0 8,4 8,9 ----------------------------------------------------- 1,0 1,0 0,8 9,3 10,1 10,8 11,5 12,1 12,8 13,5 --------------------------------------- 1,0 11,7 12,6 13,5 14,3 15,2 16,1 16,9 ---------------------------------------------- 0,85 0,8 8,0 8,6 9,2 9,7 10,3 10,9 11,5 --------------------------------------- 1,0 10,0 10,7 11,5 12,1 12,9 13,6 14,4 ---------------------------------------------- 0,70 0,8 - 7,1 7,6 8,0 8,5 9,0 9,5 --------------------------------------- 1,0 8,2 8,9 9,5 10,0 10,6 11,2 11,8 ---------------------------------------------- 0,55 0,8 - - - - - 7,1 7,4 --------------------------------------- 1,0 - - 7,4 7,9 8,4 8,8 9,3 ----------------------------------------------------------------- 2 0,73 0,75 1,0 0,8 - 7,2 7,7 8,2 8,6 9,1 9,6 --------------------------------------- 1,0 8,4 9,0 9,6 10,3 10,8 11,4 12,0 ---------------------------------------------- 0,85 0,8 - - - - 7,4 7,8 8,2 --------------------------------------- 1,0 7,1 7,6 8,2 8,6 9,2 9,7 10,2 ---------------------------------------------- 0,70 0,8 - - - - - - - --------------------------------------- 1,0 - - - 7,1 7,6 8,0 8,4 ----------------------------------------------------- 1,0 1,0 0,8 8,9 9,6 10,2 10,9 11,5 12,2 12,8 --------------------------------------- 1,0 11,1 12,0 12,8 13,6 14,4 15,2 16,0 ---------------------------------------------- 0,85 0,8 7,6 8,1 8,7 9,2 9,9 10,3 10,9 --------------------------------------- 1,0 9,5 10,2 10,9 11,6 12,3 13,0 13,6 ---------------------------------------------- 0,70 0,8 - - 7,2 7,6 8,1 8,5 9,0 --------------------------------------- 1,0 7,8 8,4 8,9 9,5 10,1 10,6 11,2 ---------------------------------------------- 0,55 0,8 - - - - - - - --------------------------------------- 1,0 - - - 7,5 8,0 8,4 8,8 ----------------------------------------------------------------- Märkus: Kui kH = 0,75 ja kp = 0,55, samuti mõningatel teistel juhtudel on lähislae lubatud avade suurused tabelist välja jäetud (ll.l. 7,1 m), sest kambrite laius (A:b) on sellisel juhul alla 5 m. 11. Tervikute tugevusvaru määratakse järgmiste valemite abil: 1) Tervikute mõõtmete määramisel tuleb lähtuda järgmisest võrrandist: nPf = Pk , (l.8) kus n - tervikute tugevuse varutegur; Pf - faktiline koormus tervikule; Pk - terviku kandevõime. Kui põhilae varisemist ei toimu, siis faktiline koormus tervikule Pf jääb konstantseks. Terviku kandevõime Pk saab avaldada järgmisel kujul: Pk = kk Rt S, (l.9) kus kk - terviku kujutegur; Pf - faktiline koormus tervikule; S - terviku ristlõike pindala. Järelikult, antud ajahetkel t saab tervikute tugevusvaru nt määrata järgmise valemi abil: Pk kk Rt S nt = ---- = ---------. Pf Pf (l.10) Kui t = ta, kus ta - tervikute arvutuslik ehk ette antud iga ja Rt = Ra , kus Ra - kivimite tugevus arvutusliku ea möödumise hetkel, siis ette antud tugevuse varuteguri (n) sõltuvus terviku ülejäänud parameetritest on analoogne: kk Ra S n = ----------- . Pf (l.11) Siit tuleneb: nt Rt Rt ----- = -----; nt = ----- n, n Ra Ra (1.12) kus nt - tervikute tugevuse faktiline varutegur antud ajahetkel t. 2) Seal, kus kivimite tugevuse väärtused (R0 ja Rt) on alla keskmise, s.t. delta 0, peab arvutustes ette antav tugevuse varutegur n > 1. Kuna pole teada, kus ja kui palju R0 ja Rt väärtused erinevad keskmistest, tuleb samaealiste tervikute survetugevus Ra võtta kõikjal ühesuguse keskmise väärtusega, mille