Riigikogu — Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolli 2012. aasta muudatused [otsus 2012/6] — RT II, 2018, 3

Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskmetallide protokolli 2012. aasta muudatuste heakskiitmise seadus Piiriülese õhusaaste kauglevi 1979. aasta konventsiooni raskemetallide protokoll Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Otsus 2012/6 Raskmetallide 1998. aasta protokolli III lisa muutmine Raskmetallide 1998. aasta protokolli osalised otsustavad täitevorgani 31. istungil muuta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raskmetallide 1998. aasta protokolli III lisa järgmiselt. Artikkel 1 Muutmine Lisa III asendatakse järgmise tekstiga. Lisa III Parim võimalik tehnika II lisas nimetatud saasteallikate kategooriatest pärinevate raskmetallide ja nende ühendite heitkoguste vähendamiseks 1. Käesoleva lisa eesmärk on aidata protokolliosalistel kindlaks määrata parim võimalik tehnika paiksetest allikatest pärinevate heitkoguste vähendamiseks, et täita protokollist tulenevaid kohustusi. Parimat võimalikku tehnikat on põhjalikumalt kirjeldatud ja sellekohased suunised leiduvad protokolliosaliste poolt täitevorgani istungil vastu võetud tegevuskavas, mida võib täitevorganis kokku tulevate protokolliosaliste konsensuse alusel vajaduse korral ajakohastada. 2. Väljend „parim võimalik tehnika“ (PVT) tähendab töövõtete ja meetodite arengu kõige efektiivsemat ja kõrgemat taset, mis tagab tehnoloogia praktilise sobivuse saasteainete heitkoguste piirväärtuste (ja muude loa tingimuste) põhimõttelise aluse väljatöötamiseks, võimaldab heitkoguseid vältida või juhul, kui see ei ole saavutatav, heitkoguseid ja nende keskkonnamõju v ähendada. a) Tehnika hõlmab endas nii kasutatavat tehnoloogiat kui seadmete projekteerimise, ehitamise, hooldamise, nendega töötamise ja nende kasutuselt kõrvaldamise meetodeid. b) Võimalik tehnika tähendab tehnoloogiat, mille arengutase võimaldab selle tööstuslikku rakendamist majanduslikult ja tehniliselt teostatavates tingimustes, võttes arvesse nii tehnoloogia maksumust kui ka eeliseid, sõltumata asjaolust, kas sellist tehnoloogiat kasutatakse või toodetakse protokolliosalise territooriumil või mujal, tingimusel et see on kasutajale piisavalt kättesaadav. c) Parim tehnika tähendab kõige tõhusamat tehnoloogiat, mis võimaldab saavutada keskkonna kui terviku kõrgtasemelist kaitset. 3. PVT määramise kriteeriumid on järgmised: a) vähem jäätmeid tekitavate tehnoloogiate kasutamine, b) vähem ohtlike ainete kasutamine, c) võimalusel jäätmete ning tootmisprotsessis tekkinud ja kasutusel olnud ainete taaskasutamise ja ringlussevõtu parandamine, d) võrreldavad tööprotsessid, rajatised või töömeetodid, mida on edukalt katsetatud tööstuslikul tasandil, e) tehnoloogiate areng ja teaduse edusammud, f) vaatluse all olevate heitmete omadused, nende mõju ja heitkoguste suurus, g) uute ja olemasolevate seadmete käikulaskmise tähtajad, h) parima võimaliku tehnika juurutamisele kuluv aeg, i) tootmisprotsessis kasutatava tooraine (sealhulgas vee) omadused, kulu ja energiakasutuse tõhusus, j) vajadus vältida või viia miinimumini heitkoguste kogumõju keskkonnale ja sellega seotud ohud, k) vajadus hoida ära õnnetusi ja viia miinimumini nende mõju keskkonnale, l) siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud teave. PVT kontseptsiooni eesmärk ei ole mingi konkreetse tehnoloogia kasutamise ettekirjutamine, vaid lähtumine konkreetsete seadmete tehnilistest näitajatest, geograafilisest paiknemisest ja kohalikest keskkonnatingimustest. 4. Kuna suureneb uute seadmete arv, kus kasutatakse väiksemaid heitkoguseid tekitavaid tehnoloogiaid, ja suureneb uute toodete arv, mille valmistamiseks selliseid tehnoloogiaid kasutatakse, ning kuna üha rohkem olemasolevaid seadmeid moderniseeritakse, siis võib olla vaja lõikes 1 nimetatud tegevuskava muuta ja kaasajastada. Artikkel 2 Jõustumine Vastavalt protokolli artikli 13 lõikele 4 jõustub käesolev muudatus nende osaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale protokolli artikli 13 lõike 5 kohast teadet üheksakümne päeva jooksul selle edastamisest komisjoni täitevsekretäri poolt kõigile osalistele, tingimusel et vastavat teadet ei ole esitanud vähemalt kuusteist osalist.