Riigikogu — Euroopa Metsainstituudi konventsioon — RT II, 2018, 4

Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Konventsiooniosalised (edaspidi lepinguosalised), meenutades 1992. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonna- ja arengukonverentsil vastu võetud otsuseid metsanduse kohta, valitsustevahelise metsanõupidamise ja valitsustevahelise metsafoorumi ettepanekuid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni laiendatud tööprogrammi metsade bioloogilise mitmekesisuse kohta ning ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise tulemusi; tunnustades üleeuroopalistel Euroopa metsade kaitset käsitlevatel ministrite konverentsidel võetud kohustuste täitmisel tehtud edusamme ja saavutusi; olles teadlikud Euroopa metsade ja metsandusega seotud küsimuste muutuvast iseloomust ja murest ühiskonnas ning vajadusest koguda asjakohaseid teaduslikke andmeid või koostada asjakohane teaduslik andmestik, et teha häid otsuseid; arvestades, et Euroopa Metsainstituut kui ühing loodi 1993. aastal Soome seaduste alusel, et aidata kaasa metsanduse, metsade ja metsakaitse uuringutele Euroopa tasandil; võttes arvesse rahvusvaheliste metsandus- ja metsauuringute lisandväärtust; soovides jätkata rahvusvahelist koostööd metsanduse ja metsade uurimisel, vältides sama töö korduvat tegemist; on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Instituut Euroopa Metsainstituut (edaspidi instituut) luuakse rahvusvahelise organisatsioonina. Selle asukoht on Joensuu, Soome. Artikkel 2. Eesmärk ja ülesanded 1. Instituudi eesmärk on uurida kogu Euroopa metsapoliitikat, sealhulgas selle keskkonnaaspekte, Euroopa metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust, et edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. 2. Eesmärgi saavutamiseks instituut: a) annab asjakohast teavet metsapoliitika kujundamiseks ning metsa ja metsatööstussektorit käsitlevate otsuste tegemiseks Euroopa riikides; b) teeb teadusuuringuid ülalnimetatud valdkondades; c) arendab uurimismeetodeid; d) korraldab teaduslikke nõupidamisi ja osaleb neil; e) korrastab ja levitab teavet oma töö ja selle tulemuste kohta. Artikkel 3. Teave Lepinguosalised toetavad instituudi tööd, jagades instituudi eritaotluse alusel metsateavet juhul, kui see ei ole kättesaadav teistelt andmeid koguvatelt asutustelt, ning niivõrd, kuivõrd see on mõistlikul viisil kättesaadav. Selleks et vältida sama töö korduvat tegemist, püüab instituut tagada piisava kooskõlastamise muude rahvusvaheliste organitega, sealhulgas nendega, kes tegelevad andmete kogumisega. Artikkel 4. Instituudi liikmed, assotsieerunud liikmed ja toetajaliikmed 1. Lepinguosalised on instituudi liikmed. 2. Instituudi assotsieerunud liikmeteks võivad olla uurimisinstituudid, haridusasutused, äriühingud, metsaasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja muud samalaadse suunitlusega institutsioonid Euroopa riikidest (edaspidi assotsieerunud liikmed). Toetajaliikmed võivad olla samasuguse suunitlusega institutsioonid (edaspidi toetajaliikmed) väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale instituudi otsustusprotsessis. Artikkel 5. Organid Instituudi organid on nõukogu, konverents, juhatus ja sekretariaat, mida juhib direktor. Artikkel 6. Nõukogu 1. Nõukogu koosneb liikmete esindajatest ning koguneb korraliseks istungiks iga kolme aasta tagant. Erakorralise istungi võib kokku kutsuda liikme või juhatuse taotlusel, kui liikmed on selle lihthäälteenamusega heaks kiitnud. 