järgi toimub tervikute arvutus. R0 ja Ra võimalik hajuvus (?) kompenseeritakse varuteguri n abil, mille väärtus antakse ette sõltuvalt maa peal asuvate objektide klassist. Teise klassi objektide puhul n = 1,3 kuni 1,4, kolmanda klassi objektide puhul n = 1,2 kuni 1,3 (karstilähedastes piirkondades n = 1,3). Kui tervikute arvutuslik iga t = lõpmatus, siis Ra = R(lõpmatus). Senikaua, kuni pole toimunud väljaspool kaitstavat tsooni asuvate kambrite vaheliste tervikute (KVT) puruksmuljumist, on tõkketervikutele langev koormus ligikaudu 1,6 korda väiksem sellest, mille peale nad on arvutatud. Järelikult, välise rea tõkketervikute tegelik varutegur nt on 1,6 korda suurem sellest, mis neil peaks olema kohe pärast väljaspool kaitstavat tsooni asuvate KVT puruksmuljumist, s.t. kt Ro (1 + delta)n nt = 1,6 --------------------- R(lõpmatus) (l.13) Kui mainitud nähtus toimub, muutub tõkketervikute poolt vastuvõetav koormus just selliseks, mille peale nad on arvutatud. Väljaspool kaitstavat tsooni toimuva põhilae varinguga kaasneb tõkketervikute tegeliku varuteguri (nt ) hüppeline vähenemine. Kui pärast seda nt >= 2,3, siis kivimite roomavus jääb ära ja tervikute püsivus on "igavene". Pärast väljaspool kaitstavat tsooni toimuvat KVT puruksmuljumist saab tõkketervikute tegelikud varutegurid arvutada järgmiste valemite abil: välimisel real kt Ro (1 + delta)n nt = -------------------- R(lõpmatus) (l.14) sisemisel real kt Ro (l + delta) nt = 1,28 ------------------ R(lõpmatus) (l.15) Märkused: 1. Tervikutel, mis peavad püsima "igavesti", roomavust ei tohi olla. Kui roomavus on alanud, siis tervikud ei ole enam "igavesed". 2. Kui kivimite roomavus leiab aset (nt 2,3 puhul), siis Rt väärtused hakkavad lähenema Ra väärtustele. Kui delta = 0, siis tegelik varutegur võrdsustub ette antud varuteguriga (nt = n) arvutusliku ea möödumise hetkel. See toimub varem, kui delta 0 ja hiljem, kui delta > 0. 3. Kui KVT arvutuslikuks eaks on võetud kamberploki väljamiseks kuluv aeg (2 aastat), siis delta >= 0 ja n >= 1,2 puhul võivad nad püsida " igavesti". 4. Kui KVT ja tõkketervikud on pikaealised (nende arvutuslik iga t = lõpmatus) ja ette antud varutegur n = 1,3, siis võib suure tõenäosusega väita, et need tervikud püsivad "igavesti". Peatükk 2 Tervikute arvutus 12. Pea- ja paneelstrekkide kaitsetervikute arvutus toimub järgmiste valemite abil: 1) Strekkidevaheliste tervikute laius D antakse ette (D = 6 m), arvutada tuleb ainult väljatud alaga piirnevate tervikute laius, kusjuures arvutuslik koormus pea- ja paneelstrekkide kaitsetervikute ühele pikkusühikule määratakse järgmise valemi abil (joonis 2.1 a): Pf = P1 + P2 + P3 , (2.1) P1 = yH(x + 0,5B), P2 = 0,5yH2tgw , P3 = 0,5yHlo , kus y - kattekivimite keskmine tihedus (y = 2,5 * 10 astmes -2 MPa/m); H - kattekihtide paksus, m; x - terviku laius, m; B - pea- või paneelstrekkide laius, m; w - kattekivimite murdenurk, kraadi; kui Hk > 20 m, siis w = 19 kraadi ; lo - põhilae järelvajumissamm (murduvate kattekivimiplokkide pikkus, m; kui Hk = 20 m, tuleb arvutustes võtta lo = 9 m; kui 30 m Hk = 40 m, siis lo = 11 m ja kui Hk > 40 m, siis lo = 12 m). Asendades valemis (2.1) P1 , P2 ja P3 nende väärtustega, saame pärast teisendusi järgmise avaldise: Pf = yH[x + 0,5(B + lo + Htgw)]. (2.2) Selliste kaitsetervikute ühe pikkusühiku kandevõime arvutatakse järgmise valemi abil: Pk = kk Rt S , (2.3) x - q kus kk = 0,7 + 0,3 ------- ; h (2.4) S - terviku 1m pikkuse osa keskmine ristlõike pindala, m2; see arvutatakse järgmise valemi abil: x - q S = --------- , kN (2.5) kus kN - tegur, mis arvestab linttervikutega lõikuvate kaeveõõnte (lõõride) olemasolu ehk nõrgestustegur bo + Lo kN = ----------- , Lo - q (2.6) kus bo - linttervikutega lõikuvate kaeveõõnte (lõõride) laius, m; Lo - nende kaeveõõnte (lõõride) vahekaugus, m. Nõrgestustegurite väärtused sõltuvalt lõõride laiusest ja nende vahe-kaugused on toodud tabelis 2.1. Tabel 2.1 Nõrgestustegurite väärtused, kN ----------------------------------------------------------------- Lõõride laius (bo), m Lõõride vahekaugus linttervikus (Lo),m -------------------------------------- 15 20 25 30 40 >= 50 ----------------------------------------------------------------- + 4 1,30 1,25 1,20 1,15 1,10 1,10 5 1,35 1,30 1,25 1,20 1,15 1,10 ----------------------------------------------------------------- Skeem pea- ja paneelstrekkide hoidetervikute koormuse määramiseks a) Kui kambritevahelised tervikud väljatud kamberplokkides ei ole pikaealised (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7675) b) Kui kambritevahelised tervikud väljatud kamberplokkides on pikaealised (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7675) Asendades valemis (2.3) tähistused kk, Rt ja S nende avaldistega (vt. 2.4, 2.5), saame pärast teisendusi järgmise avaldise: 0,3Rt 7 7 Pk = --------- (x ruudus +(--- h - 2q) x - q(--- h - q)). hkN 3 3 Asendades lähtevõrrandis (1.8) tähistused Pf ja Pk nende avaldistega, saame valemi väljatud alaga piirnevate paneelstrekitervikute arvutamiseks: nyHhkN x ruudus + (2,33h - 2q - --------)x - 0,3Rt nyHhkN - (--------(B + lo + Htgw) + q(2,33h -q)) = 0. Rt (2.7) Valemi (2.7) järgi tehtud arvutuste tulemused on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2 Pea- ja paneelstrekkide hoidetervikute laius ----------------------------------------------------------------- Streki parameetrid Kaevandamissügavus (kuni kaeveõõnte laeni) H,m ----------------------------------------------------------------- Kõrgus Laius 30- 50 52 54 56 58 60 62 64 66 68 70 (h),m (B),m 48 ----------------------------------------------------------------- 2,8 5,0 6,0 6,0 6,2 6,4 6,7 6,9 7,2 7,4 7,6 7,9 8,1 8,4 5,3 6,0 6,0 6,2 6,5 6,7 6,9 7,2 7,4 7,7 7,9 8,1 8,4 ----------------------------------------------------------------- 3,0 5,0 6,0 6,1 6,3 6,6 6,8 7,1 7,3 7,6 7,8 8,1 8,4 8,6 5,3 6,0 6,1 6,4 6,6 6,9 7,1 7,4 7,6 7,9 8,1 8,4 8,6 ----------------------------------------------------------------- 3,3 5,0 6,0 6,3 6,5 6,8 7,1 7,3 7,6 7,9 8,1 8,4 8,7 8,9 5,3 6,0 6,3 6,6 6,8 7,1 7,4 7,6 7,9 8,2 8,4 8,7 9,0 ----------------------------------------------------------------- 2) Kui kambritevahelised tervikud (KVT) väljatud alas on pikaealised, siis kattekivimite murdumine jääb ära ja lisakoormus paneelstrekitervikule sõltub ainult sellega piirneva põikikambri laiusest (joonis 2.1 b). Sellisel juhul arvutatakse paneelstrekitervikute laius järgmise valemi abil: nyHhkN x ruudus + (h(2,33 - ---------) - 2q)x - 0,3Rt 1,67nyHhkN - (----------- (A + B) + q(2,33h - q))=0 Rt (2.8) kus A - paneelstrekitervikutega piirneva põikikambri laius, m. Kogu vaadeldava sügavuse piirides (30 = H = 70 m) annab valem (2.8) paneelstrekitervikute laiuseks vähem kui 5 m. Kuid