2. Nõukogu: a) nimetab ametisse juhatuse liikmed kooskõlas artikli 8 lõike 2 punktidega a, c ja d; b) annab nõusoleku direktori ametisse nimetamiseks kooskõlas artikli 8 lõike 4 punktiga d; c) määrab instituudi töö poliitikasuunad; d) võtab vastu otsuseid liikmete, konverentsi või juhatuse esitatud tehnilistes, finants- või haldusküsimustes; e) kiidab lihthäälteenamusega heaks instituudi ja selle organite toimimiseks vajalikud juhised; f) kiidab heaks oma töökorra ja muudab seda lihthäälteenamusega. 3. Igal liikmel on üks hääl. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel, kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 7. Konverents 1. Konverents koosneb assotsieerunud liikmete esindajatest. Konverents tuleb üks kord aastas kokku täiskogu istungile ning võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega. Toetajaliikmed võivad osaleda konverentsi iga-aastastel täiskogu istungitel. Institutsioone ja piirkondlikke või rahvusvahelisi organisatsioone, mis ei ole instituudi assotsieerunud liikmed või toetajaliikmed, võib kutsuda osalema konverentsi täiskogu istungitel kooskõlas juhatuse kehtestatud eeskirjadega. 2. Konverents muu hulgas: a) nimetab ametisse juhatuse liikmed kooskõlas artikli 8 lõike 2 punktidega b, c ja d; b) määrab assotsieerunud liikmete ja toetajaliikmete liikmemaksude suuruse; c) esitab soovitusi, et algatada tegevusi instituudi eesmärkide täitmiseks; d) kiidab heaks auditeeritud raamatupidamisaruande; e) kiidab heaks juhatuse esitatud järgmise aasta tööplaani; f) vaatab läbi ja võtab vastu instituudi tegevuse aastaaruande; g) kiidab heaks töökorra ja muudab seda. Artikkel 8. Juhatus 1. Juhatusse kuulub kaheksa isikut, kes on instituudi tegevusalal tõendatult pädevad. Juhatuse liikmed ei või ametis olla rohkem kui kaks ametiaega järjest. 2. a. Nõukogu nimetab ametisse neli juhatuse liiget kolmeks aastaks. b. Konverents nimetab ametisse neli juhatuse liiget kolmeks aastaks. c. Nõukogu ja konverents võtavad vastu eeskirjad ametisse nimetatavate liikmete määramise ja rotatsiooni kohta. d. Vahepealsed vabad ametikohad täidetakse nõukogu või konverentsi kehtestatud kirjaliku menetlusega. 3. Juhatus koguneb vähemalt kord aastas ning võtab otsused vastu lihthäälteenamusega. 4. Juhatus: a) kehtestab instituudi tegevuskava ja teadusprogrammi nõukogu määratud poliitikasuundade järgi ning jälgib nende elluviimist; b) võtab nõukogu juhiste järgi vastu vajalikud sise-eeskirjad; c) kiidab heaks eelarve ja raamatupidamisaruande; d) nimetab nõukogu nõusolekul ametisse direktori; e) kiidab heaks assotsieerunud liikmete ja toetajaliikmete vastuvõtmise ja väljaheitmise; f) annab aru nõukogule ja konverentsile; g) kiidab kooskõlas nõukogu juhistega heaks artiklis 12 nimetatud lepingu; h) kiidab heaks oma töökorra ja muudab seda; i) kehtestab artikli 7 lõikes 1 nimetatud eeskirjad. Artikkel 9. Sekretariaat 1. Sekretariaat, mida juhib direktor, koosneb instituudi töötajatest. 2. Direktor nimetab ametisse instituudi eesmärkide täitmiseks vajaliku arvu töötajaid direktori määratud tingimustel ja direktori määratud kohustuste täitmiseks kooskõlas nõukogu, konverentsi ja juhatuse üldiste suunistega. Artikkel 10. Rahalised vahendid Instituut saab toimimiseks vajalikud rahalised vahendid: a) assotsieerunud liikmete ja toetajaliikmete liikmemaksudest; b) liikmete vabatahtlikest annetustest; c) muudest vabatahtlikest allikatest. Artikkel 11. Eelarve ja raamatupidamine Instituudi eelarve ja raamatupidamisaruande kiidab heaks juhatus lihthäälteenamusega direktori ettepanekul. Artikkel 12. Juriidiline isik, eesõigused ja puutumatus Instituut on rahvusvaheline ja riiklik juriidiline isik. Soome territooriumil on instituudil oma ülesannete täitmiseks vajalikud eesõigused ja puutumatus, mis määratakse kindlaks instituudi ja Soome valitsuse lepingus. Artikkel 