alla 6 m nende tervikute laiust jätta pole soovitav. Sellisel juhul, kui KVT väljatud alas on pikaealised, tuleb sõltumata sügavusest kõigi paneelstrekitervikute laiuseks võtta 6 m. Paneelstrekitervikute laiuse arvutamisel antakse ette 1,5-kordne tugevusvaru (n = 1,5). Sellisel juhul väljatud alaga piirnevate paneelstrekitervikute tegelik varutegur kuni põhilae varingu hetkeni väljatud alas võib olla järgmistes piirides: 3,84 = nt = 7,13 (vastavalt valemile 1.13, kui delta = +- 30 protsenti) ja pärast põhilae varingut 2,4 = nt = 4,46. Märkus: Järelikult võib suure tõenäosusega väita, et n = 1,5 puhul roomavus paneelstrekitervikute kivimites jääb ära, s.t. paneelstreki tervikud on "igavesed". Tõkketervikute arvutus 13. Koormus tõkkerea tervikutele (tõkketervikutele) arvutatakse joonisel 2.2 näidatud põhimõttel, kusjuures arvutuslik koormus tervikutele moodustub kolme suuruse (P1 , P2 ja P3) liitmisel. 1) Ruudukujulise ristlõikega tervikute puhul P1 = (x + b)(x + 0,5A)yH, P2 = 0,5Htg w (x + b)yHkl , P3 = 0,5 l0 (x + b)yHkl . Pf = (x + b)(x + 0,5A + 0,5kl (lo + Htgw))yH, (2.9) kus x - ruudukujulise terviku külgede pikkus, m; b - reas olevaid tõkketervikuid lahutavate kambrite laius, m; A - tõkketervikute rea ja sellega piirneva seesmise tervikute rea vahelise kambri laius, m; kl - lisakoormustegur, mis näitab, kui suure osa P2 ja P3 väärtustest võtavad vastu välise rea tõkketervikud; kui tõkketervikuid on üks rida, siis kl = 1, kui kaks, siis lisakoormustegur arvutatakse VNIMI valemi järgi: kl = 0,04 + 0,02A + 0,25. (2.10) 2) Ristkülikukujulise ristlõikega tervikute puhul, kui nende pikem telgjoon on risti kaitstava tsooniga P1 = (x + b)(y + 0,5A)yH P2 ja P3 määratakse analoogselt ruudukujuliste tervikutega. Faktiline koormus (Pf) käesoleval juhul avaldub järgmiselt: Pf = (x + b)(y + 0,5A + 0,5kl (lo +Htg w)) yH. (2.11) 3) Ristkülikukujulise ristlõikega tervikute puhul, kui nende pikem telgjoon on paralleelne kaitstava tsooniga P1 = (y + b)(x + 0,5A)y H, P2 = 0,5H tg w (y + b)y Hkl , P3 = 0,5 lo (y + b)y Hkl . Pf = (y + b)(x + 0,5A + 0,5kl (lo +Htg w)) yH, (2.12) kus y - tervikute pikkus. 4) Nii ruudu- kui ka ristkülikukujuliste tervikute kandevõime määratakse valemi (2.3) abil. Tervikute ristlõikepindala väärtus, mis võtab vastu kattekivimite raskuse, määratakse järgmiselt: ruudukujuliste tervikute puhul S = (x - q) ruudus, (2.13) ristkülikukujuliste tervikute puhul S = (x - q)(y - q), (2.14) kus x - tervikute laius, m; y - tervikute pikkus, m. Kui tuleb arvutada tervikute pikkus, siis nende laius antakse ette. Tervikute laiuse arvutamisel antakse ette nende pikkus. Esimesel juhul on otstarbekas eelnevalt arvutada tervikute kujutegur, alles seejärel määrata nende pikkus. Tõkkerea tervikute koormuse määramise skeem (vt. RTL 1997, 112, 1116, lk. 7678-7679) Asendades lähtevõrrandis (1.8) olevad suurused nende väärtustega (2.4, 2.13, 2.9), saame pärast teisendusi valemid ruudukujulise ristlõikega tõkketervikute arvutamiseks. a) Kui tõkketervikud on üherealised, siis nende külgede pikkus (x) arvutatakse järgmiselt: 1,43nyH x kuubis +(2,33h(1 - ----------) - 3q)x ruudus - Rt 1,67nyHh - (3q(1,56h - q) + -----------(2b + A + lo + Htg w))x + Rt 1,67 bnyHh + q ruudus (2,33h - q) - ------------- (A + lo + Htg w)= 0 Rt (2.15) b) Kui tõkketervikud on kaherealised, siis nende külgede pikkus (x) arvutatakse järgmiselt: nyHh x kuubis - (------- (10 + 0,2(lo + Htg w)) - 3 Rt - (2,33h - 3q))x ruudus - nyHh - -------(5(A +2b) + (0,1A + 0,2b + 1,25)(lo + Htgw)) 3Rt + q ruudus(2,33h - q) = 0 (2.16) 5) Tehnoloogilistest kaalutlustest lähtudes on otstarbekas sisemise ja välimise rea tõkketervikud projekteerida ühesuguste mõõtmetega. Asendades lähtevõrrandis (1.8) olevad suurused nende väärtustega (2.4, 2.14, 2.11), saame pärast teisendusi valemid ristkülikukujulise ristlõikega tõkketervikute arvutamiseks, kui nende pikem telgjoon on risti kaitstava tsooniga. a) Kui tõkketervikud on üherealised, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmiselt (tervikute laius x antakse ette): 0,5nyH(A + lo + Htgw)(x + b) + kk qRt(x - q) y = --------------------------------------------- kk Rt (x - q) - nyH(x + b) (2.17) b) Kui tõkketervikud on kaherealised, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmiselt (tervikute laius x antakse ette): 0,5nyH(A + lo + Htgw)(0,02A + 0,25)(x + b) + kk qRt(x -q) y = --------------------------------------------------------- kk Rt(x - q) - nyH(x + b)(1 + 0,02(lo + Htgw)) (2.18) c) Kui tõkketervikud on üherealised, siis nende laius (x) arvutatakse järgmiselt (tervikute pikkus y antakse ette): (vt. RTL 1997, 112, 1116, lk. 7680) (2.19) d) Kui tõkketervikud on kaherealised, siis nende laius (x) arvutatakse järgmiselt (tervikute pikkus y antakse ette): (vt. RTL 1997, 112, 1116, lk. 7680) (2.20) Asendades lähtevõrrandis (1.8) suurused kk, S, Pf neid kujutavate avaldistega (2.4, 2.14, 2.12), saame pärast teisendusi valemid ristkülikukujulise ristlõikega tõkketervikute arvutamiseks, kui nende pikem telgjoon on paralleelne kaitstava tsooni piiriga. a) Kui tõkketervikud on üherealised, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmiselt (tervikute laius x antakse ette): nb yH (x + 0,5(A + lo + Htg w)) + qRt kk (x - q) y = ------------------------------------------------------ Rt kk (x - q) - nyH(x + 0,5(A + lo + Htg w)) (2.21) b) Kui tõkketervikud on üherealised, siis nende laius (x) arvutatakse järgmiselt (tervikute pikkus y antakse ette): (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk.7681) (2.22) c) Kui tõkketervikud on kaherealised, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmiselt (tervikute laius x antakse ette): y = nbyH(x + 0,5(A + kl(lo + Htg w))) + qRt kk(x - q) --------------------------------------------------------- Rt kk(x - q) - nyH (x + 0,5(A + kl(lo + Htg w))) (2.23) kus kl = 0,04x+0,02A+0,25, x - tõkketervikute mõõde (laius), mis on risti kaitstava tsooni piiriga. d) Kui tõkketervikud on kaherealised, siis nende laius (x) arvutatakse järgmiselt (tervikute pikkus y antakse ette): (vt. RTL1997, 211, 1116, lk. 7681) (2.24) Märkus: Pikaealiste tõkketervikute arvutamisel antakse ette 1,3- kordne tugevusvaru (n = 1,3). Hoitava tsooni all olevate sammastervikute arvutus 14. Koormus sammastervikutele, mis asuvad kaitstava tsooni all, arvutatakse joonisel 2.3 näidatud põhimõttel. Selle risttahuka kaal, mida tervik üleval hoiab, võrdsustatakse tegeliku koormusega tervikule (Pf) ja arvutatakse järgmiselt: kui tervikud on ruudukujulise ristlõikega Pf = (x + A)(x + b)yH, (2.25) kui tervikud on ristkülikukujulise ristlõikega ja nende pikem telgjoon on paralleelne kogumisstrekiga Pf = (y + A)(x + b)yH, (2.26) kui tervikud on ristkülikukujulise ristlõikega ja nende