13. Vaidluste lahendamine Konventsiooni tõlgendamist või kohaldamist puudutava vaidluse, mida ei lahendata läbirääkimiste teel või juhatuse vahetalituse tulemusena, võib vaidluses osalejate vastastikusel kokkuleppel algatada lepitusmenetluse Alalise Vahekohtu vabatahtliku lepituse eeskirjade kohaselt. Artikkel 14. Allakirjutamine ja enda sidumise nõusolek 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa riikidele ja Euroopa piirkondliku majanduskoostöö organisatsioonidele 28. augustil 2003 Joensuus. Seejärel jääb see allakirjutamiseks avatuks kuni 28. novembrini 2003 Helsingis Soome välisministeeriumis. 2. Konventsioon kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele allakirjutanud riikide ja piirkondliku majanduskoostöö organisatsioonide poolt. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Soome valitsusele, kes tegutseb hoiulevõtjana. 3. Konventsioon jääb ühinemiseks avatuks Euroopa riikidele ja Euroopa piirkondliku majanduskoostöö organisatsioonidele, kes ei ole sellele alla kirjutanud. Ühinemiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale. 4. Euroopa riik konventsiooni tähenduses on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni liikmeks sobiv Euroopa riik. Artikkel 15. Jõustumine 1. Konventsioon jõustub kuuekümnendal päeval pärast kaheksanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeva. 2. Pärast konventsiooni jõustumist jõustub konventsioon iga järgmise konventsiooni ratifitseeriva, vastu võtva, heaks kiitva või sellega ühineva riigi ja piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni suhtes kuuekümnendal päeval pärast selle riigi või piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist. Artikkel 16. Üleminekusätted 1. Konventsiooni jõustumisel saavad uurimisinstituudid, haridusasutused, äriühingud, metsaasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja Euroopa riikide sama suunitlusega institutsioonid, mis on 1993. aastal Soome seaduste alusel ühendusena loodud Euroopa Metsainstituudi liikmed või assotsieerunud liikmed ega ole selleks päevaks instituudi põhikirja kohaselt teatanud tagasiastumisest, instituudi assotsieerunud liikmeteks. Väljaspool Euroopat asuvate riikide sama suunitlusega institutsioonid, mis on Euroopa Metsainstituudi assotsieerunud liikmed, saavad samamoodi, kui nad pole teatanud oma tagasiastumisest, instituudi toetajaliikmeteks. 2. Pärast konventsiooni jõustumist algatab instituut läbirääkimised 1993. aastal Soome seaduste alusel ühendusena loodud Euroopa Metsainstituudiga selle tegevuste, rahaliste vahendite, varade ja kohustuste üleandmiseks. Artikkel 17. Muudatused 1. Konventsiooni võib muuta nõukogu istungil osalevate liikmete ühehäälse otsusega või kirjaliku menetlusega. Muudatusettepaneku edastab hoiulevõtja vähemalt kaheksa nädalat varem. Kirjaliku menetluse korral määrab hoiulevõtja vastamise tähtaja. 2. Muudatus jõustub kuuekümnendal päeval pärast seda, kui kõik lepinguosalised on hoiulevõtjat teavitanud, et nad on täitnud muudatusega seoses oma riigi õigusega nõutavad formaalsused. 3. Muudatused ei mõjuta assotsieerunud liikmete või toetajaliikmete institutsioonilist positsiooni, välja arvatud juhul, kui konverents selle heaks kiidab. Artikkel 18. Taganemine Lepinguosaline võib konventsioonist taganeda, teatades sellest kirjalikult hoiulevõtjale. Taganemine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on saanud taganemisteate. Artikkel 19. Lõpetamine Konventsioon lõpetatakse, kui mis tahes ajal pärast selle jõustumist on sellel vähem kui kaheksa lepinguosalist. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud inglise keeles 28. augustil 2003. aastal Joensuus.