pikem telgjoon on risti kogumisstrekiga Pf = (x + A)(y + b)yH, (2.27) kus A - põikikambri laius, m; b - pikikambri laius, m. 15. Sammastervikute kandevõime arvutatakse valemi (2.3) abil ja ristlõike pindala valemite (2.13 ja 2.14) järgi. Asendades lähtevõrrandis (1.8) suurused kk, S, Pf neid kujutavate avaldistega (2.4, 2.13 ja 2.25), saame pärast teisendusi valemi ruudukujulise ristlõikega sammastervikute arvutamiseks: (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7682) (2.28) Asendades lähtevõrrandis (1.8) suurused kk, S, Pf vastavate avaldistega (2.4, 2.14 ja 2.26), saame pärast teisendusi valemid ristkülikukujulise ristlõikega sammastervikute arvutamiseks, kui nende pikem telgjoon on paralleelne kogumisstrekiga. a) Kui sammastervikute laius (x) antakse ette, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmise valemi abil: nAyH(b + x) + qRtkk(x - q) y = ----------------------------- Rt kk(x - q) - nyH(b + x) (2.29) b) Kui sammastervikute pikkus (y) antakse ette, siis nende laius (x) arvutatakse järgmise valemi abil: (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7682) (2.30) Kambritevaheliste sammastervikute koormuse määramise skeem (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7683) Asendades lähtevõrrandis (1.8) suurused kk, S, Pf vastavate avaldistega (2.4, 2.14 ja 2.27), saame pärast teisendusi valemi ristkülikukujulise ristlõikega sammastervikute arvutamiseks, kui nende pikem telgjoon on risti kogumisstrekiga. Kui sammastervikute laius (x) antakse ette, siis nende pikkus (y) arvutatakse järgmise valemi abil *: nbyH(A + x) + qRt kk(x - q) y = ----------------------------- Rt kk(x - q) - nyH(A + x) (2.31) * Märkus: Pikaealiste sammastervikute arvutamisel antakse ette 1,3- kuni 1,4-kordne tugevusvaru (n =1,3 kuni 1,4). Peatükk 3 HOIDETSOONIDE KONSTRUEERIMISE PÕHIMÕTTED 16. Kaeveõõnte kahjuliku mõju piirjooned maapinnal sõltuvad tõkketervikute välise rea asukohast ja määratakse kindlaks nihkenurkade (delta) järgi aluspõhjakivimis ja pinnakattes (joonis 3.1). Sõltumata suunast on nihkenurkade väärtuseks aluspõhjakivimis 70 kraadi ja pinnakattes 50 kraadi. Tasandid, mis läbivad kaitstava maatüki piire ja lõikuvad nihkenurkade all põlevkivikihindiga, moodustavad kamberplokis hoidetsooni piirid. Üksikute hoonete ja ehitiste kaitseks tuleb platsi piirid plaanil määrata järgmiselt. Objekt ümbritsetakse ristkülikuga, mille küljed kulgevad piki kaeveõõsi, paralleelselt ristküliku külgedega moodustatakse perv (varuala), mille välispiirid ongi kaitstava platsi piirideks. Kaitstava objekti piiride määramisel lähtume selle objekti mõõtmetest ja varuala laiusest, mis võib olla kuni 5 m, geoloogiliste rikete ja suurema pragulisusega piirkondades kuni 10 m. Kui tegemist on mitme hoone ja ehitisega (kaevanduse tööstusterritoorium, asula jm.), siis tuleb varuala moodustamisel lähtuda kõige äärmistest objektidest. Minimaalne lubatud vahemaa objektist kuni hoidetsooni piirini (pealtvaates) määratakse järgmise valemi abil: R = hk ctg delta' + (Hk + h) ctg delta + B, (3.1) kus hk - pinnase paksus, m; delta' - pinnase nihkenurk, kraadi (delta' = 50 kraadi); Hk - karbonaatsete kivimite paksus, m; h - põlevkivikihindi väljatav paksus, m; delta - aluspõhjakivimite nihkenurk, kraadi (delta = 70 kraadi); B - kaitseperve laius, m. Hoidetsooni piiride määramine (vt. RTL 1997, 211, 1116, lk. 7685)